Majandus- ja tööstusminister määrus terviktekst avaldamine avaldatud 2025-03-27 RT I 2025-04-01 2025 10 101042025010 2025-04-04 6 RT I2026-02-26202619126022026019 2026-03-01 1 2025-03-31 maarus_1_10.02.2010.xsd 126022026019 8 2026-02-25 Maret Mauer 1060726 Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse edendamise toetus 2026-02-19 RT I 2026-02-26 14 126022026014 2026-03-01 Määrus kehtestatakse § 53¹ lõike 1 alusel. 1 Üldsätted 1 Reguleerimisala 1 Määrusega kehtestatakse võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse poliitika kujundamises ja elluviimises osalemiseks toetuse andmise, kasutamise ning tagasinõudmise ja -maksmise tingimused ja kord. 2 Toetuse taotlemise, määramise ja kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu, kui määrusest ei tulene teisiti. Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastavat liiki dokumendi esitamist ette nähtud, esitatakse digitaalselt allkirjastatud dokument elektrooniliselt. Kui e-toetuse keskkonnas esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, pikendatakse taotlemise tähtaega vea likvideerimisele kulunud päevade arvu võrra. 2 Terminid Määruse tähenduses: 1 omafinantseering – abikõlblik kulu, mida toetusest ei hüvitata ja mille tasub toetuse saaja või partner; 2 sooline võrdsus – naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel, nende võrdne ühiskondlik staatus ja sooline tasakaal otsuste langetamisel; 3 strateegiline partner – toetuse saaja ja partneri kaasamise korral partner, kes oma tegevusega aitab saavutada toetuse andmise eesmärke ning panustab võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse valdkondades poliitika kujundamisse ja elluviimisse; 4 tulemus – projekti tegevustest kasusaajatele avalduv väljundite lühiajaline mõju, mida soovitakse saavutada; 5 välisprojekt – väljaspool Eestit registreeritud asutuse või organisatsiooni rahastatav projekt; 6 väljund – projekti raames loodud mõõdetav tulem, toode või osutatud teenus, mis on vajalik tulemuse saavutamiseks ning on otseselt seostatav elluviidud tegevuse ja selleks tehtud kuludega; 7 võrdsed võimalused – nahavärvil, rahvusel, etnilisel kuuluvusel, vanusel, usulistel või muudel veendumustel, puudel või terviseseisundil, seksuaalsel sättumusel, sootunnustel, soolisel identiteedil või eneseväljendusel põhinevate ning nendega seotud ühiskondlikest hoiakutest ja eelarvamustest tulenevate takistuste puudumine võimaldamaks vähemusrühma kuuluvatel inimestel teistega võrdselt oma õigusi teostada, ennast teostada ja osaleda kõigis ühiskonnaelu valdkondades. 3 Toetuse rakendamine Toetuse taotlusi menetleb, taotluste rahuldamise, rahuldamata jätmise ning muutmise otsuseid ja toetuse makseid teeb, toetuse kasutamist kontrollib ning toetuse tagasinõudmise otsuseid teeb Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK), kui määruse kohaselt ei ole nimetatud tegevus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevuses. 4 Vaidemenetlus RTK otsuse või toimingu peale võib esitada enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaide RTK-le 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast otsusest või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. 2 Toetuse andmise eesmärgid ja toetatavad tegevused 5 Toetuse andmise eesmärgid Toetuse andmise eesmärgid: 1 tagada vähemusgruppide võrdsete võimaluste edendamise eesmärgil tegutsevate Eestis registreeritud mittetulundusühingute ja sihtasutuste (edaspidi vabaühendus) võime toetada oma tegevusega Vabariigi Valitsuse 23. veebruaril 2023. aastal kinnitatud „Heaolu arengukava 2023–2030” (edaspidi „Heaolu arengukava 2023–2030”) viienda alaeesmärgi elluviimist, toetada Eestis vähemusgruppide võrdsete võimaluste loomist väärtustavaid ja toetavaid ühiskondlikke hoiakuid, suurendada ühiskonna teadlikkust võrdsest kohtlemisest ja võrdsete võimaluste edendamisest ning võimestada strateegilist partnerit mitmekesisuse ja vähemusgruppide võrdsete võimaluste edendamiseks (edaspidi võrdsete võimaluste edendamise eesmärk); 2 tagada soolise võrdsuse edendamise eesmärgil tegutsevate vabaühenduste võime toetada oma tegevusega „Heaolu arengukava 2023–2030” viienda alaeesmärgi elluviimist, toetada Eestis soolist võrdsust väärtustavaid ja toetavaid ühiskondlikke hoiakuid, suurendada teadlikkust soolisest võrdsusest ning võimestada strateegilist partnerit soolise võrdsuse edendamiseks (edaspidi soolise võrdsuse edendamise eesmärk). 