1) määruse tekstis asendatakse läbivalt sõna „traalnoot“ sõnaga „traal“ vastavas käändes;
2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Määruses sätestatud juhul reguleerib määrus kalapüüki väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, kui püük toimub Eesti lipudokumenti omava laevaga või kui kala püüab kalapüügiseaduses sätestatud juhul Eesti Vabariigi äriregistris registreeritud ettevõtja niivõrd, kuivõrd püügikoha asukohariigi õigusakt või püügikoha kalapüüki reguleeriv rahvusvaheline leping või Euroopa Liidu õigusakt ei sätesta teisiti.“;
3) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) vedel on punktis 3 nimetatud õngpüünis, mille lanti või rakist veetakse paadi järel;“;
4) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt:
„10) õngejada on kuni 100 õngekonksuga õngpüünis, mis koosneb muudetava pikkusega põhiõngeliinist, millele on kinnitatud õngekonksudega haruliinid (lipsud), mille vahekaugus määratakse kindlaks sihtliikide kaupa. Põhiõngeliin on kinnitatud horisontaalselt veekogu põhja või selle lähedale või vertikaalselt või sellel lastakse veepinnal triivida.“;
5) paragrahvi 6 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „Pihkva järves“ tekstiosaga „kaldast arvates“;
6) paragrahvi 7 lõike 2 punkti 3 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „, mille neel, kustkaudu kala siseneb püünisesse, peab olema kogu kõrguse ulatuses avatud“;
7) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:
„6) vähimõrd – juhtaia ja tiibadeta püünis, mille suurim lubatud pikkus on 1 m, suurim lubatud laius on 50 cm ja suurim lubatud kõrgus on 50 cm;“;
8) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) juhtaiata mõrd – ühe või mitme mõrrakeres oleva pujusega ja tiibadega või ilma nendeta mõrd, millel puudub juhtaed. Mõrra tiivad, mõõdetuna kerega ühenduse kohast, ei või olla pikemad kui mõrra kere.“;
9) paragrahvi 7 lõike 3 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 7 lõike 3 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
„5) jõemõrd – mõrd, mille juhtaia pikkus võib olla kuni 50 m;“;
11) paragrahvi 9 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) traal, mis on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1241, 20. juuni 2019, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 2019/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005(ELT L 198, 25.7.2019, lk 105-201), artikli 6 punktis 11 ja mille alaliigid on sätestatud lõikes 3;“;
12) paragrahvi 9 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Traali alaliigid on:
1) põhjatraal – traal, mis on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 2019/1241 artikli 6 punktis 13 ja mis on varustatud grunttropiga;
2) pelaagiline traal – traal, mis on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 2019/1241 artikli 6 punktis 15 ja millel grunttropp puudub.“;
13) paragrahvi 16 lõikes 2 asendatakse sõna „kohe“ sõnaga „viivitamata“;
14) paragrahvi 16 lõikest 8 jäetakse välja lauseosa „või koos püügivahendile või veealale kehtestatud maaletuleku eelteatega“;
15) paragrahvi 19 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Merel peab nakkepüüniseid kontrollima vähemalt iga 48 tunni möödudes, välja arvatud jääalusel püügil.“;
16) paragrahvi 20 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja lauseosa „, välja arvatud §-des 30 ja 36 nimetatud juhtudel“;
17) paragrahvi 20 lõike 1 punktist 6 jäetakse välja lauseosa „, välja arvatud lesta või kammelja püügiks“;
18) paragrahvi 20 lõike 1 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:
„8) ühte jadasse asetada kalapüügiõigust tõendavas dokumendis märgitud eri liiki püügivahendeid või mitmes kalapüügiõigust tõendavas dokumendis märgitud püügivahendeid, välja arvatud kahe nakkevõrgu asetamine harrastuskalapüügil;“;
19) paragrahvi 20 lõike 1 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks;
20) paragrahvi 20 lõike 1 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks;
21) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 7–9 järgmises sõnastuses:
„(7) Harrastuskalapüügil ja õngepüügil on § 4 lõike 2 punktides 1-9 nimetatud
õngpüünistega ja §-s 5 nimetatud allveepüügivahenditega keelatud ühel isikul
püüda ühes ööpäevas järgmisi kalaliike rohkem kui:
1) 15 kg ahvenat;
2) 5 haugi;
3) 5 koha;
4) 15 latikat;
5) 2 lõhet või 2 forelli või 1 lõhe ja 1 forell.
