Regionaal- ja põllumajandusminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2024-12-18 91 RT I2024-12-21202423121122024023 2025-01-01+02:00 2025-12-31+02:00 1 2024-12-19 maarus_1_10.02.2010.xsd 121122024023 5 2024-12-20 Maret Mauer 1060126Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Ajutised püügikitsendused kutselisel kalapüügil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Läänemerel 2025. aastal Määrus kehtestatakse § 11 lõigete 2 ja 5 ning Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 „ ” § 44 lõike 4 punktide 1, 3 ja 4 alusel. 1 Ajutised püügikitsendused Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 1 Püük nakkepüünisega Lämmijärvel ja Nina külast, mida tähistatakse koordinaatidega 58º36,59'N, 27º12,15'E, lõuna poole jääval Peipsi järve osal on kaldast arvates 3 kilomeetri laiusel veealal lubatud alates 1. märtsist 4. maini kasutada jääalusel kalapüügil kaldavõrku. 2 Püük lõkspüünisega 1 Nina külast, mida tähistatakse koordinaatidega 58º36,59'N, 27º12,15'E, põhja poole jääval Peipsi järve osal on kaldast kaugemal kui 10 kilomeetrit keelatud kasutada kalapüügil lõkspüünist, välja arvatud juhul, kui lõkspüünise kariaia ja juhtaia silmasuurus on vähemalt 86 millimeetrit ning kere, kaasa arvatud kalakoti silmasuurus on vähemalt 76 millimeetrit: 1 1. jaanuarist 20. juunini ja 21. augustist 31. detsembrini; 2 alates rääbisepüügi peatamisest kalapüügiseaduse § 49 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alusel; 3 juhul, kui kaluri kalapüügiloal puuduvad andmed rääbise lubatud aastasaagi kohta või nimetatud aastasaak on ammendunud. 2 Pihkva järvel on keelatud püük avavee- ja ääremõrraga. 3 Püük kurnpüünisega 1 Peipsi järvel on keelatud jääalune kalapüük põhjanooda ehk mutnikuga 1. jaanuarist 31. augustini. 2 Peipsi järvel ja Lämmijärvel on keelatud kalapüük pöörinoodaga 1. jaanuarist 31. augustini. 3 Peipsi järvel ja Lämmijärvel kalapüügil peab olema pööri- ja põhjanooda silmasuurus päras, vähemalt 5 meetri ulatuses pära lõpuosast, vähemalt 106 millimeetrit. 4 Peipsi järvel ja Lämmijärvel on lubatud kasutada pööri- ja põhjanoota, mille silmasuurus on päras, vähemalt 5 meetri ulatuses pära lõpuosast, vähemalt 44 millimeetrit, alates 15. septembrist 30. novembrini. 5 Peipsi järvel ja Lämmijärvel ei tohi kalapüük pööri- ja põhjanoodaga, mille silmasuurus päras on vähem kui 5 meetri ulatuses pära lõpuosast vähemalt 44 millimeetrit, ületada kokku 300 püügireisi. 6 Peipsi järvel ja Lämmijärvel ei tohi kalapüük pööri- ja põhjanoodaga, mille silmasuurus päras on vähem kui 5 meetri ulatuses pära lõpuosast vähemalt 106 millimeetrit, ületada kokku 300 püügireisi. 7 Peipsi järvel ja Lämmijärvel pööri- ja põhjanoodaga kalapüük kokku ei tohi ületada 600 püügireisi. 4 Koha alammõõt Peipsi järvel ja Lämmijärvel on lubatud püüda koha, mille pikkus ninamiku tipust (suu on suletud) sabauime lõpuni on suurem kui 35 sentimeetrit, 15. septembrist 30. novembrini, välja arvatud juhul, kui: 1 kalapüügil põhja- ja pöörinoodaga, mille silmasuurus päras on vähemalt 5 meetri ulatuses pära lõpuosast väiksem kui 106 millimeetrit, on ammendunud 300 püügireisi; 2 ahvenapüük on peatatud kalapüügiseaduse § 49 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alusel. 