Majandus- ja kommunikatsiooniminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2012-10-22 65 RT I2012-10-24+03:002012+03:0081241020120082012-10-27+03:002013-08-11+03:00 1 2012-10-22 maarus_1_10.02.2010.xsd 124102012008 6 2013-08-08 Marike Võime 1005851Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Tööstus- ja teenindusettevõtja investeeringu toetamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse § 12 lõike 4 alusel. 1 Üldsätted 1 Kohaldamisala 1 Tööstus- ja teenindusettevõtja investeeringu toetamise (edaspidi meede) tingimused ja kord on kehtestatud „Riiklike struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013” ja sellest tuleneva „Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime” eesmärkide elluviimiseks. 2 Käesoleva määruse paragrahvi 5 lõikes 1 nimetatud tegevuseks antav toetus on investeeringuteks ettenähtud regionaalabi komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3–47) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 13 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. 3 Käesoleva määruse paragrahvi 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 375, 28.12.2006, lk 5–10) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus) artikli 2 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 4 Käesoleva määruse paragrahvi 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuseks antav toetus on koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 38 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. 5 Määrust ei kohaldata projektidele, mis on suunatud komisjoni määruse üldise grupierandi määruse artiklis 1 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud järgmiste tegevusvaldkondade rahastamiseks: 1 põllumajandustoodete esmatootmine; 2 põllumajandustoodete töötlemine ja turustamine, välja arvatud suurettevõtted, kellel on alla 750 töötaja või kelle aastakäive on alla 200 miljoni euro järgides üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 3 punktis c ja vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõike 1 punktis c sätestatut; 3 jahipidamine ja loodussaaduste kogumine; 4 kalandus ja vesiviljelus; 5 laevaehitus; 6 söetööstus; 7 terasetööstus; 8 sünteeskiutööstus; 9 ekspordiga seotud tegevused, mis on otseselt seotud eksporditavate koguste, jaotusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega; 10 maanteekaubavedudel kasutatavate transpordivahendite ja seadmete soetamine; 11 abi andmine projektidele, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel. 6 Käesolevast meetmest saab toetust ühekordselt. Suurinvestorist taotleja, kes on varem saanud toetust majandus- ja kommunikatsiooniministri 4. juuni 2008. a määruse nr 44 „Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetamise tingimused ja kord” alusel, ei saa käesolevast meetmest toetust taotleda. 2 Toetuse andmise eesmärk 1 Suurinvestorite toetamise eesmärgiks on suurinvestorite aktiivne kaasamine Eesti majandusse läbi tehnoloogiainvesteeringute, mis aitavad kaasa ettevõtja tootlikkuse ja ekspordipotentsiaali kasvule, toodete lisandväärtuse suurenemisele, uute turuvõimaluste avanemisele ja kõrgemat lisandväärtust loovate töökohtade loomisele. 2 Tugiteenuskeskuste toetamise eesmärgiks on luua ja edendada Eestis alustavate ja tegutsevate tugiteenuskeskuste kaudu teenuste eksporti, mis aitab kaasa teenuste lisandväärtuse kasvule ning muuta ärikeskkond äriteenuste valdkonnas rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks ja atraktiivsemaks. 3 Meetme rakendusasutus ja rakendusüksus 1 Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 2 Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi Sihtasutus). 4 Mõisted Käesoleva määruse tähenduses: 1 suurinvestor on Eestis registreeritud ettevõtja, kelle projekt kuulub EMTAK 2008 jaos C „Töötlev tööstus” (edaspidi töötlev tööstus) märgitud tegevusvaldkondadesse, kelle kavandatav koguinvesteering ületab 10 miljonit eurot ja kelle summaarne palgafondi kasv abikõlblikkuse perioodi jooksul on vähemalt võrdne 50-kordse Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti keskmise palgaga; 2 tehnoloogiainvesteering on investeering materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse seoses olemasoleva ettevõtja laiendamisega, toodangu mitmekesistamisega uute toodetega või olemasoleva ettevõtja kogu tootmisprotsessi täieliku ümberkorraldamisega ning mis ei piirdu ainult ettevõtja olemasoleva materiaalse vara asendamisega; 3 materiaalne vara on põhivarana arvele võetavad masinad ja seadmed; 4 immateriaalne vara on vara, mis soetatakse tehnoloogiasiirdena patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamise teel; 5 eksport on kauba võõrandamine koos selle toimetamisega välisriiki