Haridus- ja teadusminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2026-04-20 17 RT I2026-04-23202611230420260012026-04-26+03:00 1 2026-04-21 maarus_1_10.02.2010.xsd 123042026001 5 2026-04-22 Birgit Aitsam 1063344Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks „Kaitsetehnoloogia ja tehisaru suutlikkuse arendamine“ (Kaisa) toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse § 10 lõike 2 alusel. 1 Üldsätted 1 Reguleerimis- ja kohaldamisala 1 Määrusega reguleeritakse meetmete nimekirja meetme 21.1.6.2 „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomine; Riigikaitset toetava tehisaru võimekuse arendamine“ elluviimiseks toetuse andmist. 2 Sekkumise rahastamisega Euroopa Regionaalarengu fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti” erieesmärgi (a)(vii) „tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed“ saavutamisele. 3 Käesolev määrus on koostatud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ rakendamiseks nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades. 4 Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 sätestatud juhtudel. 2 Terminid Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1 teadus- ja arendusasutus – juriidiline isik või asutus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 3 lõike 3 mõistes ning ülikool ja rakenduskõrgkool; 2 kahesuguse kasutusega tehnoloogia (dual-use) – kaubad ja teenused, sealhulgas tarkvara ja tehnoloogia, mida saab kasutada tsiviil- ja kaitseotstarbel. 3 Toetuse andmise eesmärk ja tulemus 1 Toetuse andmise eesmärk on toetada teadus- ja arendustegevust ning luua taristu, mis võimaldab kahesuguse kasutusega (dual-use) tehnoloogiate arendamist ja testimist panustamiseks riigikaitse tugevdamisse ja julgeoleku tagamisse. 2 Toetuse andmine panustab järgmiste rakenduskava ja meetmete nimekirja näitajate saavutamisse: 1 väljundnäitaja „Teadus- ja arendusasutused, milles on välja arendatud kaitseotstarbeliste tehnoloogiate testimise võimekus” (mõõtühik on arv ja sihttase 2029. aastaks on 2); 2 tulemusnäitaja: „Kaitsetehnoloogia testimistaristu baasil loodud teenused” (mõõtühik on arv ning sihttase 2029. aastaks on 12); 3 väljundnäitaja „Kaitseotstarbelise tehisaru valdkondliku andmelao baasil välja arendatud tooted, teenused ja rakendused” (mõõtühik on arv ja sihttase 2029. aastaks on 5); 4 tulemusnäitaja: „Kasutusele võetud teenused, tooted ja rakendused” (mõõtühik on arv ja sihttase 2029. aastaks on 3). 3 Toetatavad projektid arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu otsusega kinnitatud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035”” (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ning selle strateegilisse sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“, mida mõõdetakse näitajatega „erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osatähtsus SKP-sse” ja „tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“. 4 Rakendusasutus ja rakendusüksus 1 Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. 2 Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 2 Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 5 Toetatavad tegevused 1 Toetatakse järgmisi käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärkide täitmise ja tulemuste saavutamisega seotud tegevusi: 1 tegevus 1 - kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevuse läbiviimine ja taristu loomine, mis võimaldab teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste väljatöötamist vähemalt neljas kategoorias: liikuvus, tulejõud, energia ja kõrgenergeetilised materjalid; 2 tegevus 2 - kaitsevaldkonnas tehisaru-alase teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine ning kaitseotstarbelise tehisaru andmelao loomine, mille baasil arendatakse tooteid, teenuseid ja rakendusi. 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud kummagi tegevuse elluviimiseks rahastatakse ühte projekti. Kokku rahastatakse kahte projekti. 3 Toetust ei anta projektile, mille kõik tegevused on tehtud enne taotluse esitamist, juhul kui tegemist on riigiabiga, siis ei tohi ühegi tegevusega alustada enne, kui toetuse taotleja on esitanud rakendusüksusele toetuse taotluse. 4 Taristu rajamisel ja arendamisel tuleb tagada taristu kliimakindlus. Kliimakindluse hindamise andmekoosseisule kohaldatakse ühendmääruse lisa 3 B osa. Nõue kehtib taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat. 6 Kulude abikõlblikkus 1 Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. 2 Juhul kui käesoleva määruse alusel antav toetus on riigiabi, loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kulud abikõlblikuks üksnes ulatuses ja tingimustel, mis vastavad §s 7 nimetatud üldise grupierandi määruse artiklitele 25 või 26. 