Rahandusminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2010-12-17 69 RT I2010-12-23+02:002010+02:00341231220100342010-12-26+02:002011-10-15+03:00 1 2010-12-22 maarus_1_10.02.2010.xsd 123122010034 6 2011-10-12+03:00 Maret Mauer 1000330Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadud vahendite kasutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse „ ” § 120⁷ lõike 2 alusel. 1 Üldsätted 1 Kohaldamisala ja toetuse andmise eesmärk 1 Määrus sätestab Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a korralduse nr 375 „Eesti Vabariigi ja Marubeni Corporationi vahelise Kyoto protokolli artikli 17 kohaste lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise kokkuleppe allkirjastamiseks volituste andmine ning finantsvahendite kasutamine” alusel sõlmitud riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise kokkuleppe alusel saadavate finantsvahendite kasutamise tingimused ja korra riigiasutuste ja riigi valitseva mõju all olevate eraõiguslike juriidiliste isikute kasutatavate hoonete energiatarbimist vähendavate investeeringute teostamiseks (edaspidi roheline investeerimisskeem). 2 Rohelise investeerimisskeemi raames antakse toetust, mille eesmärgiks on käesoleva määruse lisas nimetatud hoonetesse energiatarbimist vähendavate investeeringute tegemine (edaspidi projekt). 2 Rohelise investeerimisskeemi elluviijad 1 Rohelise investeerimisskeemi viib ellu Rahandusministeerium (edaspidi ministeerium). 2 Projekti tähtaegseks ja kvaliteetseks teostamiseks kaasatakse riigi äriühing (edaspidi investeeringute teostamise korraldaja), keda volitatakse koostama investeeringute kava, korraldama riigihangetega seotud toiminguid, projekteerimis- ja ehitustööde projektijuhtimist ning omanikujärelevalvet. 3 Toetuse saaja Toetuse saajad on käesoleva määruse lisas nimetatud riigivara valitsejad, riigi asutatud sihtasutused ja riigi äriühing. 2 Toetuse andmise alused 4 Rohelise investeerimisskeemi raames toetatavate tegevuste alused 1 Toetuse saamiseks toetuse saaja: 1 sõlmib pärast määruse jõustumist rahandusministri ja investeeringute teostamise korraldajaga lepingu (edaspidi leping), milles sätestatakse üksikasjalik kord ja tingimused projekti teostamiseks ja toetuse kasutamiseks. Käesolevas määruses sätestatud tingimused ja kord on aluseks lepingutingimustele; 2 kooskõlastab investeeringute teostamise korraldaja poolt koostatud investeerimiskava ja esitab 14. jaanuariks 2011. a Rahandusministeeriumile projekti detailse investeeringute kava kooskõlas käesoleva määruse §-ga 8. 2 Narva piiripunkti investeeringute tegemiseks sõlmitakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud leping üksnes rahandusministri ja investeeringute teostamise korraldaja vahel. 5 Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 1 Toetust antakse üksnes abikõlblike kulude katteks, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud projekti elluviimiseks. Abikõlblike kulude tõendamisel võetakse arvesse üksnes projektiga seotud eelnevalt kontrollitud ja aktsepteeritud tööde eest esitatud ja toetuse saaja ja investeeringute teostamise korraldaja aktsepteeritud arved. 2 Abikõlblikud on järgmised kulud: 1 soojustamise kulu; 2 avatäidete (uste, akende jm) vahetamise kulu; 3 küttesüsteemide uuendamise kulu; 4 ventilatsioonisüsteemide uuendamise kulu; 5 uute keskkonnasõbralike tehniliste süsteemide kasutamine: maa- ja õhksoojuspumbad, päikesepaneelid, kaugjuhtimisega automatiseeritud süsteemid ja muud; 6 käesoleva lõike punktides 1–5 nimetatud investeeringutega lahutamatult seotud või eelduseks olevate investeeringute kulu; 7 käesoleva lõike punktides 1–6 investeeringuteks vajalike ehitusuuringute ja ekspertiiside tegemise ning projekteerimise ja omanikujärelevalve kulu; 8 käesoleva lõike punktides 1–7 nimetatud investeeringute ja tegevuste korraldamisega seotud kulud. 