6 Toetatavad tegevused võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks 1 Võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks antakse toetust: 1 võrdsete võimaluste edendamise eesmärgil tegutseva vabaühenduse arendamiseks ja tegutsemisvõime tagamiseks; 2 võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste edendamise alaseks huvikaitsetegevuseks ja koordineerimiseks ning osalemiseks poliitikakujundamises; 3 uuringu ja analüüsi tegemiseks, algatamaks ja toetamaks teadmispõhist arutelu vähemusgruppide olukorra, probleemide ja nende lahendamise võimaluste teemal; 4 võrdse kohtlemise ja vähemusgruppide võrdsete võimaluste ning nende edendamise teemalise ühiskondliku või sihtrühmapõhise arutelu algatamiseks ja korraldamiseks ning arutelus osalemiseks; 5 võrdse kohtlemise ja vähemusgruppide võrdsete võimaluste teemalise võrgustiku- ja teabeürituse, konverentsi, seminari või ürituste sarja korraldamiseks; 6 vähemusgruppi kuuluvate inimeste juriidiliseks, psühholoogiliseks või kogemusnõustamiseks või muuks nõustamistegevuseks; 7 võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste ning nende edendamise teemaliseks koolitustegevuseks; 8 võrdsete võimaluste edendamiseks strateegilise kommunikatsiooni või hagelemise kaudu; 9 mitmekesisuse edendamise toetamiseks; 10 muu võrdse kohtlemise tagamist ning võrdsete võimaluste edendamist toetavaks tegevuseks, mille vajalikkus ja eesmärk on taotluses põhjendatud; 11 välisprojekti, mille taotleja ellu viib, omafinantseeringuks; 12 taotleja poolt muu võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks elluviidava projekti omafinantseeringuks. 2 Mitmekesisuse edendamine hõlmab tegevusi, mis aitavad tööandjatel suurendada inimeste hoiakuid, käitumist ja otsuste tegemist mõjutavatel nähtavatel ja nähtamatutel eripäradel põhinevat mitmekesisust töötajaskonnas ning luua töötajate eripärasid ja nendega seotud erinevaid vajadusi arvestava, turvalise, toetava ja kaasava töökeskkonna ja tingimused kõigi töötajate panuse tunnustamiseks ja potentsiaali rakendamiseks. 7 Toetatavad tegevused soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks Soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks antakse toetust: 1 soolise võrdsuse edendamise eesmärgil tegutseva vabaühenduse arendamiseks ja tegutsemisvõime tagamiseks; 2 soolise võrdsuse alaseks huvikaitsetegevuseks ja selle koordineerimiseks ning osalemiseks poliitikakujundamises; 3 uuringu ja analüüsi tegemiseks, algatamaks ja toetamaks teadmispõhist arutelu soolise ebavõrdsuse ilmingute, nendega kaasnevate probleemide ja nende lahendamise võimaluste teemal; 4 soolise võrdsuse teemaliste ühiskondlike või sihtrühmapõhiste arutelude algatamiseks ja korraldamiseks ning arutelus osalemiseks; 5 soolise võrdsuse teemalise võrgustiku- ja teabeürituse, sealhulgas konverentsi, seminari või üritusesarja korraldamiseks; 6 soolise võrdsuse teemaliseks koolitus- ja nõustamistegevuseks; 7 soolise võrdsuse edendamiseks strateegilise kommunikatsiooni kaudu; 8 muu soolise võrdsuse edendamise tegevuseks, mille vajalikkus ja eesmärk on taotluses põhjendatud; 9 välisprojekti, mille taotleja ellu viib, omafinantseeringuks; 10 taotleja poolt muu soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks elluviidava projekti omafinantseeringuks. 3 Toetuse suurus ja osakaal, kulude abikõlblikkus ja projekti elluviimise periood 8 Toetuse osakaal ja suurus 1 Toetuse suurim summa võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks esitatud projekti puhul on 522 905 eurot ja soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks esitatud projekti puhul on 784 357 eurot. 2 Omafinantseeringu minimaalne määr on üks protsent projekti abikõlblikest kuludest. 3 Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 11 ja 12 ning § 7 punktides 9 ja 10 nimetatud omafinantseering kokku võib moodustada käesoleva määruse alusel esitatud projekti abikõlblikust maksumusest kuni 20 protsenti. 4 Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 3 ja § 7 punktis 3 sätestatud tegevuse raames tehtavate uuringute ja analüüside maksumus kokku võib moodustada projekti abikõlblikust maksumusest kuni 20 protsenti. 9 Abikõlblikud kulud 1 Projekti otsene kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, dokumentaalselt tõendatud ja tekkinud projekti elluviimise perioodil tehtud toetatava tegevuse käigus. 2 Projekti otsene kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus projekti tulemuse saavutamiseks. 3 Projekti kaudsed kulud on projekti elluviimisega seotud halduskulud ja administreerimise kulud. 4 Projekti kaudsed kulud võivad moodustada otsestest kuludest kümme protsenti. 10 Abikõlbmatud kulud Abikõlbmatud kulud on: 1 investeering kinnisvarasse ja taristusse; 2 kapitalirent; 3 vara amortisatsiooni kulu; 4 kinnisvara remondikulu; 5 mootorsõiduki, maastiku- ja veesõiduki ning drooni soetamis-, rendi- ja ülalpidamiskulu, välja arvatud sõiduki kasutusrendi- ja kütusekulu lähetuskulu osana ja isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis maksuvaba piirmäära ulatuses; 6 tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikutelt kauba ja teenuse ostmise kulu; 7 rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse täitmata jätmise korral makstav leppetrahv ja viivis ning vaide- ja kohtumenetluse menetluskulu; 8 intress laenult ja võlalt ning laenu ja võla teenindamise tasu ja viivis; 9 kulu, mille katteks on juba toetust eraldatud või makstud välistoetuse, riigieelarve või muudest avaliku sektori vahenditest; 10 käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. 