Riigikogu seadus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2024-12-11 Vabariigi President 2024-12-18 504 RT I 2024-12-23+02:00 2024 14 123122024014 2025-01-01+02:00 2025-07-10+03:00 1 2024-12-20 tyviseadus_1_10.02.2010.xsd 123122024014 8 2025-06-30 Maret Mauer 1060189 Tüviseaduse raamskeem XML struktuuri koostamiseks 2025. aasta riigieelarve seadus 1 Riigieelarve vahendid (tuhandetes eurodes) 1 Konsolideeritud eelarve (tuhandetes eurodes) 2 Vahendite liigendus (tuhandetes eurodes) 3 Kulude täiendav liigendus riigieelarve seaduse § 26 lõigete 5¹ ja 5² alusel on esitatud käesoleva seaduse lisas. 2 Seadustest tulenevate määrade ja piirsummade kehtestamine 1 Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised: 1 seaduse § 5 lõike 2¹ punkti 3 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäär 756,38 eurot kalendrikuus; 2 seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatav kutseõppe õppekava õpilase põhitoetuse suurus 60 eurot õppekuus; 3 seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise eritoetuse suurus 135 eurot õppekuus; 4 seaduse § 12 lõike 2 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse suurus taotleja kuni 189,10-eurose kalendrikuu sissetuleku korral 440 eurot õppekuus, kalendrikuu sissetuleku vahemiku 189,11 kuni 378,19 eurot korral 270 eurot õppekuus ja kalendrikuu sissetuleku vahemiku 378,20 kuni 756,38 eurot korral 150 eurot õppekuus; 5 seaduse § 12 lõike 1 ja § 43 lõike 1 alusel kehtestatav doktoranditoetuse suurus 660 eurot kalendrikuus. 2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 3 alusel kehtestatav õpetaja lähtetoetuse ja § 77¹ lõike 4 alusel kehtestatav tugispetsialisti lähtetoetuse suurus on 15 979 eurot. 3 Perehüvitiste seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 820 eurot kalendrikuus. 4 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 5 lõike 1 alusel kehtestatav puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr on kuni 2025. aasta 31. maini 25,57 eurot kalendrikuus. Alates 2025. aasta 1. juunist makstakse puuetega inimeste sotsiaaltoetusi puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses toodud suurustes. 5 Tööturumeetmete seaduse § 23 lõike 1 alusel kehtestatav töötutoetuse arvutamise aluseks olev päevamäär on 13,23 eurot. 6 Sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised: 1 seaduse § 73 lõike 5 alusel kehtestatav psüühiliste erivajadustega inimeste kogukonnas elamise teenust saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus 405 eurot kalendrikuus; ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus 405 eurot kalendrikuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule; ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus 477 eurot kalendrikuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule või eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones; päeva- ja nädalahoiuteenust saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus 360 eurot kalendrikuus; 2 seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 200 eurot kalendrikuus; 3 seaduse § 139³ lõike 1 alusel kehtestatav üksi elava pensionäri toetuse saamise aluseks olev pensioni määr, millest väiksema pensioni korral makstakse pensionäritoetust, 947 eurot kalendrikuus ja pensionäritoetuse suurus 200 eurot kalendriaastas. 7 Sotsiaalmaksuseaduse § 2¹ alusel kehtestatav sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on 820 eurot. 8 Muuseumiseaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised: 1 seaduse § 28 lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatav 2025. aasta jooksul eksponeeritavate näituste riigi tagatava näituse kahjuhüvitise kogusumma piirmäär 280 000 000 eurot; 2 seaduse § 28 lõike 3 punkti 2 alusel kehtestatav omavastutuse suurus 2000 eurot ühe näituse kohta; 3 seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel esitatav 10 000 000 eurot ületava väärtusega näituse „Bernardo Strozzi. Meister Caravaggio varjus”, mida eksponeeritakse Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaalis Kadrioru kunstimuuseumis, vedamise ja eksponeerimise kavandatav periood on 2025. aasta märtsist kuni 2025. aasta juulini; näituse omanikud on muuseumid ja erakollektsionäärid Itaaliast, Inglismaalt, Prantsusmaalt, Belgiast, Ukrainast ja Šveitsist; 4 seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel esitatav 10 000 000 eurot ületava väärtusega näituse „Michel Sittow Lõunas? Toledo Don Alvaro de Luna kabeli altariseina maalitahvlid”, mida eksponeeritakse Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaalis Niguliste muuseumis, vedamise ja eksponeerimise kavandatav periood on 2025. aasta novembrist kuni 2026. aasta maini; näituse omanik on täpsustamisel; 5 seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel esitatav 10 000 000 eurot ületava väärtusega näituse „Spiegel im Spiegel”, mida eksponeeritakse Saksamaal Dresdenis, vedamise ja eksponeerimise kavandatav periood on 2025. aasta veebruarist kuni 2025. aasta juunini; näituse omanik on Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum; 6 seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel esitatav 10 000 000 eurot ületava väärtusega näituse „Spiegel im Spiegel”, mida eksponeeritakse Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaalis Kumu kunstimuuseumis, vedamise ja eksponeerimise kavandatav periood on 2025. aasta oktoobrist kuni 2026. aasta maini; näituse omanik on Dresdeni Riiklikud Kunstikogud. 9 Riigieelarve seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised: 1 seaduse § 61 lõike 4¹ alusel kehtestatav Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide suurim lubatud jääk 3 281 000 000 eurot; 2 seaduse § 61 lõike 4² alusel kehtestatav valdkonna eest vastutava ministri antavate laenude suurim lubatud jääk 10 000 000 eurot ja maksimaalne laenusumma 1 000 000 eurot; 3 seaduse § 69 lõike 2 alusel kehtestatav riigi võlakohustuste suurim lubatud jääk 12 500 000 000 eurot. 10 Välissuhtlemisseaduse § 20 punkti 5 alusel kehtestatud varaliste kohustuste piirmäär, millest alates peab välisleping olema ratifitseeritud Riigikogus, on kolm protsenti eelarveaastaks ette nähtud kuludest riigiasutusele, kelle algatusel selline leping sõlmitakse. 3 Kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondi jaotamise põhimõtted 1 Tasandusfondi toetus T arvutatakse järgmiselt: T– tasandusfondi suurus kohaliku omavalitsuse üksuses;

– kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik keskmine tegevuskulu;

– kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslikud tulud;

– toetustaseme koefitsient väärtusega 0,9 (kui AT > AK, siis k = 0);

(AK – AT) ⚹ k

– kohaliku omavalitsuse üksusele arvestatud tulu- ja kulutasandus;

ÜK

– kohaliku omavalitsuse üksusele 2018. aastal arvestatud ühinemisest tingitud tulu- ja kulutasanduse summa vähenemist kompenseeriv lisatoetus (antakse aastatel 2018–2025);

C_n

– kohaliku omavalitsuse üksuse eelkooliealiste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7–18 eluaastat) arv, põhikooliealiste (7–15 eluaastat) arv, tööealiste (19–64 eluaastat) arv, eakate (alates 65. eluaastast) arv, 65–84-aastaste eakate arv, 85-aastaste ja vanemate eakate arv rahvastikuregistri andmetel aasta alguse seisuga, asendushooldusel ja järelhooldusel 2024. aasta 1. detsembri seisuga olevate laste arv, kellele omavalitsus peab tagama teenuse, määratud hooldajaga puudega laste arv Sotsiaalministeeriumi andmetel ning munitsipaalgümnaasiumide õpilaste arv elukohajärgselt Eesti hariduse infosüsteemi andmetel 2024. aasta 10. novembri seisuga, välja arvatud üksikainete ja eksternõpilased;

P_n

– arvestuslik keskmine tegevuskulu ühe eelkooliealise, kooliealise, põhikooliealise, tööealise, eaka, 65–84-aastase eaka ning 85-aastase ja vanema eaka, asendushooldusel oleva lapse, järelhooldusel oleva lapse, määratud hooldajaga puudega lapse ning munitsipaalgümnaasiumi õpilase kohta eurodes;

