Rahandusminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2010-12-15 68 RT I2010-12-23+02:002010+02:003123122010003 2011-01-01+02:00 2012-02-02+02:00 1 2010-12-16 maarus_1_10.02.2010.xsd 123122010003 6 2012-01-30+02:00 Maret Mauer 1000267Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus” meetme „Avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute töötajate koolitus ja arendamine” rakendamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse „ ” § 12 lõike 4 alusel. 1 Üldsätted 1 Määruse reguleerimisala Määrusega sätestatakse „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 3 lõike 3 alusel ja Euroopa Komisjoni poolt 25. septembril 2007. a heaks kiidetud „Inimressursi arendamise rakenduskava” CCI2007EE051PO001 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus” meetme „Avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute töötajate koolitus ja arendamine” (edaspidi meede) avatud taotlusvoorude alusel rakendatavateks tegevusteks toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord. 2 Meetme rakendusasutus ja -üksus 1 Meetme rakendusasutus ja rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” § 7 punktile 3 ja § 8 punktile 3 Rahandusministeerium. 2 Meetme rakendusüksuse ülesandeid täidab korraldusasutus. 3 Meetme üldeesmärk ja alameetmed 1 Meetme üldeesmärgiks on riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste ning nende liitude, mittetulundusühingute esindusorganisatsioonide ja sotsiaalpartnerite haldusvõimekuse suurendamine. 2 Meede jaguneb kaheks osaks (edaspidi alameede): 1 organisatsiooni arendamise alameede; 2 stažeerimisprogrammi alameede. 4 Prioriteetse suuna juhtkomisjon Rahandusminister moodustab rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus” eesmärkide saavutamise jälgimiseks juhtkomisjoni (edaspidi juhtkomisjon) ja kehtestab selle töökorra. 5 Meetme juhtkomisjon Rahandusministeerium moodustab ekspertidest meetme juhtkomisjoni ja kehtestab selle töökorra. Meetme juhtkomisjoni põhiülesandeks on taotluste hindamine ja alameetmete eesmärkide saavutamise jälgimine. 6 Meetme ja alameetmete eelarve Meetme eelarve ja alameetmete iga-aastased eelarved kinnitab Rahandusministeerium. 2 Toetuse andmise alused 1 Alameede „Organisatsiooni arendamine” 7 Alameetme eesmärk ja toetatavad tegevused 1 Alameetme eesmärgiks on riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste juhtimis- ja koostöövõimekuse tõstmine, mis aitab tagada nende strateegiliste eesmärkide saavutamist. 2 Alameetme raames on toetatavateks tegevusteks riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste arendamisega ning teadmistepõhise poliitikakujundamise ja elluviimisega seotud koolitus- ja arendusprojektide ning tööalase täienduskoolituse läbiviimine juhtimismeetodite ja -süsteemide ning juhtimise arendamisega ja koostöövõimekuse tõstmisega seotud valdkondades. 8 Taotlejad ja partnerid 1 Alameetme raames on õigus toetust taotleda: 1 „Vabariigi Valitsuse seaduse” §-s 39 sätestatud valitsusasutustel ja muudel riigi ametiasutustel „Avaliku teenistuse seaduse” § 2 lõike 2 tähenduses; 2 „Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse” §-des 2 ja 3 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuste liitudel; 3 „Avaliku teenistuse seaduse” § 2 lõikes 3 sätestatud kohaliku omavalitsuse ametiasutustel. 2 Taotleja võib projekti tegevustesse kaasata partneri, kes osaleb projekti elluviimises ning kelle osalemine on välja toodud taotluses. Partner panustab projekti rahaliselt. 3 Projekti partneriks või projektis osalevaks isikuks võivad olla: 1 lõikes 1 nimetatud taotlejad; 2 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste hallatavad asutused; 3 Vabariigi Valitsus; 4 kohaliku omavalitsuse volikogu; 5 mittetulundusühingute esindusorganisatsioonid; 6 tööandjate ja töövõtjate esindusorganisatsioonid; 7 riigi asutatud sihtasutused; 8 avalik-õiguslikud juriidilised isikud. 4 Taotleja võib projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajaduse korral kaasata lõikes 3 nimetatud projektis osalevaid isikuid, kes ei tee projekti raames hüvitamiseks esitatavaid abikõlblikke kulusid. 