(8) Harrastuskalapüügil vähipüügivahenditega on lubatud ühel isikul ühes ööpäevas püüda 75 jõevähki.
(9) Pärnu lahes Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º17.888'N ja 24º16.719'E, ja Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º15.515'N ja 24º29.364'E, vahelisest ühendussirgest põhja pool ja siseveekogudes on keelatud kasutada rohkem kui kolme vedelit.“;
22) paragrahvi 22 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Lõhe- ja meriforellipüügil meres kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1241 VIII lisa C osa punktis 2 sätestatut.“;
23) paragrahvi 22 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Aasta ringi on keelatud kalapüük:
1) Pärnu lahes, mis on piiratud koordinaatidega 58°22.829'N, 24°27.664'E;
58°21.959'N, 24°26.302'E; 58°21.282'N, 24°27.961'E ja 58°22.446'N, 24°29.637'E,
välja arvatud tindipüük mõrdadega 1. märtsist 30. aprillini ja jääalune
püük sikutiga;
2) Nasva jõe suudmele, mis asub koordinaatidel 58º12.918'N, 22º23.769'E,
lähemal kui 500 m, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge, põhjaõnge, lendõnge
ja spinninguga;
3) Vaemla lahes punktide 58º49.241'N, 22º54.417'E ja 58º49.200'N,
22º53.317'E ühendusjooneni ning Sigala lahes punktide 59º01.407'N,
22º30.808'E ja 59º01.515'N, 22º31.320'E ühendusjooneni;
4) lisas 12 loetletud jõgede ja ojade suudmele lähemal kui 1000 m, arvestades
lõike 3 punktis 10 sätestatud erisust;
5) Väikeses väinas, Tillunire oja suudmetele, mis asuvad koordinaatidel 58°34.133'N,
23°10.043'E ja 58°34.205'N, 23°09.880'E, lähemal kui 300 m kutselise kalapüügi
vahenditega.
(3) Tähtajaliselt on keelatud püüda:
1) Pärnu lahes on keelatud püüda koordinaatidega 58º22.446'N, 24º29.637'E;
58º22.300'N, 24º30.300'E; 58º21.600'N, 24º29.700'E ja
58º21.802'N, 24º28.710'E määratud alal 1. jaanuarist 15. juulini,
välja arvatud tindipüük mõrdadega 1. märtsist 30. aprillini ja jääalune
püük sikutiga;
2) Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla lahes alal, mida piirab kaldajoon, Elda pangast
58º18.466'N, 21º49.820'E edasi mõtteline joon, mis läbib Vilsandi
majakat 58º22.972'N, 21º48.764'E ja Jaagarahu sadamamuuli 58º23.735'N,
21º58.240'E – 10. oktoobrist 30. novembrini;
3) Sviby lahe idaosas alal, mis paikneb Upholmi neeme 58º58.401'N, 23º22.295'E,
Hobulaiu põhjatippu 58º57.339'N, 23º23.055'E, Hobulaiu lõunatippu
58º55.912'N, 23º23.126'E ja Sviby sadamat (Sviby kai tulepaaki)
58º58.204'N, 23º18.751'E ühendavate sirgete vahel – 10. oktoobrist
30. novembrini;
4) Tagalahes Uuemõisa 58º56.965'N, 23º33.745'E–Tahuküla 58º58.047'N,
23º33.745'E joonest ida pool – 15. märtsist 15. maini;
5) Matsalu siselahes Haeska sadama muuli lõunaotsast 58º46.659'N, 23º39.601'E,
Lambarahu 58º45.483'N, 23º39.340'E ja Keemu sadama muuli põhjaotsa
58º44.830'N, 23º40.277'E ühendavast joonest ida pool – 15. märtsist
15. maini;
6) Koolimäe lahes alal, mis jääb Koolimäe oja suudmele 59º37.022'N, 26º0.761'E
lähemale kui 500 m – 15. märtsist 15. maini, välja
arvatud lihtkäsiõnge ja käsiõngega;
7) Õunaku lahes alal, mis on piiratud geograafilisi punkte 58°49.191'N, 22°55.197'E;
58°49.191'N, 22°56.070'E; 58°48.161'N, 22°56.070'E ja 58°48.161'N, 22°55.197'E
ühendavatest mõttelistest sirgjoontest moodustunud ristkülikuga; Soonlepa
lahes aladel, mis on piiratud geograafilisi punkte 58°50.214'N, 22°59.188'E;
58°50.214'N, 22°59.426'E; 58°50.065'N, 22°59.426'E ja 58°50.065'N, 22°59.188'E
ühendavatest mõttelistest sirgjoontest moodustunud ristkülikuga ja mis on