3 Kõik abikõlblikud kulud peavad olema investeeringute kavas kirjeldatud ja dokumenteeritud. 4 Abikõlblikud on üksnes toetuse abikõlblikkuse perioodil tehtud kulud. 5 Kulu tekkimise päevaks loetakse kuludokumendi aktsepteerimise kuupäeva. 6 Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1 kulud, mis on seotud kapitalirendi tüüpi liisinglepingu sõlmimisega, intressiga, kindlustusega jms kuludega; 2 kapitalirendi makse, kui asja omandiõigus ei lähe üle toetuse saajale; 3 kulud, mis ei ole tehtud abikõlblikkuse perioodil; 4 amortisatsioonikulud; 5 kulud, mis on varem hüvitatud Eesti riigi muudest tuludest, Euroopa Liidu fondidest või teistest välisvahenditest saadud toetustest; 6 muud projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud; 7 käibemaks ulatuses, mida toetuse saajal on õigus tagasi saada. 6 Rohelise investeerimisskeemi abikõlblikkuse periood 1 Rohelise investeerimisskeemi raames toetatakse projekte alates käesoleva määruse jõustumisest kuni 31. detsembrini 2012. 2 Projekt loetakse lõppenuks, kui kõik investeeringute kavas näidatud tööd on toetuse saaja poolt vastu võetud ja projekti eest viimane väljamakse tehtud. 7 Toetuse piirmäärad 1 Toetust antakse investeeringute kava alusel kuni 100 protsendi ulatuses abikõlblikest kuludest. 2 Kui lepingu täitmise käigus ületavad investeeringud maksimaalset toetuse summat, otsustatakse investeeringute kava või lepingu muutmine kooskõlas käesoleva määruse §-ga 9. 3 Toetuse andmise korraldamine 8 Investeeringute kava Investeeringute kava peab sisaldama järgmist: 1 projektiga hõlmatavate hoonete 2009. ja 2010. aasta energiakulu aruannet; 2 projekti teostamiseks kavandatud investeeringute ja nendega seotud tegevuste üksikasjalikku loetelu koos lühikirjeldusega, projekti elluviimise ajakava ning eeldatavat maksumust investeeringute ja nendega seotud tegevuste lõikes; 3 toetuse summat, mida soovitakse kasutada ning kinnitust toetuse summat ületavate kulude katmiseks toetuse saaja poolt; 4 infot sisendkäibemaksu tagasi taotlemise õiguse kohta; 5 projekti teostamise tulemusena prognoositavat energiakulu kokkuhoidu aastas. 9 Investeeringute kava kinnitamine ja muutmine 1 Investeeringute kava kinnitamine on toetuse väljamaksmise eelduseks. 2 Rahandusminister otsustab investeeringute kava täieliku või osalise kinnitamise või kinnitamata jätmise hiljemalt 5. veebruariks 2011. 3 Kui lepingu täitmise käigus selgub, et projekti tegelik maksumus ületab investeeringute kavas prognoositud maksumust, esitab toetuse saaja ministeeriumile investeeringute kava muutmise ettepaneku. Investeeringute kava muutmise ettepaneku võib teha kuni 2012. aasta 1. märtsini. 4 Investeeringute kava muutmiseks esitab toetuse saaja ettepaneku, kas: 1 investeeringute ja nendega seotud tööde mahu vähendamiseks; 2 toetuse saaja täiendava omafinantseeringu kaasamiseks; 3 projekti lõpetamiseks. 5 Investeeringute kava muutmise otsustab rahandusminister 15 tööpäeva jooksul ettepaneku esitamisest arvates. 4 Ministeeriumi õigused ja toetuse saaja kohustused 10 Ministeeriumi õigused Ministeeriumil on õigus: 1 küsida täiendavaid andmeid investeeringute kava ja selle muutmise ettepaneku kohta enne kava kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse tegemist; 2 teha ettepanek investeeringute kava muutmiseks; 3 teha Vabariigi Valitsusele ettepanekuid projektide mitte toetamiseks või täiendavate projektide toetamiseks; 4 saada toetuse saajalt vähemalt üks kord kvartalis informatsiooni investeeringute kavas nimetatud tööde tegemise kohta; 5 kontrollida enne igakordse makse tegemist esitatud arve ja selle aluseks olevate dokumentide õigsust ja vastavust tegelikult tehtud töödele ja osutatud teenustele; 6 auditeerida projekti kohta peetavat raamatupidamist, projekti teostamise vastavust käesoleva määruse eesmärgile ja investeeringute kavale; 7 nõuda maksetaotluse täpsustamist või täiendavate dokumentide esitamist; 8 keelduda väljamakse tegemisest, kui esitatud väljamakse taotluse aluseks olev kulu ei ole abikõlblik; 9 käesoleva määruse § 9 lõike 4 punktis 3 sätestatud juhul projekti lõpetamisel otsustada projekti tehtud kulude abikõlblikkus; 10 nõuda toetuse saajalt mittesihtotstarbeliselt kasutatud vahendite tagastamist. 