1) paragrahvi 6 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Kui selle osas ei ole võimalik kindlust saavutada, tuleb käibemaksu käsitleda mitteabikõlbliku kuluna.”;

2) paragrahvi 9 lõike 4 punktis 5 ja § 11¹ lõikes 11¹ asendatakse viide majandus-ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a määrusele nr 70 „Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile” viitega majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri 2010. a määrusele nr 67 „Nõuded ehitusprojektile”;

3) paragrahvi 15 punkt 18¹ sõnastatakse järgmiselt:

„18¹) koostama finantsanalüüsi, kui tulude laekumisi ei olnud taotluse esitamisel ette nähtud, või olemasolevat finantsanalüüsi uuendama, kui projekti elluviimise käigus või projekti vara kasuliku eluea jooksul, aga hiljemalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” §-s 5 sätestatud tähtpäevani, tõstetakse projekti vara abil pakutava toote või teenuse hinda või tekib toetuse tulemusena uus tuluallikas, mida ei ole arvesse võetud, või väheneb projekti kogumaksumus. Nimetatud põhjustel tekkinud puhastulust tuleb EAS-i viivitamatult kirjalikult, kuid mitte pärast „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 26 lõikes 5 sätestatud tähtpäeva, teavitada, v.a Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse ja mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” § 11 lõikes 8¹ toodud juhtudel;”;

4) paragrahv 19 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Regionaalministri 22. oktoobri 2007. a määruses nr 8 „Meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine” tingimused ning perioodi 2007–2013 kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava koostamise kord” (RTL 2007, 81, 1390; RT I, 09.11.2010, 2) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.”;

2) paragrahvi 13 lõike 8 punktis 12 asendatakse viide majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a määrusele nr 70 „Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile” viitega majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri 2010. a määrusele nr 67 „Nõuded ehitusprojektile”;

3) paragrahvi 16 lõike 1 punktid 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:

„3) kui projekti abikõlblike kulude eelarve suureneb avatud hankemenetlusega riigihanke kallinemise või „Käibemaksuseaduse” § 15 lõikes 1 sätestatud käibemaksumäära suurenemise tõttu ning taotletakse toetuse summa suurendamist „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 18 lõike 5 punktides 1 ja 3 sätestatud tingimustel kuni KOIT kavas toodud projekti maksimaalse toetuse summani;
4) kui projekti abikõlblikkuse periood on pikem kui 60 kuud ning taotletakse toetuse summa suurendamist „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 18 lõike 5 punktides 1 ja 3 sätestatud tingimustel kuni KOIT kavas toodud projekti maksimaalse toetuse summani.”;

4) paragrahvi 18 lõiked 3–5 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Toetuse saaja esitab § 15 lõikes 2 nimetatud otsuses toodud tähtajal projekti vahe- või lõpparuande EAS-ile. Toetuse saaja võib esitada vahearuande iga kolme kuu järel või harvem. Põhjendatud juhtudel võib toetuse saaja esitada vahearuandeid sagedamini.

(4) Väljamakse teostamisel tasutud kuludokumentide alusel tuleb vahe- ja lõpparuandele lisada koopiad kulude aluseks olevatest dokumentidest (arve, leping, akt) ja kulude tasumist tõendavatest dokumentidest, sh mitteabikõlblike kulude osas. Kui on lubatud väljamaksed osaliselt tasutud kuludokumentide alusel vastavalt lõikele 5, siis tuleb vahe- või lõpparuandele lisada koopiad kulude aluseks olevatest dokumentidest (arve, leping, akt) ja kulude tasumist tõendavatest dokumentidest taotluse rahuldamise otsuses sätestatud omafinantseeringule vastavas osas ning mitteabikõlblike kulude osas.

(5) Väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel on võimalik teha ainult põhjendatud juhtudel vahe- ja lõpparuannete raames ning rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord” §-s 6 sätestatud korras.”;

5) paragrahvi 19 punkt 18¹ sõnastatakse järgmiselt:

„18¹) koostama finantsanalüüsi, kui tulude laekumisi ei olnud taotluse esitamisel ette nähtud, või olemasolevat finantsanalüüsi uuendama, kui projekti elluviimise käigus või projekti vara kasuliku eluea jooksul, aga hiljemalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” §-s 5 sätestatud tähtpäevani, tõstetakse projekti vara abil pakutava toote või teenuse hinda või tekib toetuse tulemusena uus tuluallikas, mida ei ole arvesse võetud, või väheneb projekti kogumaksumus. Nimetatud põhjustel tekkinud puhastulust tuleb EAS-i viivitamatult kirjalikult, kuid mitte pärast „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 26 lõikes 5 sätestatud tähtpäeva, teavitada, v.a Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse ja mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” § 11 lõikes 8¹ toodud juhtudel;”;