piiratud geograafilisi punkte 58°49.471' N, 23°1.955'E; 58°49.471'N, 23°2.249'E;
58°49.249'N, 23°2.249'E ja 58°49.249'N, 23°1.955'E ühendavatest mõttelistest
sirgjoontest moodustunud ristkülikuga - 10. oktoobrist 30. novembrini;
8) lisas 7 loetletud jõgede ja ojade suudmele lähemal kui 500 m – 15. augustist
30. novembrini;
9) lisas 8 loetletud vooluveekogude suudmele lähemal kui 500 m, välja arvatud
lihtkäsiõngega ja käsiõngega – 1. märtsist 31. maini;
10) lisas 12 loetletud jõgede ja ojade suudmele lähemal kui 1500 m – 1. septembrist
kuni 31. oktoobrini;
11) lisas 14 loetletud väinadele või väljavooludele lähemal kui 500 m – 1.
märtsist 31. maini, välja arvatud lihtkäsiõnge ja käsiõngega;
12) Hara lahes lõuna pool punktide 59º5.593'N, 23º31.291'E ja 59º5.680'N,
23º32.526'E ühendusjoont – 1. märtsist 31. maini, välja arvatud lihtkäsiõnge
ja käsiõngega;
13) Liivi lahes Laidevahe lahte (VEE3415000) Liivi lahega ühendavale väinale,
mis on määratud koordinaatidega 58°18.105'N, 22°52.083'E,lähemal kui 500 m
– 1. märtsist 31. maini, välja arvatud lihtkäsiõnge ja käsiõngega;
14) lisas 6 esitatud ICES kaardil näidatud alarajoonis 32 (Soome lahes) alla
3 meetri sügavuses vees nakke- või raamvõrguga, mille silmasuurus on väiksem
kui 110 mm – 1. detsembrist 31. märtsini.“;
24) paragrahvi 22 lõiget 4 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) koha – 15. maist 15. juulini;
5) angerjat – 1. novembrist 31. jaanuarini.“;
25) paragrahvi 22 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Valdkonna eest vastutav minister võib kalapüügiseaduse § 11 lõigete 2 ja 3 alusel ajutiselt määrata lõikes 4 sätestatust erineva ajavahemiku, jättes püügikeelu kestuse samaks.“;
26) paragrahvi 23 lõike 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
„5) lesta – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1241 VIII lisa C osa punktis 5.2 nimetatud koguses;“;
27) paragrahvi 23 lõikes 2 asendatakse läbivalt sõna „lõkspüüniste“ sõnaga „mõrdade“;
28) paragrahvi 24 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
29) paragrahvi 25 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud agarikupüük tragiga valdkonna eest vastutava ministri määratud alal“;
30) paragrahvi 25 lõike 1 punktid 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:
„3) põhjatraaliga Liivi lahes;
4) Liivi lahes laevaga, mille mootori võimsus ei vasta Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1241 VIII lisa C osa punkti 3.3 alapunktis
b ja punkti 3.4 alapunktis b ning punkti 3.5 alapunktis a nimetatule;“;
31) paragrahvi 25 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) agarikku tragiga paaritu arvuga lõppevatel aastatel väljaspool ala, mis on piiritletud koordinaatidega 58º42.120'N, 22º51.780'E; 58º39.480'N, 22º52.020'E; 58º39.360'N, 22º55.560'E; 58º40.320'N, 22º57.180'E; 58º42.240'N, 22º54.000'E, ja paarisarvuga lõppevatel aastatel väljaspool alal, mis on piiritletud koordinaatidega 58º43.020'N, 22º57.540'E; 58º42.840'N, 23º0.360'E; 58º44.580'N, 22º59.940'E; 58º41.040'N, 22º58.440'E.“;
32) paragrahvi 25 lõike 2 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
„1) põhjatraaliga Soome lahes lääne pool 26º00 N idapikkust – 1. veebruarist
30. juunini;
2) traaliga Liivi lahes 20. aprillist 22. maini, Läti majandusvööndis
tuleb järgida Läti Vabariigi kehtestatud püügikeeldu;“;
33) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Valdkonna eest vastutav minister võib kalapüügiseaduse § 11 lõike 2 alusel ajutiselt määrata lõike 1 punktis 5 sätestatust erineva agariku püügiala.