11 Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud: 1 viima projekti ellu investeeringute kavas fikseeritud tähtaegadel ja mahus; 2 esitama ministeeriumile või tema nimetatud audiitorile või muule isikule nõutud informatsiooni, dokumente ja aruanded; 3 tagama ministeeriumile või tema nimetatud isikule juurdepääsu projektiga hõlmatud hoonetele, et kontrollida ehitustööde kulgu, nende kooskõla investeeringute kavaga, energiasäästu eesmärgiga ja ehitustööde raamatupidamise õigsust; 4 pidama raamatupidamises iga määruse lisas nimetatud hoone kohta eraldi arvestust; 5 maksma tagasi rahandusministri otsuses näidatud tähtpäevaks mitteabikõlbliku toetuse summa; 6 andma abikõlblikkuse perioodil iga aasta lõpuks informatsiooni renoveeritud hoone aastase energiatarbimise kohta; 7 mitte võõrandama 2013. aasta 1. juulini renoveeritud hoonet ilma ministeeriumi nõusolekuta. 5 Toetuse väljamaksmine ja aruanded 12 Toetuse väljamaksmine 1 Toetuse maksab välja ministeerium toetuse saaja näidatud tööde teostajale või investeeringute teostamise korraldaja poolt riigivara valitsejale tehtud tööde ja osutatud teenuste eest käesolevas määruses ja lepingus sätestatud tingimustel ja tähtajaks. 2 Investeeringute kavas ettenähtud tööd peavad kõik olema lõpetatud hiljemalt 30. novembriks 2012. 3 Toetuse saaja esitab ministeeriumile väljamakse taotluse, mille osas kulude abikõlblikkus on kontrollitud. Väljamakse taotlusele lisatakse kulude tekkimist tõendavad dokumendid (koopiad), lepingus sätestatud korras ja tähtaegadel. Väljamakse taotlus sisaldab saajat, saaja pangarekvisiite ja makse sisu. Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava tehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, sealhulgas arved, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ja töövõtulepingud. 4 Pärast väljamakse taotluse saamist kontrollib ministeerium kulude tekkimist tõendavaid dokumente ja väljamaksetaotluse nõuetele vastavust ning nende vastavuse korral algatab väljamakse. Väljamakse tehakse 20 tööpäeva jooksul nõuetekohaste dokumentide laekumisest arvates. 5 Rahandusministril on õigus keelduda väljamakse tegemisest, kui esitatud väljamakse taotluse aluseks olev kulu ei ole abikõlblik käesoleva määruse tähenduses. 6 Ministeeriumil on õigus küsida täiendavaid dokumente kulude abikõlblikkuse välja selgitamiseks. Rahandusminister võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui: 1 läbiviidud tegevused ei vasta käesolevas määruses ja lepingus sätestatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud; 2 esitatud kuludokumendid ei vasta käesolevas määruses ja lepingus sätestatud projekti perioodile, tegevustele või eesmärkidele; 3 esitatud väljamakse või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele. 7 Rahandusministril on õigus tagasi nõuda makstud, kuid hilisemal täiendaval kontrollimisel selgunud mitteabikõlblikud kulud. 13 Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine 1 Toetuse saaja esitab ministeeriumile lepingus sätestatud tingimustel ja korras iga kvartali 15. kuupäevaks eelmise kvartali aruande, mis sisaldab andmeid tööde seisu kohta ja kulusid projekti lõikes. 2 Toetuse saaja esitab lepingus sätestatud tingimustel ja korras projekti abikõlblikkuse perioodil hiljemalt järgmise aasta 25. jaanuariks hoonete aastase energiakulu aruande. 2012. aasta kohta esitatakse aruanne 2013. aasta 25. jaanuariks. Minister Jürgen Ligi Kantsler Tea Varrak Lisa Toetuse saajad ja toetatavad objektid