3 Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 5 kohase tegevuse elluviimiseks ja käesoleva määruse § 3 kohase tulemuse saavutamiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 8 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1 otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 sätestatule; 2 seadmete ja aparatuuri soetamise, paigaldamise ja seadistamise kulud; 3 taristu projekteerimise, ehitamise, rekonstrueerimise ja akrediteerimisega seotud kulud; 4 digilahenduste ja infosüsteemide, sealhulgas andmebaaside ja muu struktureeritud teabe loomise ja täiendamise kulud; 5 tarkvara litsentsid, mis on vajalikud arenduse jaoks; 6 teenuste väljatöötamisega seotud kulud, sealhulgas kontseptsioonide ja protsesside kujundamine, kasutajauuringud ning testimine ja valideerimine; 7 sisseostetavate teenuste ja tarvikute kulud; 8 projektile toetuse andmise avalikustamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine”; 9 kaudsed kulud 7% ühtse määra alusel rahastamiskõlblikest otsestest kuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 4-6. 7 Riigiabi 1 Toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi, kui teadus- ja arendusprojekt on seotud teadus- ja arendusasutuse mittemajandustegevusega. 2 Kui määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks” (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artiklitest 25 ja 26, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. 3 Kui antav toetus on riigiabi, peavad olema täidetud kõik üldise grupierandi määruse artiklites 25 või 26 toodud tingimused, sealhulgas artikli 25 lõikes 3 sätestatud abikõlblikud kulud ja lõikes 5 sätestatud abi osakaalud, mida võib suurendada vastavalt lõike 6 punktides a ja b sätestatud abi osakaaludeni. 4 Tegevuse raames teadustaristule antav toetus ei ole riigiabi, kui rahastatakse teadustaristu mittemajandusliku tegevusega seotud kulusid. 5 Kui toetus on riigiabi, siis ei anta toetust taotlejale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 6 Kui toetus on riigiabi, siis ei kohaldata käesolevat määrust lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 sätestatud juhtudel. 7 Kui taotletav toetus on käsitletav riigiabina, ei tohi tegevused olla alanud enne taotluse esitamist. 8 Tegevuste abikõlblikkuse periood 1 Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.05.2026 – 31.08.2029. 2 Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 rahastatavate projektide abikõlblikkuse periood võib alata enne toetuse taotluse esitamise kuupäeva vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule vaid juhul, kui tehtud tegevused ja kulud, mille hüvitamist taotletakse, on taotluses eraldi näidatud. Kui antav toetus on riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist alustatud tegevused ja tehtud kulud abikõlblikud. 3 Projekti abikõlblikkuse periood kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuses. 9 Toetuse piirsumma ja osakaal 1 Taotletava toetuse maksimaalne summa on tegevuse 1 korral 8 400 000 eurot ja tegevuse 2 korral 6 500 000 eurot. 2 Toetuse osakaal on kuni 100% abikõlblike kulude maksumusest. Juhul kui tegemist on riigiabi andmisega, kohaldatakse abikõlblikkuse osakaalu vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 25 või artiklile 26. 3 Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 10 Nõuded taotlejale ja partnerile 1 Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatule. 2 Taotleja saab olla Eesti riigikaitseline rakenduskõrgkool. 3 Partner võib olla teadus- ja arendusasutus. Partner osaleb projekti tegevustes ning tema tegevusi rahastatakse toetusest. 11 Nõuded taotlusele 1 Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule ning olema koostatud eesti keeles. 2 Taotluses esitatakse vähemalt järgmised andmed: 1 projekti pealkiri ja annotatsioon eesti ja inglise keeles; 2 andmed taotleja ja partnerite kohta; 3 projektimeeskonna liikmete rollid ja ülesannete jaotus, projekti eelarve ja ajakava, sealhulgas projekti alguse ja lõpukuupäevad; 4 projekti eesmärgid ja tegevuskava ning nende vastavus § 3 toetuse andmise eesmärkidele ja tulemustele; 5 projekti eeldatavad tulemused ja nende tutvustamise plaan; 6 teadmussiirde plaan, mis sisaldab vähemalt loodava taristu ja arendatavate teenuste/rakenduste kirjeldust, sealhulgas ülevaade kasutustingimustest, vastavused standarditele või muudele samaväärsetele dokumentidele, prognoos ajalise kasutamise kohta majandustegevuseks ja mittemajandustegevuseks, informatsiooni intellektuaalomandi kasutamise, planeeritavate patenditaotluste ning publikatsioonide kohta; 7 kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguseid ja projekti elluviimisel järgitakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“; 8 kui projekti viiakse ellu koos partneriga, peab taotlus sisaldama partneri rolli ning allkirjaõigusliku isiku kinnitusi projektis osalemise ja ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud asjaolude kohta. 3 Juhul kui antakse riigiabi, peab taotluses olema ka üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 toodud info. 4 Taotluste menetlemine 12 Taotlusvooru avamine 1 Taotlemine on vooruline. 2 Taotlusvoorude eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus, kes edastab vastava teabe rakendusüksusele. 3 Rakendusüksus teavitab potentsiaalseid taotlejaid taotlusvooru avamisest, maksimaalsest eelarvest ja taotluse esitamise tähtajast. 13 Taotluse esitamine ja menetlemine 1 Taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu määruses sätestatud tingimuste kohaselt. 