11 Projekti elluviimise periood 1 Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal tehakse projekti tegevused ja tekivad projekti elluviimisega kaasnevad kulud. 2 Projekti elluviimise periood võib alata 1. jaanuaril 2025. aastal või hiljem. Projekti elluviimise periood peab kestma kuni 31. detsembrini 2027. aastal. 3 Projekti elluviimise perioodi võib põhjendatud juhul pikendada kokku kuni kuus kuud. 4 Pikendamise taotlus esitatakse mitte hiljem kui 30 päeva enne projekti elluviimise perioodi lõppkuupäeva. RTK kooskõlastab pikendamise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. 4 Riigiabi 12 Riigiabi 1 Kui toetust antakse riigiabina, on see riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. 2 Toetust ei anta taotlejale, kes on jätnud talle Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või ühisturuga kokkusobimatuks, esitatud abi tagasimaksmise korralduse täitmata. 13 Vähese tähtsusega abi 1 Kui toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 2 Vähese tähtsusega abi ei anta VTA määruse artikli 1 punktis 1 sätestatud juhtudel. 3 Määruse alusel antav ja eelneval kolmel aastal antud abi ühele ettevõtjale ei tohi majandusaasta jooksul ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 nimetatud summat. 4 Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. 5 VTA määruse kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. 5 Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 14 Nõuded taotlejale ja partnerile 1 Taotleja on vabaühendus. 2 Taotleja võib toetatavate tegevuste elluviimisse kaasata partnereid. Partner on Eestis registreeritud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb toetatavates tegevustes ja kellel tekivad selle käigus kulud ning kelle osalemine projektis on vajalik soovitud tulemuse saavutamiseks. 3 Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele nõuetele: 1 maksu- ja maksevõlg riigile koos intressiga on väiksem kui 100 eurot või see on ajatatud ning maksed peavad olema tehtud ajakava kohaselt; 2 ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning nende suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust; 3 juhtorgani liikmetel puudub karistus karistusseadustiku §-des 151–153¹, 199–218, 290¹–300¹, 333–349 ja 372–402⁴ sätestatud süüteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud; 4 nõuetekohaselt on täidetud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide ja registrile, kus nad on registreeritud, majandusaasta aruannete esitamise kohustus, kui see on nõutav; 5 omab oma tegevust eesti keeles tutvustavat avalikkusele kättesaadavat veebilehte või sotsiaalmeediakanalit; 6 võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks esitatud taotluse puhul peab taotlejal olema vähemalt kolmeaastane tõendatav huvikaitse kogemus võrdsete võimaluste edendamisel ning partneril vähemalt üheaastane tõendatav asjakohaste siht- ja sidusrühmadega tegutsemise kogemus võrdsete võimaluste edendamise valdkonnas; 7 soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks esitatud taotluse puhul peab taotlejal olema vähemalt kolmeaastane tõendatav huvikaitse kogemus soolise võrdsuse edendamisel ning partneril vähemalt üheaastane tõendatav asjakohaste siht- ja sidusrühmadega tegutsemise kogemus soolise võrdsuse valdkonnas. 15 Nõuded taotlusele Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente: 1 teave, kas toetust taotletakse võrdsete võimaluste edendamise või soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks; 2 taotleja nimi, registrikood, aadress, e-posti aadress, § 14 lõike 3 punktis 6 või 7 nimetatud kogemuse kirjeldus; 3 partneri kaasamisel partneri nimi, registrikood, aadress ja e-posti aadress, § 14 lõike 3 punktis 6 või 7 nimetatud kogemuse kirjeldus, kaasamise vajaduse põhjendus ja partneri elluviidavad tegevused; 4 partneri kinnituskiri projektis osalemiseks; 5 projekti eesmärk, selle saavutamise tähtaeg, elluviidavad tegevused, nende väljund ja tulemus ning tulemuse tõendamine; 6 projektijuhi ning taotleja ja partneri tegevuste peamiste elluviijate elulookirjeldus ning rollide kirjeldus projektis; 7 tegevuste ajakava; 8 tegevuste kaupa lahti kirjutatud eelarve; 9 toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest; 10 paragrahvi 6 lõike 1 punktides 11 ja 12 ning § 7 punktides 9 ja 10 nimetatud omafinantseeringu toetuse taotlemisel kirjeldus käesoleva määruse alusel toetatavatest tegevustest, mille elluviimiseks omafinantseeringuks taotletud summat kasutatakse juhul, kui omafinantseeringut eeldava projekti taotlust ei rahuldata; 11 paragrahvi 6 lõike 1 punktis 11 või 12 või § 7 punktis 9 või 10 nimetatud omafinantseeringuks toetuse taotlemisel omafinantseeringut eeldava projekti konkursi või taotlusvooru väljakuulutamise teade koos selle raames kavandatava tegevuse kirjelduse ja omafinantseeringut sisaldava planeeritava eelarvega; 12 taotluse on allkirjastanud allkirjaõiguslik isik; 13 volikiri, kui taotluse allkirjastanud isik tegutseb volituse alusel. 