või teenuse osutamine välisriigi residendile; 6 kapitalirendi tüüpi liisinguleping on liisinguleping, milles on sätestatud, et liisingulepingu nõuetekohasel täitmisel ja kõigi maksete tasumisel läheb liisingueseme omand lepingu lõppemisel liisinguandjalt üle liisinguvõtjale; 7 tugiteenuskeskus on Eestis registreeritud ettevõtja, mille projekt on suunatud tugiteenuse pakkumisele ning mis ekspordib vähemalt 80% oma pakutavatest tugiteenustest ja mille summaarne palgafondi kasv abikõlblikkuse perioodi jooksul on vähemalt võrdne 30-kordse Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti keskmise palgaga; 8 tugiteenus käesoleva määruse mõistes on raamatupidamise-, finants-, personali-, tarneahela-, hankimise-, insener-tehnilise projekteerimise-, klienditoeteenuse-, tehniliste teenuste (hooldus ja remont) osutamine ning informatsioonitehnoloogiaga seotud ja administratiivsete tugifunktsioonide täitmine Eestis registreeritud ettevõtja poolt; 9 väike- ja keskmise suurusega ettevõtja on väikeettevõtja ja keskmise suurusega ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud kriteeriumitele; 10 suurettevõtja on Eestis registreeritud ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud kriteeriumitele; 11 tööalane üldkoolitus on koolitus, mille raames õpitut saab kasutada ka mujal kui üksnes töötaja praegusel või tulevasel töökohal tugiteenuskeskuses ja millega antakse edasi oskusi, mida saab suuresti üle kanda muudesse ettevõtetesse või töövaldkondadesse. 2 Toetuse andmise alused 5 Meetme raames toetatavad tegevused 1 Suurinvestori korral toetatakse meetme raames järgmisi tegevusi: 1 investeering tootmisprotsessiks vajalikku uude või kasutatud materiaalsesse varasse; 2 projekti raames soetatava materiaalse vara seadistamine ja häälestamine tarnija poolt; 3 projekti raames soetatud materiaalse vara kasutuselevõtuks vajaliku immateriaalse vara soetamine. 2 Tugiteenuskeskuste puhul toetatakse meetme raames järgmisi tegevusi: 1 Eestis tugiteenuskeskuse loomiseks ja edendamiseks vajalik põhivara investeering või tugiteenuskeskuse toimimiskohana kasutatava hoone või hoone osa renoveerimine vajadusest lähtuvalt; 2 tugiteenuskeskuste loomiseks ja edendamiseks vajalike töötajate värbamine; 3 tugiteenuskeskuse loomiseks ja edendamiseks vajalike töötajate üldkoolitus. 3 Suurinvestori puhul ei toetata kasutatud materiaalse vara soetamist suurettevõtjast taotleja korral. 4 Kasutatud materiaalse vara võib soetada, kui: 1 materiaalse vara ostmiseks ei ole eelneva seitsme aasta jooksul kasutatud Euroopa Liidu, riigieelarve- või välisvahendeid; 2 materiaalse vara hind ei ületa selle turuväärtust ja on samalaadsete uute seadmete hinnast madalam; 3 materiaalsel varal on projekti elluviimiseks vajalikud tehnilised omadused ning need vastavad kehtivatele normidele ja standarditele. 6 Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 1 Meetme raames on suurinvestori puhul abikõlblikud järgmised § 5 lõikes 1 nimetatud tegevustega seotud kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele: 1 tootmisprotsessis vajaliku materiaalse vara ostmise või kapitalirendi kulu; 2 materiaalse vara ostuhinnas või kapitalirendi maksumuses sisalduv seadistamise ja häälestamise kulu; 3 materiaalse vara soetamisega kaasnev immateriaalse vara kulu juhul, kui see liidetakse taotleja põhivarale, seda käsitletakse amortiseeruva varana ning soetatakse kolmandatelt isikutelt turutingimustel ilma, et soetajal oleks müüja suhtes või müüjal soetaja suhtes nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1–22) artikli 3 kohaselt kontrolli õigus; 4 projekti eesmärkide täitmiseks vajaliku materiaalse vara transpordikulu ning vara transportimiseks tehtav kindlustuskulu. 2 Kui suurinvestor on suurettevõtja, on immateriaalse vara soetamise kulud abikõlblikud kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest. 3 Meetme raames on tugiteenuskeskuste puhul abikõlblikud järgmised projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud § 5 lõikes 2 nimetatud tegevuste kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele: 1 tugiteenuskeskuse sisseseadmiseks vajaliku põhivara soetamise kulu; 2 tugiteenuskeskuse sisseseadmiseks vajalik renoveerimise kulu; 3 tugiteenuskeskuse töötajate tööalase üldkoolituse läbiviija tasu; 4 tugiteenuskeskuse töötajate tööalase üldkoolituse läbiviija majutuskulu ning sõidukulu koolituse toimumiskohta ja tagasi alalisse teenistuskohta Eestis toimuva koolituse korral; 5 koolitatavate, kes töötavad tugiteenuskeskuses, tööjõukulud käesoleva lõike punktides 3 ja 4 nimetatud abikõlblike kulude kogusumma ulatuses. Koolitatavate tööjõukulude puhul võib arvesse võtta ainult tunde, mille jooksul koolitatavad tegelikult koolitusel osalevad; 6 töötajate värbamise teenuste eest tasutud kulud. 