Riigikogu seadus terviktekst RKVSavaldamine avaldatud jõustunud vastavalt §-le 86. 2002-06-12 RT I 2002 57 355 178356 RT I2024-05-24202410124052024010 2024-10-01 2011-03-15 tyviseadus_1_10.02.2010.xsd 124052024010 70 2024-05-23 Marike Võime 155356 Tüviseaduse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Riigikogu valimise seadus 2003-02-12 RT I 2003 26 156 264747 2003-03-21 2003-12-18 RT I 2003 90 601 691976 2004-01-01 2004-01-21 RT I 2004 6 32 704851 2004-02-14 2004-03-24 RT I 2004 22 148 731362 2004-04-08 2004-09-22 RT I 2004 71 501 807285 2004-10-29 2005-06-09 RT I 2005 37 281 914829 2005-07-10 2006-06-07 RT I 2006 30 231 1043129 2006-07-14 2007-06-14 RT I 2007 44 316 12846051 2007-07-14 2008-12-11 RT I 2009 2 5 13099752 2009-01-16 2008-12-11 RT I 2009 2 5 13099752 2011-01-01 2009-05-06 RT I 2009 27 165 13183081 2010-01-01 2009-05-20 RT I 2009 29 175 13186034 2009-07-01 2010-04-22 RT I 2010 22 108 13310847 2011-01-01 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). 2010-05-19 RT I 2010 29 150 13324354 2011-01-01 2010-11-25 RT I 2010-12-10 1 110122010001 2011-04-01 2011-02-17 RT I 2011-03-21 1 121032011001 2012-01-01 2012-06-13 RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 2012-06-13 RT I 2012-07-10 3 110072012003 2013-04-01 2012-10-17 RT I 2012-11-01 1 101112012001 2012-11-11 2014-01-22 RT I 2014-02-05 1 105022014001 2014-04-01 , osaliselt Riigikogu XIII koosseisu volituste algusest. 2014-06-19 RT I 2014-07-11 1 111072014001 2014-07-21 2014-06-19 RT I 2014-07-12 1 112072014001 2015-01-01 , osaliselt Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. 2014-06-19 RT I 2014-06-29 109 129062014109 2014-07-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused alates 2014. aasta 1. juulil jõus olevast redaktsioonist. 2016-04-13 RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 , osaliselt 16.05.2016 2016-10-12 RT I 2016-10-25 1 125102016001 2016-10-26 2017-06-14 RT I 2017-07-04 1 104072017001 2018-01-01 2017-10-25 RT I 2017-11-17 1 117112017001 2019-01-01 2018-06-13 RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 2019-12-11 RT I 2020-01-03 2 103012020002 2020-01-13 2024-05-07 RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-06-03 , osaliselt 01.10.2024 1 ÜLDSÄTTED 1 Valimissüsteemi alused 1 Riigikogul on 101 liiget. 2 Riigikogu liikmete valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. 3 Igal valijal on üks hääl. 4 Valimistulemused tehakse kindlaks proportsionaalsuse põhimõtte alusel. 2 Korraliste valimiste toimumise aeg 1 Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale. 2 Riigikogu korralised valimised kuulutab välja Vabariigi President oma otsusega Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 punkti 3 alusel vähemalt kolm kuud enne valimispäeva. 3 Erakorraliste valimiste toimumise alused ja aeg 1 Riigikogu erakorralised valimised kuulutab välja Vabariigi President oma otsusega Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 punkti 3 alusel: 1 Eesti Vabariigi põhiseaduse §-des 89 ja 119 ettenähtud juhtudel kolme päeva jooksul, arvates väljakuulutamiskohustuse tekkimisest; 2 Eesti Vabariigi põhiseaduse § 105 lõikes 4 ettenähtud juhul kolme päeva jooksul, arvates rahvahääletuse tulemuste Riigi Teatajas avaldamisest. 2 Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 97 ettenähtud juhul võib Vabariigi President Vabariigi Valitsuse ettepanekul kuulutada välja Riigikogu erakorralised valimised kolme päeva jooksul, arvates Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise päevast. 3 Riigikogu erakorralised valimised toimuvad varemalt 20 ja hiljemalt 40 päeva pärast valimiste väljakuulutamist. 4 Riigikogu erakorraliste valimiste päeva määrab Vabariigi President. Erakorraliste valimiste päev on pühapäev. 4 Hääletamis- ja kandideerimisõigus 1 Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks. 2 Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. 3 Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. 4 Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. 5 Kandideerimisõigust ei ole isikul, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. 6 Riigikogu liikmeks ei või kandideerida tegevväelane ega isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. RT I 2012-07-10 3 110072012003 2013-04-01 2 AGITATSIOON 5 Agitatsiooni piirang 1 Kehtetu - RT I 2020-01-03 2 103012020002 2020-01-13 2 Kehtetu - RT I 2020-01-03 2 103012020002 2020-01-13 3 Hääletamisruumis on valimisagitatsioon keelatud. RT I 2020-01-03 2 103012020002 2020-01-13 5 1. ]]> Poliitilise välireklaami keeld Kehtetu - RT I 2020-01-03 2 103012020002 2020-01-13 3 VALIMISRINGKONNAD RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 6 Valimisringkonnad Riigikogu valimised toimuvad 12-s mitmemandaadilises valimisringkonnas:valimisringkond nr 1 – Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa;valimisringkond nr 2 – Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa;valimisringkond nr 3 – Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa;valimisringkond nr 4 – Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa;valimisringkond nr 5 – Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa;valimisringkond nr 6 – Lääne-Virumaa;valimisringkond nr 7 – Ida-Virumaa;valimisringkond nr 8 – Järva- ja Viljandimaa;valimisringkond nr 9 – Jõgeva- ja Tartumaa (v.a Tartu linn);valimisringkond nr 10 – Tartu linn;valimisringkond nr 11 – Võru-, Valga- ja Põlvamaa;valimisringkond nr 12 – Pärnumaa. 7 Mandaatide jaotamine valimisringkondade vahel 1 Vabariigi Valimiskomisjon jaotab oma otsusega mandaadid valimisringkondade vahel järgmiselt: 1 valijate koguarv jagatakse arvuga 101; 2 valimisringkonna valijate arv jagatakse käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tehte tulemusena saadud arvuga; 3 valimisringkond saab mandaate vastavalt käesoleva lõike punkti 2 kohase tehte tulemusena saadud arvu täisosale; 4 käesoleva lõike punkti 3 alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse suurimate jääkide põhimõttel, lähtudes käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tehete tulemusena saadud arvude murdosadest. 2 Valijate arv saadakse valimiste väljakuulutamise kuu esimese kuupäeva seisuga Eesti Rahvastikuregistri (edaspidi rahvastikuregister) andmete põhjal. 3 Valdkonna eest vastutav minister esitab Vabariigi Valimiskomisjonile valijate arvu maakondade ja Tallinnas linnaosade kaupa kolme tööpäeva jooksul, arvates valimiste väljakuulutamisest. 4 Vabariigi Valimiskomisjon avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse viivitamata. RT I 2004 22 148 731362 2004-04-08 8 Valimisjaoskondade moodustamine Kehtetu - RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 4 VALIMISTE KORRALDUS RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 1 Vabariigi Valimiskomisjon RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 9 Vabariigi Valimiskomisjoni pädevus 1 Vabariigi Valimiskomisjoni ülesanne on tagada käesoleva seaduse §-s 1 sätestatud põhimõtete järgimine, teha kindlaks üleriigilised hääletamis- ja valimistulemused, valvata valimiste korraldajate tegevuse järele, lahendada kaebusi ning täita muid seadustest tulenevaid ülesandeid. 2 Vabariigi Valimiskomisjonil on oma ülesannete täitmiseks õigus: 1 teha valimiste korraldajale ettekirjutus käesoleva seaduse §-s 1 sätestatud põhimõtete kaitseks või isiku subjektiivsete õiguste tagamiseks; 2 tühistada eelhääletamisel antud hääled olulise seadusrikkumise tõttu osaliselt või täielikult ning kutsuda valijad uuesti hääletama eelhääletamise ajal või valimispäeval; 3 tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, vallas, linnas, valimisringkonnas või riigis kehtetuks või tunnistada elektroonilise hääletamise tulemused kehtetuks täies ulatuses või osaliselt ning korraldada kordushääletamine, kui seadusrikkumine mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi oluliselt; RT I 2017-07-04 1 104072017001 2018-01-01 4 mitte alustada elektroonilist hääletamist või peatada või lõpetada elektrooniline hääletamine täies ulatuses või osaliselt, kui elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisust või töökindlust ei ole võimalik tagada selliselt, et elektroonilist hääletamist saaks läbi viia käesoleva seaduse nõuete kohaselt. RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-06-03 3 Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses oleva küsimuse lahendamiseks võtab Vabariigi Valimiskomisjon vastu otsuse, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Otsus jõustub allakirjutamisel. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 10 Vabariigi Valimiskomisjoni moodustamine 1 Vabariigi Valimiskomisjoni volitused kestavad neli aastat. 2 Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed on: 1 Riigikohtu esimehe nimetatud esimese astme kohtu kohtunik; 2 Riigikohtu esimehe nimetatud teise astme kohtu kohtunik; 3 õiguskantsleri nimetatud õiguskantsleri nõunik; 4 riigikontrolöri nimetatud Riigikontrolli ametnik; 5 riigi peaprokuröri nimetatud riigiprokurör; 6 riigisekretäri nimetatud Riigikantselei ametnik; 7 Audiitorkogu juhatuse nimetatud infosüsteemide audiitor. 3 Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed nimetatakse hiljemalt kümnendal päeval enne valimiskomisjoni volituste lõppemist. 4 Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe ja aseesimehe valib valimiskomisjon oma liikmete hulgast valimiskomisjoni esimesel koosolekul. Vabariigi Valimiskomisjoni esimese koosoleku kutsub kokku eelmise Vabariigi Valimiskomisjoni esimees või aseesimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimiskomisjoni volituste algust. 5 Vabariigi Valimiskomisjoni liikmele nimetab tema ametisse nimetaja asendusliikme. 6 Riigikohtu esimees võib nimetada kohtuniku Vabariigi Valimiskomisjoni liikmeks üksnes nimetatava nõusolekul ning pärast kohtu esimehe arvamuse ärakuulamist. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 11 Vabariigi Valimiskomisjoni liige 1 Vabariigi Valimiskomisjoni liige peab olema hääletamisõiguslik käesoleva seaduse § 4 lõigete 1–3 kohaselt. 2 Vabariigi Valimiskomisjoni liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt: 1 tema tagasiastumisega; 2 tema surmaga; 3 tema asumisega erakonna, valimisliidu või üksikkandidaadi volitatud esindajaks; 4 tema esitamisega kandidaadiks registreerimiseks Riigikogu, Euroopa Parlamendi või kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel; 5 tema asumisega valimiste korraldajaks. 3 Vabariigi Valimiskomisjoni liikme võib ennetähtaegselt valimiskomisjoni liikme kohustustest vabastada tema nimetanud ametiisik või organ oma põhistatud otsusega kas omal algatusel või Vabariigi Valimiskomisjoni ettepanekul. 4 Vabariigi Valimiskomisjoni liige on oma ülesandeid täites erapooletu ja sõltumatu. 5 Vabariigi Valimiskomisjoni liige ei või agiteerida erakonna ega kandidaadi poolt ega vastu. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 12 Vabariigi Valimiskomisjoni töökorraldus 1 Vabariigi Valimiskomisjoni töövorm on koosolek, mille kutsub kokku valimiskomisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees, nende mõlema äraolekul valimiskomisjoni noorim liige. 2 Vabariigi Valimiskomisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Valimiskomisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Nende mõlema äraolekul juhatab komisjoni koosolekut kuni uue aseesimehe valimiseni komisjoni noorim liige. 3 Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek on avalik ja see protokollitakse. 4 Vabariigi Valimiskomisjoni otsused ja koosolekute protokollid avalikustatakse. 5 Vabariigi Valimiskomisjon otsustab tema pädevuses olevaid asju poolthäälte enamusega. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse koosoleku protokolli. 6 Vabariigi Valimiskomisjon kehtestab otsusega oma töökorra. 7 Kui Vabariigi Valimiskomisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, asendab teda asendusliige, kellel on kõik komisjoniliikme õigused ja kohustused, välja arvatud esimehe või aseesimehe õigused ja kohustused. 8 Vabariigi Valimiskomisjoni liige saab tasu valimiste ettevalmistamise ja korraldamise eelarvest komisjoni koosolekust osavõtmise ja komisjoni muude ülesannete täitmise eest. Vabariigi Valimiskomisjoni liikme tunnitasu suurus on 10-kordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunni töötasu alammäär. Töötasu maksmise kord sätestatakse Vabariigi Valimiskomisjoni töökorras. 9 Vabariigi Valimiskomisjoni teenindamise korraldab Riigikogu Kantselei. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 2 Valimiste korraldajad RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 13 Valimiste korraldajad 1 Riigikogu valimisi korraldavad: 1 riigi valimisteenistus; 2 valla- ja linnasekretärid; 3 jaoskonnakomisjonid; 4 häältelugemiskomisjonid. 2 Valla- ja linnasekretäri ametisse nimetamise ja asendamise kord sätestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses. 3 Valla või linna häältelugemiskomisjoni ülesandeid Riigikogu valimistel täidab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras moodustatud valla või linna valimiskomisjon. 4 Valimisi korraldav isik ja teda abistav isik ei saa olla samal ajal erakonna või üksikkandidaadi volitatud esindaja või kandidaat. 5 Valimisi korraldav isik peab olema hääletamisõiguslik käesoleva seaduse § 4 lõigete 1–3 kohaselt ja valdama eesti keelt. 6 Valimisi korraldav isik ja teda abistav isik on oma ülesandeid täites sõltumatu ja ta ei või agiteerida erakonna ega kandidaadi poolt ega vastu. 7 Valimisi korraldaval isikul, valla- või linnavalitsuse ametnikul või töötajal või muul isikul on õigus saada tasu valimiste korraldamisega seotud ülesannete täitmise eest. RT I 2017-07-04 1 104072017001 2018-01-01 14 Riigi valimisteenistus 1 Riigi valimisteenistus on Riigikogu Kantselei struktuuriüksus, mis on käesolevast seadusest, Euroopa Parlamendi valimise seadusest, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest ja rahvahääletuse seadusest tulenevate ülesannete täitmisel iseseisev. 