16 Täiendavad nõuded võrdsete võimaluste edendamise eesmärgil esitatud taotlusele 1 Võrdsete võimaluste edendamise eesmärgil esitatud taotlus peab sisaldama võrdse kohtlemise või võrdsete võimaluste alast huvikaitsetegevust ning vähemalt kolmele erinevale lõikes 2 nimetatud kasusaajate sihtrühmale suunatud tegevusi võrdsete võimaluste edendamiseks. 2 Kasusaajate sihtrühmad on: 1 paragrahvi 2 punktis 7 sätestatud tunnuste põhjal vähemusgruppidesse kuuluvad inimesed; 2 tööandjad; 3 haridustöötajad; 4 riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tasandi poliitikakujundajad; 5 riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tasandi poliitikarakendajad; 6 riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tasandi otsustajad. 3 Võrdsete võimaluste edendamise eesmärgi saavutamiseks võib taotleja lõikes 2 sätestatud sihtrühmi täpsustada ning esitada lisaks teisi olulisi sihtrühmi, kellele suunatud tegevuste sisu ja eesmärgid on taotluses põhjendatud. 17 Täiendavad nõuded soolise võrdsuse edendamise eesmärgil esitatud taotlusele 1 Soolise võrdsuse edendamise eesmärgil esitatud taotlus peab sisaldama soolise võrdsuse alast huvikaitsetegevust ning vähemalt kolmele erinevale lõikes 2 nimetatud kasusaajate sihtrühmale suunatud tegevusi soolise võrdsuse edendamiseks. 2 Kasusaajate sihtrühmad on: 1 avalikkus; 2 noored; 3 tööealised inimesed; 4 vanemaealised inimesed; 5 paragrahvi 16 lõike 2 punktides 2–6 nimetatud sihtrühmad. 3 Soolise võrdsuse edendamise eesmärgi saavutamiseks võib taotleja lõikes 2 nimetatud sihtrühmi täpsustada, samuti esitada veel olulisi sihtrühmi, kellele suunatud tegevuste sisu ja eesmärgid on taotluses põhjendatud. 6 Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine 18 Toetuse taotlemine 1 Toetust taotletakse vooruliselt. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastab RTK-le taotlusvooru ajakava. 2 RTK teavitab oma veebilehel taotlusvooru avamise ja sulgumise kuupäevast ning toetuste eelarvest vähemalt kümme tööpäeva enne taotlusvooru avamise päeva. 3 Taotlusvoor on avatud 21 kalendripäeva. Kui vooru tähtpäev langeb nädalavahetusele või riigipühale, siis taotlusvoor suletakse järgneval tööpäeval. 4 Sama taotleja võib toetust taotleda § 5 punktis 1 ja punktis 2 nimetatud eesmärgil ühe korra. Igaks toetuse andmise eesmärgiks esitatakse eraldi taotlus. 5 Kui taotlust ei esitata taotlusvooru tähtajaks, jäetakse taotlus läbi vaatamata. 19 Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine 1 RTK kontrollib taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust kümne tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates. 2 Kui partneri nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse partneri nõuetele mittevastavus, teavitatakse sellest esimesel võimalusel taotlejat ja tehakse ettepanek viie tööpäeva jooksul asendada partner nõuetele vastava partneriga või muuta taotlust nii, et partnerit ei kaasata. Antud tähtaja võrra pikeneb lõikes 1 sätestatud tähtaeg. 3 Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse taotluses puudusi, teavitatakse sellest esimesel võimalusel taotlejat ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg kuni viis tööpäeva, mille võrra pikeneb lõikes 1 sätestatud tähtaeg. 4 Taotlejal on õigus esitatud taotlust muuta vaid RTK osutatud puuduste kõrvaldamiseks. 5 Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlust sisuliselt hindamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1 taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid; 2 taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud; 3 taotlust on lubamatult muudetud; 4 taotleja, partner või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele ning mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada; 5 taotleja või partner ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust või mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist. 6 RTK teavitab § 20 lõikes 1 sätestatud komisjoni taotlustest, mille osas vastavad nõuetele taotleja, partner ja taotlus, kahe tööpäeva jooksul taotluse läbivaatamisest arvates. 20 Taotluste menetlemine toetuse andmist korraldavas komisjonis 1 Kui taotleja, partner ja taotlus vastavad nõuetele, hindab toetuse andmist korraldav komisjon (edaspidi komisjon), kas taotluses kirjeldatud tegevused on põhjendatud ja tõhusad toetuse andmise eesmärgi täitmiseks ja kavandatud tulemuse saavutamiseks. 2 Komisjoni liikmed nimetab käskkirjaga majandus- ja tööstusminister. 3 Kui komisjoni hinnangul ei vasta taotluses kirjeldatud tegevused lõikes 1 sätestatule, peab komisjon taotlejaga läbirääkimisi taotluse sisu või eelarve muutmiseks. Komisjoni nimel peab taotlejaga läbirääkimisi komisjoni määratud esindaja (edaspidi läbirääkija). 4 Komisjon määrab taotlejaga läbirääkimiste pidamiseks tähtaja, mille võrra pikeneb kõigi taotluste menetlemise aeg. Komisjon teavitab taotlejaid nimetatud tähtajast. 5 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab RTK-d läbirääkimiste algatamisest, tähtajast ja sisust. 6 Läbirääkimiste tulemusena kokkuleppele jõudmise korral teavitab taotleja RTK-d soovist muuta taotlust. RTK saadab taotlejale taotluse muutmiseks tagasi. 