9 Abikõlblikud kulud 1 Alameetme raames on abikõlblikud: 1 koolitus- ja arendustegevuse ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud personalikulud, sealhulgas projektijuhi ja ekspertide töötasu, transpordi ja majutusega seotud kulud määruse §-s 14 sätestatud tingimustel; 2 koolitusega seotud isikute toitlustuskulud kuni 20 eurot päevas isiku kohta, sealhulgas erisoodustusena käsitatav toitlustuskulu; 3 koolitus- ja arendusprogrammide, õppe- ja juhendmaterjalide koostamisega seotud kulud; 4 vajalike ruumide ja tehnika rentimisega seotud kulud; 5 suulise ja kirjaliku tõlkega seotud kulud; 6 teavitamisega seotud kulud; 7 muud projekti elluviimiseks vajalikud kulud. 2 Alameetme raames ei toetata: 1 tegevusi, millele on võimalik riigieelarvest toetust saada tehnilise abi meetmete eesmärkide saavutamiseks; 2 läbiviidava tegevusega otseselt mitteseotud materjalide väljatöötamisega seotud kulusid; 3 tasemeõppes ja vabahariduslikul koolitusel osalemisega seotud kulusid; 4 teabepäevadel ja muudel avatud koolitustel osalemisega seotud kulusid; 5 arvutiõppe ja keeleõppega seotud kulusid; 6 teisi tegevusega seotud kulusid, mis ei ole otseselt vajalikud ega kooskõlas meetme eesmärkidega. 2 Alameede „Stažeerimisprogramm” 10 Alameetme eesmärk ja toetatavad tegevused 1 Alameetme eesmärgiks on avalike teenistujate ja kaasatud partnerite ameti- ja erialase võimekuse tõstmine ning parimate praktikate levitamine. 2 Alameetme raames on toetatavateks tegevusteks avalike teenistujate ja kaasatud partnerite ameti- või erialase stažeerimise toetamine ning sellega seotud koolitusel (sh konverentsil) osalemine välisriigi, soovitavalt Euroopa Liidu liikmesriigi haldusorgani või Euroopa Liidu institutsiooni juures. 11 Taotlejad ja partnerid 1 Alameetme raames on õigus toetust taotleda: 1 „Vabariigi Valitsuse seaduse” §-s 39 sätestatud valitsusasutustel ja muudel riigi ametiasutustel „Avaliku teenistuse seaduse” § 2 lõike 2 tähenduses; 2 „Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse” §-des 2 ja 3 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse liitudel; 3 „Avaliku teenistuse seaduse” § 2 lõikes 3 sätestatud kohaliku omavalitsuse ametiasutusel. 2 Taotleja võib projekti tegevustesse kaasata partneri, kes osaleb projekti elluviimises ning kelle osalemine on välja toodud taotluses. Partner panustab projekti rahaliselt. 3 Projekti partneriks või projektis osalevaks isikuks võivad olla: 1 lõikes 1 nimetatud taotlejad; 2 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste hallatavad asutused; 3 kohaliku omavalitsuse volikogu; 4 mittetulundusühingute esindusorganisatsioonid; 5 tööandjate ja töövõtjate esindusorganisatsioonid. 4 Taotleja võib projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajaduse korral kaasata lõikes 3 nimetatud projektis osalevaid isikuid, kes ei tee projekti raames hüvitamiseks esitatavaid abikõlblikke kulusid. 12 Abikõlblikud kulud 1 Alameetme raames on abikõlblikud: 1 stažeerimisega seotud sõidukulud, sealhulgas reisikindlustus; 2 stažeerimisega seotud majutuskulud; 3 projekti teavitamisega seotud kulud; 4 vastuvõtva organisatsiooni kulud; 5 stažeerimise raames toimuva koolituse (sh konverentsi) maksumus. Koolituse ajaline maht võib moodustada maksimaalselt 50% stažeerimise kogumahust ning peab olema seotud stažeerimise üldeesmärgiga; 6 lähetuskulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruses nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” ja Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2001. a määruses nr 108 „Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord” kehtestatud piirmääradele ja lähetava asutuse sisekorraeeskirjale; 7 muud stažeerimisega seotud kulud. 2 Alameetme raames ei toetata: 1 tegevusi, millele on võimalik riigieelarvest toetust saada tehnilise abi meetmete eesmärkide saavutamiseks; 2 läbiviidava tegevusega otseselt mitteseotud materjalide väljatöötamisega seotud kulusid; 3 tasemeõppes ja vabahariduslikul koolitusel osalemisega seotud kulusid; 4 teabepäevadel ja muudel avatud koolitustel osalemisega seotud kulusid; 5 arvutiõppe ja keeleõppega seotud kulusid; 6 toitlustusega seotud kulusid; 7 teisi tegevusega seotud kulusid, mis ei ole kooskõlas meetme eesmärkidega. 