H_n

– elanike paiknemist arvestav tagamaalisuse koefitsient, millega korrutatakse läbi 7–15-aastaste põhikooliealiste laste arv ja munitsipaalkoolide gümnaasiumiõpilaste arv. Koefitsienti 1,0 ületavast väärtusest võetakse arvesse 77 protsenti. Põhikooliealiste laste arvu parameetri väärtusest 10,36-eurone osa korrutatakse koefitsiendi täisväärtusega ning parameetrite väärtuse keskmise kasvuga. Tagamaalisuse koefitsiendid kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes on määratud valitsuskomisjoni ja omavalitsusliidu 2025. aasta riigieelarve läbirääkimiste lõppdokumendi lisaga 1;

]]>

– kohaliku omavalitsuse üksuse eelkooliealiste arvu, kooliealiste arvu, põhikooliealiste arvu, tööealiste arvu, eakate arvu, 65–84-aastaste eakate arvu ning 85-aastaste ja vanemate eakate arvu, asendushooldusel olevate laste arvu, järelhooldusel olevate laste arvu, määratud hooldajaga puudega laste arvu, munitsipaalgümnaasiumide õpilaste arvu ning iga vastava näitaja osas ühe ühiku kohta arvutatud arvestusliku keskmise tegevuskulu ja tagamaalisuse koefitsiendi korrutiste kogusumma eurodes;

– kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud üksikisiku tulumaks vastaval aastal, mis on teisendatud vastavaks 2025. aastal kehtivatele kohalikule omavalitsusele laekuva tulumaksu määradele (5,5 protsenti pensionitulult ja 11,29 protsenti muult tulult). Perioodi 01.01.2022–31.01.2024 eest, millal kohaliku omavalitsuse üksustele tulumaksu pensionitulult ei laekunud, arvestatakse kohaliku omavalitsuse üksusele arvestuslikku tulumaksu 5,5 protsenti isikute riiklikult pensionitulult;

]]>

– kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik maamaks 0,5 protsenti elamumaa ja maatulundusmaa ning 1,0 protsenti muu maa maksustamise hinnast 2024. aastal eurodes, millest on maha arvatud riiklikud soodustused ja maksuvabastused, välja arvatud riiklike looduskaitsealade puhul. Seejuures arvestatakse maamaksu aastase kasvupiiranguga (10 protsenti);

– püsiasustusega väikesaarte saarelisusest tingitud täiendav arvestuslik kuluvajadus;

Veetee

– regulaarseks ühenduseks kasutatava laevatatava veetee või väikesaarel asuva sadama ja mandril või suursaarel asuva sadama vahelise maa pikkus kilomeetrites;

– arvestuslik kuluvajadus veetee kilomeetri kohta;

VElanik

– püsiasustusega väikesaare elanike arv jooksva aasta alguse seisuga;

– arvestuslik toetuse suurus püsiasustusega väikesaare ühe elaniku kohta;

– arvestuslik baastoetus püsiasustusega väikesaare kohta. Kui elanike arv väikesaarel on alla viie, arvestatakse baastoetust vastavalt elanike osakaalule viiest;

AMK

– asendushoolduse ja matusetoetuse tulubaasi üleandmise üleminekutoetus 591 600 eurot Tartu linnale ja 4250 eurot Muhu vallale;

EAMT

– elanike arvu muutusest tingitud tasandusfondi vähenemise mõju leevendamise toetus, mida arvestatakse 20 protsenti vahest, mida kohaliku omavalitsuse üksus oleks saanud 2025. aastal tulu- ja kulutasandusest juhul, kui tema eelkooliealiste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7–18 eluaastat) arv, põhikooliealiste (7–15 eluaastat) arv, tööealiste (19–64 eluaastat) arv ning eakate (alates 65. eluaastast) arv vastaks 2019. aasta 1. jaanuari seisule, võrreldes 2025. aasta 1. jaanuari seisuga tehtud arvutusega;

HRF

– hooldereformi toetus arvestusega, et igal kohaliku omavalitsuse üksusel oleks reformi tulemusena lisandunud vahendeid tulubaasi prognoositavalt vähemalt 455 eurot kuus iga Sotsiaalkindlustusameti andmetel 2024. aasta 1. oktoobri seisuga üldhooldusteenusel oleva isiku kohta ja täiendavalt 227 eurot kuus iga erihoolekandest üldhooldusele tulnud isiku kohta, kes kirjutati enne 2001. aastat erihooldekodusse sisse;

LKA

– riiklike looduskaitsealade maamaksu vähenemise kompensatsioon, mida arvestatakse 2024. aasta eest Maksu- ja Tolliameti andmete alusel, võttes arvesse kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud maamaksu määra ja maamaksu aastasele kasvule kehtestatud piirangut (10 protsenti);

TBK

– tulumaksu määrade muudatusest tingitud tulude vähenemise kompensatsioon Harku vallale 386 000 eurot, Kiili vallale 184 000 eurot, Rae vallale 978 000 eurot, Saku vallale 161 000 eurot, Saue vallale 254 000 eurot ja Viimsi vallale 374 000 eurot.