7 Kui läbirääkimiste tulemusel on taotleja taotlust muutnud, teavitab RTK sellest läbirääkijat kahe tööpäeva jooksul. 8 Komisjoni ettepanekud taotlused hindamisele saata või rahuldamata jätta vormistatakse protokollina ja edastatakse e-kirjaga RTK-le hiljemalt allkirjastamisele järgneval tööpäeval. 9 Komisjon teeb läbirääkimiste tulemusel RTK-le ettepaneku taotlus sisulist hindamist läbi viimata rahuldamata jätta, kui: 1 taotlejaga peetud läbirääkimistel ei saavutatud kokkulepet taotluse sisu või eelarve muutmiseks; 2 taotleja ei esita läbirääkimiste järel RTK-le komisjoni määratud tähtajaks muudetud taotlust; 3 läbirääkimiste järel esitatud taotlus ei vasta saavutatud kokkuleppele. 21 Hindamiskriteeriumid Nõuetele vastava ja komisjonilt positiivse hinnangu saanud taotluses kirjeldatud projekti hindavad hindajad hindamisjuhendi (lisatud) alusel, mis põhineb hindamiskriteeriumitel: 1 projekti vajalikkuse põhjendatus ja vastavus sihtrühma vajadustele – null kuni viis punkti; 2 projekti eesmärgipärasus – null kuni kuus punkti; 3 projekti tegevuste, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ja põhjendatus ning nende omavaheline loogiline seos – null kuni viis punkti; 4 tegevuste mõju kestlikkus – null kuni viis punkti; 5 taotleja ja partneri teadmiste, oskuste ja kogemuste piisavus kavandatud tulemuste saavutamiseks – null kuni neli punkti; 6 eelarve põhjendatus, realistlikkus ja säästlikkus – null kuni viis punkti. 22 Taotluste hindamine 1 Hindajad nimetab käskkirjaga majandus- ja tööstusminister. Hindajana võib kaasata väliseksperdi. 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab hindajatest RTK-d, kes võimaldab hindajatele ligipääsu e-toetuse keskkonnas taotlustele ja nendega seotud materjalidele. 3 Hindajad peavad enne taotluste hindamist esitama MKM-le kirjaliku kinnituse oma sõltumatusest ja erapooletusest taotluste hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud info konfidentsiaalsena hoidmisest. 4 Kui hindaja on seotud taotluse ettevalmistamisega või taotleja või partneriga, kohustub ta viivitamata teavitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit ja RTK-d huvide konfliktist ning taandama ennast taotluse hindamisest. 5 Hindaja hindab taotlusi seitsme tööpäeva jooksul taotluste saamisest arvates. Iga taotlust hindab vähemalt kaks hindajat, kes esitavad individuaalse hinnangu. Hindamiskriteeriumite alusel leitakse punktide aritmeetiline keskmine. 6 RTK reastab hindamise tulemusel taotlused paremusjärjestuse saamiseks § 5 punktides 1 ja 2 nimetatud eesmärkide kaupa eraldi pingeritta alates suurima punktisumma saanud taotlusest. 7 Pingeritta reastatakse taotlused, mis on hindamise tulemusel saanud koondhindeks vähemalt 16 punkti ega ole üheski §-s 21 sätestatud hindamiskriteeriumis saanud null punkti. 8 Kui taotluseid hinnati võrdse punktisummaga, saab pingereas kõrgema koha taotlus, mille § 21 punktides 1 ja 2 nimetatud hindamiskriteeriumite liidetud punktisumma on suurem. 9 Kui lõikes 8 toodud punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha taotlus, mille § 21 punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumi punktisumma on suurem. 10 Kui lõikes 9 toodud punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha ajaliselt varem esitatud taotlus. 11 Taotlused rahuldatakse hindamisel tekkinud pingerea alusel eelarve ulatuses. 23 Taotluse rahuldamata jätmine 1 Hindamise läbinud taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1 hindamise tulemusena on taotluse koondhinne alla 16 punkti või taotlust on vähemalt ühes §-s 21 sätestatud hindamiskriteeriumis hinnatud null punktiga; 2 taotlusvooru eelarvet ja taotluste pingerida arvestades ei ole võimalik taotlust rahuldada; 3 taotleja või partner mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist. 2 Taotlejale tehakse otsus teatavaks kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. 24 Taotluse rahuldamise otsuse tegemine 1 Taotluse rahuldamise otsused tehakse kümne tööpäeva jooksul § 22 lõikes 11 nimetatud pingerea koostamisest arvates. 2 Taotluse rahuldamise otsuses määratakse vähemalt: 1 toetuse saaja nimi, registrikood; 2 toetuse kasutamise eesmärk; 3 toetatavad tegevused; 4 tegevuste elluviimise periood; 5 toetuse maksmise ja projekti tulemuste tõendamise kord; 6 aruannete esitamise kord. 7 Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 25 Taotluse rahuldamise otsuse muutmine 1 Põhjendatud juhtudel võib toetuse saaja taotleda toetatavate tegevuste, väljundi ja tulemuste muutmist, esitades RTK-le vastava taotluse. 2 RTK kooskõlastab lõikes 1 nimetatud muudatused enne muutmisotsuse tegemist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. 3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab muudatuse või keeldub sellest 20 tööpäeva jooksul puudusteta taotluse saamisest arvates. Muudatus jäetakse kooskõlastamata juhul, kui see seab kahtluse alla projekti eesmärgi, oodatava väljundi või tulemuse saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti elluviimise perioodil. 