(4) Valdkonna eest vastutav minister võib kalapüügiseaduse § 11 lõigete 2 ja 3 alusel ajutiselt määrata lõike 2 punktis 2 sätestatust erineva ajavahemiku, jättes püügikitsenduse kestuse samaks.“;
34) paragrahv 26 tunnistatakse kehtetuks;
35) paragrahvi 27 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Pärnu lahes Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º17.888'N
ja 24º16.719'E, ja Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º15.515'N
ja 24º29.364'E, vahelisest ühendussirgest põhja pool:
1) peab ääre- ja avaveemõrra lina silmasuurus olema mõrrapäras vähemalt 24
mm ja mõrra teistes osades vähemalt 56 mm, välja arvatud meritindipüügil
1. jaanuarist 5. maini;
2) on keelatud kasutada suurema kui 80 mm silmasuurusega mõrdu 15. maist 15.
juulini.“;
36) paragrahvi 29 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) 48 mm punktis 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1241 VIII lisa B osa punktis 1 nimetamata kalaliikide püügil.“;
37) paragrahv 30 tunnistatakse kehtetuks;
38) paragrahvi 31 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Lõigetes 1 ja 5 nimetamata juhul ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1241 VIII lisa B osa punktis 2 nimetamata kalaliikide püügil on keelatud kasutada nakkevõrku väiksema silmasuurusega kui 70 mm;
(3) Pärnu lahes põhja pool Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º17.888'N
ja 24º16.719'E, ja Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º15.515'N
ja 24º29.364'E, vahelist ühendussirget on keelatud kasutada:
1) nakke- ja raamvõrku kõrgusega üle 2 meetri – aasta ringi;
2) nakke- ja raamvõrku, mille silmasuurus on väiksem kui 100 mm, välja arvatud
meritindipüügil 1. märtsist 5. maini;
3) nakke- ja raamvõrku – 1. maist 15. juulini;
4) õngejada – aasta ringi.“;
39) paragrahvi 31 lõike 4 punktis 1 asendatakse tekstiosa „19. augustini“ tekstiosaga „30. juulini“;
40) paragrahvi 34 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) avaveevõrguga püügil – haugi, koha ja latikat kuni 10%, ahvenat, peipsi siiga ja lutsu kuni 1% koha, haugi, latika, peipsi siia ja lutsu kogusaagist. Koha kaaspüük on lubatud vähemalt 160 mm silmasuurusega avaveevõrkude kasutamise korral;“;
41) paragrahvi 34 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) lõkspüünistega püügil – ahvenat, haugi, koha, tinti, latikat, peipsi siiga, rääbist ja lutsu kuni 1% koha, ahvena, haugi, latika, peipsi siia, rääbise ja lutsu kogusaagist;“;
42) paragrahv 47 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 47. Püügikeelud
(1) Keelatud on püüda:
1) kutselise kalapüügi vahenditega Võrtsjärves Emajõe muulidele lähemal kui
100 m ning Pühaste oja suuet ja Ainsaare põhjatippu ühendavast sirgest lõuna
pool;
2) nakkevõrguga – 15. märtsist 31. augustini;
3) haugi – 15. märtsist 30. aprillini;
4) koha – 5. maist 10. juunini;
5) linaskit – 20. juunist 20. juulini, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge
ja põhjaõngega.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib kalapüügiseaduse § 11 lõigete 2 ja 3 alusel ajutiselt määrata lõike 1 punktides 2–5 sätestatust erineva ajavahemiku, jättes püügikitsenduse kestuse samaks.“;
43) paragrahvi 51 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) lisas 15 nimetatud vooluveekogudes, välja arvatud püük § 7 lõike 2 punktides 4–6 ja § 8 lõike 2 punktis 7 nimetatud vahenditega;“;