2 Riigi valimisteenistust juhib riigi valimisteenistuse juht. Valimisteenistuse juhi ja asejuhi nimetab ametikohale Riigikogu Kantselei direktor kooskõlastatult Vabariigi Valimiskomisjoniga. 3 Riigi valimisteenistuse ametnikud nimetab ametikohale ja töötajatega sõlmib töölepingu Riigikogu Kantselei direktor riigi valimisteenistuse juhi ettepanekul. 4 Valimiste ettevalmistamise ja korraldamise eelarve on eraldiseisev osa Riigikogu Kantselei eelarvest ja sisaldab riigi valimisteenistuse käesolevast seadusest, Euroopa Parlamendi valimise seadusest, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest ja rahvahääletuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikke investeeringuid ja tegevuskulusid. Valimiste ettevalmistamiseks ja korraldamiseks ettenähtud vahendite sihipärase kasutamise ja eelarve täitmise eest vastutab riigi valimisteenistuse juht. Riigi valimisteenistus esitab Vabariigi Valimiskomisjonile eelmise kalendriaasta eelarve täitmise aruande järgmise aasta esimese kvartali jooksul. 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmise üle teostab järelevalvet Vabariigi Valimiskomisjon. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 15 Riigi valimisteenistuse pädevus 1 Riigi valimisteenistuse ülesanne on: 1 tagada valimiste seadusekohane korraldamine, korraldada elektrooniline hääletamine ja teha kindlaks elektroonilise hääletamise tulemus; 1 1)]]> tagada hääletamise korraldamisel valijate nimekirja kasutamine elektrooniliselt; RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 2 valvata valimiste korraldajate tegevuse järele; 3 korraldada valimisseadustest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike tehniliste lahenduste arendus ja haldus; 4 täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid. 2 Ülesannete täitmiseks riigi valimisteenistus: 1 annab valimiste ühetaolisuse tagamiseks valimiste korraldajatele kirjalikke juhendeid; 2 annab valimiste korraldajatele täitmiseks kohustuslikke suulisi ja kirjalikke korraldusi; 3 koostab valimiste ettevalmistamise ja korraldamise eelarve projekti; 4 jaotab kohaliku omavalitsuse üksuste vahel kooskõlastatult Vabariigi Valimiskomisjoniga valimiste korraldamiseks eraldatud raha ning kehtestab valla- ja linnasekretäridele ning jaoskonnakomisjonidele eraldatud raha kasutamise korra; RT I 2017-07-04 1 104072017001 2018-01-01 5 tagab valimiste korraldamiseks vajaliku inventari ja teenuste olemasolu; RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-06-03 5 1) ]]> kehtestab valimisvahendite ja väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletavate valijate hääletamissedelitega ümbrike jaoskonnakomisjonidele edastamise korra ning jaotuspiirkonnad; RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 5 2) ]]> kehtestab valimisvahendite kasutamise ja säilitamise korra; RT I 2017-07-04 1 104072017001 2018-01-01 5 3) ]]> haldab valimiste infosüsteemi ning elektroonilise hääletamise süsteemi, sealhulgas elektroonilise hääletamise süsteemi alla kuuluvate elektrooniliste häälte salastamise võtme ja avamise võtme loomiseks ning häälte lugemiseks ja töötlemiseks kasutatavat riist- ja tarkvara; RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-06-03 6 juhendab ja koolitab valimiste korraldajaid; 7 võib seadust või riigi valimisteenistuse korraldust rikkunud valimisi korraldava isiku kõrvaldada valimiste korraldamiselt; 8 teeb vajaduse korral Vabariigi Valimiskomisjonile ettepaneku käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud otsuste tegemiseks. 3 Riigi valimisteenistuse kirjalikule korraldusele kirjutab alla riigi valimisteenistuse juht. Kirjalik korraldus jõustub selle allakirjutamisel. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 16 Maakonna valimisjuht Kehtetu - RT I 2017-07-04 1 104072017001 2018-01-01 17 Maakonna valimisjuhi pädevus Kehtetu - RT I 2017-07-04 1 104072017001 2018-01-01 17 1. ]]> Valla- ja linnasekretäri pädevus 1 Valla- või linnasekretäri ülesanne on korraldada valimised vallas või linnas, juhendada jaoskonnakomisjone ja täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid. RT I 2017-07-04 1 104072017001 2018-01-01 2 Ülesannete täitmiseks valla- või linnasekretär: 1 annab jaoskonnakomisjonidele täitmiseks kohustuslikke juhiseid; 2 otsustab jaoskonnakomisjoni kulud, lähtudes riigi valimisteenistuse jaotatud vahendite suurusest; 3 otsustab jaoskonnakomisjoni liikme tasustamise jaoskonnakomisjoni esimehe ettepanekul; 4 otsustab häältelugemiskomisjoni liikme tasustamise. RT I 2017-07-04 1 104072017001 2018-01-01 3 Valla- või linnasekretäri teenindamise korraldab valla- või linnavalitsus. Tallinna linnasekretär võib oma valimiste korraldamisega seotud ülesandeid täitma volitada ka teisi linna ametnikke või töötajaid, teavitades sellest riigi valimisteenistust. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 18 Valimiste korraldaja abistamine 1 Riigi- ja kohaliku omavalitsuse organ ning ameti- ja muu asutus on kohustatud oma pädevuse piires valimiste korraldajat valimiste korraldamisel abistama. 2 Valimiste korraldajal on õigus pöörduda valimiste korraldamisega seonduvas küsimuses kirjalikult riigi- või kohaliku omavalitsuse organi või ameti- või muu asutuse poole. Valimiste korraldaja pöördumisele tuleb vastata kolme tööpäeva jooksul arvates selle saamisest. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 18 1. ]]> Valimiste infosüsteemi ja elektroonilise hääletamise süsteemi korraldus ning küberturvalisuse tagamine 1 Riigi valimisteenistusel on õigus valimiste infosüsteemi ning elektroonilise hääletamise süsteemi arendamise, haldamise ja majutuse korraldamisse ning nende infosüsteemide küberturvalisuse tagamisse kaasata pädevaid asutusi ja isikuid. Kaasamisega seotud kulud kaetakse Riigikogu Kantselei riigi valimisteenistuse eelarvest. 2 Valimiste infosüsteemi tehnilise arendamise, haldamise, majutamise ja küberturvalisuse ning käesoleva seaduse § 48⁴ lõike 1 punktis 3 nimetatud elektroonilise hääletamise süsteemi koguja komponendi majutamise tagab Riigi Infosüsteemi Amet. Täiendavad ülesanded ja nende rahastamine lepitakse kokku käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel. RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-06-03 19 Valimisjaoskondade moodustamine 1 Iga valla ja linna ning Tallinnas linnaosa territooriumil moodustatakse vähemalt üks valimisjaoskond. Valimisjaoskonnal on hääletamisruum või hääletamisruumid, kus korraldab hääletamist jaoskonnakomisjon. 2 Valla- või linnavalitsus määrab hiljemalt 60. päeval enne valimispäeva määrusega kindlaks: RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-10-01 1 valimisjaoskondade arvu ja numeratsiooni ning milliseid hääletamisliike iga jaoskond korraldab; 2 hääletamisruumide asukohad eelhääletamise päevadel ja valimispäeval; 3 ühe valimisjaoskonna, kus valijad saavad hääletada kuuendast kuni kolmanda päevani enne valimispäeva. Rohkem kui ühe valimisjaoskonna võib määrata riigi valimisteenistuse loal. 3 Valimisjaoskonnad on alalised. Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel ning rahvahääletusel korraldatakse hääletamine samades valimisjaoskondades, kui valla- või linnavalitsus ei määra teisiti, muutes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrust. Muudatustest teavitab valla- või linnavalitsus viivitamata riigi valimisteenistust. 4 Hääletamisruum või hääletamisruumid võivad igal eelhääletamise päeval asuda erinevas asukohas. Riigi valimisteenistuse loal võib valla- või linnavalitsus määrata, et valimisjaoskonnal on samal eelhääletamise päeval avatud rohkem kui üks hääletamisruum. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 19 1. ]]> Jaoskonnakomisjoni moodustamine 1 Hääletamise korraldamiseks valimisjaoskonnas moodustab kohaliku omavalitsuse volikogu (edaspidi volikogu) vähemalt viieliikmelise jaoskonnakomisjoni. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 2 Volikogu nimetab otsusega valla- või linnasekretäri ettepanekul ning poliitilise tasakaalustatuse põhimõtet arvestades jaoskonnakomisjoni esimehe ja jaoskonnakomisjoni liikmed hiljemalt 20. päeval enne valimispäeva. 3 Poole jaoskonnakomisjoni liikmetest esitab valla- või linnasekretär ning ülejäänud liikmed esitavad valimistel osalevad erakonnad. 4 Valimistel osalev erakond võib esitada ühe jaoskonnakomisjoni liikmekandidaadi valla- või linnasekretärile hiljemalt 40. päeval enne valimispäeva. 5 Jaoskonnakomisjoni liikmeks nimetamiseks peab olema isiku nõusolek. 6 Kui erakonnad kandidaate ei esita või kui nende esitatud kandidaatide arv on väiksem, kui on erakondadel kohti jaoskonnakomisjonis, nimetab volikogu ülejäänud liikmed valla- või linnasekretäri ettepanekul. 7 Kui erakondade esitatud jaoskonnakomisjoni liikmekandidaate on rohkem, kui on erakondadel kohti jaoskonnakomisjonis, nimetatakse kõik ülejäänud kandidaadid jaoskonnakomisjoni asendusliikmeteks. 8 Volikogu nimetab valla- või linnasekretäri ettepanekul ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 ettenähtut järgides vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni asendusliiget. 9 Jaoskonnakomisjoni aseesimehe valib jaoskonnakomisjon oma liikmete hulgast. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 19 2. ]]> Jaoskonnakomisjoni pädevus Jaoskonnakomisjoni ülesanne on korraldada hääletamine valimisjaoskonna hääletamisruumides, valija elukohas või asukohas, kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevaringses hoolekandeasutuses, teha kindlaks valimisjaoskonna hääletamistulemused ning täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 19 3. ]]> Jaoskonnakomisjoni töökorraldus 1 Kui jaoskonnakomisjoni liige ei saa oma ülesandeid täita, asendab teda jaoskonnakomisjoni esimehe kutsel asendusliige, kellel on kõik jaoskonnakomisjoni liikme õigused ja kohustused, välja arvatud esimehe või aseesimehe õigused ja kohustused. Valla- või linnasekretäri loal võib erandjuhul jaoskonnakomisjoni töös osaleda ka muu isik. RT I 2017-07-04 1 104072017001 2018-01-01 2 Jaoskonnakomisjoni teenindamise korraldab valla- või linnavalitsus. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 19 4. ]]> Valimiste vaatlemine 1 Igaühel on õigus vaadelda Vabariigi Valimiskomisjoni ja valimiste korraldajate tegevust ja toiminguid. 2 Vaatleja peab enne vaatlemise alustamist end esitlema. 3 Vaatlejal on õigus kirjutada üles valimisvahendite pitseerimisel kasutatud turvavahendite numbrid. 4 Vaatleja ei või segada valija hääletamist ega Vabariigi Valimiskomisjoni või valimiste korraldaja tööd ega osaleda valimiskomisjoni või valimiste korraldaja pädevuses olevates toimingutes. 5 Vaatlejal ei ole õigust tutvuda valijate nimekirjaga, välja arvatud enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsuse kontrollimiseks. 6 Kui ruumipuudusel ei ole võimalik tagada kõigile vaatlejatele võrdseid tingimusi toimingute jälgimiseks, toimub vaatlemine Vabariigi Valimiskomisjoni või valimiste korraldaja korralduste kohaselt. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 5 VALIJATE ARVESTUS 20 Valijate arvestuse pidamine 1 Valijate arvestust peetakse rahvastikuregistris. 2 Rahvastikuregistri pidamise korra näeb ette seadus. 3 Valijate arvestust peetakse isiku kohta rahvastikuregistrisse kantud järgmiste andmete alusel: RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 1 ees- ja perekonnanimi; 2 sünniaeg; 3 isikukood; 4 kodakondsuse andmed; 5 teovõimetuks tunnistamise andmed; RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 6 elukoha aadress; RT I 2017-11-17 1 117112017001 2019-01-01 7 viibimiskoha aadress. RT I 2017-11-17 1 117112017001 2019-01-01 4 Valla- või linnasekretär võib volitada käesolevas peatükis sätestatud valla- või linnasekretäri ülesandeid täitma valla- või linnavalitsuse või selle allasutuse ametniku või töötaja, teavitades sellest rahvastikuregistri vastutavat töötlejat. RT I 2017-07-04 1 104072017001 2018-01-01 5 Käesolevas peatükis sätestatud valla- ja linnasekretäri toimingute peale võib esitada kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule. RT I 2017-07-04 1 104072017001 2018-01-01 21 Valijate teavitamine hääletamise võimalustest RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 1 Rahvastikuregistri vastutav töötleja korraldab valimiste teabelehe koostamise ja saatmise hiljemalt kümnendal päeval enne valimispäeva. Valijale, kellel on Eesti teabeväravas registreeritud või rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadress, saadetakse teabeleht elektrooniliselt. 2 Valimiste teabelehele kantakse: 1 teave hääletamisõiguse tingimuste kohta; 2 teave hääletamisvõimaluste kohta vallas või linnas; 3 muu teave hääletamise kohta. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 22 Valijate nimekiri 1 Rahvastikuregistri vastutav töötleja korraldab rahvastikuregistri andmete alusel valijate nimekirja koostamise ja edastab valijate nimekirja riigi valimisteenistusele hiljemalt 25. päeval enne valimispäeva. 2 Valijate nimekirja pidamise aluseks on käesoleva seaduse § 20 lõikes 3 ettenähtud andmed valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga. Valijate nimekirja pidamisel võetakse arvesse ka käesoleva seaduse § 20 lõike 3 punktides 1–5 nimetatud andmetes pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva tehtud muudatused. Elukoha ja viibimiskoha aadressiandmetes pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva tehtud muudatusi arvesse ei võeta. 