6) määruse lisa 2 osa „VI lisadokumendid” punkt 13 sõnastatakse järgmiselt:

„13) ehituslik projektdokumentatsioon: hoonete puhul vastavalt kehtivale „Ehitusseadusele” ja standardi EVS 811 põhiprojekti staadiumile; rajatiste puhul ehitusprojekt vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri 2010. a määruse nr 67 „Nõuded ehitusprojektile” nõuetele”.

§ 3. Regionaalministri 15. mai 2008. a määruses nr 3 „Meetme „Linnaliste piirkondade arendamine” tingimused ja investeeringute kava koostamise kord” (RTL 2008, 40, 561; RT I, 09.11.2010, 2) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) kinnisasja ostuhind või sundvõõranditasu koos ostmiseks või sundvõõrandamiseks tehtud muude kuludega võib moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest;”;

2) paragrahvi 6 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.”;

3) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevaks võib määrata taotluse registreerimise kuupäevast varasema kuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuar 2007. Enne taotluse registreerimist on lubatud läbi viia ainult ehitustööde jaoks vajalike ehitusgeoloogiliste või -geodeetiliste uurimistööde, ideekonkursi korraldamise, ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide ekspertiiside ning ehitusprojekti maksumuse kalkulatsiooni, maastiku planeerimise, sisekujunduse projekteerimise, keskkonnamõjude hindamise, muinsuskaitse eritingimuste koostamise ja selleks vajalike uuringute, ehitustööde jaoks vajalike arheoloogiliste eeluuringute, väljakaevamiste ja nendega seotud järelevalve, liitumistasude, kinnisasja ostu või sundvõõrandamisega seotud tegevusi ja nendega seonduvaid kulusid.”;

4) paragrahvi 15 lõike 1 sissejuhatav osa sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotluse toetuse saamiseks saab esitada ainult kavas kinnitatud projektide osas. Taotlus esitatakse kavas nimetatud projekti rakendamise eeldataval alustamise tähtajal, välja arvatud järgmistel juhtudel:”;

5) paragrahvi 15 lõike 4 punktis 16 asendatakse viide majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a määrusele nr 70 „Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile” viitega majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri 2010. a määrusele nr 67 „Nõuded ehitusprojektile”;

6) paragrahvi 15 lõike 4 punkt 19 sõnastatakse järgmiselt:

„19) analüüs projekti tasuvuse ja teostatavuse ning objekti haldamisega kaasnevate iga-aastaste kulude ja tulude kohta, arvestades Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” §-s 11 sätestatut;”;

7) paragrahvi 17¹ lõike 1 punktid 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:

„3) kui projekti abikõlblike kulude eelarve suureneb avatud hankemenetlusega riigihanke kallinemise tõttu ning taotletakse toetuse summa suurendamist „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 18 lõike 5 punktides 1 ja 3 sätestatud tingimustel kuni kavas toodud projekti maksimaalse toetuse summani;
4) kui projekti abikõlblikkuse periood on pikem kui 60 kuud ning taotletakse toetuse summa suurendamist „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 18 lõike 5 punktides 1 ja 3 sätestatud tingimustel kuni kavas toodud projekti maksimaalse toetuse summani.”;

8) paragrahvi 18 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Väljamakse teostamisel tasutud kuludokumentide alusel tuleb vahe- ja lõpparuandele lisada koopiad kulude aluseks olevatest dokumentidest (arve, leping, akt) ja kulude tasumist tõendavatest dokumentidest, sh mitteabikõlblike kulude osas. Kui on lubatud väljamaksed osaliselt tasutud kuludokumentide alusel vastavalt lõikele 5, siis tuleb vahe- ja lõpparuandele lisada koopiad kulude aluseks olevatest dokumentidest (arve, leping, akt) ja kulude tasumist tõendavatest dokumentidest taotluse rahuldamise otsuses sätestatud omafinantseeringule vastavas osas ning mitteabikõlblike kulude osas.