44) paragrahvi 51 lõike 1 punkt 23 sõnastatakse järgmiselt:
„23) Pühajões - Tallinna−Narva maantee sillast (Voka teeristi lähedal) suudmeni;“;
45) paragrahvi 51 lõike 1 punkt 26 tunnistatakse kehtetuks;
46) paragrahvi 51 lõike 1 punktid 27-29 sõnastatakse järgmiselt:
„27) Emajõe lähtest Jõesuu maanteesillani (uus sild – Tartu−Viljandi−Kilingi-Nõmme
maantee sild), välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge, põhjaõnge, spinningu
ja lendõngega;
28) kutselise kalapüügi vahenditega Emajõe vanajõgedes ning sulgeda nakkepüünistega
Emajõe vanajõgede sisse- ja väljavoolukohti 50 m raadiuses Emajõe suhtes;
29) nakkevõrgu, unna ja harpuunpüssiga looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel
valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud lõhe, jõeforelli,
meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluvates veekogudes
või nende lõikudes, välja arvatud paisjärvedes;“;
47) paragrahvi 51 lõike 1 punkt 31 tunnistatakse kehtetuks;
48) paragrahvi 51 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „5-19“ tekstiosaga „ja 23“;
49) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Liivi ja kuuritsaga on keelatud püüda kala alla 10-hektarilistel järvedel, vooluveekogudel, Võrtsjärvel, Peipsi järvel, Narva veehoidlal ja kaitsealade sihtkaitsevööndis asuvatel veekogudel.“;
50) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) nakkevõrguga Sutlepa meres, välja arvatud jääalune püük kuni veebruari lõpuni;“;
51) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:
„9) Narva jões Narva veehoidlast ülesvoolu ja Narva veehoidlast ülesvoolu Narva jõkke suubuvates veekogudes, vanajõgedes ja sootides, välja arvatud lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega, – 15. märtsist 15. maini;“;
52) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt:
„11) Mullutu ja Suurlahes, välja arvatud lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega – 1. aprillist 20. maini;“;
53) paragrahvi 52 lõike 1 punktid 12-14 tunnistatakse kehtetuks;
54) paragrahvi 52 lõike 1 punktist 15 jäetakse välja tekstiosa „jäävabast veest“;
55) paragrahvi 53 lõike 1 punktid 6-8 sõnastatakse järgmiselt:
„6) rääbist – 1. augustist 30. juunini;
7) haugi – 15. märtsist 30. aprillini;
8) latikat - 1. maist 10. juunini, välja arvatud lihtkäsiõnge, käsiõnge ja
põhjaõngega;“;
56) paragrahvi 53 lõike 1 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt:
„11) koha – 5. maist 10. juunini;“;
57) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Valdkonna eest vastutav minister võib kalapüügiseaduse § 11 lõigete 2 ja 3 alusel ajutiselt määrata lõike 1 punktides 7 ja 11 sätestatust erineva ajavahemiku, jättes püügikitsenduse kestuse samaks.“;
58) paragrahvi 53 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluvates veekogudes või nende lõikudes on lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud lõheliste püügikeelu ajal keelatud kalapüük vees viibides, välja arvatud Narva jões ning silmupüügil silmutorbikute ja silmumõrdadega.“;
59) määruse lisad 3, 7, 8 ja 10 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);
60) määruse lisa 9 tunnistatakse kehtetuks;
61) määrust täiendatakse lisadega 14 ja 15 (lisatud).
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a.
]]>