„(1) Kalapüük on käesoleva seaduse tähenduses tegevus, mille eesmärk on kala, jõesilmu ja teiste sõõrsuude; jõevähi, kreveti ning teiste kümnejalaliste; kalmaari ja teiste peajalgsete (edaspidi kõik koos kala) hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel.”;

2) paragrahvi 11 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Õiguse harrastuspüügiks annab:
1) harrastuspüügiõiguse eest tasumine;
2) käesoleva paragrahvi lõigetes 11–11² sätestatud juhtudel kalastuskaart.”;

3) paragrahvi 11 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 sätestatud juhul tekib harrastuspüügiõigus üks tund pärast harrastuspüügiõiguse eest tasu maksmist või muust tasu maksmisel määratud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui harrastuspüügiõiguse eest tasumise kuupäev.”;

4) paragrahvi 11 lõige 9¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9¹) Harrastuspüügiõiguse, sealhulgas kalastuskaardi alusel toimuva püügi õiguse eest mobiiltelefonilt tehtud maksega (edaspidi mobiilimakse) tasumisel tekib harrastuspüügiõigus üks tund pärast püügiõiguse andmise, sealhulgas kalastuskaardi andmise kohta lühisõnumiga kinnituse saamist. Tasumist ja kalastuskaardi andmist kinnitav lühisõnum saadetakse samale mobiiltelefoni numbrile, millelt tasu maksti.”;

5) paragrahvi 11 lõige 11¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11¹) Ühe kalastuskaardi alusel tohib kasutada ühte nakkevõrku või ühte kuni 100 konksust koosnevat õngejada merel kuni 20 meetri samasügavusjooneni või sise- või piiriveekogudel või nende osades ja ühte liivi või ühte kuuritsat siseveekogudel ning vähipüügil kuni viit vähinatta või vähimõrda veekogudel, mille puhul keskkonnaminister on määranud kalastuskaartide piirarvu. Igale isikule, välja arvatud püsiasustusega väikesaare püsielanikule, antakse kalapüügiks ühe nakkevõrguga, ühe kuni 100 konksust koosneva õngejadaga, ühe liiviga või ühe kuuritsaga ühte piirkonda kehtestatud piirarvu piires üks kalastuskaart. Kuni viie vähinataga või viie vähimõrraga ühte piirkonda kehtestatud piirarvu piires antakse kalastuskaart kuni kolmeks ööpäevaks. Kui maakonnas on piirarvud kehtestatud rohkem kui ühte piirkonda, võib kalastuskaardi andja märkida sama maakonna erinevates piirkondades kasutada lubatud püügivahendid ühele kalastuskaardile.”;

6) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 11³ järgmises sõnastuses:

„(11³) Kalastuskaardi annab Keskkonnaamet. Kalastuskaart on elektrooniline dokument keskkonnaregistris ja sellele märgitakse püügipiirkond, kaardi kehtivusaeg, püügiõiguse omaniku nimi, isikukood või sünniaeg ja vajaduse korral püügivahendid, nende arv ning püüda lubatud isendite arv. Kalastuskaart antakse isiku üheselt tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali (edaspidi elektrooniline kanal) vahendusel või vahetult Keskkonnaametile esitatud asjakohase taotluse alusel.”;

7) paragrahvi 11 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Keskkonnaminister kehtestab käesoleva paragrahvi lõigetes 11–11² nimetatud kalastuskaartide piirarvud eraldi elektroonilise kanali vahendusel ja vahetult Keskkonnaametile laekuvate taotluste kaupa. Eelmises lauses nimetatud piirarvude jaotuse aluseks on piirarvu kehtestamise aastale eelnenud aastal elektroonilise kanali vahendusel ja vahetult Keskkonnaametile laekunud taotluste omavaheline suhe.”;

8) paragrahvi 11 lõike 14 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 11 lõige 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(15) Kalastuskaardi taotlemise korra, kalastuskaardi vormi ja harrastuspüügiõiguse eest tasumise ning tasu maksmise kontrollimise korra, samuti kalastuskaardi elektroonilise kanali vahendusel ja vahetult Keskkonnaametilt taotlemise viisid ning harrastuspüügilubadega seotud andmete loetelu kehtestab keskkonnaminister määrusega.”;