3 Valijate nimekirja ei kanta andmeid isiku kohta, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust. 4 Valija kohta kantakse valijate nimekirja tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga. Kui rahvastikuregistrisse ei ole kantud valija elukoha aadressi ja on olemas viibimiskoha aadress, kantakse valijate nimekirja tema viibimiskoha aadress. Kui valija elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega, kantakse valijate nimekirja tema elukoha andmed valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega. 5 Valijate nimekirja kantakse valija kohta järgmised andmed: 1 ees- ja perekonnanimi; 2 isikukood; 3 elu- või viibimiskoha aadress; 4 valimisringkonna number käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud aadressiandmete alusel 30. päeval enne valimispäeva; 5 märge valijale hääletamissedeli väljastamise kohta ning andmed hääletamise aja ja koha kohta. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 23 Valijate nimekirja avalikkus 1 Valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust. 2 Pärast valimispäeva võivad valijate nimekirjaga põhjendatud huvi korral riigi valimisteenistuse asukohas vajalikus ulatuses tutvuda erakondade volitatud esindajad ning üksikkandidaadid ja nende volitatud esindajad, samuti võib nimekirja kasutada teaduslikul eesmärgil. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 24 Valijate nimekirja kantud andmete õigsuse kontrollimine ja vea parandamine 1 Kui valija leiab, et tema kohta valijate nimekirja kantud andmetes on viga, esitab ta vea parandamise avalduse jaoskonnakomisjonile, kes edastab selle viivitamata valla- või linnasekretärile. 2 Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos rahvastikuregistri vastutava töötlejaga viivitamata läbi ning vastab avaldajale. Vea parandamise korral edastab rahvastikuregistri vastutav töötleja paranduse riigi valimisteenistusele. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 25 Valijate nimekirjas muudatuste tegemine 1 Valijate nimekirjas tehakse muudatusi üksnes juhul, kui: 1 valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole valijate nimekirjas, kuid kellel käesoleva seaduse kohaselt on õigus hääletamisest osa võtta; RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 2 valijate nimekirjast tuleb kustutada isik, kellel ei ole õigust hääletamisest osa võtta. 2 Valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse valla- või linnasekretärile. Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos rahvastikuregistri vastutava töötlejaga läbi ja vastab isikule viivitamata. Kui rahvastikuregistri valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid muudetakse selliselt, et see toob kaasa muudatuse valijate nimekirjas, edastab rahvastikuregistri vastutav töötleja muudatuse riigi valimisteenistusele. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 3 Kehtetu - RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 4 Kehtetu - RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 5 Kui valla- või linnasekretär jätab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse rahuldamata, võib avaldaja esitada valla- või linnasekretäri toimingu peale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule. Kaebus esitatakse valla- või linnasekretärile, kes edastab selle 24 tunni jooksul asukohajärgsele halduskohtule koos omapoolsete kirjalike selgitustega. 6 Halduskohus peab kaebuse läbi vaatama ja tegema otsuse kolme tööpäeva jooksul, arvates kaebuse saamise päevast. 7 Halduskohus teeb ühe järgmistest otsustest: 1 jätta kaebus rahuldamata; 2 kaebus rahuldada ning teha valla- või linnasekretärile ettekirjutus korraldada isiku kandmine rahvastikuregistrisse või muuta valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid. 8 Kui halduskohus kaebuse rahuldab, kantakse isik viivitamata rahvastikuregistrisse või muudetakse tema andmeid. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 6 KANDIDAATIDE REGISTREERIMISEKS ESITAMINE JA REGISTREERIMINE 26 Erakond 1 Riigikogu valimistel võib osaleda erakond, kes on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse hiljemalt 90 päeva enne valimispäeva. RT I 2010-12-10 1 110122010001 2011-04-01 2 Kehtetu - RT I 2010 29 150 13324354 2011-01-01 3 Erakond osaleb Riigikogu valimistel oma nime all. 4 Erakond esitab kandidaatide registreerimiseks esitamisel riigi valimisteenistusele kirjaliku teatise, milles on erakonna volitatud esindajate nimed, isikukoodid, aadressid ja sidevahendite numbrid. Teatisele kirjutab alla mittetulundusühingute seaduse või erakonna põhikirja kohaselt erakonda esindama õigustatud isik. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 5 Erakond võib volitada ennast esindama kuni kaks isikut. 6 Kehtetu - RT I 2010 29 150 13324354 2011-01-01 27 Üksikkandidaat 1 Üksikkandidaadina registreerimiseks võib end esitada ning registreerimiseks vajalikke toiminguid teha iga kandideerimisõiguslik isik (§ 4 lg 4–6). Teise isiku võib üksikkandidaadina registreerimiseks esitada ning registreerimiseks vajalikke toiminguid teha sellekohase volikirja alusel isik, kellel on hääletamisõigus käesoleva seaduse § 4 lõigete 1–3 kohaselt. 2 Üksikkandidaadi võib registreerimiseks esitada ainult ühes valimisringkonnas. 27 1. ]]> Kandideerimisdokumendid Riigi valimisteenistus valmistab ette ja avaldab kandideerimisdokumentide näidised ning tagab võimaluse esitada kandideerimisdokumendid elektrooniliselt. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 28 Kandideerimisavaldus RT I 2014-07-11 1 111072014001 2014-07-21 1 Kandideerimisavalduses isik: 1 väljendab oma soovi kandideerida erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina; 2 kinnitab, et ta vastab käesolevas seaduses Riigikogu liikmekandidaadile esitatud nõuetele; 3 esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud andmed. 2 Kandidaat esitab kandideerimisavalduses järgmised andmed: 1 ees- ja perekonnanimi; 2 isikukood; 3 erakondlik kuuluvus; 4 elukoha aadress; 5 sidevahendite numbrid; 6 kontaktandmed; 7 andmed hariduse kohta; 8 töökoht ja amet. 3 Riigi valimisteenistus avaldab: 1 käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 sätestatud andmed tähtajatult, kusjuures isikukoodi asemel avaldatakse sünniaeg; 2 käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 6–8 sätestatud andmed kuueks kuuks arvates valimispäevast. RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-06-03 4 Kandidaat kasutab kandideerimisel oma nimena üksnes ees- ja perekonnanime. 5 Kandidaat allkirjastab kandideerimisavalduse. RT I 2014-07-11 1 111072014001 2014-07-21 29 Kandidaatide nimekiri 1 Erakond koostab: 1 kandidaatide ringkonnanimekirjad; 2 kandidaatide üleriigilise nimekirja. 2 Registreerimiseks esitatud kandidaadid peavad olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõlemas nimekirjas. 3 Kandidaatide arv ringkonnanimekirjas võib ületada mandaatide arvu ringkonnas kuni kahe kandidaadi võrra. 4 Isik võib kandideerida ainult ühes valimisringkonnas. Kandideerimine ei ole seotud isiku elukohajärgse valimisringkonnaga. 5 Isik võib kandideerida ainult ühe erakonna kandidaatide nimekirjas. Kandidaatide nimekirjas ei või kandideerida üksikkandidaadina registreerimiseks esitatud isik või teise erakonna liige. 6 Erakond võib ühes valimisringkonnas registreerimiseks esitada ainult ühe kandidaatide nimekirja. 7 Kandidaatide järjestuse nimekirjas määrab erakond. 8 Kandidaatide ringkonnanimekirjale ja kandidaatide üleriigilisele nimekirjale kirjutavad alla erakonna kõik volitatud esindajad. 30 Kandidaatide registreerimiseks esitamine 1 Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab mandaatide jaotamisele järgneval tööpäeval. Erakond võib esitada oma kandidaadid pärast käesoleva seaduse § 26 lõikes 4 nimetatud teatise esitamist. 2 Kandidaatide registreerimiseks esitamine lõpeb valimispäevale eelneval 45. päeval kell 18.00. 3 Kandidaatide registreerimiseks esitab erakond riigi valimisteenistusele: RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 1 kandidaatide registreerimise avalduse; 2 kandidaatide ringkonnanimekirjad; 3 kandidaatide üleriigilise nimekirja; 4 kautsjoni tasumist tõendava maksekorralduse koopia; 5 iga kandidaadi kandideerimisavalduse. RT I 2014-07-11 1 111072014001 2014-07-21 4 Üksikkandidaat esitab riigi valimisteenistusele: RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 1 kandidaadi registreerimise avalduse; 2 kautsjoni tasumist tõendava maksekorralduse koopia; 3 kandideerimisavalduse. RT I 2014-07-11 1 111072014001 2014-07-21 5 Erakond või üksikkandidaat kannab enne kandidaatide registreerimiseks esitamist Rahandusministeeriumi arveldusarvele kautsjonina summa, mille suurus on valimiste väljakuulutamise aastal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär iga registreerimiseks esitatud isiku kohta. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 31 Dokumentide vastuvõtmine ja tagastamine 1 Riigi valimisteenistus peab kandidaatide registreerimiseks esitamise kohta arvestust. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 2 Kandidaatide registreerimise dokumendid annab üle erakonna volitatud esindaja. Üksikkandidaadi registreerimise dokumendid annab üle üksikkandidaat või tema volitatud esindaja. 3 Kui riigi valimisteenistusele ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente, esitatud dokumentides on vigu või neis on andmeid puudu, teeb dokumentide vastuvõtja dokumentide esitajale ettepaneku esitada nõutavad dokumendid või andmed või parandada vead. Kõik esitatud dokumendid tagastatakse. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 4 Kui erakond või üksikkandidaat soovib kandidaatide registreerimise dokumentides teha muudatusi, tagastab riigi valimisteenistus kõik esitatud dokumendid ning nende uuesti esitamisel loetakse dokumendid esmakordselt esitatuks. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 5 Kui kandidaat kustutatakse registreerimiseks esitatud kandidaatide nimekirjast isikliku avalduse alusel, tagastab riigi valimisteenistus talle kandideerimisavalduse ja teavitab sellest erakonna või üksikkandidaadi volitatud esindajat. Erakond kandidaatide registreerimise dokumente uuesti esitama ei pea. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 6 Kui erakond või üksikkandidaat esitab dokumendid valimispäevale eelneval 45. päeval enne kella 18.00 ning selgub, et ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente, et dokumentides on andmeid puudu või et esitatud dokumentides on vigu, mida ei ole võimalik kohe parandada, võetakse dokumendid vastu. Dokumentide vastuvõtja teeb dokumentide esitajale ettepaneku esitada puuduvad dokumendid või andmed või parandada vead. Sellisel juhul peab erakond või üksikkandidaat nõutava toimingu tegema hiljemalt valimispäevale eelneval 43. päeval enne kella 18.00. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 32 Kandidaatide registreerimine 1 Vabariigi Valimiskomisjon registreerib kõik käesoleva seaduse nõuete kohaselt registreerimiseks esitatud isikud nende registreerimiseks esitamise järjekorras pärast kandidaatide registreerimiseks esitamise tähtaja lõppemist hiljemalt 40. päeval enne valimispäeva. 2 Kandidaadile antakse registreerimisnumber. Registreerimisnumbrid algavad 101-st ja need antakse kandidaatidele erakondade ringkonnanimekirjade kaupa. Üksikkandidaatidele antakse registreerimisnumbrid pärast erakondade kandidaatidele numbrite andmist. Numbrite andmise järjekord erakondade vahel ning üksikkandidaatide vahel selgitatakse liisu heitmisega. RT I 2004 71 501 807285 2004-10-29 3 Kui käesoleva seaduse § 31 lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul ei esitanud dokumentide esitaja puuduvaid dokumente või andmeid või ei parandanud kandideerimisdokumentides vigu, jätab Vabariigi Valimiskomisjon registreerimata: 1 kõik erakonna poolt registreerimiseks esitatud kandidaadid, kui puudub käesoleva seaduse § 30 lõike 3 punktis 1, 2, 3 või 4 nimetatud dokument või selles on olulisi puudusi; 2 kandidaadi, kelle dokumente või andmeid on puudu või kelle dokumentides on olulisi puudusi; 3 kandidaadi, kes ei vasta käesoleva seaduse § 4 lõigetes 4–6 ning § 29 lõikes 5 ettenähtud nõuetele. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 4 Kandidaadi registreerimata jätmise kohta võtab Vabariigi Valimiskomisjon vastu põhistatud otsuse. 5 Vabariigi Valimiskomisjon tühistab kandidaadi registreerimise otsuse, kui: 1 kandidaat loobub kandideerimast kirjaliku avalduse alusel, mille ta võib esitada kolme päeva jooksul pärast registreerimist; 2 kandidaat sureb; 3 tõendatakse, et kandidaat ei vasta käesoleva seaduse § 4 lõigetes 4–6 ning § 29 lõikes 5 ettenähtud nõuetele. 6 Vabariigi Valimiskomisjon registreerib varem registreerimata jäetud isiku pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega, kui ta leiab, et isik vastab käesoleva seaduse § 4 lõigetes 4–6 ning § 29 lõikes 5 ettenähtud nõuetele või kui Riigikohtu otsusega on tühistatud Vabariigi Valimiskomisjoni otsus, millega kandidaat jäeti registreerimata. 7 Registreerimisotsuse võib tühistada ja registreerimata jäetud isiku registreerida hiljemalt 13. päeval enne valimispäeva. RT I 2012-11-01 1 101112012001 2012-11-11 33 Valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri 1 Riigi valimisteenistus koostab pärast kandidaatide registreerimist valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 2 Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja kantakse kandidaadid erakondade ringkonnanimekirjade kaupa registreerimisnumbrite järjekorras. Ringkonnanimekirja ette märgitakse selle esitanud erakonna nimi. Üksikkandidaadid kantakse valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja pärast erakondade ringkonnanimekirju registreerimisnumbrite järjekorras. RT I 2004 71 501 807285 2004-10-29 3 Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja märgitakse iga kandidaadi kohta tema registreerimisnumber ja nimi. Kui ühes valimisringkonnas kandideerib mitu samanimelist kandidaati, märgitakse koondnimekirja ka nende sünniaeg. 4 Riigi valimisteenistus teavitab kõigist valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja parandustest ja muudatustest valla- ja linnasekretäre ning välisriigis hääletamist korraldavaid välisesindusi, kes teevad asjakohased parandused ja muudatused kandidaatide koondnimekirja. Kandidaatide koondnimekirju ei muudeta pärast 13. päeva enne valimispäeva. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 7 HÄÄLETAMISE KORD 34 Hääletamisruum 1 Hääletamine valimisjaoskonnas korraldatakse valla- või linnavalitsuse määratud hääletamisruumis või hääletamisruumides. Hääletamiseks valimispäeval ja eelhääletamise päevadel võib määrata erinevad hääletamisruumid. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 2 Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad, hääletamiskabiinid ja hääletamiskast. Hääletamisruumis, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletamist, on eraldi hääletamiskabiin ja hääletamiskast väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletavate valijate jaoks. Hääletamisruumis on välja pandud asukoha valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri ja kandidaatide üleriigilised nimekirjad. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 3 Hääletamisruumis peab korda jaoskonnakomisjon. Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele. 35 Hääletamiskabiin 1 Hääletamiskabiin peab võimaldama salajast hääletamist. 2 Hääletamiskabiinis on laud ja kirjutusvahend. Hääletamiskabiini seinal on asukoha valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri, välja arvatud kabiinis, mis on ette nähtud väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletavatele valijatele. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 36 Hääletamiskast 1 Jaoskonnakomisjon kontrollib hääletamiskasti ja pitseerib selle enne hääletamise algust. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 2 Hääletamiskasti ava on kaetud. See avatakse üksnes hääletamissedeli kasti laskmiseks. 3 Eelhääletamise päevadel pitseerib jaoskonnakomisjon pärast hääletamise lõppemist eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti ava. 37 Hääletamissedel 1 Hääletamissedeli ja elektroonilise hääle vormi kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 2 Riigi valimisteenistus korraldab hääletamissedelite valmistamise ning jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 3 Pärast hääletamissedelite kättesaamist paneb jaoskonnakomisjon sedelitele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. Välisriigis hääletamisel kasutatavatele sedelitele paneb pitsati jäljendi riigi valimisteenistus. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 38 Hääletamise aeg 1 Valimispäeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00. RT I 2012-11-01 1 101112012001 2012-11-11 2 Eelhääletamine toimub: 1 kuuendast kuni kolmanda päevani enne valimispäeva käesoleva seaduse § 19 lõike 2 punkti 3 alusel määratud valimisjaoskonnas. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00; 2 teisest kuni esimese päevani enne valimispäeva kõigis valimisjaoskondades. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00; 3 kuuendast kuni kolmanda päevani enne valimispäeva valija asukohas, kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses ajavahemikus kella 9.00-st kuni 20.00-ni; 4 kuuendast kuni esimese päevani enne valimispäeva elektrooniliselt. Hääletamine algab kuuendal päeval enne valimispäeva kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni valimispäevale eelneva päeva kella 20.00-ni. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 3 Kodus hääletamine korraldatakse käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel teisel ja esimesel päeval enne valimispäeva ning valimispäeval ajavahemikus kella 9.00-st kuni 20.00-ni. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 4 Valijal võimaldatakse hääletamine lõpetada 15 minuti jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõike 2 punktis 4 sätestatud hääletamise aja lõppemisest. RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-06-03 39 Hääletamine 1 Valija hääletab tema elukohajärgse valimisringkonna territooriumil asuvas valimisjaoskonnas, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 41–43, 45 ja 47 ning 7¹. ja 8. peatükis ettenähtud juhtudel. 2 Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi. 3 Jaoskonnakomisjoni liige kontrollib valijate nimekirjast, et valijal on hääletamisõigus ja valija elukoht asub selles valimisringkonnas. 4 Kui kontrolli tulemusena selgub, et valijal on õigus hääletada, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke hääletamissedeli väljastamise kohta. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja. 5 Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis. 6 Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta ühe oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. 7 Valija täidab hääletamissedeli ise. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu võimeline hääletamissedelit ise täitma, võib seda tema palvel ja tema juuresolekul teha teine valija, kuid mitte tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaat. 8 Valija ei või hääletamissedelit hääletamisruumist välja viia. Kui valija rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Valija peab rikutud või kasutamata hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastama. 9 Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ja annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele, kes paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. 10 Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskasti ise. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu võimeline hääletamissedelit ise hääletamiskasti laskma, võib seda tema palvel ja tema juuresolekul teha teine valija. 11 Kui valija tagastab hääletamissedeli ning loobub hääletamisest, eemaldab jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirjast märke valijale hääletamissedeli väljastamise kohta. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 40 Eelhääletamine 1 Eelhääletamine toimub käesoleva seaduse §-s 39 ettenähtud korras. 2 Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes eelhääletamise päevaks on vähemalt 18-aastane. 3 Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget. 4 Kehtetu - RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 5 Jaoskonnakomisjon hoiab hääletamiskasti ja valimisdokumente eelhääletamise päevadel ja sellele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed. 41 Väljaspool elukohajärgset valimisringkonda toimuva eelhääletamise erisused RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 Valijal on käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 1 sätestatud ajal võimalik hääletada väljaspool oma elukohajärgset valimisringkonda valla- või linnavalitsuse määratud valimisjaoskonnas. Valla- või linnavalitsus võib määrata jaoskonnakomisjoni, kes korraldab hääletamist ainult valija asukohas (§ 43), kinnipidamiskohas, haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses (§ 45). RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 42 Väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletamisruumis toimuv eelhääletamine RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 1 Väljaspool oma elukohajärgset valimisringkonda hääletamisruumis hääletada sooviv valija esitab jaoskonnakomisjoni liikmele isikut tõendava dokumendi. 2 Jaoskonnakomisjoni liige kontrollib valijate nimekirjast, et valijal on hääletamisõigus ja millises valimisringkonnas asub valija elukoht. 3 Kui kontrolli tulemusena selgub, et valijal on õigus hääletada, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke hääletamissedeli väljastamise kohta. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja. 4 Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja. 5 Valija täidab hääletamissedeli käesoleva seaduse § 39 lõigetes 5–8 ja 11 ettenähtut järgides. 6 Valija paneb sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kannab jaoskonnakomisjon valija andmed. Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 43 Väljaspool elukohajärgset valimisringkonda valija asukohas toimuv eelhääletamine RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 1 Kui väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletada sooviv valija ei saa terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu hääletada hääletamisruumis, võib ta kuni valimispäevale eelneva kolmanda päeva kella 14.00-ni esitada kirjaliku taotluse oma asukohas hääletamiseks asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või käesoleva seaduse §-s 41 ettenähtud jaoskonnakomisjonile. Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Valla- või linnavalitsus registreerib taotluse ja edastab selle vastavale jaoskonnakomisjonile. 2 Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse § 39 lõigetes 6–8 ja 11 ning § 42 lõigetes 1–4 ja 6 ettenähtut järgides. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 44 Elektrooniline hääletamine Kehtetu - RT I 2012-11-01 1 101112012001 2012-11-11 45 Hääletamine kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses RT I 2014-07-11 1 111072014001 2014-07-21 1 Kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldatakse hääletamine käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 3 ettenähtud päevadel. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 2 Kinnipidamiskoha, haigla ja ööpäevase hoolekandeasutuse administratsioon esitab taotluse hääletamise korraldamiseks käesoleva seaduse §-s 41 ettenähtud jaoskonnakomisjonile. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 3 Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse § 39 lõigetes 6–8 ja 11 ning § 42 lõigetes 1–4 ja 6 ettenähtut järgides. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 4 Hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestatakse kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses eelhääletanud valijate hääli käesoleva seaduse §-s 48 ettenähtut järgides. RT I 2014-07-11 1 111072014001 2014-07-21 46 Kodus hääletamine 1 Kui valija ei saa terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda kodus hääletamist. 2 Kodus hääletamise korraldamiseks esitab valija kuni valimispäeva kella 14.00-ni kirjaliku taotluse. 3 Valija võib esitada kodus hääletamise taotluse ka telefoni teel teisel ja esimesel päeval enne valimispäeva kella 12.00-st kuni 20.00-ni ning valimispäeval kella 9.00-st kuni 14.00-ni. 4 Kodus hääletamise taotlus peab sisaldama: 1 valija nime; 2 valija isikukoodi; 3 valija aadressi; 4 valija sidevahendi numbrit; 5 kodus hääletamise põhjust. 5 Kodus hääletamise taotlus registreeritakse. Kui kodus hääletamist korraldav jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest selle esitajat. 6 Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget. Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et nad ei ole sama erakonna liikmed või sama erakonna ettepanekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud. Kodus hääletamist korraldatakse käesoleva seaduse § 39 lõigetes 1–4, 6–8 ja 11 ettenähtut järgides. 7 Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ja laseb hääletamiskasti käesoleva seaduse § 39 lõikes 10 sätestatud korras. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 47 Välisriigis elava valija hääletamine Eestis 1 Alaliselt välisriigis elav valija, kes ei ole hääletanud käesoleva seaduse 8. peatükis ettenähtud korras, võib hääletada eelhääletamise ajal käesoleva seaduse §-s 41 ettenähtud korras määratud mis tahes valimisjaoskonnas. 2 Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi. 3 Jaoskonnakomisjoni liige kontrollib valijate nimekirjast, et valijal on hääletamisõigus ja millise valimisringkonna valija ta on. 4 Kui kontrolli tulemusena selgub, et valijal on õigus hääletada, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke hääletamissedeli väljastamise kohta. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja. 5 Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja tema valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja. 6 Valija täidab hääletamissedeli käesoleva seaduse § 39 lõigetes 5–8 ja 11 ettenähtut järgides. 7 Valija paneb sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kannab jaoskonnakomisjon valija andmed. Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti. 8 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud korras antud hääli arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 ja § 55 lõigetes 3–5 sätestatud korras. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 47 1. ]]> Hääletamine ilma valijate nimekirja kasutamata 1 Kui valijate nimekirja ei ole võimalik kasutada, paneb valija hääletamissedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kannab jaoskonnakomisjon valija andmed. 2 Hääletamissedeliga ümbriku annab valija jaoskonnakomisjoni liikmele. Jaoskonnakomisjoni liikmed hoiavad hääletamissedeliga ümbrikku käesoleva seaduse § 40 lõikes 5 sätestatud korras, kuni neil on võimalik kontrollida valijate nimekirjast valija hääletamisõigust. 3 Kui kontrolli tulemusel selgub, et valijal on õigus hääletada, siis: 1 elukohajärgse valimisringkonna valija hääletamissedeliga välimine ümbrik avatakse ja sisemine ümbrik lastakse elukohajärgselt hääletanud valijate hääletamiskasti; 2 väljaspool elukohajärgset valimiringkonda hääletanud valija hääletamissedeliga ümbrik lastakse väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletanud valijate hääletamiskasti. 4 Hääletamise kohta teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke. 5 Kui valijat ei ole valijate nimekirjas, ta on valijate nimekirja andmetel juba hääletanud või ta on hääletanud väljaspool elukohajärgset valimisringkonda pärast käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 1 või 3 sätestatud aega, jäetakse valija hääletamissedeliga ümbrik arvestamata. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 48 Eelhääletamise ajal väljaspool elukohajärgset valimisringkonda antud häälte arvestamine RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 1 Jaoskonnakomisjon pakib viivitamata pärast väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletamise lõppemist valijate hääletamissedelitega ümbrikud eraldi valimisringkondade ja alaliselt välisriigis elavate valijate kaupa ning edastab need valla- või linnasekretärile, kes edastab need riigi valimisteenistusele käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punkti 5¹ alusel kehtestatud korra kohaselt. 2 Riigi valimisteenistus määrab iga valimisringkonna kohta häältelugemiskomisjoni, kes teeb kindlaks väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletanud valijate hääletamistulemused. 3 Väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletanud valija hääletamissedeliga ümbrik tuleb edastada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud häältelugemiskomisjonile hiljemalt valimispäeval kell 12.00. 4 Saanud hääletamissedelitega ümbrikud, kontrollib häältelugemiskomisjon valijate nimekirjast, kas valija elukoht on selles valimisringkonnas. 5 Kui valijat ei ole kantud valijate nimekirja selles valimisringkonnas, jätab häältelugemiskomisjon valija hääletamissedeliga ümbriku arvestamata. 6 Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 ettenähtud toiminguid avab häältelugemiskomisjon välimised ümbrikud ning hoiustab sisemised hääletamissedelitega ümbrikud kuni hääletamistulemuste kindlakstegemise alguseni. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 48 1. ]]> Elektrooniliselt antud häälte arvestamine Kehtetu - RT I 2012-11-01 1 101112012001 2012-11-11 7 1. peatükk]]> ELEKTROONILINE HÄÄLETAMINE RT I 2012-11-01 1 101112012001 2012-11-11 48 2. ]]> Elektroonilise hääletamise üldpõhimõtted 1 Elektroonilisel hääletamisel kasutatakse ajakohast elektroonilise hääletamise süsteemi, mida haldab riigi valimisteenistus. Elektroonilise hääletamise süsteem peab tagama, et iga valija elektrooniliselt antud hääl on korrektselt arvestatud või tühistatud ja sellele vastavalt hääletamistulemustes kajastatud. Elektroonilise hääletamise süsteem peab tagama, et hääletada saavad vaid hääleõiguslikud valijad ja hääletamistulemuses on arvestatud vaid hääleõiguslike valijate hääled. 2 Valija hääletab ise. Käesoleva seaduse §-s 48⁹ ettenähtud tingimustel on valijal võimalik elektrooniliselt antud häält muuta. 3 Vabariigi Valimiskomisjon kehtestab otsusega: 1 valija tuvastamiseks kasutatavad e-identimise süsteemid; 2 elektroonilise hääletamise tehnilised nõuded. RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-10-01 4 Riigi valimisteenistus: 1 kinnitab elektroonilise hääletamise süsteemi infoturbe poliitika, elektroonilise hääletamise protokollistiku ning elektroonilise hääletamise süsteemi tehnilised juhendid; 2 korraldab seadusekohast elektroonilist hääletamist takistavate juhtumite lahendamise; 3 kinnitab elektroonilise hääletamise süsteemi proovihääletamise ajakava, ulatuse ja tulemused ning avalikustab tulemuste raporti; 4 korraldab elektroonilise hääletamise süsteemi auditeerimise, mille käigus infosüsteemide audiitor kontrollib elektroonilise hääletamise süsteemi proovihääletamise, süsteemi tervikluse ja riigi valimisteenistuse toimingute vastavust seadustele ning elektroonilise hääletamise dokumentatsioonile. RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-06-03 48 3. ]]> Elektroonilise hääletamise ettevalmistamine 1 Riigi valimisteenistus seab elektroonilise hääletamise süsteemi kasutusvalmis hiljemalt kümnendaks päevaks enne valimispäeva. 2 Riigi valimisteenistus korraldab valijate nimekirja muudatuste elektroonilise hääletamise süsteemi kandmise vähemalt üks kord päevas. 3 Enne elektroonilise hääletamise algust seadistab riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise süsteemi, valijarakenduse ning hääle kontrollrakenduse, loob avalikult elektrooniliste häälte krüpteerimiseks häälte salastamise võtme ja häälte dekrüpteerimiseks häälte avamise võtme. Riigi valimisteenistus jagab häälte avamise võtmele ligipääsu vahendid Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete ja riigi valimisteenistuse vahel. 4 Enne elektroonilise hääletamise algust korraldab riigi valimisteenistus avalikult proovihääletamise. Proovihääletamise käigus testib riigi valimisteenistus elektroonilise hääle andmist, loodud ligipääsuvahendite kasutamist ja elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemist ning kontrollib elektroonilise hääletamise süsteemi terviklust. Pärast proovihääletamist viiakse elektroonilise hääletamise süsteem proovihääletamise-eelsesse seisu. 5 Valijarakendus luuakse levinumatele arvuti operatsioonisüsteemidele ja hääle kontrollrakendus levinumatele mobiilseadme operatsioonisüsteemidele. Valijarakenduse võib luua ka mobiilseadme operatsioonisüsteemidele. Operatsioonisüsteemid, millele rakendused luuakse, kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon otsusega enne iga valimist. RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-10-01 6 Valijarakendusel on tugi vaegnägijatele. 7 Riigi valimisteenistus avalikustab enne elektroonilise hääletamise algust valimiste veebilehel valijarakenduse, hääle kontrollrakenduse ning veebilehe autentsuse ja tervikluse tagamiseks vajalikud andmed. RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-06-03 48 4. ]]> Elektroonilise hääletamise süsteemi organisatsioon RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-06-03 1 Elektroonilise hääletamise süsteem koosneb järgmistest komponentidest: 1 hääletaja komponent, mis võimaldab valijal valijarakenduse abil teha valiku, selle krüpteerida, digitaalselt allkirjastada ning saata elektrooniline hääl käesoleva lõike punktis 3 nimetatud koguja komponendile; 2 hääle kontrollimise komponent, mis võimaldab valijal kontrollida oma elektroonilise hääle terviklikku kohalejõudmist; 3 koguja komponent, mis võimaldab valijal elektroonilist häält moodustada ning võtab vastu elektroonilisi hääli, kusjuures koguja vastab valija antud hääle tervikluse kontrollpäringutele ning kogumisteenuse osutaja allkirjastab digitaalselt elektroonilise valimiskasti räsi ja saadab töötlejale elektroonilise valimiskasti ja logid; 4 töötleja komponent, mis võimaldab töödelda hääletamisperioodil kogutud elektroonilisi hääli, kontrollida digitaalallkirju ja kogujalt saadud andmete terviklust, eemaldada korduvad elektroonilised hääled nii, et alles jääb valija viimasena antud hääl, ning tühistada hääletamissedeliga hääletanute elektroonilised hääled, kusjuures komponent võimaldab ka anonüümida elektroonilisi hääli, eemaldades neilt isikuandmed, sorteerida elektroonilisi hääli ringkondade kaupa, krüptograafiliselt segada hääli ning saata elektroonilised hääled lugemisele; 5 lugeja komponent, mis võimaldab avada anonüümseid ja krüptograafiliselt segatud hääli ning summeerida need elektroonilise hääletamise tulemuseks. 2 Infosüsteemide audiitor kontrollib elektroonilise hääletamise süsteemi proovihääletamise, süsteemi tervikluse ja riigi valimisteenistuse toimingute vastavust seadustele ning elektroonilise hääletamise tehnilisele dokumentatsioonile. Elektroonilise hääletamise süsteemi auditeerimiseks sõlmib riigi valimisteenistus asjakohase lepingu. 3 Elektroonilise hääletamise süsteem kasutab järgmisi teenuseid: 1 tuvastusteenus, mida kasutatakse valija isiku tuvastamiseks; 2 allkirjastamisteenus ehk allkirja andmise vahendist sõltuv teenus, mis abistab valijat allkirjastamisel ja digitaalsele allkirjale kehtivuskinnituse saamisel; 3 registreerimisteenus ehk teenus, mis registreerib ning kinnitab iga koguja komponenti edukalt jõudnud krüpteeritud ja allkirjastatud hääle ning mille käigus luuakse ajatempel. 4 Tuvastus-, allkirjastamis- ja registreerimisteenuse osutamiseks võib riigi valimisteenistus sõlmida asjakohase teenuse osutamise lepingu. RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-06-03 48 5. ]]> Elektroonilise hääletamise kord RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-06-03 1 Valija saab käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 4 ettenähtud päevadel hääletada elektrooniliselt § 48² lõikes 1 sätestatud süsteemi kasutades. 2 Valija isiku tuvastamiseks elektroonilise hääletamise süsteemis kasutatakse isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumenti. Elektroonilise hääletamise süsteem peab tagama, et hääletada saavad vaid hääleõiguslikud valijad ja hääletamistulemuses on arvestatud vaid hääleõiguslike valijate hääled. 3 Valija isikut võib elektroonilise hääletamise süsteemis tuvastada ka samaväärse e-identimise süsteemi vahendiga. E-identimise süsteemi vahend peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.08.2014, lk 73–114) artikli 8 lõike 2 punktis c sätestatud kõrgele usaldusväärsuse tasemele ning e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses sätestatud otsus e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme kohta peab olema kehtiv. RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-10-01 4 Pärast valija isiku tuvastamist kuvatakse valijale tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri. Kandidaatide koondnimekirja kuvamisel peab kandidaatidele tagama võrdväärsed tingimused. 5 Valija märgistab oma elukohajärgse valimisringkonna selle kandidaadi, kelle poolt ta hääletab. Elektrooniliseks hääletamiseks kasutatav rakendus salastab valija hääle häälte salastamise võtmega. Valija kinnitab hääletamist e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse kohase digitaalallkirjaga. 6 Hääle vastuvõtmise kohta väljastab elektroonilise hääletamise süsteem valijale kinnituse. RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-06-03 48 6. ]]> Valimiste salajasuse tagamine RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-06-03 1 Elektrooniline hääletamine peab olema korraldatud selliselt, et igas hääletamisetapis, sealhulgas pärast elektroonilise hääle tühistamist, järgitakse hääle salajasuse põhimõtet. 2 Valijarakendus peab salastama valija hääle selliselt, et hääle edastamisel ei ole võimalik näha, kelle poolt valija hääletas. 3 Elektroonilise hääletamise süsteem peab tagama, et enne elektrooniliste häälte lugemist eraldatakse valija isikuandmed elektroonilisest häälest selliselt, et ei oleks võimalik tuvastada valija tahteavaldust. 4 Elektroonilise hääletamise süsteem töötleb ja talletab vaid isikuandmeid, mis on vajalikud valimiste korraldamiseks. 5 Elektroonilise hääletamise süsteemis logitakse elektroonilise hääletamise ajal vähemalt järgmised toimingud: 1 valija tuvastamisel: valija nimi ja isikukood, hääletamise alustamise kuupäev ja kellaaeg, internetiprotokolli aadress, valija valimisringkond ning internetiprotokolli aadressile vastav asukohariik; 2 elektroonilise hääle kinnitamisel ja salvestamisel: hääletamise lõpetamise kuupäev ja kellaaeg, sertifikaatide väljaandja ning teave sertifikaatide kehtivuse kohta; 3 elektroonilise hääle õigsuse kontrollimisel: kontrollimise lõpetamise kuupäev ja kellaaeg, internetiprotokolli aadress ning internetiprotokolli aadressile vastav asukohariik. 6 Pärast elektroonilise hääletamise lõppemist logid anonüümitakse. 7 Anonüümimata logid hävitab riigi valimisteenistus koos elektrooniliste häälte, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvate valijate isikuandmete ning elektrooniliste häälte avamise võtmega käesoleva seaduse § 77¹ lõikes 2 sätestatud tähtajal. 8 Anonüümitud logisid säilitab riigi valimisteenistus. Anonüümitud logisid võib kasutada teaduslikul otstarbel. 9 Elektroonilise hääletamise süsteem peab tagama, et kui valija on hääletanud mitu korda, ei ole võimalik valijal kellelegi tõendada, milline tema antud elektrooniline hääl läks arvesse. 10 Elektrooniline hääletamine ja häälte lugemine tuleb korraldada selliselt, et ei ole võimalik luua seost valija ning avatud hääle vahel. 11 Elektrooniliste häälte lugemise ja tervikluse kontrolli juures peab viibima infosüsteemide audiitor. RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-06-03 48 7. ]]> Valimiste turvalisuse tagamine RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-06-03 1 Elektroonilise hääletamise süsteem peab vastama küberturvalisuse seaduses sätestatud nõuetele. 2 Enne elektroonilise hääletamise alustamist tehakse elektroonilise hääletamise süsteemile: 1 riskianalüüs; 2 rakendatud turvameetmete audit; 3 tehniline läbistustestimine; 4 oluliste riskide vähendamise riskikäsitlusplaan, mis on koostatud riskianalüüsi tulemuste, auditi aruandes esile toodud mittevastavuste ja läbistustestimise leidude põhjal. 3 Elektroonilise hääletamise süsteem peab kasutama sobivat ja ajakohast krüptoalgoritmi. Krüptoalgoritmi täpse spetsifikatsiooni määrab riigi valimisteenistus iga kord enne valimist. 4 Elektroonilisel hääletamisel kasutatavate salajaste võtmete genereerimise, kasutamise ja hävitamise juures peab viibima infosüsteemide audiitor. RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-06-03 48 8. ]]> Tervikluse nõuded RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-06-03 1 Andmete ülekandmisel elektroonilise hääletamise süsteemi osade vahel ning sisestamisel valimiste infosüsteemi tuleb tagada andmete autentsus ja välistada nende volitamata muutmine, kasutades selleks asjakohaseid turvameetmeid, nagu failide krüpteerimine või digitaalne allkirjastamine. 2 Hääletamistulemuste avalikustamisel tuleb tagada elektroonilise hääletamise süsteemist saadud hääletamistulemuse korrektne, õigeaegne ja terviklik avaldamine. 3 Kõik koguja komponendis edukalt salvestatud elektroonilised hääled registreerib registreerimisteenuse osutaja. 4 Elektroonilise valimiskasti tervikluse kontrollimiseks võrreldakse koguja komponendis salvestatud elektroonilisi hääli registreerimisteenuse registreeringutega. 5 Koguja komponenti tuleb säilitada kuni elektrooniliste häälte hävitamiseni. 6 Kõik elektrooniliste häälte töötlemisega seotud toimingud logitakse. 7 Riigi valimisteenistus korraldab elektroonilise hääletamise süsteemi ja kontrollrakenduse lähtekoodi avalikustamise enne valimisi. Valijarakenduse lähtekoodi ei avalikustata. 