2 Kui taotlust ei esitata tähtaegselt, jäetakse taotlus läbi vaatamata vastavalt perioodi 2021‒2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 11 lõikele 1. 3 Juhul, kui taotluses esineb puudusi, informeerib rakendusüksus sellest viivitamatult taotlejat, kellel on kuni kümne tööpäeva jooksul alates teate kättesaamisest võimalik puudused kõrvaldada. Rakendusüksus võib mõjuvatel põhjustel taotluses esinenud ebatäpsuste kõrvaldamiseks kehtestada pikema tähtaja. 4 Juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata, jätab rakendusüksus taotluse läbi vaatamata ja lõpetab taotluse menetlemise. 5 Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni kümme tööpäeva taotluse esitamise tähtajast rakendusüksusele. Lisateabe küsimisel või taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määrab rakendusüksus kuni kümne tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. 6 Taotluse menetlemine rakendusüksuses koosneb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse hindamisest hindamiskomisjoni poolt ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. 7 Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. 14 Taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine 1 Taotluse nõuetele vastavuse tuvastamine toimub vastavalt ühendmääruse §-le 6. 2 Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele. 3 Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 11 taotlusele sätestatud nõuded. 4 Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks ja jäetakse rahuldamata, kui taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud. 5 Taotleja ja taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. 15 Hindamiskomisjoni moodustamine ja ülesanded 1 Taotluste hindamiseks ja rahastusettepanekute tegemiseks moodustab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul hindamiskomisjoni. Hindamiskomisjoni kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kaitseministeeriumi ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nimetatud esindajad. 2 Hindamiskomisjoni ülesanneteks on: 1 hinnata käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tegevuste taotlusi, kaasates vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid eksperte; 2 teha rakendusüksusele ettepanekud projektide rahastamiseks, osaliseks või kõrvaltingimusega rahastamiseks või rahastamata jätmiseks. 3 Hindamises osalevad hindamiskomisjoni liikmed ja täiendavad eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest taotlustest ning taotlejatest. 16 Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja –metoodika 1 Taotluste hindamisel ja rahastatavate projektide valikul lähtutakse ühendmääruse §-st 7. 2 Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse hindamisjuhendi põhjal, lähtudes järgmistest kriteeriumitest ja osakaaludest: 1 projekti kooskõla toetuse eesmärkidega ja seos Eesti Riigikaitselise arengukavaga või Kaitseministeeriumi valitsemisala tehisintellekti strateegiaga osakaal 30%; 2 projekti teaduslik-tehniline põhjendatus, sealhulgas metoodika sobivus ja realistlikkus, projektimeeskonna rollijaotuse selgus ja võimekus projekti ellu viia, tegevuste, ajakava ja eelarve asjakohasus eesmärkide saavutamisel osakaal 40%; 3 projekti teadmussiirdeplaani põhjendatus 20%; 4 projekti kooskõla TAIE arengukavaga ja Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtetega –regionaalareng ning keskkond ja kliima osakaal 10%. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriumide täpsem sisu, alakriteeriumid ning nende hindamise metoodika kehtestatakse rakendusüksuse koostatud hindamisjuhendis, mis kooskõlastatakse rakendusasutusega. 4 Taotlusi hinnatakse käesolevas paragrahvis nimetatud kriteeriumide lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) punkti. Hinded antakse sammuga 0,5 punkti ja taotluse kaalutud hinnete summast lähtuvalt moodustatakse pingerida. 5 Rahuldamisele kuuluvad taotlused pingerea alusel, mis on lõike (3) kriteeriumites 1) kuni 4) saanud hindeks vähemalt 2,5 punkti. 17 Taotluse rahuldamise tingimused ja kord 1 Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning täpsustatakse toetuse andmise tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule aruannete esitamise tähtajad ja maksetaotluste esitamise tingimused. 2 Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. 3 Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kolme tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. 18 Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord 1 Taotlus jäetakse rahuldamata § 5 lõikes 3 ning ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. 2 Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab tegevuse taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. 3 Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus tehakse vastavalt ühendmääruse §-s 9 sätestatule. 4 Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 2 sätestatud teave. 5 Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale elektrooniliselt e-toetuse keskkonna kaudu kolme tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. 19 Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine 1 Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 1. 2 Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. 