4 Lisaks vastavalt perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korras loetletud mitteabikõlblikele kuludele, on meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 1 amortisatsioonikulud; 2 kulud, mis on varem Eesti riigi muudest tuludest, Euroopa Liidu fondidest või teistest välisvahenditest saadud toetustest hüvitatud; 3 riiklikud maksud, riigilõivud, välja arvatud koolitusel oleva töötaja või juhatuse liikme töötasudega seotud maksud; 4 muud projektiga mitte seotud ning elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud; 5 materiaalse vara paigaldamisega seotud ehitusliku iseloomuga kulud; 6 kulud, mis on seotud kapitalirendi tüüpi liisingulepingu sõlmimisega, intressiga, kindlustusega jms kuludega; 7 kapitalirendi makse, kui asja omandiõigus ei lähe üle toetuse saajale; 8 kasutusrendi makse; 9 liikurmasina, liiklusseaduse § 2 punkti 34 tähenduses, soetamise kulu; 10 liiklusvahendi soetamise kulu; 11 erisoodustus ja sellelt tasutav maks; 12 toitlustamise kulud, sealhulgas kohvipauside kulu. 5 Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega. 6 Abikõlblike kulude hulka arvatakse põhivara soetamine isikutelt, kelle tegevusalaks on vähemalt viimase aasta jooksul olnud soetatava põhivara müük, samuti põhivara soetamine liisinguandjalt ja pankrotivarast. Põhivara soetamisel kapitalirendi tüüpi liisinguga saab liisinguvõtja vara müüjaks valida liisinguandja või isiku, kelle tegevusalaks on vähemalt viimase aasta jooksul olnud soetatava põhivara müük. 7 Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid äriühingute vahel, kes kuuluvad ühte kontserni äriseadustiku § 6 tähenduses, välja arvatud juhul, kui soetatav materiaalne vara on kontserni sees toodetud ja tehingu teostamise hetkel uus ning tugiteenuskeskuste puhul, kui põhivara on tehingu teostamise hetkel uus. 8 Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja taotluses detailselt kirjeldatud. 9 Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on tehtud alates projekti alguskuupäevast, mis ei tohi olla varasem kui taotluse sihtasutuses registreerimise kuupäev kuni projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäevani. Abikõlblikuks võib lugeda ka kulusid, mis on tekkinud 45 päeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu tingimusel, et projekti tegevused on toimunud abikõlblikkuse perioodil. 10 Kulu arvestatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkimise päevaks loetakse kuludokumendi koostamise kuupäeva. 11 Taotluse rahuldamata jätmise otsuse korral on taotleja kohustatud tehtud kulutused ise kandma. 7 Projekti abikõlblikkuse periood 1 Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad, tingimusel, et projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt 2015. aasta 31. detsembriks. 2 Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse registreerimise päevast (alguskuupäev) või taotluses sisalduvast hilisemast tähtajast. Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluses märgitud kuupäeval (lõppkuupäev). 3 Meetme raames toetatava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 18 kuud. 4 Üldise grupierandi määruse alusel antava abi korral ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist sihtasutusele. 5 Toetuse saaja võib taotleda projekti perioodi pikendamist vastavalt §-s 19 sätestatud korras ühel korral projekti jooksul juhul, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja ettenägematud asjaolud. Projekti abikõlblikkuse perioodi kestust ei pikendata rohkem kui kuus kuud ega kauemaks kui 2015. aasta 31. august. 6 Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva tingimusel, et kõik projekti tegevused on teostatud või kui ilmnevad toetuse saajast sõltumatud asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist. 7 Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande heakskiitmist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist. 8 Toetuse piirmäär 1 Tugiteenuskeskuse puhul peab projekti maksumus olema vähemalt 40 000 eurot. 2 Toetuse ja omafinantseeringu määrad projekti abikõlblikest kuludest on järgmiselt: 1 paragrahv 5 lõikes 1 nimetatud tegevuseks on toetuse määr kuni 25% ning omafinantseeringu minimaalne määr 75%; 2 paragrahv 5 lõikes 2 nimetatud tegevuseks on toetuse määr kuni 50% ning omafinantseeringu minimaalne määr 50%. 3 Paragrahvi 5 lõikes 1 ja § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevusteks antav maksimaalne toetuse summa projekti kohta on 1 000 000 eurot. 