(5) Väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel on võimalik teha ainult põhjendatud juhtudel vahe- ja lõpparuannete raames ning rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord” §-s 6 sätestatud korras.”;

9) paragrahvi 18 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Toetuse saaja võib esitada vahearuande iga kolme kuu järel või harvem. Põhjendatud juhtudel võib toetuse saaja esitada vahearuandeid sagedamini.”;

10) paragrahvi 21 punkt 22¹ sõnastatakse järgmiselt:

„22¹) koostama finantsanalüüsi, kui tulude laekumisi ei olnud taotluse esitamisel ette nähtud, või olemasolevat finantsanalüüsi uuendama, kui projekti elluviimise käigus või projekti vara kasuliku eluea jooksul, aga hiljemalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” §-s 5 sätestatud tähtpäevani, tõstetakse projekti vara abil pakutava toote või teenuse hinda, või tekib toetuse tulemusena uus tuluallikas, mida ei ole arvesse võetud või väheneb projekti kogumaksumus. Nimetatud põhjustel tekkinud puhastulust tuleb EAS-i viivitamatult kirjalikult, kuid mitte pärast „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 26 lõikes 5 sätestatud tähtpäeva, teavitada, v.a Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse ja mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” § 11 lõikes 8¹ toodud juhtudel;”;

11) määruse lisa 2 osa „VI Kohustuslikud lisadokumendid” punkt 15 sõnastatakse järgmiselt:

„15) ehituslik projektdokumentatsioon: hoonete puhul vastavalt kehtivale „Ehitusseadusele” ja standardi EVS 811 põhiprojekti staadiumile; rajatiste puhul ehitusprojekt vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri 2010. a määruse nr 67 „Nõuded ehitusprojektile” nõuetele”;

12) määruse lisa 2 osa „VI Kohustuslikud lisadokumendid” punkt 18 sõnastatakse järgmiselt:

„18) analüüs projekti tasuvuse ja teostatavuse ning objekti haldamisega kaasnevate iga-aastaste kulude ja tulude kohta, arvestades Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” §-s 11 sätestatut”.

§ 4. Regionaalministri 28. mai 2008. a määruses nr 4 „Meetme „Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine” tingimused ja investeeringutoetuste kava koostamise kord” (RTL 2008, 46, 641; RT I, 09.11.2010, 2) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Kui selle osas ei ole võimalik kindlust saavutada, tuleb käibemaksu käsitleda mitteabikõlbliku kuluna.”;

2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Juhul kui üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide investeeringutoetuste kavasse kuuluva projekti maksumus odavneb, võib EAS teha taotluse rahuldamise otsuse § 8 lõikes 1 sätestatud toetuse minimaalsest suurusest väiksemas summas, muutmata kavas sätestatud minimaalset omafinantseeringu määra.”;

3) paragrahvi 14 lõike 6 punktis 5 asendatakse viide majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a määrusele nr 70 „Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile” viitega majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri 2010. a määrusele nr 67 „Nõuded ehitusprojektile”;

4) paragrahvi 16 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lõike 1 punktides 1 ja 2 loetletud muudatuste puhul (v.a projekti elluviimise tähtaja pikendamine) tuleb enne taotluse rahuldamise otsuse muutmist küsida hindamiskomisjoni ettepanekut muudatustaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.”;

5) paragrahvi 20 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:

„8) koostama finantsanalüüsi, kui tulude laekumisi ei olnud taotluse esitamisel ette nähtud, või olemasolevat finantsanalüüsi uuendama, kui projekti elluviimise käigus või projekti vara kasuliku eluea jooksul, aga hiljemalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” §-s 5 sätestatud tähtpäevani, tõstetakse projekti vara abil pakutava toote või teenuse hinda või tekib toetuse tulemusena uus tuluallikas, mida ei ole arvesse võetud, või väheneb projekti kogumaksumus. Nimetatud põhjustel tekkinud puhastulust tuleb EAS-i viivitamatult kirjalikult, kuid mitte pärast „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 26 lõikes 5 sätestatud tähtpäeva, teavitada, v.a Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse ja mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” § 11 lõikes 8¹ toodud juhtudel;”

6) paragrahvi 20 täiendatakse punktiga 23¹ järgmises sõnastuses:

„23¹) võimaldama suurprojekti taotluse puhul EAS-il teha hangete eelkontrolli;”;

7) paragrahvi 22 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) läbi vaatama § 16 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud taotlused hiljemalt 16 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse registreerimise hetkest arvates. Paragrahvi 16 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud muudatuste puhul (v.a projekti elluviimise tähtaja pikendamine) on EAS enne otsuse langetamist kohustatud küsima hindamiskomisjoni ettepanekut muudatustaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Muudatustaotlus rahuldatakse olemasoleva taotluse rahuldamise otsuse muutmisega;”;

