Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (edaspidi sihtasutus) juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan isikus, kes tegutseb põhikirja alusel, teiselt poolt (edaspidi koos pooled ja eraldi pool) sõlmivad käesoleva lepingu alljärgnevas:

1. LEPINGU DOKUMENDID

Käesoleva lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja lepingu lisadest, milles lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ja pärast lepingu sõlmimist ning mis on lepingu lahutamatuteks osadeks ja moodustavad koos lepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel.

2. LEPINGU ESE

2.1. Lepingu esemeks on Testide andmekogu volitatud töötleja ülesannete täitmine sihtasutuse poolt lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 32 lõikest 1, keeleseaduse § 27 lõikest 2, kodakondsuse seaduse § 9 lõikest 5 ja nende alusel antud õigusaktidest ning Eesti hariduse infosüsteemi volitatud töötleja ülesannete täitmine sihtasutuse poolt lähtudes Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36⁶ lõikest 1 (edaspidi haldusülesanne).

2.2. Ministeerium volitab sihtasutust täitma haldusülesannet lepingus sätestatud tingimustel Testide infosüsteemi osas infosüsteemi majutamisega, hooldusega ja infotehnoloogiliste arendustegevusega seotud ülesannete ulatuses ning Eesti hariduse infosüsteemi osas kasutajatoe pakkumisega seotud ülesannete ulatuses, kooskõlas õigusaktidega.

2.3. Pooltel on õigus vastavalt vajadusele iga-aastasest tegevuskavast lähtudes täpsustada konkreetse aasta haldusülesande sisu, täitmise mahtu ja muid haldusülesande täitmisega seotud asjaolusid.

3. POOLTE KOHUSTUSED

3.1. Sihtasutus kohustub:
3.1.1. täitma haldusülesannet vastavalt lepingule ja õigusaktidele ning vastutama haldusülesandest tulenevate tegevuste korraldamise eest;
3.1.2. kasutama haldusülesande täitmiseks eraldatud vahendeid sihipäraselt, nõuetekohaselt, otstarbekalt ja läbipaistvalt;
3.1.3. tagama haldusülesande täitmiseks piisava arvu ja kvalifikatsiooniga töötajate olemasolu;
3.1.4. arvestama ministeeriumi poolt kirjalikult tehtud märkustega ja antud juhistega;
3.1.5. esitama ministeeriumile auditeeritud ja kinnitatud sihtasutuse majandusaasta aruande hiljemalt 30. aprilliks;
3.1.6. andma ministeeriumile teavet lepingu täitmise kohta vastavalt ministeeriumi esitatud taotlusele;
3.1.7. esitama ministeeriumile haldusülesande täitmise kohta aruande punktis 4.1 nimetatud kokkuleppes sätestatud korras ja vormil;
3.1.8. viivitamatult teatama ministeeriumile:
3.1.8.1. asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada sihtasutust lepingut täitmast;
3.1.8.2. lepingu muutmise vajalikkusest;
3.1.8.3. lepingu täitmisel esinevatest muudest probleemidest.

3.2. Ministeerium kohustub:
3.2.1. tegema sihtasutusega koostööd lepingu täitmisel.

4. HALDUSÜLESANDE RAHASTAMINE

4.1. Haldusülesande täitmiseks vajalike rahaliste vahendite eraldamiseks sihtasutusele ning haldusülesande rahastamise tingimuste määratlemiseks sõlmitakse poolte vahel iga-aastaselt eraldi kokkulepe.

5. JÄRELEVALVE HALDUSÜLESANDE TÄITMISE ÜLE

5.1. Järelevalvet haldusülesande täitmise üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium.

5.2. Järelevalve teostajal on õigus teha kõiki järelevalvetoiminguid haldusülesande täitmise kontrollimiseks ning sihtasutus on kohustutud järelevalve teostamisele kõigiti kaasa aitama.

6. HALDUSÜLESANDE TÄITMISE JÄRJEPIDEVUSE TAGAMINE

6.1. Lepingu lõppemisel või lõpetamisel mistahes põhjusel kohustub sihtasutus tegema koostööd isikuga, kes jätkab haldusülesande täitmist pärast lepingu lõpetamist.

6.2. Haldusülesande täitmise järjepidevuse tagamiseks ning haldusülesande täitmise tõrgeteta üleandmiseks on sihtasutus kohustatud ministeeriumile või ministeeriumi poolt nimetatud isikule tasuta üle andma kogu haldusülesande täitmisega seotud andmestiku, süsteemid, informatsiooni, dokumentatsiooni, tegevused jms.

6.3. Lähtudes haldusülesande täitmise järjepidevuse tagamise eesmärgist on ministeeriumil õigus määrata kindlaks lepingu punktide 6.1 ja 6.2 rakendamiseks vajalike toimingute sisu ja teostamise mõistlikke tähtaegu.

7. VASTUTUS

7.1. Pooled täidavad omapoolseid kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus, järgides vajalikku hoolsust ning arvestades tavasid ja praktikat.

7.2. Pooled vastutavad oma kohustuste süülise, mittevabandatava täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral, välja arvatud juhul kui täitmisest keeldumise või mittekohase täitmise õigus tuleneb lepingust või seadusest.

7.3. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimisel selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

7.4. Pooled ei vastuta kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest, kui kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise põhjustas teise poole tegevus või tegevusetus.