3 Projektide abikõlblikkuse muud alused ja toetuse omafinantseeringu määr 13 Projekti abikõlblikkuse periood 1 Alameetmete raames toetatava projekti tegevused tuleb ellu viia 24 kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast arvates. Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev on taotluse rahuldamise otsuse kuupäev või taotluse rahuldamise otsuses märgitud muu kuupäev, kuid mitte varasem kui 1. jaanuar 2008. a. 2 Abikõlblikkuse periood lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtpäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2015. a. Projekt loetakse lõppenuks pärast toetuse saajale viimase väljamakse tegemist ja lõpparuande kinnitamist. 3 Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ja sellele järgneva 45 kalendripäeva jooksul, kui kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil. 14 Muud abikõlblikkuse alused 1 Abikõlblikud kulud peavad olema projekti elluviimisega otseselt seotud, põhjendatud, mõistlikud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud ning tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil. 2 Projekti raames on abikõlblikud teavitamisega seotud kulud vastavalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 25 lõike 2 alusel kehtestatud määrusele. 3 Erisoodustusena käsitatavad majutus- ja sõidukulud ja muud erisoodustusena käsitatavad kulud ning erisoodustuselt tasutav maks „Tulumaksuseaduse” § 48 lõike 4 mõistes ei ole abikõlblikud kulud. 4 Lähetusega seotud majutuskulud ja päevaraha maksmise määr peavad vastama „Töölepingu seaduse” § 40 lõike 3 alusel kehtestatud välislähetuse kulude hüvitamise korrale ja päevaraha alammäärale ning „Avaliku teenistuse seaduse” § 40 lõike 1 ja § 43 lõike 3 alusel kehtestatud korrale ja lähetava asutuse sisekorraeeskirjale. 5 Isikliku sõiduauto kasutamise kulu hüvitatakse vastavalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 21 lõike 2 alusel kehtestatud määrusele, kuid mitte suuremas summas kui 0,3 eurot kilomeetri kohta. 6 Kulude abikõlblikkuse ja mitteabikõlblikkuse tuvastamisel lähtutakse määruses sätestatust ning „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 21 lõike 2 alusel kehtestatud määrusest. 15 Toetuse ning omafinantseeringu määr 1 Eraldatav toetus koos omafinantseeringuga peab tagama projekti abikõlblike kulude katmise. Toetuse ja omafinantseeringuna saab kajastada ainult abikõlblikke kulusid. 2 Eraldatav toetus võib moodustada maksimaalselt 85% projekti abikõlblikust kogumaksumusest. 3 Toetuse saaja või projekti partneri omafinantseering peab moodustama vähemalt 15% projekti abikõlblikust kogumaksumusest. 4 Omafinantseeringuks loetakse toetuse saaja või partneri abikõlblikku rahalist panust projekti. Omafinantseeringuna ei saa kajastada mitterahalist sissemakset. 5 Partneri abikõlblik rahaline panus peab olema eraldatud sihtotstarbeliselt projekti elluviimiseks. 6 Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu institutsioonidelt või fondidelt saadud tagastamatut abi. 7 Toetuse määr ja toetuse maksimumsumma sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses. 3 Taotlejale esitatavad nõuded, nõuded taotlusele, taotluse menetlemine ja hindamine 16 Taotlejale esitatavad nõuded ja taotleja kohustused 1 Taotlejale esitatavad nõuded on sätestatud „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 14 lõikes 1. 2 Taotleja on kohustatud: 1 järgima „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 14 lõikes 2 sätestatud tingimusi; 2 arvestama, et residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht „Maksukorralduse seaduse” tähenduses on Eestis; 3 arvestama, et ta ei tohi olla seotud isik töövõtja juriidilise isikuga vastavalt „Tulumaksuseaduse” §-le 8 ega omada isiklikku huvi; 4 võtma kõigi kulutuste korral suuremas summas kui 3196 eurot käibemaksuta vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist omavahel sõltumatutelt pakkujatelt. Kui kolmelt sõltumatult pakkujalt ei ole võimalik võrreldavat hinnapakkumist saada või projekti teostamiseks on valitud kalleim pakkumine, lisab toetuse saaja taotlusele selgituse. 17 Nõuded taotlusele 1 Taotluse kõik taotlejale kohalduvad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud, taotlusest peab selguma projekti eesmärk ning taotletav tegevus peab vastama meetme ja alameetme eesmärkidele ja olema kooskõlas määruse 2. peatükis loetletud toetatavate tegevustega. 