4 RTK koostab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse, kui on saanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt kooskõlastuse. Kooskõlastamisest keeldumisel taotluse rahuldamise otsust ei muudeta. 5 Väheoluliseks muudatuseks loetakse: 1 projekti tegevuse ajakava muutmine tingimusel, et tegevuse ja projekti lõpptähtaeg ei muutu; 2 projekti tegevuse muutmine tingimusel, et sellega ei muutu oluliselt tegevuse sisu ega väljund või tulemus ja selle sihttase. 6 Väheolulise muudatuse puhul ei taotleta taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Sellise muudatuse põhjendused esitatakse projekti vahe- ja lõpparuandes. 26 Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine 1 Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui: 1 ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud; 2 taotleja, toetuse saaja või partner on esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud esitamata; 3 toetuse saaja või partner rikub taotluse rahuldamise otsuses nimetatud kohustust; 4 toetuse saaja loobub toetusest. 2 Toetuse saaja tagastab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral saadud toetuse vastavalt tagasinõudmise otsusele. 3 RTK teavitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisest viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. 8 Toetuse maksmine ja aruannete esitamine 27 Kindlasummalise makse alusel kulude hüvitamine 1 Toetust makstakse ettemaksena toetuse saaja taotluse alusel järgmiselt: 1 esimene ettemakse, üks kolmandik toetuse summast, kümne tööpäeva jooksul pärast ettemaksetaotluse esitamist; 2 teine ettemakse, üks kolmandik toetuse summast, 2026. aasta jaanuaris; 3 kolmas ettemakse, üks kolmandik toetuse summast 2027. aasta jaanuaris. 2 Toetuse maksed võib osaliselt või täielikult peatada, kui: 1 vahearuandes esineb puudusi; 2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 3 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja või partner ei suuda ettenähtud ajaks kavandatud tulemusi saavutada; 4 toetuse võimaliku tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel või tagasinõutav summa ei ole lõplikult tagasi makstud; 5 toetuse saajale või partnerile või tema juhtorgani liikmele on esitatud kahtlustus § 14 lõike 3 punktis 3 nimetatud asjaolude suhtes. 3 Ettemakset või selle osa ei maksta, kui: 1 toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud ja RTK tunnistab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks; 2 toetuse saaja või partner ei võimalda või takistab kontrolli toetuse kasutamise üle; 3 toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumiseks. 4 Toetust tõendatakse kindlasummalise maksena: 1 aruandlusperioodiks tehtud ettemakse ulatuses vahearuande alusel, kui toetuse saaja on taotluse rahuldamise otsuses määratud projekti tulemuse vahearuande esitamise ajaks osaliselt saavutanud ja seda tõendanud, kuid tegevused tulemuse täielikuks saavutamiseks projekti raames jätkuvad, või kui tulemus on täielikult saavutatud ja tõendatud; 2 lõpparuande alusel, kui toetuse saaja on taotluse rahuldamise otsuses määratud projekti tulemuse täielikult saavutanud ja seda tõendanud või on selle osaliselt saavutanud ja seda tõendanud ning osaline saavutamine on põhjendatud. RT I 2026-02-26 14 126022026014 2026-03-01 5 Kui toetuse saaja on projekti lõpuks tulemuse saavutanud osaliselt, esitab ta selle kohta selgituse lõpparuandes. RT I 2026-02-26 14 126022026014 2026-03-01 6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium hindab, kas projekti lõpuks tulemuse osaline saavutamine on põhjendatud. Kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on tulemuse osaline saavutamine põhjendatud, loeb RTK toetuse tõendatuks. Kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei pea tulemuse osalist saavutamist põhjendatuks, teeb RTK saavutamata tulemuse osas tagasinõude otsuse. RT I 2026-02-26 14 126022026014 2026-03-01 28 Aruannete esitamine ja kontrollimine 1 Toetuse saaja esitab projekti elluviimise kohta vahearuaruande kaks korda aastas taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtpäevadeks. Kui taotluse rahuldamise otsuse kuupäeva ja vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui kuus kuud, siis vahearuannet ei esitata. 2 Toetuse saaja esitab lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul projekti elluviimise perioodi lõppkuupäevast arvates. 3 Aruannetes esitatakse tegevuste elluviimise, väljundite ja tulemuste näitajad ja saavutatud sihttasemed ning saavutamise info aruande andmeväljades nõutu kohaselt. 4 Kui toetust eraldati § 6 lõike 1 punktis 11 või 12 või § 7 punktis 9 või 10 nimetatud omafinantseeringuks, esitab toetuse saaja projekti lõpparuandega ka toetatud omafinantseeringuga projekti raames esitatud ja kinnitatud lõpparuande, või kui see ei ole lõpparuande esitamiseks võimalik, siis seniste tulemuste saavutamist tõendavad dokumendid. 