10) paragrahvi 11 lõige 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(16) Kui püük toimub kalastuskaardi alusel, võib keskkonnaminister nõuda harrastuspüügi kohta andmeid. Harrastuspüügi andmete esitamise korra, vormi ning püügiandmete esitamise tähtaja kehtestab keskkonnaminister määrusega.”;

11) paragrahvi 11 lõige 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(17) Kalastuskaart antakse pärast kalastuskaardi eest harrastuspüügiõiguse tasu maksmist. Kalastuskaardi taotlemisel elektroonilise kanali vahendusel tuleb püügiõiguse tasu maksta kohe taotluse esitamisel. Kalastuskaardi taotlemisel vahetult Keskkonnaametilt tuleb püügiõiguse tasu maksta 10 päeva jooksul pärast kalastuskaardi andja otsust kaardi andmise kohta, vastasel juhul muutub kalastuskaardi andmise otsus kehtetuks.”;

12) paragrahvi 13 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kutseliseks kalapüügiks võib kasutada kalalaevade riiklikku registrisse kantud kalalaeva, millel on kehtiv kalalaevatunnistus. Kalalaev käesoleva seaduse tähenduses on EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59–80) artikli 3 alapunktis c nimetatud laev.”;

13) paragrahvi 13⁴ täiendatakse lõikega 3³ järgmises sõnastuses:

„(3³) Vabariigi Valitsus võib kehtestada kalapüügiks Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel aastase lubatud saagi veealade ja maakondade kaupa ning püsiasustusega väikesaarte püsielanikele püsiasustusega väikesaarte kaupa kalaliigi kohta, mida püüavad nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad. Nimetatud aastase lubatud saagi võib Vabariigi Valitsus kehtestada 30 tööpäeva jooksul pärast Euroopa Liidu püügivõimaluste kehtestamist. Käesoleva lõike kohaselt kehtestatud saaki ei loeta püügivõimaluseks käesoleva seaduse § 16 lõike 3 tähenduses.”;

14) paragrahvi 13⁴ täiendatakse lõikega 16 järgmises sõnastuses:

„(16) Käesoleva paragrahvi lõikes 15 sätestatud juhul vastutab kalapüügi nõuetekohasuse ja aruannete esitamise eest püügivõimaluse kasutada saanud ettevõtja. Kui kasutada antud püügivõimaluse alusel püütakse lubatust rohkem kala, antakse püügivõimaluse kasutada saanud ettevõtjale järgmiseks aastaks kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks käesoleva paragrahvi lõike 17 kohaselt vähendatud ulatuses. Kui püügivõimaluse kasutada saanud ettevõtja ei oma piisavas ulatuses vastavat püügivõimalust, vähendatakse puudu oleva püügivõimaluse võrra püügivõimaluse kasutada andnud ettevõtjale järgmiseks aastaks kalapüügiloaga kasutada antava püügivõimaluse suurust.”;

15) paragrahvi 13⁴ täiendatakse lõigetega 17–20 järgmises sõnastuses:

„(17) Kui taotleja püüdis taotletavale aastale eelnenud aastal rohkem kala, kui tema õiguspäraselt omandatud püügivõimalus õiguse andis, antakse talle taotletavaks aastaks kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks vähendatud ulatuses. Vähendamine toimub EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008 ja (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50), artikli 105 lõikes 2 sätestatud ulatuses.

(18) Käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud ajaloolise püügiõiguse üleandmise korral kohaldatakse ajaloolise püügiõiguse omandaja suhtes käesoleva paragrahvi lõiget 17. Kui ajalooline püügiõigus antakse üle osaliselt, antakse nii ajaloolise püügiõiguse võõrandajale kui ka omandajale kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks võrdeliselt vähendatud ulatuses.

(19) Kui taotleja püüdis taotletavale aastale eelnenud aastal vähem kala, kui tema õiguspäraselt omandatud püügivõimalus õiguse andis, sest Eesti Vabariigile eraldatud püügivõimaluse ammendumise tõttu peatati kalapüük enne taotleja püügivõimaluse ammendumist, antakse talle asjakohase avalduse esitamise korral taotletavaks aastaks kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks vastavalt suurendatud ulatuses. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui enne taotleja püügivõimaluse ammendumist peatati kalapüük Eesti Vabariigile eraldatud püügivõimaluse vähendamise tõttu.