5 Kalapüügikeeld Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on keelatud siia- ja tindipüük. 2 Ajutised püügikitsendused Läänemerel 6 Püügikitsendused püügivahendi kasutamisel 1 Soonlepa lahes Hiiumaa Silma lautri suudme, mida tähistatakse koordinaatidega 58º49.863'N, 23º3.331'E, ja Saarnaki laiu Põldrahu nuka, mida tähistatakse koordinaatidega 58º48.239'N, 23º0.652'E, vahele jäävast mõttelisest joonest ning Õunaku lahes Saarnaki laiu Männinuka, mida tähistatakse koordinaatidega 58º48.597'N, 22º59.043'E, ja Taguküla laiu lõunatipu, mida tähistatakse koordinaatidega 58º46.559'N, 22º52.998'E, vahele jäävast mõttelisest joonest Hiiumaa kalda poole jääval veealal on keelatud kasutada nakke- või raamvõrku, mille silmasuurus on vahemikus 75 kuni 109 millimeetrit, 10. oktoobrist 30. novembrini. 2 Pakri lahes veealal, mis paikneb Nurka strandet, mida tähistatakse koordinaatidega 59º17,215'N, 24º03,227'E, ja Laoküla neeme, mida tähistatakse koordinaatidega 59º19,603'N, 24º06,207'E, ning Madise sihi tulepaaki, mida tähistatakse koordinaatidega 59º17,650'N, 24º06,951'E, ja Nurka strandet, mida tähistatakse koordinaatidega 59º17,215'N, 24º03,227'E, ühendavate sirgete vahel, on keelatud kasutada nakke- või raamvõrku, mille silmasuurus on väiksem kui 110 millimeetrit, 10. oktoobrist 30. novembrini. 3 Väikeses väinas veealal, mis paikneb Taaliku sadama, mida tähistatakse koordinaatidega 58º36.282'N, 22º58.782'E, Kõinastu saare läänetipu, mida tähistatakse koordinaatidega 58º37.876'N, 23º0.552'E, ning Indusääre kare põhjatipu, mida tähistatakse koordinaatidega 58º38.760'N, 23º1.942'E, ja Muhu saare ranniku, mida tähistatakse koordinaatidega 58º37.638'N, 23º6.146'E, vahelisest joonest lõuna pool kuni Valmeranna sadama, mida tähistatakse koordinaatidega 58º29.869'N, 23º14.079'E, ja Suurlaiu lõunatipu, mida tähistatakse koordinaatidega 58º31.138'N, 23º15.526'E, vahelise jooneni on keelatud kasutada nakke- või raamvõrku, mille silmasuurus on vahemikus 75 kuni 109 millimeetrit, 10. oktoobrist 30. novembrini. 4 ICESi alarajoonides 29, 28-1 ja 28-2 on keelatud kasutada nakke- või raamvõrku, mille silmasuurus on suurem kui 156 millimeetrit. 7 Lõhe kaaspüügi tingimused merel ICESi alarajoonides 29, 28-1 ja 28-2 on kutselise kalapüügiloa kohta lubatud püüda kaaspüügina kuni viis lõhet ööpäevas. 8 Püügikitsendused püügil veetava püünisega 1 Nõukogu määruse (EL) 2024/2903, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2025. aastaks ning muudetakse määrust (EL) 2024/257 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes (ELT L, 2024/2903, 19.11.2024), artikli 8 lõike 1 kohaselt on keelatud püüda veetava püünisega kilu ja räime 1. maist 31. juulini ICESi alarajoonides 25, 26, 27, 28-2 ja 29, mis asuvad lähtejoonest kaugemal kui 12 meremiili, ning alarajoonis 32 pikkuskraadist 24º00' idapikkust lääne pool. 2 Veetav püünis käesoleva paragrahvi tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.07.2019, lk 105–201), artikli 6 punktis 12 nimetatud püügivahend. 3 Lõppsätted 9 Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a. Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman Kantsler Marko Gorban