Vabariigi Valitsus määrus terviktekst avaldamine avaldatud 2019-02-14 RT I 2019-02-21 2 121022019002 2019-04-27 10 RT I2026-01-2720266127012026006 2026-09-01 2035-02-28 1 2025-06-27 maarus_1_10.02.2010.xsd 127012026006 27 2026-01-26 Maret Mauer 1046164 Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri 2021-05-06 RT I 2021-05-12 1 112052021001 2021-05-15 , osaliselt 01.01.2024, 01.01.2025 ja 01.01.2031; jõustumine osaliselt muudetud 01.03.2035 [RT I, 27.01.2026, 3] 2023-06-22 RT I 2023-07-05 2 105072023002 2023-07-08 2024-06-13 RT I 2024-06-19 4 119062024004 2024-06-22 , osaliselt 01.07.2024 2024-12-12 RT I 2024-12-17 32 117122024032 2024-12-20 2025-06-19 RT I 2025-06-27 31 127062025031 2025-06-30 2025-06-26 RT I 2025-07-02 15 102072025015 2025-07-05 2026-01-22 RT I 2026-01-27 3 127012026003 2026-01-30 , osaliselt 01.09.2026 Määrus kehtestatakse § 42 lõike 3, § 42⁶ lõike 4 ja § 72 lõike 6³ alusel. RT I 2025-07-02 15 102072025015 2025-07-05 1 Üldsätted 1 Kohaldamisala 1 Määrusega kehtestatakse: 1 elektrisüsteemi varustuskindluse suhtes kohaldatavad nõuded; 2 elektrisüsteemi varustuskindlusest tulenevad tehnilised nõuded elektripaigaldistele; 3 elektrivarustuse piiramise ja katkestamise kord; 4 võrgust tarbitud või võrku antud elektrienergia mõõtmisele ja mõõteseadmetele kohaldatavad tehnilised ja metroloogianõuded; 5 võrguga ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise kord; 6 võrguettevõtja poolt võrguga ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest võetava tasu arvestamise kord; 7 põhivõrguettevõtja ja naaberriikide asjaomaste võrguettevõtjate tehnilise koostöö tingimused. 2 Paragrahvi 16 kohaldatakse järgmistele tootmismoodulitele: 1 tootmismoodulid, mis täidavad komisjoni määruse (EL) 2016/631, millega kehtestatakse võrgueeskiri elektritootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (ELT L 112, 27.4.2016, lk 1–68), artikli 4 lõikes 1 sätestatud tingimusi; 2 tootmismoodulid, mis ei vasta komisjoni määruse (EL) 2016/631 artikli 4 lõikes 2 sätestatud tingimustele; 3 komisjoni määruse (EL) 2016/631 artikli 4 kohased olemasolevad tootmismoodulid, mille kohta on süsteemihaldurile esitatud taotlus komisjoni määruse (EL) 2016/631 nõuete rakendamiseks. 2 Terminid 1 Määruses kasutatakse termineid järgmiste õigusaktide tähenduses: 1 elektrituruseaduse § 3; 2 komisjoni määruse 2016/631 artikkel 2; 3 komisjoni määruse 2016/1388, millega kehtestatakse võrgueeskiri tarbimise ühendamise kohta (ELT L 223, 18.8.2016, lk 10–54), artikkel 2; 4 komisjoni määruse 2016/1447, millega kehtestatakse võrgueeskiri alalisvooluülekandesüsteemide ja alalisvooluühendusega energiapargimoodulite võrguühenduse nõuete kohta (ELT L 241, 8.9.2016, lk 1–65), artikkel 2; 5 komisjoni määruse 2017/1485, millega kehtestatakse elektri ülekandesüsteemi käidueeskiri (ELT L 220, 25.8.2017, lk 1–120), artikkel 3; 6 komisjoni määruse 2017/2196, millega kehtestatakse elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise eeskiri (ELT L 312, 28.11.2017, lk 54–85), artikkel 3. 