2 Taotlus peab olema allkirjastatud taotleja või taotleja esindaja poolt. Digitaalallkirja kasutatakse „Digitaalallkirja seaduses” ja teistes õigusaktides sätestatud korras. 3 Juhul kui taotleja taotleb või on saanud projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal toetust mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, siis esitab taotleja sellekohase teabe taotlusvormis. 4 Toetuse taotlus ei tohi sisaldada teostamisel olevaid või teostatud tegevusi, mida finantseeritakse või on finantseeritud teisest rahastamisallikast, välja arvatud omafinantseeringust. 5 Toetuse kasutamise tegevuste ajakava peab olema reaalselt teostatav ja seotud finantsplaaniga. Projekti tegevused peavad olema elluviidavad taotluses märgitud aja jooksul ja määruses toodud abikõlblikkuse perioodil. 6 Taotluses esitatud projekti eelarve kulud peavad olema otseselt seotud projekti eesmärkidega. 7 Taotluses planeeritud tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega. 18 Üldised nõuded taotlemisele ja taotluste menetlemisele 1 Taotluse menetlemine koosneb taotluse registreerimisest, läbivaatamisest või läbivaatamata taotluse tagastamisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamisest ning mittevastavaks tunnistatud taotleja või taotluse korral mittevastavaks tunnistamise otsuse edastamisest toetuse taotlejale. 2 Taotlusvooru väljakuulutamise korraldab meetme rakendusüksus. Informatsioon taotluse esitamise tähtaja kohta avaldatakse vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva ühes üleriigilises päevalehes ja veebilehel www.avalikteenistus.ee. 3 Vormikohased taotlused esitatakse kirjalikult paberkandjal ja elektrooniliselt või ainult elektrooniliselt hiljemalt taotluste esitamise tähtpäevaks Rahandusministeeriumile taotlusvooru kuulutuses nimetatud posti- või elektronposti aadressil. Taotleja vastutab paberkandjal esitatud ja elektroonilise taotluse samasuse eest. 4 Taotluse esitamise tähtpäevaks loetakse taotluse Rahandusministeeriumisse saabumise kuupäev. Pärast tähtpäeva Rahandusministeeriumisse saabunud taotlus loetakse õigeaegselt esitatuks juhul, kui paberkandjal esitatud taotluse postitempli kuupäevaks on taotluste esitamise tähtpäev. 5 Taotlus vaadatakse viivitamata läbi. Kui nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teavitab Rahandusministeerium sellest kohe taotlejat ja määrab puuduste kõrvaldamise tähtaja. Puuduste kõrvaldamiseks antakse taotlejale kuni 10 kalendripäeva. 6 Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse 56 kalendripäeva jooksul taotlusvooru lõppemise tähtpäevast arvates. 19 Alameetme „Organisatsiooni arendamine” toetuse taotlemine ning taotluse menetlemine 1 Nõuded taotlusele: 1 taotlus peab vastama „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 15 lõikes 1 sätestatud nõuetele; 2 alameetme „Organisatsiooni arendamine” raames tuleb taotlejal esitada määruse lisas 1 toodud vormi kohane taotlus. 2 Taotluse hindamine: 1 nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad §-s 5 nimetatud ekspertidest koosneva meetme juhtkomisjoni liikmed. Vajaduse korral võib taotluste hindamisele komisjoni esimehe otsusel kaasata täiendavalt sõltumatuid eksperte; 2 eksperdid hindavad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi skaalal 1–5 lõikes 3 loetletud hindamiskriteeriumide alusel; 3 kui hindamiskomisjoni liige on hinnatava projektiga seotud, deklareerib ta Rahandusministeeriumiga sõlmitavas lepingus, et taandab ennast vastava projekti hindamisest. 3 Projektide hindamiskriteeriumid, mis lähtuvad prioriteetse suuna valikukriteeriumidest, on järgmised: 1 projekti tegevuste vastavus meetme ja alameetme eesmärkidele ning põhjendatus – osakaal kuni 25% maksimaalsest koondhindest; 2 mõju ja jätkusuutlikkus – osakaal kuni 25% maksimaalsest koondhindest; 3 sisu, metoodika ja teostatavus – osakaal kuni 25% maksimaalsest koondhindest; 4 majanduslik efektiivsus – osakaal kuni 20% maksimaalsest koondhindest; 5 kaasatus – osakaal kuni 5% maksimaalsest koondhindest. 