(20) Käesoleva paragrahvi lõigetes 17–19 sätestatu ei mõjuta taotleja ajaloolise püügiõiguse suurust. Kui taotlejale antakse kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks vähendatud ulatuses, loetakse loaga andmata püügivõimalus õiguspäraselt omandatud püügivõimaluseks käesoleva seaduse § 16 lõike 3 tähenduses ning see võetakse arvesse ajaloolise püügiõiguse suuruse arvutamisel. Kui taotlejale antakse kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks suurendatud ulatuses, ei loeta lisapüügivõimalust õiguspäraselt omandatud püügivõimaluseks käesoleva seaduse § 16 lõike 3 tähenduses ning seda ei võeta arvesse ajaloolise püügiõiguse suuruse arvutamisel.”;

16) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 3⁷ ja 3⁸ järgmises sõnastuses:

„(3⁷) Kui Vabariigi Valitsus ei ole kalavaru säilimise eesmärgil kolmel aastal järjest kehtestanud püügivõimalusi käesoleva seaduse § 13⁴ lõike 3 alusel või neid ei ole Euroopa Liidu määrusega kehtestatud, siis järgmise seitsme aasta jooksul nende püügivõimaluste taaskehtestamise korral jagatakse lubatud püügivõimalused käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel, lugedes õiguspäraselt omandatud püügivõimalusteks nende lubatud kasutamise viimasel aastal loale kantud püügivõimalused, mille eest on makstud kalapüügiõiguse tasu, või loa alusel välja võetud püügivõimalused, mille eest kalapüügiõiguse tasu maksmine ei olnud nõutav.

(3⁸) Kui ettevõtja ei ole kolmel järjestikusel aastal võtnud loaga välja talle määratud püügivõimalust või esitanud käesoleva seaduse § 18 kohaselt kalapüügiga seonduvaid andmeid, millest nähtuks ettevõtjale määratud püügivõimaluse kasutamine tema poolt, loetakse ettevõtja asjakohase püügivõimaluse kasutamisest loobunuks ning püügivõimalus vabanenuks. Vabanenud püügivõimalus jagatakse käesoleva seaduse § 13⁴ lõikes 9 sätestatud korras. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata ettevõtja suhtes, kes ei ole kolmel järjestikusel aastal võtnud loaga välja talle määratud püügivõimalust või esitanud kalapüügiga seonduvaid andmeid tulenevalt käesoleva seaduse § 13⁴ lõigetest 11–13.”;

17) paragrahvi 16² lõige 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui kalapüügiõigust tõendaval dokumendil või käesoleva seaduse § 11 lõikes 7 nimetatud dokumendil puudub foto, peab püügil kaasas olema ka isikut tõendav dokument. Kui harrastuspüügiõigus on saadud harrastuspüügiõiguse, sealhulgas kalastuskaardi eest tasumisega, tõendab püügiõigust isikut tõendav dokument.”;

18) seadust täiendatakse §-ga 18¹ järgmises sõnastuses:

„§ 18¹. Andmete avalikustamine

Andmed ettevõtjale kalendriaastaks määratud lubatud püügivõimaluse ja selle kasutamise ning tema tegeliku väljapüügi kohta on avalikud. Põllumajandusministeerium avalikustab oma veebilehel iga kvartali esimese kuu jooksul möödunud kvartali kohta kutselise kalapüügiga tegelevate Eesti ettevõtjate nimed ning andmed neile kalendriaastaks määratud lubatud püügivõimaluse, kasutatud püügivõimaluse ja tegelikult väljapüütud kala koguse kohta veeala, maakonna ja püsiasustusega väikesaarte kaupa.”;

19) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Keskkonnaminister võib käskkirjaga ajutiselt kehtestada kalade kudemise või suguküpsuse mitte saavutanud kalade kaitseks kalapüügi keeluajad kalaliikide või püügivahendite kaupa. Käskkiri tehakse avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja see hakkab kehtima järgmisel päeval pärast avaldamist. Käskkiri avalikustatakse viivitamata ka Keskkonnaministeeriumi veebilehel ning teave ajutiste püügikitsenduste kohta edastatakse suurematele erialaliitudele.”;