5 RTK kontrollib aruannet 20 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. Puuduste korral antakse toetuse saajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mille võrra pikeneb aruande kontrollimise aeg. 6 RTK edastab aruande enne selle kinnitamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kooskõlastamiseks. 7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaatab aruande läbi kümne tööpäeva jooksul selle saamisest. Kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab aruande, kinnitab RTK selle viie tööpäeva jooksul kooskõlastuse saamisest arvates. 9 Toetuse saaja, partneri ning RTK õigused ja kohustused 29 Toetuse saaja ja partneri kohustused 1 Toetuse saaja ja partner on kohustatud: 1 kasutama toetust sihipäraselt ja otstarbekalt taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 2 teavitama RTK-d viivitamatult, kui ilmnevad tegevuse elluviimist raskendavad või takistavad asjaolud; 3 edastama RTK-le nõutud teabe, dokumendid ja muu küsitu kümne tööpäeva jooksul, välja arvatud juhul, kui asjaoludest tulenevalt on antud sellest erinev tähtaeg; 4 võimaldama RTK-l ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kontrollida toetuse kasutamise sihipärasust ja aruannete õigsust ning esitama selleks määratud tähtajaks nõutud andmed, dokumendid ja selgitused ning lubama kontrolli teostamiseks viibida oma ning partneri ruumides ja territooriumil; 5 maksma tagasinõutud toetuse nõuetekohaselt tagasi; 6 säilitama taotlemise, toetuse saamise ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni kolm aastat pärast projekti elluviimise perioodi lõppu ning riigiabi ja vähese tähtsusega abi saamisega seotud dokumente kümme aastat määruse alusel viimase abi andmisest arvates; 7 esitama projekti raames valminud trükise, koolitusmaterjali, andmekogu, uuringu aruande või muu sellise tulemuse koos aruandega ühes eksemplaris elektrooniliselt; 8 nimetama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates trükistes, reklaamides ja avalikel esinemistel, kasutades võimaluse korral Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele; 9 avalikustama oma veebilehel ja sotsiaalmeedia kanalis toetatud projekti nime, tulemused, kogu- ja toetussumma ning info olulisemate tegevuste ja tulemuste kohta; 10 lõpetama RTK või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõudel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sümboolika kasutamise; 11 tagama tegevuste elluviimisel minimaalse ökoloogilise jalajälje, lähtuma keskkonnasõbraliku sündmuse põhimõtetest ürituste korraldamisel, vähendama märkimisväärselt ühekordsete toodete ja pakendite kasutamist, digiprügi ja paberdokumentide hulka ning trükiste tellimist, tegelema transpordi tõhusama planeerimisega, tagades võimaluse korral osalemise distantsilt. 2 Kui toetust anti § 6 lõike 1 punktides 11 ja 12 ning § 7 punktides 9 ja 10 nimetatud omafinantseeringu hüvitamiseks, kohaldatakse käesoleva paragrahvi tingimusi niivõrd, kuivõrd need ei lähe vastuollu viidatud sätetes nimetatud projektile kohalduvate nõuetega. 30 Toetuse saaja ja partneri kohustused seoses hankimise ja ostumenetlusega 1 Toetuse saaja ja partner on kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. 2 Kui toetuse saaja või partner ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ning asja või teenuse (edaspidi ost) abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 100 000 euroga või sellest suurem, peab ta korraldama ostumenetluse riigihangete registris lähtudes lõigetes 4–5 sätestatud nõuetest. 3 Kui toetuse saaja või partner ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ning asja või teenuse abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 20 000–99 999,99 eurot, peab ta korraldama ostumenetluse lähtudes lõigetes 4 ja 6 sätestatud nõuetest. 4 Ostumenetlust korraldades järgitakse järgmisi põhimõtteid: 1 ostumenetluses koheldakse isikuid võrdselt ja ühetaoliselt; 2 ostumenetlus korraldatakse läbipaistvalt ja kontrollitavalt; 3 ostu kirjeldus tagab turuosaliste võrdse ligipääsu ostumenetlusele; 4 välditakse olukorda, kus tehingupartnerit võib pidada suguluse, hõimluse, juriidiliste isikutega seotuse või muul viisil seotuks toetuse saaja või tema projektiga seotud ametiisikuga, ja sellise olukorra ilmnedes teavitatakse sellest viivitamata RTK-d; 5 funktsionaalselt koos toimivat või samaliigilist ostu ei ole kunstlikult jagatud osadeks eesmärgiga vältida lõikes 2 nimetatud kohustust; 6 ostu tegemise kohta avaldatud teates või hinnapäringus kirjeldatakse läbirääkimiste korda juhul, kui pärast pakkumuse esitamist peetakse pakkujaga läbirääkimisi. 