Kaitseminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2025-12-19 16 RT I2025-12-23202517123122025017 2026-01-01+02:00 1 2025-12-22 maarus_1_10.02.2010.xsd 123122025017 5 2025-12-22 Maret Mauer 1062525Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Välisluureameti põhimäärus Määrus kehtestatakse § 42 lõike 1 alusel. 1 Üldsätted 1 Välisluureameti staatus 1 Välisluureamet (edaspidi ka amet) on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis täidab seadusega talle pandud ülesandeid. 2 Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki. 3 Ameti kõrgemalseisev valitsusasutus on Kaitseministeerium. 2 Ameti eelarve 1 Ametil on oma eelarve, mille kinnitab, muudab ja mille täitmist kontrollib kaitseminister seaduses kehtestatud korras. 2 Ameti kulud kaetakse riigieelarvest. 3 Aruandekohustus Amet on aruandekohustuslik kaitseministri ees, kes suunab ja koordineerib ameti tegevust ning teostab ameti üle teenistuslikku järelevalvet. 4 Ameti asukoht Amet asub Tallinnas. Ameti postiaadress on Rahumäe tee 4b, 13415 Tallinn. 5 Ameti nimetus inglise keeles Ameti ingliskeelne nimetus on Estonian Foreign Intelligence Service. 6 Ameti sümboolika 1 Ametil on väikese riigivapi kujutisega ja ameti nimega 35 mm läbimõõduga pitsat. Ameti struktuuriüksusel võib olla oma nimega lihtpitsat, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses. 2 Ametil on oma embleem (lisa 1). 3 Ameti embleemi kasutatakse ameti dokumendiplankidel. Ameti embleemi võib kasutada kujunduselemendina ameti kommunikatsioonikanalites ja infokandjatel ning muudel ameti identiteeti kandvatel esemetel. 7 Ameti teenetemärgid 1 Ameti teenetemärgid on: 1 Välisluureameti teenetemedal, millel on kaks liiki. I liigi medalil on kaks järku – kuld- ja hõbemedal. II liigi medalit nimetatakse eriteenetemedaliks (lisa 2); 2 Välisluureameti teenistusmedal (lisa 3); 3 Välisluureameti aumärk (lisa 4). 2 Välisluureameti teenetemedaliga tunnustatakse: 1 isikuid, kes ametis teenistuses või tööl olles on andnud märkimisväärse panuse Eesti julgeoleku tagamisse (kuldmedal); 2 isikuid, kes ametis teenistuses või tööl olles on andnud väljapaistva panuse oma töösuuna arendamisse (hõbemedal); 3 Eesti kodanikke või välismaalasi, kes koostöös ametiga on andnud olulise panuse Eesti julgeoleku tagamisse (eriteenetemedal). 3 Välisluureameti teenistusmedaliga tunnustatakse isikuid teenistus- või tööülesannete silmapaistvalt hea täitmise eest ametis. 4 Välisluureameti aumärgiga tunnustatakse isikuid laitmatu teenistuse eest ametis. 5 Teenetemärke antakse üldjuhul üks kord aastas Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril või erandina muul ajal peadirektori otsusega. 6 Teenetemärgi andmise otsustab peadirektor. 7 Välisluureameti teenetemedali ja teenistusmedali juurde kuulub tunnistus, millele kantakse teenetemärgi kavaleri ees- ja perekonnanimi, olemasolu korral auaste, teenetemärgi nimetus ja number ning andmise kuupäev. Tunnistus on eestikeelne. Välismaalasele antavale tunnistusele lisatakse ingliskeelne tõlge. Tunnistusele kirjutab alla peadirektor. 8 Teenetemärki kantakse kooskõlas teenetemärkide kandmise hea tavaga. Välismaalased võivad kanda teenetemärki päritoluriigis kehtiva korra kohaselt. 9 Teenetemärkide statuudi kehtestab peadirektor. 2 Tegevusvaldkond ja ülesanded 8 Ameti tegevusvaldkond Ameti tegevusvaldkond on riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamine, sealhulgas selleks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine, vastuluure teostamine, kuritegude tõkestamine julgeolekuasutuste seaduse tähenduses ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korraldamine ja kontrollimine seadusega sätestatud alustel ja korras. 9 Ameti ülesanded Amet: 1 kogub ja töötleb riigile välis-, majandus- ja riigikaitsepoliitika kujundamiseks ning riigikaitseks vajalikku välisriike, välismaiseid tegureid või tegevust puudutavat poliitilist, sõjalist ja majanduslikku teavet; 2 teostab vastuluuret Eesti välisesinduste ja väljaspool riigi territooriumi asuvate Kaitseväe üksuste kaitseks; 3 teostab vastuluuret oma ametnike ja töötajate, koostööle kaasatud isikute ja valduste kaitseks; 4 teeb koostööd Kaitsepolitseiametiga riigi vastu suunatud kuritegude tõkestamiseks; 5 teostab julgeolekukontrolli seaduses sätestatud juhul; 6 korraldab ja kontrollib salastatud teabe küberturvalisuse tagamiseks kehtestatud nõuete täitmist, annab või tunnistab kehtetuks vastavussertifikaadid ja ajutised kasutusload salastatud teabe töötlussüsteemidele; 7 korraldab ja kontrollib salastatud teabe kaitseks kasutatavate krüptomaterjalide haldust ja kaitset õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras; 8 osutab elektrooniliselt teabe kogumisel ametiabi Kaitsepolitseiametile ja Kaitseväele; 9 täidab riigi julgeoleku volitatud esindaja ülesandeid; 10 peab oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmebaase; 11 korraldab ja kontrollib salastatud teabe kaitset välisesindustes; 12 kasutab mittesõjalisi ennetavaid vahendeid riigi julgeoleku tagamiseks; 13 peab ameti valdusesse antud riigivara üle arvestust õigusaktidega ettenähtud korras; 14 töötab välja ameti tegevusvaldkonda reguleerivate seaduste, Vabariigi Valitsuse ja kaitseministri määruste ning muude õigusaktide eelnõud; 15 teeb oma pädevuse piires koostööd teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste ja organite ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega, samuti teiste riikide julgeolekuasutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega; 16 täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse ning kaitseministri määruse ja käskkirjaga pandud ülesandeid. 