20 Alameetme „Stažeerimisprogramm” toetuse taotlemine ning taotluse menetlemine 1 Nõuded taotlusele: 1 taotlus peab vastama „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 15 lõikes 1 sätestatud nõuetele; 2 alameetme „Stažeerimisprogramm” raames tuleb taotlejal esitada määruse lisas 2 toodud vormi kohane taotlus. 2 Taotluse hindamine: 1 nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad §-s 5 nimetatud ekspertidest koosneva meetme juhtkomisjoni liikmed. Vajaduse korral võib taotluste hindamisele komisjoni esimehe otsusel kaasata täiendavalt sõltumatuid eksperte; 2 eksperdid hindavad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi skaalal 1–5 lõikes 3 loetletud hindamiskriteeriumide alusel; 3 juhul kui hindamiskomisjoni liige on hinnatava projektiga seotud, siis deklareerib ta temaga Rahandusministeeriumiga sõlmitavas lepingus, et taandab ennast vastava projekti hindamisest. 3 Projektide hindamiskriteeriumid, mis lähtuvad prioriteetse suuna valikukriteeriumidest, on järgmised: 1 projekti tegevuste vastavus meetme ja alameetme eesmärkidele ning põhjendatus – osakaal kuni 25% maksimaalsest koondhindest; 2 mõju ja jätkusuutlikkus – osakaal kuni 25% maksimaalsest koondhindest; 3 sisu, metoodika ja teostatavus – osakaal kuni 25% maksimaalsest koondhindest; 4 majanduslik efektiivsus – osakaal kuni 20% maksimaalsest koondhindest; 5 kaasatus – osakaal kuni 5% maksimaalsest koondhindest. 21 Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine 1 Rahuldamisele kuuluvad taotlused, mille rahastamise summa ei ületa vastava alameetme eelarvet ja mille hinne on vähemalt 65% maksimaalsest koondhindest ning mille osas meetme juhtkomisjon on teinud Rahandusministeeriumile taotluse rahuldamise ettepaneku. Kui kaks või enam taotlust saavad võrdsed koondhinded, kuid alameetme eelarve ei võimalda neid kõiki rahastada, heidetakse võrdsete näitajatega taotluste vahel liisku. 2 Taotlus peab vastama määruses taotleja, taotluse ning projekti raames kavandatavate tegevuste suhtes ettenähtud tingimustele. 3 Taotluse koondhinne kujuneb meetme juhtkomisjoni liikmete antud hinnete summa aritmeetilise keskmisena. Taotluste paremusjärjestus kujuneb nii „Organisatsiooni arendamise” kui ka „Stažeerimisprogrammi” alameetmete taotluste koondhinnetest alameetme lõikes. 4 Põhjendatud juhul võib meetme juhtkomisjon teha Rahandusministeeriumile ettepaneku taotlus osaliselt rahuldada, kui muudetakse toetuse summat ja projekti tegevusi, tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. 5 Rahandusministeerium teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse meetme juhtkomisjoni ettepanekul. 6 Lõigetes 4 ja 5 nimetatud otsusest teatab Rahandusministeerium taotlejale kirjalikult 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Taotleja kinnitab oma valmisolekut toetuse kasutamiseks või soovi toetusest loobuda kirjalikult (edaspidi kinnituskiri) Rahandusministeeriumile 14 kalendripäeva jooksul pärast teate saamist. 22 Taotluse rahuldamise otsus Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1 otsuse tegija; 2 otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3 otsuse tegemise alused; 4 toetuse saaja; 5 toetatava projekti nimetus; 6 toetuse määr ja maksimumsumma eurodes ning selle osakaal projekti abikõlblikust kogumaksumusest; 7 projekti kulude ja tegevuste abikõlblikkuse algus- ja lõppkuupäev; 8 toetuse väljamaksete tegemise tingimused; 9 viited õigusaktidele, millega sätestatakse toetuse saaja kohustused ja toetuse tagasinõudmise alused. 23 Taotluse rahuldamata jätmise otsus Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1 otsuse tegija; 2 otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3 otsuse tegemise alused; 4 toetuse taotleja nimi; 5 selle projekti nimetus, millele toetust taotleti. 24 Taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja otsuse kehtetuks tunnistamise alused ja kord 1 Toetuse saaja on kohustatud taotlema Rahandusministeeriumilt taotluse rahuldamise otsuse muutmist, juhul kui: 1 ta soovib muuta projekti abikõlblikkuse algus- või lõppkuupäeva; 2 esineb „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 18 lõikes 3 nimetatud asjaolu. 