7.5. Pool teatab teisele poolele lepingu rikkumisest, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt, neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul arvates päevast, millal ta sai teada või pidi teada saama lepingu rikkumisest.

7.6. Pool ei vastuta kaudsete kahjude eest, mis teisele poolele lepingu rikkumisest on tekkinud (nt saamata jäänud tulu).

7.7. Sihtasutus on kohustatud hüvitama valeandmete esitamise, andmete muutumisest mitteteatamise või muudatuste nõutaval viisil vormistamata jätmise tagajärjel ministeeriumile tekkinud otsese kahju.

8. TEATED

8.1. Ministeeriumi ja sihtasutuse vahelised lepinguga seotud andmed ja tahteavaldused (edaspidi teated), kaasa arvatud lepingu rikkumisest teatamine, peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga, mis ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi, või kui käesolevas lepingus on ette nähtud teisiti.

8.2. Lepinguga seotud teateid võib ministeeriumi nimel esitada, sh teha märkuseid ja anda juhised, ministeeriumi kantsler, asekantsler ja osakonnajuhatajad. Lepinguga seotud teateid võib sihtasutuse nimel esitada sh teha märkuseid, sihtasutuse juhatuse liige ja IKT teenuste arendusjuht.

8.3. Teade loetakse kättesaaduks, kui teade on saadetud digitaalselt allkirjastatuna teise poole lepingus sätestatud elektroonilise posti aadressile, saatmise päevale järgneval tööpäeval.

8.4. Informatiivset teadet võib edastada vahetult, telefoni või elektroonilise posti teel.

9. VAIDLUSTE LAHENDAMINE

9.1. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel.

9.2. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus ministeeriumi asukoha kohtus.

10. LEPINGU MUUTMINE

10.1. Lepingu muutmine toimub poolte vahel sõlmitud kirjaliku kokkuleppega, mis vormistatakse lepingu lisana.

10.2. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab sellekohase ettepaneku teisele poolele kirjalikult. Teine pool on kohustatud kirjalikult vastama ettepanekule kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumise korral tuleb seda kirjalikult põhjendada.

10.3. Ministeerium võib lepingut ühepoolselt muuta olulise avaliku huvi kahjustamise vältimiseks. Eelkõige võib ministeerium lepingut ühepoolselt muuta, kui:
10.3.1. muudetakse lepingule kohalduvaid õigusakte;
10.3.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;
10.3.3. lepingu muutmist nõuab Riigikontroll.

11. LEPINGU KEHTIVUS JA LEPINGU LÕPETAMINE

11.1. Leping jõustub kolmandal (3) kalendripäeval pärast Riigi Teatajas avaldamist ja on sõlmitud tähtajatult.

11.2. Lepingu pooltel on õigus leping omavahelisel kirjalikul kokkuleppel igal ajal lõpetada.

11.3. Ministeerium võib lepingu ühepoolselt lõpetada olulise avaliku huvi kahjustamise vältimiseks. Eelkõige võib ministeerium lepingu ühepoolselt lõpetada teatades lepingu lõppemisest vähemalt kolm (3) kuud ette, kui:
11.3.1. sihtasutus on lepingut või haldusülesande täitmist reguleerivat õigusakti rikkunud korduvalt või oluliselt ja see on põhjustanud olulise kahju kolmandale isikule või tema varale;
11.3.2. sihtasutus on lepingut või haldusülesande täitmist reguleerivat õigusakti rikkunud korduvalt või oluliselt ja see on oluliselt kahjustanud haldusülesande täitmist või seadnud ohtu haldusülesande järjepideva täitmise;
11.3.3. haldusülesande täitmise üle järelevalvava asutuse või organi ettekirjutus on jäetud korduvalt täitmata;
11.3.4. muul seaduses sätestatud alusel.

11.4. Kui lepingu täitmine on pärast selle sõlmimist muutunud oluliselt raskemaks, eelkõige kui lepingu täitmisel ilmnevad asjaolud, mis võivad seada ohtu sihtasutuse tegevuse jätkumise, võib sihtasutus nõuda lepingu muutmist vastavalt uutele oludele. Kui see ei ole võimalik või kui ministeerium sellest keeldub, võib sihtasutus pöörduda kohtusse halduslepingu lõpetamise taotlusega.

12. LÕPPSÄTTED

12.1. Lepingu peatükkide ja punktide pealkirjad on ainult lugemise hõlbustamiseks ja nad ei mõjuta mingil määral peatükkide ega punktide sisu tõlgendamist. Kui kontekst seda nõuab, tähendavad ainsuses olevad sõnad lepingus mitmust ja vastupidi. Iga lepingu punkti tõlgendatakse koos vastavate teiste punktidega, lähtudes lepingu mõttest ja eesmärgist ning poolte omavahelisest praktikast.

12.2. Kui ükskõik milline lepingu säte on või osutub tühiseks või jõustamatuks, on poolte tahteks, et lepingu ülejäänud sätted jääksid kehtima.

12.3. Lepingust tuleneva õiguse teostamisel esinev viivitus ei tähenda sellest õigusest ja kohustusest loobumist, ühegi õiguse eraldi või osaline täitmine ei välista selle õiguse edasist teostamist ega ühegi teise õiguse teostamist.

12.4. Pooled ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

12.5. Käesoleva lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.

12.6. Leping on sõlmitud elektroonilises vormis ning allkirjastatud digitaalselt.

13. POOLTE REKVISIIDID JA ALLKIRJAD