4 Paragrahvi 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste toetamise puhul ei tohi taotlejale viimase kolme aasta jooksul vähese tähtsusega abi määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme raames taotletava toetusega 200 000 eurot. Maanteetranspordi valdkonnas tegutsevate ettevõtjate puhul ei tohi taotlejale viimase kolme aasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme raames taotletava toetusega 100 000 eurot. Tulenevalt komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.4.2012, lk 8–13), artikli 2 lõikest 2 ei tohi ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 ja vähese tähtsusega abi määruse kohaselt ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma kokku mis tahes kolme majandusaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 500 000 eurot. 5 Kui projekti finantseeritakse lisaks ka teistest riigi, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi eelpool nimetatud vahenditest finantseerimise maht ning toetuse maht kokku projekti kulude katmisel ületada üldise grupierandi määruse artiklites 13 ja 39 sätestatud osakaale. 6 Projekti korral, mille abikõlblikud kulud kokku ületavad 50 miljonit eurot, tuleb Euroopa Komisjoni enne abi andmist teavitada. 3 Toetuse taotlemine, nõuded taotlejale ja taotlusele 9 Toetuse taotlemine 1 Meetme raames toimub toetuse taotlemine jooksvalt. 2 Taotluste vastuvõtmise alustamisest ja lõppemisest annab sihtasutus teada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel. 3 Meetme eelarve jaguneb kaheks osaeelarveks: suurinvestori toetuse taotlemise eelarveks ning tugiteenuskeskuste toetuse taotlemise eelarveks. Meetme eelarve jagunemise osaeelarveteks kinnitab sihtasutus, kooskõlastades selle eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. 4 Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele sihtasutuse poolt kinnitatud taotlusvormil. Sihtasutus teeb taotlusvormi kättesaadavaks oma veebilehel. 5 Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutuse kodulehel www.eas.ee asuva portaali „E-teenindus” kaudu. Taotluse allkirjastab taotleja esindusõiguslik isik. 10 Nõuded taotlejale 1 Taotlejaks võivad olla Eesti äriregistrisse kantud: 1 suurinvestorist taotleja korral äriühing, kelle poolt tehtav tehnoloogiainvesteering on suunatud töötleva tööstuse tegevusvaldkonna arendamisele; 2 tugiteenuskeskusest taotleja korral äriühing. 2 Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1 taotlejal on tasutud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses ja maksuseadustes sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse; 2 taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 3 taotleja omakapital vastab äriseadustiku nõuetele ja taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja tulenevalt üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 6 punktis c ja artikli 1 lõikes 7 sätestatule või vastavalt Ühenduse suunistele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (ELT C 244, 1.10.2004, lk 2–17); 4 taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseerimiseks vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele. 3 Kui taotleja on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest, perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse või perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse sätestatud korras, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas. 4 Taotleja ei vasta nõuetele, kui sihtasutusele saab teatavaks, et taotlejale on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. 11 Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud: 1 esitama sihtasutuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja tähtajal; 2 võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust; 3 sihtasutust viivitamata teavitama taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 4 tõendama sihtasutuse nõudmisel määruses ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu; 5 viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise baasiks oleva ettevõtja või selle osa ja sellega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 6 sihtasutuse nõudmisel esitama Maksu- ja Tolliameti tõendi taotleja maksuvõlgnevuste puudumise või nende ajatatuse kohta, mis ei tohi olla väljastatud varem kui 10 tööpäeva alates taotluse sihtasutuses registreerimise kuupäevast; 7 täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. 12 Nõuded taotlusele 1 Paragrahvi 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja korral peab projekt kuuluma töötleva tööstuse tegevusvaldkonda ning kavandatav koguinvesteering ületama 10 miljonit eurot ning summaarne palgafondi kasv abikõlblikkuse perioodi jooksul on vähemalt võrdne 50-kordse Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti keskmise palgaga. 