5 Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab lisaks lõikes 4 nimetatule vastama järgmistele nõuetele: 1 ostumenetluseks on seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust; 2 nimetatud on ostu tunnused, tehnilised andmed või muud ostu iseloomustavad andmed, millele pakkumus peab vastama; 3 määratud on pakkumuse esitamise tähtaeg, mis on ostu olemust arvestades proportsionaalne; 4 ostumenetlusega seotud teabevahetus toetuse saaja ja pakkuja vahel, sealhulgas juurdepääsu võimaldamine ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele, ning pakkumuste ja selgituste esitamine toimub riigihangete registris; 5 pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris; 6 RTK esindaja lisatakse riigihangete registris ostu juurde kui vaatleja; 7 punktis 1 nimetatud tingimusi ei või muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ega kalduda neist kõrvale parimat pakkumust valides; 8 teade ostumenetluse kohta on avalik; 9 ostumenetlus vastab lõike 6 punktis 5 nimetatud nõudele. 6 Ostumenetlus, mida ei korraldata riigihangete registris, peab lisaks lõikes 3 nimetatule vastama järgmistele nõuetele: 1 ostumenetluse korraldamiseks on seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust; 2 hinnapäringud ja saadud pakkumused on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 3 hinnapäring esitatakse vähemalt kahele üksteisest sõltumatule ettevõtjale, välja arvatud juhul, kui kavandatava ostu turul puudub konkurents, mille puudumist peab toetuse saaja põhjendama; 4 ostumenetlust puudutavat dokumentatsiooni, sealhulgas elektrooniliselt või paberkandjal toimunud kirjavahetust pakkuja ja toetuse saaja vahel ning teisi ostumenetluse tõendeid, säilitatakse dokumentide säilitamistähtaja lõpuni; 5 ostumenetluse tulemusel sõlmitakse leping hinnapäringus ja pakkumuses nimetatud tingimustel. 7 Toetuse saaja ja partner peavad teenuste ja toodete, sealhulgas mööbli, puhastustoodete, kontoritarvete ja IT-seadmete, hankimisel lähtuma keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määrusest nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused”. 31 Toetuse saaja ja partneri õigused Toetuse saajal ja partneril on õigus saada RTK-lt infot, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ning toetuse saaja ja partneri kohustustega. 32 RTK kohustused RTK on kohustatud: 1 säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi käsitlevaid andmeid kümne aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates; 2 kandma riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta; 3 edastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile § 29 lõike 1 punktis 7 nimetatud materjalid. 33 RTK õigused RTK-l on õigus: 1 teha toetuse saaja ja partneri juures projekti tegevuste elluviimise kontrolli; 2 tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega; 3 nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist taotluses sisalduva kindlasummalise makse tegevuste, eesmärkide ja tulemuste kohta, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja ja partneri kohustuste nõuetekohast täitmist. 34 Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine 1 RTK teeb toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse kaalutlusõiguse alusel järgmistel juhtudel: 1 toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata määruses või taotluse rahuldamise otsuses nimetatud kohustuse või nõude; 2 toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlus või kuulutatud välja pankrot; 3 ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 4 toetuse saaja on esitanud toetusest loobumise avalduse; 5 paragrahvi 27 lõikes 6 sätestatud juhul. 2 Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. 3 RTK võib toetuse tagasimaksmist toetuse saaja taotlusel ajatada. 4 Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja taotluse, milles on märgitud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud ajatamiskava. Toetuse saaja esitab RTK nõudmisel enda majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid. 5 Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb RTK otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. 6 Toetuse tagasimaksmist võib ajatada 12 kalendrikuuni ajatamise taotluse rahuldamise otsuse päevast arvates. Põhjendatud vajaduse korral võib RTK kooskõlastatult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga määrata pikema tagasimaksmise aja. 7 Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. 8 Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib RTK tunnistada toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagasimaksmist 30 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. 9 Toetuse tagasinõudmise ja ajatamise taotluse rahuldamise ning kehtetuks tunnistamise otsus edastatakse toetuse saajale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates haldusmenetluse seaduse §-des 26–29 sätestatud viisil. 10 Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. 11 Ebaseaduslik ja väärkasutatud riigiabi nõutakse tagasi konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatud alustel ja korras. 12 Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui: 1 tagasinõutav summa on väiksem kui 100 eurot; 2 puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse ettenähtud tähtajaks; 3 toetuse saaja avastas ja teatas RTK-le esimesel võimalusel, et talle on toetust makstud alusetult, ning tagastas selle; 4 kohustust või nõuet ei täideta toetuse saajast sõltumatute erakordsete või ettenägematute asjaolude tõttu. Lisa Hindamisjuhend