20) paragrahvi 19 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kui veeala kohta kehtestatud kutselise kalapüügi võimalused või käesoleva seaduse § 13⁴ lõigete 3² ja 3³ alusel kehtestatud aastane lubatud saak on ammendunud 90 protsendi ulatuses, peatab põllumajandusminister sellel veealal kutselise kalapüügi. Kutselise kalapüügi võib peatada ühe või mitme maakonna, püsiasustusega väikesaare, püügivahendi, kalaliigi ja käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud kalapüügiloa osas.”;

21) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 6¹ ja 6² järgmises sõnastuses:

„(6¹) Põllumajandusminister peatab kutselise kalapüügi käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel käskkirjaga, mis tehakse avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Käskkiri hakkab kehtima järgmisel päeval pärast selle avaldamist. Käskkiri avalikustatakse viivitamata ka Põllumajandusministeeriumi veebilehel ning teave kalapüügi peatamise kohta edastatakse suurematele erialaliitudele, mis ühendavad kutselise kalapüügiga tegelejaid.

(6²) Põllumajandusminister võib kutselise kalapüügi uuesti avada veealal, kus kalapüük käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt peatati, pärast kalapüügiga seonduvate andmete laekumist, kui nende andmete kohaselt ei ole kutselise kalapüügi võimalused või käesoleva seaduse § 13⁴ lõigete 3² ja 3³ alusel kehtestatud aastane lubatud saak 100 protsendi ulatuses ammendunud. Kutselise kalapüügi võib uuesti avada määratud tähtajaks ning ühe või mitme maakonna, püsiasustusega väikesaare, püügivahendi, kalaliigi ja käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud kalapüügiloa osas. Kutselise kalapüügi uuesti avamise käskkiri tehakse avalikult teatavaks ja avalikustatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6¹ sätestatud korras.”;

22) paragrahvi 19¹ lõike 1 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Harrastuspüügil püütud kala päritolu tõendavaks dokumendiks loetakse harrastuspüüdja isikut tõendavat dokumenti või käesoleva seaduse § 11 lõikes 7 nimetatud dokumenti.”;

23) paragrahvi 25 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kalavarudele tekitatud kahju tuleb hüvitada. Kahju hüvitamise määrad ja kalapüügiga või kalavarude muul viisil kahjustamisega kalavarudele tekitatud kahju arvutamise alused ja metoodika, sealhulgas kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti vormi, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kahju hüvitamise määra kehtestamisel lähtutakse kalaliigi ohustatusest, kaitsestaatusest või kuni kümnekordsest turuhinnast, välja arvatud kalaliikide puhul, mida püütakse väljapoole Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni jääval veealal väljaspool Läänemerd, kus kahju hüvitamise määraks loetakse kalaliigi lossimiskohas või püügipiirkonnaga piirnevates sadamates kehtiv viiekordne turuhind. Kahju hüvitamise määr isendi kohta ei või olla väiksem kui 1,30 eurot ega suurem kui 96 eurot. Kahju hüvitamise määr kilogrammi kohta ei või olla väiksem kui 0,64 eurot ega suurem kui 64 eurot, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhtudel.”;

24) paragrahvi 25¹ täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses:

„(23) Kutselise kalapüügiloa taotlejale, kes püüdis 2009. aastal vähem kala, kui tema õiguspäraselt omandatud püügivõimalus õiguse andis, sest Eesti Vabariigile eraldatud püügivõimaluse ammendumise tõttu lõpetati 2009. aastal kalapüük enne taotleja püügivõimaluse ammendumist, antakse asjakohase avalduse esitamise korral 2011. aastaks kalapüügiluba püügivõimaluse kasutamiseks vastavalt suurendatud ulatuses. Käesoleva lõike alusel antud lisapüügivõimaluse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 13⁴ lõiget 20.”

§ 2. Euro kasutusele võtmise seaduse (RT I, 30.11.2010, 18) § 61 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2–4, 6, 7, 11, 17 ja 22 jõustuvad 2011. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 23 ja § 2 jõustuvad 2011. aasta 1. jaanuaril.