2 Toetuse saaja on kohustatud Rahandusministeeriumit viivitamata teavitama, kui muudetakse projekti tegevusi ja tegevuste aegu või projekti eelarves konkreetsele kulureale ettenähtud kulurea mahtu teise kulurea mahu arvelt rohkem kui 20% projekti mahust kumulatiivselt või muutuvad kontaktandmed. 3 Toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse rahuldamisest võib keelduda, kui muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega, otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada § 13 lõikes 2 sätestatud tähtajaks või otsuse muutmist ei võimalda alameetme eelarve. 4 Rahandusministeerium otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise 21 kalendripäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. 5 Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistata kehtetuks „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 18 lõikes 6 sätestatud alustel. 6 Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Rahandusministeerium 30 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks olevate asjaolude ilmnemise päevast arvates. 25 Vabanenud vahendite kasutamine Projekti eelarve muutmise või projekti teostamisest loobumise tõttu vabanenud summad lisatakse järgmistes taotlusvoorudes jagatavale toetusele. 4 Toetuse väljamaksete tegemise tingimused ja kord 26 Toetuse väljamaksed 1 Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korras ja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele, kui määruses ei ole sätestatud erisusi. Üldjuhul makstakse toetus välja toetuse saaja või partneri eelnevalt tasutud kuludokumentide alusel. Riigiasutusest toetuse saajale võimaldatakse ettemakset „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korras ja tingimustel. Alameetmete raames võib rakendusüksus kaalutlusõiguse alusel teha väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel. 2 Tasutud kuludokumentide ja osaliselt tasutud kuludokumentide alusel väljamakse tegemiseks esitab toetuse saaja väljamakse taotluse. Väljamakse tegemiseks lisab toetuse saaja väljamakse taotlusele kuludokumentide ja tasumist tõendavate kuludokumentide kinnitatud koopiad, osaliselt tasutud kuludokumentide alusel väljamakse tegemiseks esitab toetuse saaja omafinantseeringu tasumist tõendavad dokumendid. 3 Rahandusministeerium kontrollib toetuse saaja esitatud väljamakse taotlust, dokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiaid ning toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavust ja kulude abikõlblikkust ning teeb toetuse väljamakse või keeldub sellest. 4 Kui toetuse saaja esitatud väljamakse taotlus on korrektselt täidetud ning kulud on abikõlblikud ja vastavuses taotluse rahuldamise otsusega, sisestab rakendusüksus väljamakse taotluse struktuuritoetuse registrisse üldjuhul 14 tööpäeva jooksul väljamakse taotluse Rahandusministeeriumisse saabumise päevast arvates ja teeb väljamakse. 5 Kui toetuse saaja esitatud väljamakse taotlus on puudulik, teavitab Rahandusministeerium sellest toetuse saajat viivitamata. Väljamakse taotluse menetluse aeg pikeneb puuduste kõrvaldamise aja võrra. Oluliste puuduste ilmnemisel esitab toetuse saaja uue väljamakse taotluse. 6 Tasutud kuludokumentide alusel väljamakse tegemiseks esitab toetuse saaja viimase väljamakse taotluse koos projekti lõpparuandega ning viimane väljamakse taotlus peab moodustama vähemalt 10% taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summast. 5 Toetuse saaja kohustused 27 Toetuse saaja kohustused 1 Toetuse saaja on kohustatud: 1 vastama toetuse saaja ja projekti teostamise kohta esitatud küsimustele; 2 tagama ettenähtud omafinantseeringu; 3 viima taotluses sisalduva projekti ellu taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 4 kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega; 5 esitama nõutud informatsiooni ja aruanded Rahandusministeeriumile tähtaegselt; 6 eristama selgelt oma raamatupidamises ja tagama, et partner eristaks oma raamatupidamises, toetuse kasutamisest saadud tulu muust tulust ning toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 7 säilitama taotlusega, toetusega ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni 31. detsembrini 2025. a; 8 võimaldama korraldusasutusel või makseasutusel teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve) ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse saaja ja projektis osaleva isiku ruumides, mis on seotud toetuse kasutamisega vastavalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” sätetele; 9 andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nende nõudmisest arvates; 10 võimaldama auditi või järelevalvetoimingute tegemist ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse saaja, partneri või teiste projektis osalevate isikute ruumides ja territooriumil, mis on seotud toetuse kasutamisega; 11 osutama auditi ja järelevalve läbiviimiseks igakülgset abi; 12 järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel „Riigihangete seaduses” sätestatuid nõudeid, kui toetuse saaja on hankija „Riigihangete seaduse” § 10 tähenduses; 13 esitama pakkujate paljususe korral üleskutse vähemalt kolmele sõltumatule pakkujale kolme võrreldava pakkumise saamiseks kõigi kulutuste korral suuremas summas kui 3196 eurot käibemaksuta, kui toetuse saajale ei kohaldu „Riigihangete seadus”; 14 näitama, et tegemist on struktuuritoetuse abil elluviidava projektiga, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat ja teavitustegevusi; 15 viivitamata kirjalikult informeerima Rahandusministeeriumit kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas informeerima oma nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, tegevuse lõpetamisest ka siis, kui eespool nimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 16 viivitamata kirjalikult informeerima Rahandusministeeriumit projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest; 17 projekti raames tulu teenimisel järgima „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 21 lõike 2 alusel kehtestatud määrust; 18 toetuse tagasi maksma, kui Rahandusministeerium on teinud tagasinõude otsuse. 2 Olulist informatsiooni on toetuse saaja kohustatud Rahandusministeeriumile esitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 6 Korraldusasutuse kohustused ja õigused 28 Korraldusasutuse kohustused rakendusüksuse ülesannetes Korraldusasutus on kohustatud: 1 tegema taotlus- ja aruandevormid ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel; 2 nõustama toetuse saajaid; 3 vastavalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 25 mitte avaldama taotlejate kohta menetluse käigus saadud informatsiooni (välja arvatud toetuse saaja nimi, projekti nimetus, toetuse ja projekti kogumaht) ega muid dokumente; 4 säilitama taotluse ja projektide teostamisega seotud dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a. 29 Korraldusasutuse õigused rakendusüksuse ülesannetes Korraldusasutusel on õigus: 1 teostada järelevalvetoiminguid või auditit toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide ning teostatud tööde osas; 2 nõuda taotluses sisaldunud projekti tegevuste ja kulutuste kohta täiendavate asjakohaste andmete ja dokumentide esitamist; 3 keelduda toetuse väljamaksmisest täielikult või osaliselt, kui toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude katteks; 4 tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks kooskõlas „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses” ja selle alusel antud õigusaktides sätestatuga; 5 nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi kooskõlas „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses” ja selle alusel antud õigusaktides sätestatuga. 7 Toetuse kasutamise seire 30 Seirearuannete esitamine Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kohta seirearuanded vastavalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 24 lõike 4 alusel kehtestatud korrale. 8 Rakendussätted 31 Määruse rakendamine Määrust kohaldatakse toetuse saajale, kelle suhtes on tehtud taotluse rahuldamise otsus Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2008. a määruse nr 20 „Prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus” meetme „Avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute töötajate koolitus ja arendamine” rakendamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord” alusel. 32 Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2011. a. Minister Jürgen Ligi Kantsler Tea Varrak Lisa 1 Alameetme "Organisatsiooni arendamine" taotlusvorm A Lisa 2 Alameetme „Stažeerimisprogramm” taotlusvorm A