2 Paragrahvi 10 lõike 1 punktis 2 nimetatud taotleja korral peab projekt olema suunatud tugiteenuse pakkumisele ning eksport peab moodustama vähemalt 80% oma pakutavatest tugiteenustest ning palgafond kasv abikõlblikkuse perioodi jookusul on vähemalt võrdne 30-kordse Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti keskmise palgaga. 3 Taotluses sisalduv projekt peab aitama kaasa meetme eesmärkide saavutamisele ja vastama meetme tingimustele. 4 Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1 taotlus on esitatud määruses ettenähtud korras ja vormis; 2 toetust taotletakse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele; 3 taotletud toetuse suurus ei ületa §-s 8 sätestatud toetuse määra; 4 taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada projekti abikõlblikkuse perioodil ning üldise grupierandi määruse alusel antava abi korral peab lisaks olema täidetud § 7 lõikes 3 sätestatu; 5 taotluses sisalduva projekti eelarves on muu hulgas ette nähtud nõutav omafinantseering; 6 taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 7 taotluse on digitaalselt allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik. 5 Kui toetust taotletakse § 5 lõike 1 ja § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuste teostamiseks ja taotleja on suurettevõtja, peab dokumentatsioon kinnitama, et täidetud on vähemalt üks alljärgnev tingimus: 1 abi puudumisel ei oleks projekti antud piirkonnas sellisel kujul teostatud; 2 projekti maht suureneb oluliselt abi tulemusel; 3 projekti ulatus suureneb oluliselt abi tulemusel; 4 projektiga seoses abisaaja poolt kulutatud kogusumma suureneb oluliselt abi tulemusel; 5 projekti lõpuleviimine kiireneb oluliselt abi tulemusel. 6 Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1 üldandmed taotleja kohta; 2 andmed taotleja tähtsamate majandusnäitajate kohta projekti alustamise aastale eelnenud majandusaastal, sealhulgas müügitulu, ekspordi osakaal müügitulus, ärikasum või -kahjum, kulum, tööjõukulud, bilansimaht, omakapitali suurus ja töötajate keskmine arv, juhul kui need ei ole kättesaadavad Äriregistrist; 3 andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, eesmärk ja oodatavad tulemused, tegevuste algus- ja lõppkuupäev, tegevuste lühikirjeldus, tegevuskulude eelarve tegevuste lõikes, projekti üldmaksumus, taotletav toetuse summa, omafinantseeringu summa; 4 andmed taotleja majandusnäitajate prognooside kohta projekti alustamise aastale järgneva kolme aasta kohta, sealhulgas müügitulu, ekspordi osakaal müügitulus, ärikasum või -kahjum, kulum, tööjõukulud ja töötajate keskmine arv; 5 taotleja kinnitust äriregistris majandusaasta aruannetes esitatud andmete õigsuse kohta. 7 Taotlusele peab lisama järgmised dokumendid: 1 taotleja viimase majandusaasta aruande koopia (auditeerimise kohustusega taotleja korral koos audiitori otsusega) juhul, kui aruanne ei ole äriregistris kättesaadav. Juhul kui taotleja kuulub kontserni, siis emaettevõtte viimast kinnitatud majandusaasta aruannet, kui aruanne ei ole äriregistris kättesaadav; 2 taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanemad kui kaks kuud; 3 taotleja äri- ja projektiplaan; 4 hinnapakkumiste aluseks olev lähteülesande kirjeldus; 5 põhivara soetamise korral vähemalt kolme omavahel sõltumatu pakkuja poolt esitatud hinnapakkumist juhul, kui tehingu summa käibemaksuta ületab 6400 eurot. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus. Odavama pakkumise välistamise korral tuleb lisada põhjendus; 6 projektijuhi ja projekti elluviijate elulookirjeldused; 7 volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 8 kasutatud materiaalse vara soetamise korral sõltumatu eksperthinnang § 5 lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud tingimuste täitmise kohta; 9 tugiteenuskeskuste poolt taotletavate koolituskulude hüvitamise korral eeldatav koolitatavate arv, esialgne koolitusplaan ja eelarve; 10 dokumentatsioon, mis kinnitab käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodud tingimus(t)e täitmist, juhul kui abi taotletakse § 5 lõike 1 ja § 5 lõike 2 punktide 2 ja 3 alusel ning taotleja on suurettevõtja tuleb taotlusele. 8 Vähese tähtsusega abi taotlemise puhul lisatakse taotlusele informatsioon jooksval ja kahel eelneval majandusaastal saadud vähese tähtsusega abi kohta, sealhulgas andmed abimeetme, abi andja, abi saamise aja ja suuruse kohta. 4 Taotluse menetlemine 13 Taotluse menetlemine 1 Sihtasutus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotluse registreerimine, läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine ning taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine. 2 Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta, taotluses esinevate puuduste kõrvaldamist, sealhulgas taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. 