]]> 2 Riigieelarve seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud toetusfondi kuuluvad toetuse liigid on üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus (495 362 000 eurot), huvihariduse ja huvitegevuse toetus (9 225 000 eurot), koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus (16 000 000 eurot), kohalike teede hoiu toetus (29 313 000 eurot), üle antud endiste riigiteede toetus (128 004 eurot), suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetus (2 650 000 eurot) ning vaimse tervise teenuse toetus (1 542 000 eurot). Riigieelarve seaduse §-s 51 nimetatud riikliku ülesande kulude katmise hüvitised on toimetulekutoetuse maksmise hüvitis (43 230 859 eurot) ja rahvastikutoimingute hüvitis (1 127 000 eurot). 3 Kohaliku omavalitsuse üksustele riiklike rahvastikuregistritoimingutega seonduvate ülesannete täitmise korraldamisega seotud kulude hüvitamise määrad menetlusjuhtumi kohta on järgmised: 1 toimetulekutoetuse maksmise korraldamine 9,41 eurot; 2 sünni registreerimine 17,26 eurot; 3 elektroonilise avalduse alusel sünni registreerimine 4,71 eurot; 4 surma registreerimine 10,46 eurot; 5 andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmine 7,86 eurot; 6 Euroopa Liidust, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist või Šveitsi Konföderatsioonist pärit kodanikule elukoha esmakordsel registreerimisel Eestis isikukoodi andmine 4,71 eurot; 7 isaduse omaksvõtu registreerimine 8,47 eurot; 8 abielu registreerimine 65,89 eurot; 9 lahutuse registreerimine 47,59 eurot; 10 nime muutmise registreerimine 37,65 eurot; 11 soo muutmise registreerimine 12,55 eurot; 12 vaimuliku juhendamine 31,38 eurot; 13 veebikeskkonnast saadud avalduse alusel tõendi või rahvastikuregistri väljavõtte väljastamine 5,65 eurot; 14 perekonnaseisudokumentide ja kohtuotsuste andmehõivekannete tegemine ja parandamine 12,24 eurot; 15 õigustatud huvi korral dokumendi väljastamine 18,83 eurot; 16 mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte või korduva tõendi väljastamine ning muu perekonnasündmuse dokumendi, korduva tõendi või rahvastikuregistri väljavõtte väljastamine 10,35 eurot. 4 Toetusfondi vahendite jaotamise arvnäitajad, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata arvnäitajate väärtused ja arvnäitajate arvestamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel kehtestatud määrusega. 4 Riigieelarve liigendamise täpsusaste 2025. aasta riigieelarve liigendatakse täiseurodes. 5 Riigieelarve vahendite liigenduse muutmine 1 Ministril on õigus oma valitsemisala ja tulemusvaldkonna eelarve mahu piires muuta riigieelarvega kindlaks määratud piirmääraga vahendite programmi tegevuse eelarvet viie miljoni euro ulatuses, arvestades järgmist: 1 kui programmi tegevuse piirmääraga vahendite eelarve maht on alla nelja miljoni euro, on seda lubatud muuta kuni 25 protsenti; 2 kui programmi tegevuse piirmääraga vahendite eelarve maht on neli miljonit eurot või enam, on seda lubatud muuta järgmise valemiga arvutatud mahu ulatuses: 918 400 + 2,04% * programmi tegevuse piirmääraga eelarve maht. 2 Vabariigi Valitsusel on õigus ministeeriumi ettepanekul muuta ministeeriumi valitsemisala investeeringuobjektide piirmääraga vahendite eelarveid kuni 20 protsenti, ületamata sealjuures ministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarveks kinnitatud kogusummat. 6 Sõltumatute institutsioonide eelarved 1 Käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 toodud Riigikogu eelarvest moodustab arenguseire keskuse eelarve 765 662 eurot, Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni eelarve 137 224 eurot ja riigi valimisteenistuse eelarve 4 307 505 eurot, millele lisandub eraldis kohaliku omavalitsuse volikogu valimise korraldamiseks summas 135 000 eurot. 