8 Elektroonilise hääletamise süsteem peab võimaldama elektroonilise hääletamise tulemuse terviklust kontrollida. Hääletamistulemuste terviklust kontrollitakse krüptograafiliselt segatud häälte põhjal. 9 Elektroonilise hääletamise tervikluse kontrollimiseks teeb infosüsteemide audiitor protsessi- ja andmeauditi. 10 Protsessiauditi käigus kontrollitakse eelkõige elektroonilise hääletamise süsteemi häälte avamise võtme loomist, proovihääletamist, elektroonilise valimiskasti üleandmist riigi valimisteenistusele, häälte lugemist ja hävitamist ning vastavust häälte töötlemise protseduuridele. 11 Andmeauditi käigus kontrollitakse protsesside sisendi ja väljundi omavahelist vastavust, terviklust ning autentsust, sealhulgas: 1 häälte salastamise võtme ja avamise võtme omavahelist kooskõla; 2 registreerimisteenuse ajatempleid; 3 elektrooniliste häälte terviklust; 4 käesoleva seaduse § 48¹¹ alusel arvestamata jäetud elektroonilisi hääli; 5 elektrooniliste häälte anonüümimist; 6 elektrooniliste häälte krüptograafilise segamise tõendit; 7 elektrooniliste häälte lugemist; 8 elektrooniliste häälte lugemise tõendit; 9 teistkordse elektrooniliste häälte lugemise tulemuse samasust; 10 elektroonilise hääletamise tulemust. RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-06-03 48 9. ]]> Elektroonilise hääle muutmine Valijal on õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta: 1 hääletades uuesti elektrooniliselt käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 4 ettenähtud ajal või 2 hääletades hääletamissedeliga käesoleva seaduse § 38 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud ajal. RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-06-03 48 10. ]]> Elektroonilise hääle kontroll 1 Valijal on võimalik kontrollida, kas elektrooniliseks hääletamiseks kasutatud rakendus on tema antud hääle tema tahte kohaselt elektroonilise hääletamise süsteemile edastanud. 2 Valijal on õigus pärast käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 4 sätestatud eelhääletamise aja lõppemist häält kontrollida kuni kella 20.15-ni. 3 Hääle kontrollrakenduse töötab välja riigi valimisteenistus. RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-06-03 48 11. ]]> Elektroonilise hääle arvestamine 1 Mitme elektrooniliselt antud hääle puhul arvestatakse valija viimasena antud häält. 2 Kui valija on hääletanud nii elektrooniliselt kui ka hääletamissedeliga, arvestatakse valija hääletamissedelit. RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-06-03 48 12. ]]> Elektroonilise hääletamise peatamine, lõpetamine ja alustamata jätmine 1 Elektroonilist hääletamist võib Vabariigi Valimiskomisjon peatada, lõpetada ja alustamata jätta täies ulatuses või osaliselt. 2 Elektroonilise hääletamise peatamise korral teavitab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata valijaid elektroonilise hääletamise peatamisest ja uuesti alustamisest. 3 Elektroonilise hääletamise alustamata jätmise või lõpetamise korral teavitab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata sellest valijaid ning teavitab, milliseid hääletamisviise on võimalik elektroonilise hääletamise asemel kasutada. 4 Kui elektroonilise hääletamise peatamise või lõpetamisega kaasneb elektrooniliselt antud häälte tühistamine, teavitab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata valijaid vajadusest uuesti hääletada ning teavitab, milliseid hääletamisviise saab selleks kasutada. RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-06-03 8 HÄÄLETAMINE VÄLISRIIGIS 49 Hääletamise ettevalmistamine 1 Välisriigis alaliselt elavate valijate ja seal ajutiselt viibivate valijate hääletamist välisriigis viivad läbi Eesti välisesindused. 2 Vabariigi Valitsus võib oma korraldusega määrata hääletamist läbi viima aukonsuli juhitava konsulaarasutuse, mille aukonsul on Eesti kodanik. Sellisel juhul teeb käesolevas peatükis ettenähtud toiminguid aukonsuli juhitav konsulaarasutus. 3 Hääletamist korraldab välisesinduse juht või tema määratud ametnik. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud juhul korraldab hääletamist aukonsul või tema määratud isik. Hääletamise korraldajaks peab olema isik, kellel on hääletamisõigus käesoleva seaduse § 4 lõigete 1 ja 2 kohaselt. 4 Välisriigis alaliselt elavale valijale ja rahvastikuregistri andmete alusel ajutiselt välisriigis viibivale valijale saadetakse elektrooniline valimiste teabeleht Eesti teabeväravas registreeritud või rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressil hiljemalt 60. päeval enne valimispäeva. 5 Valimiste teabelehele kantakse: 1 teave hääletamisõiguse tingimuste kohta; 2 valimisringkonna number ja kirjeldus vastavalt käesoleva seaduse §-le 6; 3 välisesinduse aadress; 4 kirja teel hääletamise taotluse esitamise, kirja teel hääletamise ja välisesinduses hääletamise kord; 5 kirja teel hääletamise taotluse välisesindusele laekumise tähtpäev; 6 kirja teel saadetava hääletamissedeli välisesindusele laekumise tähtpäev; 7 välisesinduses hääletamise aeg; 8 elektroonilise hääletamise aeg; 9 muu teave hääletamise kohta. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 50 Hääletamistaotluste esitamine 1 Kui valija soovib hääletada kirja teel, saadab ta oma asukohariigi Eesti välisesindusele sellekohase taotluse. Kui valija asukohariigis Eesti välisesindust ei ole, saadab valija taotluse lähimale Eesti välisesindusele. 2 Valija, kes on kantud valijate nimekirja: RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 1 lisab taotlusele isikut tõendava dokumendi isikuandmete lehekülje koopia; 2 märgib taotluses välisriigis oleva elukoha aadressi. 3 Valija, keda ei ole valijate nimekirjas: RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 1 lisab taotlusele koopiad dokumentidest, mis tõendavad tema isikut ja seda, et tal on hääletamisõigus käesoleva seaduse § 4 lõigete 1 ja 2 kohaselt; 2 märgib välisriigis oleva elukoha aadressi; 3 märgib, kus oli tema viimane elukoht Eestis (maakond, Tallinna linnaosa või Tartu linn). Kui alaliselt välisriigis elaval valijal ei ole Eestis elukohta olnud, märgib ta oma vanemate või vanavanemate viimase elukoha Eestis. 4 Ajutiselt välisriigis viibiv valija märgib taotluses lisaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 ettenähtud andmetele ka oma elukoha aadressi Eestis. 5 Taotlused peavad olema laekunud välisesindusele hiljemalt 30. päeval enne valimispäeva. RT I 2006 30 231 1043129 2006-07-14 51 Valimisdokumentide saatmine valijale 1 Taotluse õigeaegselt saatnud valijale, kes vastab käesoleva seaduse nõuetele, saadab välisesindus esimesel võimalusel: 1 hääletamissedeli; 2 valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja vastavalt valijate nimekirja andmetele või käesoleva seaduse § 50 lõike 3 punkti 3 kohaselt; RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 3 kaks ümbrikku. 2 Kui alaliselt välisriigis elav valija on märkinud oma või vanemate või vanavanemate viimase elukohana Eestis Tallinna linnaosa täpsustamata, saadetakse talle valimisringkonna nr 1 kandidaatide koondnimekiri. 3 Kui alaliselt välisriigis elav valija on oma või vanemate või vanavanemate viimase elukohana Eestis märkinud Petseri maakonna, saadetakse talle valimisringkonna nr 11 kandidaatide koondnimekiri. RT I 2006 30 231 1043129 2006-07-14 52 Kirja teel hääletamine 1 Valija täidab hääletamissedeli käesolevas seaduses ettenähtut järgides. Valija paneb täidetud sedeli ühte välisesinduse saadetud ümbrikku. Viimase paneb valija välisesinduse saadetud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kantakse valija andmed. Seejärel saadab valija hääletamissedeli välisesindusele. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 2 Kirja teel saadetavad hääletamissedelid peavad olema välisesindusele laekunud välisesinduse määratud päeval, mis peab olema määratud arvestusega, et hääletamissedelid laekuksid riigi valimisteenistusele hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 3 Välisesindus teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtajaks laekunud hääletamissedeli alusel valijate nimekirja märke hääletamise kohta. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 4 Kirja teel hääletamise korral kannab käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingutega seotud kulud valija. 53 Elektrooniline hääletamine välisriigis Kehtetu - RT I 2012-11-01 1 101112012001 2012-11-11 54 Hääletamine välisesinduses 1 Kui valija ei esita kirja teel hääletamise taotlust välisesindusele käesoleva seaduse § 50 lõikes 5 ettenähtud tähtaja jooksul või ei saada hääletamissedelit välisesindusele § 52 lõikes 2 ettenähtud tähtpäevaks, võib ta hääletada välisesinduses viimase määratud ajal. 2 Välisesinduses hääletamist peab välisesindus võimaldama vähemalt kahel päeval ajavahemikus 15. päevast kuni 10. päevani enne valimispäeva. 3 Hääletamist korraldav isik kontrollib valijate nimekirjast, et valijal on hääletamisõigus ja millise valimisringkonna valija ta on. 4 Kui kontrolli tulemusel selgub, et valijal on õigus hääletada, teeb hääletamist korraldav isik valijate nimekirja märke hääletamissedeli väljastamise kohta. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja. 5 Välisesinduses täidab valija hääletamissedeli käesolevas seaduses ettenähtut järgides. Seejärel paneb valija täidetud sedeli ümbrikku. Viimase paneb valija teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kannab hääletamist korraldav isik valija andmed. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 55 Hääletamissedelite arvestamine hääletamistulemuste kindlakstegemisel 1 Välisesindus edastab laekunud hääletamissedelitega ümbrikud riigi valimisteenistusele. Kui valija on valijate nimekirja andmetel juba hääletanud või on hääletanud mitu korda, siis jätab välisesindus valija kõik hääletamissedelid arvestamata ning hääletamissedelitega ümbrikke riigi valimisteenistusele ei edastata. 2 Välisesindusele laekunud hääletamissedeleid arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel, kui need laekuvad riigi valimisteenistusele hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva. 3 Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemused teeb kindlaks Tallinna linna häältelugemiskomisjon. 4 Riigi valimisteenistus edastab alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedelid käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud häältelugemiskomisjonile hiljemalt teisel päeval enne valimispäeva. 5 Ümbrikud alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedelitega avatakse valimispäeval hääletamistulemuste kindlakstegemiseks. 6 Ajutiselt välisriigis viibivate valijate hääletamissedelitega ümbrikud edastab riigi valimisteenistus hiljemalt valimispäevale eelneval päeval vastavale käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 märgitud häältelugemiskomisjonile, kus sedeleid arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel käesoleva seaduse § 48 lõigetes 4–6 ettenähtu kohaselt. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 56 Hääletamine rahvusvahelistes või välisriigi vetes asuval Eesti riigilippu kandval laeval Kehtetu - RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 9 HÄÄLETAMIS- JA VALIMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE 57 Hääletamistulemuste kindlakstegemine jaoskonnakomisjonis 1 Jaoskonnakomisjon avab hääletamiskastid pärast hääletamise lõppemist. Avamise juures peab olema üle poole jaoskonnakomisjoni koosseisust. 2 Enne hääletamiskastide avamist peab jaoskonnakomisjon üle lugema ja kustutama kõik valijatele välja andmata jäänud, samuti valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid. Hääletamissedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega. 3 Enne hääletamiskastide avamist koostab jaoskonnakomisjon hääletamissedelite arvestuslehe. 4 Hääletamiskasti avades kontrollitakse sellel olevate turvaelementide seisukorda. 5 Kodus hääletanute ja käesoleva seaduse § 47¹ lõike 3 punkti 1 alusel hääletamiskasti lastud hääletamissedelite välisküljele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning sedelid pannakse hääletamisruumis hääletanute hääletamissedelite hulka. 6 Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiskastides olnud sedelite alusel kindlaks kehtetute sedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu ning kannab need protokolli. 7 Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel: 1 millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit; 2 millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks; 3 millele kirjutatud numbriga kandidaat ei kandideeri selles valimisringkonnas; 4 millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber on parandatud või 5 millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav. 8 Kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel kehtivaks. 9 Hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. 10 Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakitakse kehtivad sedelid kandidaatide kaupa. Eraldi pakkidesse pannakse kehtetud sedelid, valijatele välja andmata jäänud sedelid ja valijate tagastatud rikutud sedelid. Pakile märgitakse, millise valimisjaoskonna sedelid, millised ja kui palju neid pakis on. Märkele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. 11 Hääletamissedelid, hääletamissedelite arvestusleht ja hääletamistulemuste protokoll edastatakse viivitamata valla või linna valimiskomisjonile. 12 Hääletamistulemused tehakse jaoskonnakomisjonis kindlaks avalikult. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 57 1. ]]> Väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletanud valijate hääletamistulemuste kindlakstegemine 1 Häälte lugemist korraldab ja hääletamissedeli kehtivuse üle otsustab käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 nimetatud häältelugemiskomisjon. 