3 Sihtasutusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projekti tegevusi tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. 4 Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 20 tööpäeva alates taotluse registreerimisest sihtasutuses. 14 Taotluse registreerimine ja läbivaatamine 1 Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on seitse tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt, laekunud koos kõigi lisadega ja kas taotluses esitatud projekt vastab esmavaatlusel § 1 lõigetes 2–4 nimetatud Euroopa Komisjoni määruste ning käesoleva määruse tingimustele. 2 Kui taotlus ei vaja täpsustamist, teatatakse sellest taotlejale e-posti teel kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist. 3 Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 tööpäeva. 4 Sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. 15 Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused 1 Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus. 2 Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 10 taotlejale esitatud nõuded. 3 Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. 16 Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused 1 Menetlusse võetud taotluse nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus. 2 Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlusele esitatud nõuded. 3 Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1 taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ning puudust ei ole võimalik § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada; 2 taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3 taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust; 4 taotleja ei ole § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud. 4 Taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. 17 Taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord 1 Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse vastavalt sihtasutuse juhatuse kinnitatud hindamismetoodikatele. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku- või hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide moodustamine ja koosseis kooskõlastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõusolekuta valiku- või hindamiskomisjone ei moodustata. 2 Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis lõikes 4 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2,50 ja mille rahastamise summa ei ületa osaeelarveid. 3 Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub lõikes 4 loetletud hindamiskriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest. Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle hindamisel antud koondhinne jääb alla 2,50 või kui vähemalt ühe lõike 4 punktides 1–3 toodud kriteeriumi hinne jääb alla 1,50. 4 Taotluse hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised: 1 projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele – 55% koondhindest; 2 taotleja võimekus projekti eesmärkide saavutamiseks – 25% koondhindest; 3 projekti ettevalmistuse kvaliteet – 10% koondhindest; 4 projekti kuulumine meetme eelistuste hulka – 10% koondhindest. 5 Meetmes eelistatakse projekte, mille raames plaanitakse koostööd kutse-, kõrg- ja ülikoolidega teadus- ja arendustegevuse osas. 18 Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord 1 Taotluse rahuldamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 2 Taotlus rahuldatakse osaliselt või täielikult. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ja muuta toetatavaid tegevusi. 3 Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui: 1 taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise osaeelarve vaba jäägi; 2 toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud; 3 omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik või reaalne; 4 projekti eesmärgid on saavutatavad ka osalise toetusega. 4 Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas: 1 toetuse saaja ning projekti nimetus; 2 toetuse suurus; 3 omafinantseeringu määr; 4 projekti abikõlblikkuse periood; 5 projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tegevuste elluviimise ajakava; 6 aruannete esitamise tähtajad ja kord; 7 toetuse väljamaksmise tingimused; 8 viide toetuse saaja kohustustele; 9 asjaolu, et toetus on abi komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 artikli 13 või 38 mõistes või vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006 mõistes ja vajadusel vastav toetuse suurus; 10 teavitus, et toetuse väljamaksmine võidakse peatada või väljamaksmisest keelduda või toetuse tagasi nõuda, kui ilmneb kulude mitteabikõlblikkus või toetuse saaja kohustuste rikkumine. 