3 Juhtimine ja struktuur 10 Ameti juhtimine 1 Ametit juhib peadirektor. 2 Peadirektori äraolekul asendab teda peadirektori asetäitja. 3 Peadirektori ametikohalt vabastamisel või ametiaja lõppemisel täidab peadirektori ülesandeid kuni uue peadirektori ametikohale asumiseni peadirektori asetäitja. 11 Ameti peadirektor 1 Peadirektor: 1 juhib ameti tööd; 2 vastutab ameti tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru kaitseministrile; 3 tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ametis; 4 informeerib vajaduse korral kaitseministrit ameti tegevusvaldkonda puudutavates küsimustes; 5 esitab kaitseministrile ettepanekuid ameti tegevusvaldkonna korraldamiseks; 6 kehtestab kaitseministri volitusel või esitab kaitseministrile kehtestamiseks ameti teenistuskohtade koosseisu; 7 sõlmib lepinguid, esindab ametit ja annab volitusi ameti esindamiseks; 8 kinnitab ameti struktuuriüksuse põhimääruse; 9 kinnitab ametijuhendid või annab selleks volituse asetäitjale; 10 kehtestab ameti töökorralduse reeglid, ameti tööd reguleerivad juhendid ja korrad ning raamatupidamise eeskirjad; 11 nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt ameti ametnikud; 12 sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepinguid ameti töötajatega; 13 määrab ameti ametnike palgad ja töötajate töötasu, lähtudes Vabariigi Valitsuse kehtestatud palgaastmestikust, palgamääradest, kaitseministri kehtestatud palgajuhendist ning eelarves selleks ettenähtud vahenditest; 14 kohaldab ametnikele ja töötajatele ergutusi, määrab ametnikele distsiplinaarkaristusi ning teeb töötajatele hoiatusi; 15 esitab kaitseministrile ameti eelarve eelnõu ja eelmise aasta eelarve täitmise aruande ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle; 16 otsustab ameti valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi riigivaraseaduse ja selle alusel kehtestatud korras või volitab selle asetäitjale; 17 otsustab riigihangete korraldamise ja ameti varustamise tema ülesannete täitmiseks vajalike vahenditega või volitab selle asetäitjale; 18 moodustab komisjone, nõukogusid ja töörühmi ning määrab nende ülesanded ja töökorra; 19 sõlmib oma pädevuse piires kokkuleppeid välisriikide organisatsioonidega; 20 täidab muid ülesandeid, mis on talle antud seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse ning kaitseministri määruse või käskkirjaga, samuti kaitseministri või Kaitseministeeriumi kantsleri või asekantsleri antud ülesandeid. 2 Peadirektoril on õigus anda oma pädevuse piires õigusaktide alusel ja nende täitmiseks käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi. 12 Peadirektori asetäitja 1 Peadirektori asetäitja allub vahetult peadirektorile. 2 Peadirektori asetäitja äraolekul asendab teda peadirektor või peadirektori määratud isik. 3 Peadirektori asetäitja: 1 juhib temale vahetult alluvate osakonnajuhatajate, ametnike ja töötajate tööd ning korraldab temale alluvate osakondade tööd osakonnajuhatajate kaudu; 2 koordineerib oma juhitavasse valdkonda kuuluvates küsimustes suhtlust Kaitseministeeriumi, Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste ja muude isikute ning asutustega; 3 annab oma juhitavas valdkonnas suulisi ja kirjalikke korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud talle alluvatele ametnikele ja töötajatele; 4 valvab talle alluvate ametnike ja töötajate teenistus- või tööülesannete täitmise järele; 5 saab kõigilt ameti struktuuriüksustelt talle pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet; 6 esindab ametit peadirektorilt saadud volituste ulatuses; 7 teeb peadirektorile ettepanekuid ameti töökorralduse, samuti ameti struktuuriüksuste juhtide ametikohale nimetamise või nendega töölepingu sõlmimise ning ameti ametnike ja töötajate palkade, töötasude, ergutuste või distsiplinaarkaristuste määramise kohta; 8 täidab muid talle käesoleva määrusega või peadirektori antud ülesandeid. 13 Ameti struktuur 1 Ameti struktuuriüksused ja nende alluvus on toodud määruse lisas (lisa 5). 2 Ameti struktuuriüksuse ülesanded määratakse struktuuriüksuse põhimääruses. 3 Ameti koosseisu võib kuuluda väljaspool struktuuriüksust asuv teenistuskoht, mis allub vahetult peadirektorile või peadirektori asetäitjale. 4 Lõikes 3 nimetatud teenistuskoha ülesanded sätestatakse ametijuhendis või töölepingus. 4 Rakendussätted 14 Määruse kehtetuks tunnistamine Kaitseministri 3. juuli 2014. aasta määrus nr 19 „Välisluureameti põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks. 15 Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. aastal. Minister Hanno Pevkur Kantsler Kaimo Kuusk Lisa 1 Välisluureameti embleem Lisa 2 Välisluureameti teenetemedalid Lisa 3 Välisluureameti teenistusmedal Lisa 4 Välisluureameti aumärk Lisa 5 Struktuuriüksused ja nende alluvus („salajasel” tasemel riigisaladus)