2 Väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletanud valijate häälte lugemist alustab häältelugemiskomisjon valimispäeval kell 20.00. Ümbrike avamise juures peavad viibima vähemalt kolm häältelugemiskomisjoni liiget. 3 Väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletanud valijate hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ja hääletamissedelite välisküljele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend. 4 Häältelugemiskomisjon teeb hääletamissedelite alusel valimisringkonna kohta kindlaks kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu. Hääletamissedeli kehtetuks tunnistamisel järgitakse käesoleva seaduse § 57 lõigetes 7 ja 8 sätestatut. 5 Väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletanud valijate hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse valimisringkonna protokoll, millele kirjutab alla häältelugemiskomisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. 6 Hääletamistulemused tehakse kindlaks avalikult. Häälte lugemise juures viibiv isik peab täitma häältelugemiskomisjoni liikme suulisi korraldusi. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 58 Eelhääletamisel antud häälte lugemine Kehtetu - RT I 2012-11-01 1 101112012001 2012-11-11 59 Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste kindlakstegemine 1 Häälte lugemist korraldab ja hääletamissedeli kehtivuse üle otsustab Tallinna linna häältelugemiskomisjon. RT I 2017-07-04 1 104072017001 2018-01-01 2 Alaliselt välisriigis elavate valijate häälte lugemist alustab häältelugemiskomisjon valimispäeval kell 20.00. Ümbrike avamise juures peavad viibima vähemalt kolm häältelugemiskomisjoni liiget. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 3 Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ja hääletamissedelite välisküljele pannakse pitsati jäljend. RT I 2017-07-04 1 104072017001 2018-01-01 4 Häältelugemiskomisjon teeb hääletamissedelite alusel iga valimisringkonna kohta kindlaks hääletamisest osavõtnud alaliselt välisriigis elavate valijate arvu, kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu. Hääletamissedeli kehtetuks tunnistamisel järgitakse käesoleva seaduse § 57 lõigetes 7 ja 8 sätestatut. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 5 Kehtetu - RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 6 Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse iga valimisringkonna kohta protokoll, millele kirjutab alla Tallinna linna valimiskomisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 7 Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemused tehakse kindlaks avalikult. Häälte lugemise juures viibiv isik peab täitma häältelugemiskomisjoni liikme suulisi korraldusi. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 60 Hääletamistulemuste kindlakstegemine vallas ja linnas RT I 2017-07-04 1 104072017001 2018-01-01 1 Häälte lugemist korraldab ja hääletamissedeli kehtivuse üle otsustab käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud häältelugemiskomisjon. 2 Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide, valijate nimekirja ja hääletamissedelite arvestuslehtede alusel teeb häältelugemiskomisjon kindlaks valijate nimekirja kantud valijate arvu, hääletamissedeli saanud valijate arvu, hääletamiskastides olnud sedelite arvu, sealhulgas kehtetute sedelite arvu, ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu ning kannab need protokolli. Saadud tulemust kontrollitakse hääletamissedelite ülelugemise teel. 3 Kui hääletamissedelite ülelugemise teel saadud arvud erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis või valijate nimekirjas olevatest, märgib häältelugemiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning neid tinginud asjaolud. Jaoskonnakomisjoni protokolli ega hääletamissedelite arvestuslehte ei muudeta. Lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsuse häältelugemiskomisjon. 4 Valla ja linna, Tallinnas iga valimisringkonna hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille allkirjastab valla või linna valimiskomisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. 5 Hääletamistulemused tehakse kindlaks avalikult. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 60 1. ]]> Elektrooniliselt antud häälte lugemine 1 Riigi valimisteenistus teeb elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval pärast kella 20.00. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 1 1)]]> Pärast elektroonilise hääletamise lõppemist annab registreerimisteenuse osutaja riigi valimisteenistusele üle andmed kõigi registreeritud häälte kohta. Enne elektrooniliselt antud häälte lugemist kontrollib riigi valimisteenistus infosüsteemide audiitori juuresolekul elektroonilise hääletamise süsteemis salvestatud elektrooniliste häälte kogumi terviklust, süsteemis salvestatud häälte vastavust registreeritud häältele, häälte digitaalallkirjade terviklust ning elektrooniliselt hääletanud valija kuuluvust valijate nimekirja. RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-06-03 2 Häälte lugemise juures peab viibima vähemalt kolm riigi valimisteenistuse juhi määratud isikut ja vähemalt pool Vabariigi Valimiskomisjoni koosseisust. 3 Enne elektrooniliste häälte lugemist riigi valimisteenistus: 1 tühistab elektroonilised hääled, mida on hääletamissedeliga hääletamisel muudetud; 1 1) ]]> jätab alles valija viimasena antud elektroonilise hääle ja jätab arvestamata varem antud elektroonilise hääle; RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-06-03 2 eraldab lugemisele minevad elektroonilised hääled valijate isikuandmetest. 3 1)]]> Elektrooniliselt antud häälte lugemisel loetakse ainult käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 4 ja lõikes 4 sätestatud eelhääletamise ajal antud elektroonilisi hääli. RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-06-03 4 Elektrooniliste häälte lugemiseks kasutavad Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed ja riigi valimisteenistus käesoleva seaduse § 48³ lõikes 3 sätestatud ligipääsuvahendeid, mis tagavad juurdepääsu häälte avamise võtmele. 5 Riigi valimisteenistus teeb iga valla ja linna ning alaliselt välisriigis elavate valijate kohta kindlaks: RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 1 elektroonilisest hääletamisest osavõtnud valijate arvu; 2 kehtetute elektrooniliste häälte arvu; 3 käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 alusel tühistatud elektrooniliste häälte arvu; 4 kandidaatidele ja erakondadele antud elektrooniliste häälte arvu. 6 Elektrooniline hääl, mis ei sisalda valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbrit või ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohane, on kehtetu. 7 Elektrooniliselt antud häälte lugemine on avalik. Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma riigi valimisteenistuse juhi määratud isikute suulisi korraldusi. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 8 Kehtetu - RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 9 Riigi valimisteenistus sisestab hääletamistulemused valimiste infosüsteemi viivitamata. 9 1)]]> Valimispäevale järgneval päeval kontrollib riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise süsteemi andmete terviklust, sealhulgas elektrooniliste häälte lugemise tulemuse õigsust selliselt, et valija hääle salajasus on tagatud. RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-06-03 10 Riigi valimisteenistuse juht allkirjastab elektroonilise hääletamise tulemused pärast elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 61 Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis 1 Kõigilt valla- ja linnasekretäridelt laekunud valla ja linna hääletamistulemuste protokollide, väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletanud valijate hääletamistulemuste protokollide, alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste protokollide, elektrooniliselt hääletanud valijate hääletamistulemuste ja valijate nimekirja alusel teeb Vabariigi Valimiskomisjon valimisringkondade kaupa kindlaks valijate nimekirja kantud valijate arvu, hääletamissedeli saanud valijate arvu, hääletamisest osavõtnud valijate arvu, kehtetute hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 2 Hääletamistulemuste kohta koostab Vabariigi Valimiskomisjon protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. 3 Kehtetu - RT I 2006 30 231 1043129 2006-07-14 4 Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis on avalik. 62 Valimistulemuste kindlakstegemine 1 Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga. 2 Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne. 3 Nende erakondade ringkonnanimekirjades, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest, reastatakse kandidaadid vastavalt igaühele antud häälte arvule. Sama erakonna ringkonnanimekirjas olevate kandidaatide hääled liidetakse. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab temale selles valimisringkonnas antud häälte arv lihtkvoodi. Erakonna mandaadiks loetakse ka käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud mandaati. Erakonna mandaatide arvu suurendatakse ühe võrra, kui häälte jääk moodustab vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist. Erakond saab mandaadi ka juhul, kui häälte arv moodustab vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist. Valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10 protsenti lihtkvoodist. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, osutub valituks kandidaatide üleriigilises nimekirjas eespool olev kandidaat. 4 Valimisringkondades lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse kompensatsioonimandaatidena nende erakondade vahel, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest. 5 Kompensatsioonimandaadid jaotatakse modifitseeritud d’Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 2^0,9, 3^0,9, 4^0,9 jne. Seejuures jäetakse iga erakonna võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond valimisringkondades. Kui vähemalt kahe erakonna võrdlusarvud on võrdsed, saab mandaadi erakond, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool. 6 Kandidaatide üleriigilises nimekirjas saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on nimekirjas eespool ja kellele antud häälte arv on vähemalt 5 protsenti lihtkvoodist. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes osutusid valituks valimisringkondades. 7 Kui kompensatsioonimandaatide jaotamisel selgub, et üleriigilises nimekirjas ei ole piisavalt kandidaate, kellele antud häälte arv oli vähemalt 5 protsenti oma valimisringkonna lihtkvoodist, saab kompensatsioonimandaadi oma valimisringkonna lihtkvoodist enima häälteprotsendi kogunud sama nimekirja kandidaat. Häälte võrdsuse korral saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud nimekirjas eespool. 8 Erakond ei või saada rohkem mandaate, kui on tema nimekirjas kandidaate. 9 Kui erakonna kandidaadi registreerimise otsus tühistatakse (§ 32 lg 5), jäävad temale välisriigis antud hääled erakonnale. Samuti jäävad erakonnale selle kandidaadi hääled, kes sureb pärast eelhääletamise algust. Kui üksikkandidaadi registreerimise otsus tühistatakse või kui ta sureb, siis temale antud hääli valimistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata. 10 Valimistulemuste kohta koostab Vabariigi Valimiskomisjon protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. 11 Valimistulemused tehakse Vabariigi Valimiskomisjonis kindlaks avalikult. RT I 2006 30 231 1043129 2006-07-14 10 RIIGIKOGU ERAKORRALISTE VALIMISTE ERISUSED 63 Riigikogu erakorraliste valimiste erisused 1 Riigikogu erakorralised valimised viiakse läbi käesoleva seaduse kohaselt käesolevas peatükis ettenähtud erisusi arvestades. 2 Vabariigi Valimiskomisjon kehtestab oma otsusega Riigikogu erakorraliste valimiste toimingute järgmised tähtajad: 1 hääleõiguslike Eesti kodanike arvu esitamine (§ 7 lg 3); 2 valimisjaoskondade jaotuse muutmine (§ 19 lg 3); RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 3 jaoskonnakomisjonide moodustamine (§ 19¹); RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 4 valimiste teabelehe saatmine (§ 21); RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 5 kehtetu - RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 6 kandidaatide registreerimiseks esitamine (§ 30); 7 kandidaatide registreerimine (§ 32); 7 1) ]]> eelhääletamise aeg (§ 38 lg 2); RT I 2004 6 32 704851 2004-02-14 8 valimiste teabelehe saatmine välisriigis alaliselt elavale või ajutiselt viibivale valijale (§ 49 lg 4); RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 9 kirja teel hääletamise taotluste välisesindustele esitamine (§ 50); 10 kirja teel hääletamise hääletamissedelite laekumine (§ 52 lg 2); 11 välisesinduses hääletamise aeg (§ 54 lg 2). 3 Riigikogu erakorraliste valimiste korral peab kandidaatide registreerimiseks esitamiseks ja registreerimiseks jääma kokku vähemalt kümme päeva. 4 Erakorraliste valimiste korral kantakse valija valijate nimekirja selles valimisringkonnas, mille territooriumil valimiste väljakuulutamise päeval asub tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 11 VALIMISTE KULUD 64 Valimiste korraldamise kulud 1 Riigikogu valimiste ettevalmistamise ja korraldamise kulud kaetakse riigieelarvest. 2 Kehtetu - RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 3 Kehtetu - RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 4 Rahvastikuregistri valijate arvestusega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi eelarves selleks ettenähtud rahast. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 5 Välisriigis hääletamise korraldamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Välisministeeriumi eelarves selleks ettenähtud rahast. RT I 2014-07-11 1 111072014001 2014-07-21 6 Riigi Infosüsteemi Ameti käesoleva seaduse § 18¹ lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisega seotud kulud kaetakse Riigikogu Kantselei riigi valimisteenistuse eelarves Riigi Infosüsteemi Ameti tegevusteks ettenähtud vahenditest. RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-06-03 65 Erakonna ja üksikkandidaadi valimiskampaania rahastamise aruanne Kehtetu - RT I 2010-12-10 1 110122010001 2011-04-01 66 Valimiskampaaniaks kasutatud vahendid Kehtetu - RT I 2010-12-10 1 110122010001 2011-04-01 67 Valimiskampaania kulud Kehtetu - RT I 2010-12-10 1 110122010001 2011-04-01 12 AVALDUSED JA KAEBUSED RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 68 Avaldus puuduse kohta valimiste korralduses 1 Isik, kes leiab, et valimiste korraldaja on rikkunud tema õigusi või rikkunud seadust muul viisil, võib esitada avalduse puuduse kohta valimiste korralduses (edaspidi avaldus puuduse kohta). 2 Avaldus puuduse kohta esitatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolmandal päeval käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumisest arvates. 3 Avaldus puuduse kohta esitatakse riigi valimisteenistusele, kes korraldab avalduse läbivaatamise ja sellele vastamise. 4 Avalduses puuduse kohta: 1 märgitakse avalduse esitaja nimi, isikukood ja sidevahendite andmed; 2 kirjeldatakse toimingut, mille kohta avaldus esitatakse. 5 Avaldus puuduse kohta esitatakse suuliselt või kirjalikult. Suulise avalduse protokollib riigi valimisteenistus. 6 Avaldus puuduse kohta vaadatakse läbi viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme päeva jooksul selle esitamisest arvates. Läbivaatamise tulemustest ja võetud meetmetest teavitatakse avalduse esitajat viivitamata. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 69 Kaebuse mõiste Käesoleva seaduse tähenduses on kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming ja käesoleva seaduse §-s 72¹ sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 70 Kaebuse esitamise õigus Kaebuse esitamise õigus on üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal (edaspidi huvitatud isik), kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 71 Kaebusele esitatavad nõuded 1 Kaebus vormistatakse kirjalikult ning selles märgitakse: 1 kaebuse esitaja nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg või registrikood, aadress ja sidevahendite andmed; 2 kaebuse esitaja esindaja nimi, aadress ja sidevahendite andmed, kui kaebuse esitajal on esindaja; 3 vaidlustatava toimingu kirjeldus; 4 põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav toiming rikub tema õigusi; 5 põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav toiming ei ole seaduslik; 6 kuidas ja millal sai kaebuse esitaja vaidlustatavast toimingust teada; 7 kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused, kui kaebus esitatakse pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist; 8 kaebuse esitamise kuupäev. 2 Kaebusele kirjutab alla selle esitaja. Erakonna kaebusele kirjutab alla erakonna volitatud esindaja. 3 Kui kaebus ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud nõuetele või kui kaebus on esitatud käesoleva seaduse §-s 70 ja § 72 lõikes 1 ettenähtud korda rikkudes, võib Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel võib Vabariigi Valimiskomisjon selle edastada riigi valimisteenistusele vastamiseks käesoleva seaduse § 68 lõikes 6 sätestatud korras. Kui kaebuse esitaja on kaebuse esitamise tähtaja lasknud mööda mõjuval põhjusel, ennistab Vabariigi Valimiskomisjon tema põhistatud taotluse alusel tähtaja. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 72 Kaebuse läbivaatamine Vabariigi Valimiskomisjonis 1 Kaebus esitatakse Vabariigi Valimiskomisjonile kolme päeva jooksul arvates: 1 vaidlustatava toimingu tegemisest või 2 käesoleva seaduse §-s 68 sätestatud avalduse läbivaatamisest. 2 Vabariigi Valimiskomisjon peab kaebuse läbi vaatama ja selle suhtes otsuse tegema viie tööpäeva jooksul kaebuse laekumisest arvates. 3 Vabariigi Valimiskomisjon teeb ühe järgmistest otsustest: 1 jätta kaebus rahuldamata; 2 kaebus rahuldada; 3 kaebus rahuldada osaliselt. 4 Vabariigi Valimiskomisjon edastab otsuse kaebuse esitajale viivitamata. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 72 1. ]]> Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale kaebuse esitamine 1 Kui huvitatud isik leiab, et valimiste korraldaja toiminguga või Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras kaebuse Riigikohtule. 2 Kaebuse valimiste korraldaja toimingu peale võib Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis. 3 Kaebus valimiste korraldaja toimingu või Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatakse Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 73 Hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamine 1 Kui Vabariigi Valimiskomisjon või Riigikohus on tunnistanud valimisjaoskonna, valla, linna, valimisringkonna või riigi hääletamistulemused kehtetuks, määrab Vabariigi Valimiskomisjon uue valimispäeva ja asjaomases valimisjaoskonnas, vallas või linnas, valimisringkonnas või riigis korraldatakse kordushääletamine. Valimistulemus tehakse kindlaks pärast kordushääletamise tulemuste selgumist. RT I 2017-07-04 1 104072017001 2018-01-01 1 1)]]> Valimisjaoskonna hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise korral saavad kordushääletamisel hääletada valijad, kes eelhääletamise ajal ja valimispäeval selles valimisjaoskonnas hääletasid. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 2 Kordushääletamist ei korraldata, kui Vabariigi Valimiskomisjon on tühistanud eelhääletamisel antud hääled olulise seadusrikkumise tõttu osaliselt või täielikult ning kutsunud valijad uuesti hääletama eelhääletamise ajal või valimispäeval. 3 Kordushääletamisel käesoleva seaduse §-des 40–45 ja 47 ning 7¹. ja 8. peatükis ettenähtut ei kohaldata. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 12 1. peatükk]]> VASTUTUS RT I 2003 26 156 264747 2003-03-21 73 1. ]]> Andmete või materjalide esitamata jätmine või valimiskomisjoni otsuse mittetäitmine 1 Andmete või materjalide esitamata jätmise eest valimiste korraldamiseks, samuti valimiskomisjoni otsuse mittetäitmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. 2 Kehtetu - RT I 2014-07-12 1 112072014001 2015-01-01 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiasutus. RT I 2009 27 165 13183081 2010-01-01 73 2. ]]> Poliitilisele välireklaamile kehtestatud piirangute rikkumine Kehtetu - RT I 2014-07-12 1 112072014001 2015-01-01 73 3. ]]> Hääletamissedeli hääletamisruumist väljaviimine 1 Hääletamissedeli hääletamisruumist väljaviimise keelu rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. 2 Kehtetu - RT I 2014-07-12 1 112072014001 2015-01-01 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiasutus. RT I 2009 27 165 13183081 2010-01-01 13 LÕPPSÄTTED 74 Riigikogu liikmete registreerimine ja valimistulemuste väljakuulutamine 1 Vabariigi Valimiskomisjon registreerib valitud Riigikogu liikmed oma otsusega pärast valimispäeva, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused. 2 Käesoleva seaduse §-s 73 ettenähtud juhul registreerib Vabariigi Valimiskomisjon valitud Riigikogu liikmed pärast kordushääletamise päeva, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtut. 3 Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks Vabariigi Valimiskomisjoni käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 märgitud otsuse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. 4 Valituks osutunud kandidaat, kes valimistulemuste väljakuulutamise ajal on Riigikogu liikme ametiga ühitamatus ametis, peab viie päeva jooksul valimistulemuste väljakuulutamise päevast arvates teavitama Vabariigi Valimiskomisjoni, kas ta soovib osaleda Riigikogu töös või jätkata oma senises ametis ja mandaadist loobuda. RT I 2012-07-06 1 106072012001 2013-04-01 75 Riigikogu asendusliikmete registreerimine 1 Vabariigi Valimiskomisjon registreerib Riigikogu asendusliikmed oma otsusega. Vabariigi Valimiskomisjon edastab otsuse Riigikogu juhatusele. 2 Asendusliikmed registreeritakse erakondadele, mille kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti kehtivatest häältest. 3 Valimisringkondades valituks osutunud kandidaatide asendusliikmeteks registreeritakse kandidaadid erakondadele valimisringkondade kaupa, reastatult saadud häälte arvu järgi. Kui kandidaadid said valijatelt hääli võrdselt, siis paigutatakse ettepoole kandidaat, kes paiknes erakonna ringkonnanimekirjas eespool. Asendusliikmeks registreeritakse valimata jäänud kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10 protsenti oma ringkonna lihtkvoodist. 4 Kompensatsioonimandaadi alusel valituks osutunud kandidaatide asendusliikmeteks registreeritakse valimata jäänud kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 5 protsenti oma ringkonna lihtkvoodist, erakonna üleriigilises nimekirjas määratud järjestuses ja seejärel ülejäänud sama erakonna valimata jäänud kandidaadid reastatult valimisringkonna lihtkvoodist arvutatud häälteprotsendi suuruse järgi. Kui kandidaatide häälteprotsendid on võrdsed, siis paigutatakse ettepoole kandidaat, kes paiknes erakonna üleriigilises nimekirjas eespool. 76 Lisamandaatide registreerimine 1 Lisamandaatide jaotamise aluseks on erakondade võrdlusarvude tabel, mis on kinnitatud Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega. Vabariigi Valimiskomisjon edastab otsuse Riigikogu juhatusele. 2 Võrdlusarvude tabelis on erakondadele arvutatud võrdlusarvud (§ 62 lg 5) suuruse järjekorras, alates võrdlusarvust, mis esimesena jäi kompensatsioonimandaatide jaotamisel arvesse võtmata. 3 Kui vähemalt kaks võrdlusarvu on võrdsed, saab kõrgema järjekoha valijatelt rohkem hääli saanud erakonna võrdlusarv. Kui erakondadele on antud võrdne arv hääli, saab kõrgema järjekoha erakond, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool. RT I 2006 30 231 1043129 2006-07-14 77 Kautsjoni tagasimaksmine Üksikkandidaadile või erakonnale makstakse kautsjon tagasi, kui kandidaat osutub valituks või saab valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses või kui erakonna kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest. Tagastamata kautsjoni kannab Vabariigi Valimiskomisjon riigituludesse. 77 1. ]]> Hääletamissedelite ja valimisdokumentide säilitamine 1 Valla- või linnasekretär säilitab hääletamissedelid ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui käesoleva seaduse §-s 69 sätestatud esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, korraldab valla- või linnasekretär hääletamissedelite hävitamise ja dokumenteerib selle. RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-06-03 2 Riigi valimisteenistus säilitab elektroonilisi hääli ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui käesoleva seaduse §-s 69 sätestatud esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused: 1 hävitab riigi valimisteenistus avalikult elektroonilised hääled, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed ning elektrooniliste häälte avamise võtme; 2 hävitavad teised osapooled, kes on kaasatud elektroonilise hääletamise korraldamisse, oma valduses olevad elektroonilise hääletamise süsteemi varukoopiad ning elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed. RT I 2024-05-24 1 124052024001 2024-06-03 3 Hääletamis- ja valimistulemuste protokolle säilitatakse alaliselt. Valijate nimekirja säilitatakse püsivalt Rahvusarhiivis. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 4 Hääletamis- ja valimistulemuste protokollide, hääletamissedelite arvestuslehtede ning muude valimisdokumentide säilitamise korraldab riigi valimisteenistus. RT I 2018-07-09 1 109072018001 2021-01-01 5 Valimisvahendite säilitamise valimistevahelisel perioodil vallas ja linnas korraldab valla- ja linnavalitsus. RT I 2017-07-04 1 104072017001 2018-01-01 78 Elektroonilise hääletamise rakendamine Elektroonilist hääletamist ei rakendata enne 2005. aastat. 79 § 79. – 85 § 85. [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 85 1. ]]> Elektroonilise hääle kontrolli rakendamine 1 Käesoleva seaduse §-s 48⁶ nimetatud elektroonilise hääle kontrolli ei rakendata enne 2015. aastat. 2 Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega võib selles määratud ulatuses alates 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistest rakendada katseliselt süsteemi, mis võimaldab valijal kontrollida, kas tema antud hääle on elektrooniliseks hääletamiseks kasutatud rakendus valija tahte kohaselt elektroonilise hääletamise süsteemile edastanud. RT I 2012-11-01 1 101112012001 2012-11-11 85 2. ]]> Elektroonilise hääletamise komisjoni volituste algus 1 Vabariigi Valimiskomisjon nimetab elektroonilise hääletamise komisjoni liikmed ning esimehe kuu aja jooksul pärast käesoleva seaduse § 17¹ jõustumist. 2 Elektroonilise hääletamise komisjoni volitused algavad nimetamisele järgnevast päevast. RT I 2012-11-01 1 101112012001 2012-11-11 85 3. ]]> Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete volitused 1 2016. aastal moodustatud Vabariigi Valimiskomisjoni liikme volitused lõpevad käesolevas seaduses sätestatud korras hiljemalt 2020. aasta 31. mail, käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi arvestades. 2 Käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 7 nimetatud Vabariigi Valimiskomisjoni liige nimetatakse hiljemalt 2017. aasta 10. jaanuaril ning tema volitused lõpevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajal. 3 Riigikogu Kantselei direktori nimetatud Riigikogu Kantselei ametniku Vabariigi Valimiskomisjoni liikme volitused lõpevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 alusel nimetatud Vabariigi Valimiskomisjoni liikme nimetamisel. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2017-01-01 85 4. ]]> Maakonna valimiskomisjoni liikmete volitused 2012. aastal moodustatud maakonna valimiskomisjonide liikmete volitusi pikendatakse kuni 2016. aasta 31. detsembrini. RT I 2016-05-06 1 106052016001 2016-05-16 86 Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, välja arvatud §-d 75 ja 79, mis jõustuvad 2003. aasta 2. märtsil.