5 Sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse järgmistel juhtudel: 1 kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või toetatavate tegevuste muutmisega; 2 kui taotleja ei ole kõrvaldanud puudusi sihtasutuse ettenähtud tähtajaks; 3 kui taotluse hindamisel antud koondhinne jääb alla 2,50 või kui vähemalt üks § 17 lõike 4 punktides 1–4 toodud hindamiskriteeriumitest hinnatakse madalama hindega kui 1,50; 4 kui taotluse rahuldamise otsusega väljamaksmisele kuuluv summa ületab osaeelarvet; 5 kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada; 6 kui projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta. 6 Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse toetuse saajani või taotlejani elektrooniliselt. 19 Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 1 Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel. 2 Toetuse saaja on kohustatud taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist järgmistel juhtudel: 1 soovitakse muuta projekti tegevusi, mille tulemusel muutub projekti eelarve §-s 5 loetletud tegevustele vastava konkreetse eelarverea summa osas rohkem kui 15%; 2 soovitakse pikendada projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva vastavalt § 7 lõikele 4. 3 Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti eesmärki, oodatavaid tulemusi või mõju. 4 Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. 5 Taotluse rahuldamise otsuse võib sihtasutuse juhatus kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1 ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2 toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist; 3 toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 4 toetuse saaja ei ole projekti ühe aruandlusperioodi jooksul abikõlblikke tegevusi ellu viinud; 5 projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 31. augustiks; 6 toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 7 toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta; 8 toetuse saaja on projekti raames soetanud materiaalse või immateriaalse vara, mis ei vasta taotluses märgitule. Sihtasutusel on õigus hinnata materiaalse või immateriaalse vara vastavust taotluses märgitule. 20 Vaidemenetlus Sihtasutuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile tulenevalt perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 34 lõikest 3. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 5 Toetuse väljamaksmise tingimused 21 Toetuse väljamaksmise tingimused 1 Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale, liisinguandjale (kapitalirendile andjale) või töövõtjale vastavalt perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saaja poolt esitatud väljamaksetaotluse alusel. 2 Toetuse väljamakse tegemise eeldusteks on: 1 projekti tegevuste läbiviimine ja vastavate kulude teostamine (sealhulgas omafinantseeringu osa, mitteabikõlblike kulude, sealhulgas käibemaksu tasumine, kui need sisalduvad esitatud algdokumentides). Kui väljamakse tehakse liisinguandjale (kapitalirendile andjale), loetakse taotleja omafinantseering teostatuks kapitalirendi tüüpi liisingulepingus sisalduva maksegraafiku alusel; 2 projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiate ja punktis 1 nimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide koopiate esitamine sihtasutusele; 3 toetuse saaja poolt sihtasutusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende aktsepteerimine sihtasutuse poolt; 4 tugiteenuskeskuse töötajate tööalase koolituse puhul vähemalt kolme omavahel sõltumatu pakkuja poolt esitatud hinnapakkumised juhul, kui koolituse läbiviija tasu käibemaksuta ületab 6400 eurot. 3 Põhjendatud juhtudel võib perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korras ja tingimustel teha toetuse saajale ettemakseid ja väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel kas toetuse saajale või otse töövõtjale. Ettemakseid teostatakse toetuse saajale vastavalt 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord” §-s 9 sätestatud korrale. 4 Toetuse saaja esitab sihtasutusele kuludokumendid ja tasumist tõendavad dokumendid (originaalile vastavad koopiad) ettemaksena saadud toetuse kasutamise kohta taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul, mis ei ületa kolme kalendriaastat ettemakse väljamaksmisest arvates. Ettemaksena saadud toetuse summale vastava omafinantseeringu kohta peab toetuse saaja esitama sihtasutusele kuludokumendid ja nende tasumist tõendavad dokumendid (originaalile vastavad koopiad) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul, mis ei või olla pikem, kui üks kalendriaasta ettemakse väljamaksmisest arvates. 5 Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, sealhulgas arved, vara vastuvõtu aktid ja lepingud. 