3 Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumist või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, va kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või andmeallikast. 5 Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 20 Taotluse rahuldamise otsuse muutmine 1 Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras. 2 Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõikes 2 nimetatud asjaolud, siis kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning kui see on vajalik, siis ka käesoleva määruse § 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel, kaasates vajadusel hindamiskomisjoni. 3 Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil või juhul, kui tegemist on riigiabiga on rakendusüksusel õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muutmine on vastuolus riigiabi reeglitega. 4 Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus kümne tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. 5 Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. Juhul kui tegemist on riigiabiga, on rakendusüksusel õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muutmine on vastuolus riigiabi reeglitega. 21 Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse §-le 14. 6 Toetuse saaja ja partneri õigused ning kohustused 22 Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused 1 Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. 2 Toetuse saaja täidab ühendmääruse §-des 10 ja 11 nimetatud kohustusi. 3 Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi. 4 Toetuse saaja tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu. 5 Toetuse saaja ja partner on kohustatud tagama projektis loodud taristu ja tulemuste säilimise ning kasutamise kooskõlas ühendmääruses sätestatud kestvuse nõudega. 6 Järgima riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel, sealhulgas eristama raamatupidamises majandustegevuse ja mittemajandustegevuse, pidama nende üle arvestust ning esitama rakendusüksusele igal aastal aruande teadustaristu majandusliku ja mittemajandusliku kasutuse ajalise proportsiooni kohta. 7 Maksma toetuse proportsionaalselt tagasi, kui teadustaristu majandustegevuse maht aastase perioodi jooksul ületab 20% taristu aastasest kasutusmahust. 7 Aruannete esitamine 23 Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine 1 Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt kord aastas. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks. Aruande vormi kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 2 Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1 toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti number, toetuse saaja nimi ja muud nõutud andmed); 2 projekti aruandlusperiood (kumulatiivne); 3 andmed projekti edenemise kohta (teostatud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine, muuhulgas projektile seatud näitajate täitmine); 4 toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele (lõpparuande puhul ka hinnang projekti mõjule TAIE arengukava eesmärkide ning sellega seotud strateegia „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide saavutamisele); 5 informatsioon teadmussiirdeplaani täitmise kohta; 6 aastase majandustegevuse mahu aruanne. 3 Vahearuannete menetlemisel rakendusüksus: 1 kontrollib viie tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud; 2 puuduste esinemisel aruandes annab toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks; 3 juhul, kui aruandes puudusi ei esine, hindab aruannete sisu ja kajastatud vahetulemusi ning võrdleb neid seatud eesmärkidega, kaasates vajadusel täiendavaid eksperte, ja teeb kümne tööpäeva jooksul otsuse projekti jätkuvaks rahastamiseks või rahastamise lõpetamiseks. 4 Lõpparuande menetlemisel rakendusüksus: 1 kontrollib kümne tööpäeva jooksul lõpparuande laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud; 2 puuduste esinemisel lõpparuandes annab toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks; 3 juhul kui lõpparuandes puudusi ei esine, hindab lõpparuande sisu ja kajastatud tulemusi ning võrdleb neid seatud eesmärkidega, kaasates vajadusel täiendavaid eksperte, ning teeb kahekümne tööpäeva jooksul otsuse projekti tulemuste heakskiitmiseks ja lõpliku toetuse väljamaksmiseks või lõpliku toetuse väljamaksmisest keeldumiseks. 8 Toetuse maksmise tingimused 24 Toetuse maksmine 1 Toetust makstakse ühendmääruse § 27 lõike 1 punkt 1 alusel ja § 28 lõike 3 alusel. 2 Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24-26 nimetatud ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. 3 Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. 4 Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse kõige sagedamini üks kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kvartalis. 25 Makse menetlemise peatamine Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul. 9 Finantskorrektsioonid ja vaided 26 Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39. 27 Vaide esitamine 1 Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 2 Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest. Minister Kristina Kallas Kantsler Triin Laasi-Õige