8) paragrahvi 23 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses:

„2¹) suurprojekti taotluse puhul teostada hangete eelkontrolli;”;

9) määruse lisa 2 osa „VII täiendavad lisadokumendid” punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) rajatiste puhul ehitusprojekt vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri 2010. a määruse nr 67 „Nõuded ehitusprojektile” nõuetele ning riiklike kultuurimälestiste puhul ehitusprojekt vastavalt kultuuriministri 30. juuni 2003. a määruse nr 9 „Mälestise ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise, remondi ja suurprojekti toetuse kinnitamise ehitamise projektide koostamise ja neis eelnevate uuringute tegemise tingimused ja kord ning muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord” nõuetele;”.

§ 5. Regionaalministri 3. juuli 2009. a määruses nr 10 „Meetme „Kompetentsikeskuste arendamine” tingimused” (RTL 2009, 56, 820; RT I, 09.11.2010, 2) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Juhul kui selle osas ei ole võimalik kindlust saavutada, tuleb käibemaksu käsitleda mitteabikõlbliku kuluna.”;

2) paragrahvi 14 lõikest 14, § 18 lõikest 7, § 19 lõikest 12, § 21 lõikest 6 ning § 22 lõikest 15 jäetakse välja sõnad „kirjalikult või”;

3) paragrahvi 17 lõikes 2¹ asendatakse sõna „projektitaotluse” sõnadega „tugitegevuse toetuse taotluse”;

4) paragrahvi 20 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Põhitegevuse toetuse taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) projektis osalevate kõikide partnerite nimed ja üldandmed;
2) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, eesmärk, selle seos meetme eesmärkidega, projekti tegevuste kirjeldus ja haakuvus ideekavandis toodud eesmärkide ning sellele antud ekspertide poolse hinnanguga, oodatavad tulemused, mõju, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa;
3) andmed projekti juhtimisse kaasatud isiku või isikute kohta;
4) partneri nõusolek järelepärimiste tegemiseks õiguspäevale organile.

(3) Põhitegevuse toetuse taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente:
1) projekti ajakava;
2) projekti eelarve tegevuste lõikes;
3) oma- ning kaasfinantseeringut tõendavad dokumendid;
4) võrreldav hinnakalkulatsioon ja selle aluseks olev lähteülesanne või hankedokumentatsioon (sh hanketeated, hankest osavõtnud ettevõtete hinnapakkumised, eduka pakkuja valimise protokollid jms) või põhjendatud juhtudel maksumuste põhjendused;
5) kinnitus, et taotleja tagab projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilitamise ja avaliku kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi ega tehinguid, mille tulemusena vara rendile andmisel teenib taotleja puhastulu;
6) aruannete esitamise graafik koos väljamaksete prognoosiga;
7) projektis osalevate partnerite vaheline koostööleping või selle koopia;
8) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
9) vajadusel projekti elluviimiseks vajalikud load (sh ehitusluba) ja kooskõlastused;
10) hoonete puhul ehituslik projektdokumentatsioon vastavalt „Ehitusseadusele” ja standardi EVS 811:2006 põhiprojekti staadiumile;
11) paragrahvi 6 lõike 4 punktides 7–8 nimetatud tegevuste puhul põhitegevuse toetuse taotluse esitamise hetkel vähemalt ehituslik projektdokumentatsioon vastavalt standardis „EVS 811:2006 – Hoone Ehitusprojekt” toodud eelprojekti staadiumile;
12) rajatiste puhul ehitusprojekt vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri 2010. a määruse nr 67 „Nõuded ehitusprojektile” nõuetele;
13) dokumendid, mis kinnitavad projekti tulemusena väärindatava objekti omandi- või kasutusõigust projekti kestel ning viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
14) ehitise ja kasutatud varustuse ostu puhul müüja tõend selle kohta, et ehitise ega kasutatud seadme ostuks ei ole vastavalt eelneva 10 ja 7 aasta jooksul kasutatud Euroopa Liidu, riigieelarve või välisabi vahendeid, ning atesteeritud kinnisvara hindaja poolt koostatud hindamisakt;
15) analüüs planeeritava kompetentsikeskuse tasuvuse ja teostatavuse kohta, sealhulgas projektis kavandatud tegevuste finantsanalüüs, milles hinnatakse projekti tulu Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” § 11 alusel;
16) vastavalt projekti tegevuste iseloomule keskkonnamõjude hinnang vastavalt „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele”;
17) vajadusel vähese tähtsusega abi teatised projektis osalevate ettevõtjate lõikes vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 „Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm” lisas toodud vormile.”;

5) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Edukaks tunnistatud pakkumuse jõusoleku aeg pärast põhitegevuse toetuse taotluse registreerimist EASis peab olema vähemalt 75 tööpäeva.”;

6) paragrahvi 22 lõike 5 punktist 3 jäetakse välja sõna „organisatsiooniliste”;

7) paragrahvi 22 lõike 7 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 22 lõiget 9 täiendatakse pärast sõnu „osaliseks rahuldamiseks,” sõnadega „tingimuslikuks rahuldamiseks,”;

9) paragrahvi 22 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Täielikule või osalisele rahuldamisele kuuluvad hindamise tulemusena lõikes 7 sätestatud nõuetele vastavad taotlused, mille osas meetme komisjon on teinud taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või tingimusliku rahuldamise ettepaneku tingimusel, et nende rahastamise summa ei ületa meetme taotluste rahastamise eelarvet.”;

10) paragrahvi 22 lõike 12 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta vormistab EAS eraldi otsuse, võttes aluseks meetme komisjoni ettepaneku.”;

11) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 12¹ järgmises sõnastuses:

„(12¹) Taotluste osas, mille puhul taotleja ei ole esitanud koos taotlusega hoonete või rajatiste ehituslikku projektdokumentatsiooni, mis hoonete puhul vastab standardis „EVS 811:2006 – Hoone Ehitusprojekt” toodud põhiprojekti staadiumile ning rajatiste puhul vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri 2010. a määruse nr 67 „Nõuded ehitusprojektile” nõuetele, teeb EAS tingimusliku rahuldamise otsuse, mille vaatab EAS uuesti üle pärast paberkandjal ja elektrooniliselt e-posti teel „Ehitusseadusega” kooskõlas oleva ehitusliku projektdokumentatsiooni, mis hoonete puhul vastab standardis „EVS 811:2006 – Hoone Ehitusprojekt” toodud põhiprojekti staadiumile ning rajatiste puhul vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri 2010. a määruse nr 67 „Nõuded ehitusprojektile” nõuetele, esitamist ja §-s 20 sätestatud tingimuste täitmist. Juhul kui projekti eesmärgid, tegevused, objekti maksumus või § 20 lõike 3 punktis 15 nimetatud teostatavus- ja tasuvusanalüüsi ning finantsanalüüsi tulemused oluliselt pärast ehitusliku projektdokumentatsiooni täiendamist muutuvad, saadab EAS taotluse uuesti hindamisele vastavalt §-s 22 sätestatud nõuetele. Tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki otsuse saajal õigust toetuse väljamaksetele. Õigus toetusega seotud väljamaksetele tekib pärast EAS-i poolset lõplikku taotluse rahuldamise otsust. Juhul kui hindamistulemus ei ületa § 22 lõikes 7 nimetatud lävendit, siis tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.”;

12) paragrahvi 23 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) kui projekti abikõlblike kulude eelarve suureneb avatud hankemenetlusega riigihanke kallinemise tõttu ning taotletakse toetuse summa suurendamist „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 18 lõikes 5 sätestatud tingimustel.”;

13) paragrahvi 25 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel on võimalik teha ainult põhjendatud juhtudel vahe- ja lõpparuannete raames ning ainult rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord” §-s 6 sätestatud korras.”;

14) paragrahvi 26 punkt 18¹ sõnastatakse järgmiselt:

„18¹) koostama finantsanalüüsi, kui tulude laekumisi ei olnud taotluse esitamisel ette nähtud, või olemasolevat finantsanalüüsi uuendama, kui projekti elluviimise käigus või projekti vara kasuliku eluea jooksul, aga hiljemalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” §-s 5 sätestatud tähtpäevani, tõstetakse projekti vara abil pakutava toote või teenuse hinda või tekib toetuse tulemusena uus tuluallikas, mida ei ole arvesse võetud, või väheneb projekti kogumaksumus. Nimetatud põhjustel tekkinud puhastulust tuleb EAS-i viivitamatult kirjalikult, kuid mitte pärast „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 26 lõikes 5 sätestatud tähtpäeva, teavitada, v.a Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse ja mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” § 11 lõikes 8¹ toodud juhtudel;”.