6 Pärast väljamaksetaotluse saamist kontrollib sihtasutus kulude tasumist tõendavaid dokumente ja maksetaotluse nõuetele vastavust ning nende vastavuse korral algatab väljamakse, sisestades projekti andmed struktuuritoetuse registrisse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase väljamaksetaotluse laekumisest sihtasutusele. 7 Sihtasutuse juhatus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui: 1 esitatud väljamaksetaotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele; 2 esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele või eesmärkidele; 3 läbiviidud tegevused ei vasta projektis esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud. 22 Teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord ning aruannete vormid 1 Toetuse saaja esitab projekti vahearuanded projekti abikõlblikkuse perioodil kuni kaks korda 12 kalendrikuu jooksul. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja ühe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. 2 Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded sihtasutusele e-teeninduse kaudu. Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgsed aruanded sihtasutuse nõudmisel. 6 Toetuse saaja kohustused ning sihtasutuse õigused 23 Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud: 1 tagama ettenähtud omafinantseeringu; 2 viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 3 teavitama kirjalikult sihtasutust projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest; 4 maksma toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse §-s 28 sätestatule; 5 vastama sihtasutuse poolt esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta; 6 esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid; 7 tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad; 8 säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a; 9 tagama projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Materiaalset vara võib asendada enne viie aasta möödumist arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist sama funktsiooni täitva varaga, kui materiaalne vara on kiirete tehnoloogiliste muudatuste tõttu aegunud tingimusel, et ettevõttes säilib vahetatud vara abil majandustegevus vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist; 10 võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve) vastavalt perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse sätetele; 11 võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab; 12 andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates; 13 osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 14 järgima hangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse mõistes; 15 näitama toetuse kasutamisel vastavalt perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 25 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat; 16 viivitamata kirjalikult informeerima sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 17 viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest; 18 viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 19 viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja aktsionäride või osanike, kelle summaarne osalus ületab 5% toetuse saaja aktsia- või osakapitalist, muutusest, välja arvatud ettevõtjad, kelle väärtpaberid on emiteeritud reguleeritud väärtpaberiturul; 20 tagama toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse ning kulude abikõlblikkuse; 21 täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. 24 Sihtasutuse õigused Sihtasutusel on õigus: 1 teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvet; 2 kontrollida toetuse ning omafinantseeringu kasutamist; 3 nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4 vähendada toetuse suurust toetuse saaja poolt vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata planeeritud tegevusi, mille tulemusel eelarve alakasutus on suurem kui 20%; 5 peatada toetuse väljamaksmine kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses, selle rakendusaktides või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 6 lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses, selle rakendusaktides või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 7 peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tema tagasimaksega seotud projekti või toetuse saaja kõikide projektide osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni; 8 vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra; 9 keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud; 10 lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist juhul kui taotleja projekti prognoosid ei ole täitunud; 11 teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid. Minister Juhan Parts Kantsler Marika Priske