2 Käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 toodud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala ettevõtluskeskkonna programmi piirmääraga vahendite mahust moodustab ohutusjuurdluse keskuse eelarve 166 196 eurot. 3 Käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 toodud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku tegevuse piirmääraga vahendite mahust moodustab Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Voliniku Kantselei eelarve 552 038 eurot. 7 Kaitsekulu Kaitsekulu on NATO meetodi järgi 1,397 miljardit eurot. Kaitsekulus sisalduvad lisaks iseseisva kaitsevõime arendamiseks eraldatud vahenditele ka liitlastega seotud kulud ja kaitseinvesteeringute programmi vahendid. 8 Tervisekassa eelarvepositsioon Tervisekassa seaduse § 36 lõike 1² alusel kinnitatav Tervisekassa eelarvepositsioon on järgmine: 1 2025. aastal −167,6 miljonit eurot; 2 2026. aastal −177,6 miljonit eurot; 3 2027. aastal −225,0 miljonit eurot; 4 2028. aastal −254,2 miljonit eurot. 9 Eelarveaasta jooksul riigiteede üleandmisel kohalike omavalitsuste finantseerimine Eelarveaasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksusele riigitee üleandmisel eraldab Transpordiamet kohaliku omavalitsuse üksusele vahendid üleantud teehoiukulude katmiseks kuni jooksva eelarveaasta lõpuni. 10 Tulude laekumise korralduse erisus 1 Välisministeerium võib välisesinduse kasutuses olnud põhivara müügist ja Eestis välisriigile selle diplomaatilise esinduse tarbeks müüdud põhivara eest laekunud vahenditest soetada välisesindusele põhivara, olles kavandatavast tehingust varem teavitanud Rahandusministeeriumi. 2 Kaitseministeerium võib tema käsutuses olevate kinnistute ning vallasvara müügist laekunud vahenditest soetada Kaitseministeeriumi valitsemisalale põhitegevuseks vajalikku vara ja kaitseotstarbelisi varusid, olles kavandatavast tehingust varem teavitanud Rahandusministeeriumi. 3 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas olevad riigikoolid võivad oma tegevuses kasutuses olnud vallasvara müügist laekunud vahenditest soetada koolile põhitegevuseks vajalikku vara, olles kavandatavast tehingust varem teavitanud Rahandusministeeriumi. 11 Kaitseotstarbelise varustuse vahendamine kaitsealase koostöö sihtriikidele Kaitseministeerium ja tema valitsemisala asutused võivad vahendada Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni finantseeritava kaitseotstarbelise varustuse ja varude soetamiseks vajalikke vahendeid Euroopa Liidu kaitsealase koostöö sihtriikidele. 12 Ümberkorraldatud valitsemisalade eelarvejääkide üleandmine ja ülekandmine Justiits- ja Digiministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium täpsustavad asjasse puutuvalt omavahel valitsemisalade ümberkorraldamisega seotud osas enda ja oma valitsemisala asutuste 2024. eelarveaasta 2025. eelarveaastasse ülekantavate riigieelarve vahendite mahtusid (edaspidi eelarvejääk) 2025. aasta 31. märtsini. Ministrid kooskõlastavad omavahel asutuste eelarvejäägid seisuga 31. detsember 2024. Eelarvejääk antakse üle akti alusel ministeeriumi valitsemisalale, kellele valdkond üle läks. Minister, kelle valitsemisalasse eelarvejääk anti, lähtub 2024. eelarveaasta riigieelarve vahendite ülekandmisel 2025. eelarveaastasse riigieelarve seaduse §-st 59¹. Riigikogu esimees Lauri Hussar Lisa Seaduse §-s 1 toodud kulude detailsem jaotus asutuste, majandusliku sisu ja liikide lõikes (tuhandetes eurodes)