2 Lisaks lõikes 1 nimetatule kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1 avariitõrjeautomaatika – elektrisüsteemi stabiilse talitluse tagamiseks ja elektrisüsteemi kustumise vältimiseks mõeldud automaatikaseadmed, välja arvatud automaatikaseadmed, millega muudetakse süsteemihalduri ja turuosalise vahelise kokkuleppe alusel turuosalise tootmis- või tarbimisvõimsust ning lülitatakse vajaduse korral sisse või välja turuosalise elektriseadmeid; 2 elektrisüsteemi töökindlus – elektrisüsteemi võime tagada elektrijaamade ja elektrivõrkude koostöö elektrisüsteemi talitluses; 3 liitumiskilp – elektrikilp, milles asub liitumispunkt; 4 mõõtesüsteem – mõõtevahendite ja lisaseadmete kogum, mis on ette nähtud võrgust tarbitud või võrku antud elektrienergia parameetrite määramiseks; 5 N-1-1 – ühe elektrisüsteemi elemendi avariiline väljalülitumine, kui mõni elektrisüsteemi tööd oluliselt mõjutav element on hoolduses või remondis; 6 piirkond – 330 kV pingega alajaama toitepiirkond; 7 sagedusautomaat – elektrisüsteemi sageduse järgi koormuse juhtimise automaat; 8 tarbimistingimused – pingesüsteem, võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrgust tarbimisel, elektrivarustuse lubatud katkestusaeg või elektrivarustuse taastamise aeg, liitumispunkti asukoht; 9 tootmistingimused – pingesüsteem, tootmismooduli tüüp ja maksimumvõimsus, võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrku andmisel, elektrivarustuse lubatud katkestusaeg või elektrivarustuse taastamise aeg, liitumispunkti asukoht. 2 Elektrisüsteemi varustuskindlus 1 Üldnõuded 3 Nõuded varustuskindlusele 1 Elektrisüsteemi ühtsus ja töövõime peavad häiringu korral säilima. Ühe piirkonna varustuskindluse säilitamisest tähtsam on säilitada süsteemi kui terviku varustuskindlus. 2 Elektrisüsteemi talitlust ja arengut kavandades tuleb arvestada, et sagedamini esinevad häiringud N-1 ja N-1-1 ei põhjustaks pinge või sageduse või muude suuruste kõrvalekaldeid komisjoni määrusega (EL) 2017/1485 sätestatud piiridest, ulatuslikke toitekatkestusi või süsteemi stabiilsuse kadumist. 3 Häiringu ajal ja häiringu tõttu tekkinud olukorras võivad elektrisüsteem ja selle osad talitleda tavalisest väiksema töö- ja varustuskindlusega, kui see on vajalik häiringu lokaliseerimiseks või kõrvaldamiseks või tarbijate elektrivarustuse taastamiseks. Põhivõrku arendades ja käitades arvestab süsteemihaldur, et riketest tingitud toitekatkestused ei ületaks elektrituruseaduse § 65 lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud piirväärtusi. 4 Elektrisüsteemi töövõime tagamiseks võib süsteemihaldur koostöös Läti ja Leedu süsteemihalduritega eraldada elektrisüsteemi paralleeltalitlusega sünkroonalast. 2 Elektrisüsteemi varustuskindluse kavandamine ja haldamine 4 Elektrisüsteemi elektrivõimsuse bilansi kavandamine ja haldamine 1 Elektrisüsteemis olevate tootmismoodulite võimsus peab rahuldama süsteemi või selle osa tarbimise nõudluse pärast avariitõrjeautomaatika talitlemist ning tagama lühisvoolude vajaliku taseme. 2 Lõiget 1 kohaldatakse tavatalitluse, N-1 häiringute ja kavandatud elektrienergia saamata jäämise suhtes. 3 Elektrisüsteemi töövõime tagamiseks hädaseisundi korral peab süsteemis olema piisav reserv. 4 Süsteemihalduril on õigus hallata tootmismoodulite väljastatavat võimsust seadmete tehniliselt võimaliku reservi ulatuses juhul, kui see on vajalik elektrisüsteemi varustuskindluse tagamiseks või riikidevaheliste lepingute täitmiseks. 5 Elektrisüsteemi stabiilsuse planeerimine 1 Elektrisüsteemi tavatalitlus peab vastama komisjoni määruses (EL) 2017/1485 sätestatud nõuetele. 2 Staatilise stabiilsuse tagamiseks peab generaatorite staatilise stabiilsuse varu tavatalitluses olema vähemalt 20% ja avariijärgses talitluses vähemalt 8%. Generaatori stabiilsuse varutegur kP arvutatakse järgmise valemiga: kus P₀ on generaatorist väljastatav aktiivvõimsus; P_max on generaatoriga ühendatud elektrisüsteemi võimsuse nurkkarakteristiku amplituud. 3 Võrguettevõtja tagab elektrivõrgu osade ühenduste staatilise stabiilsuse aktiivvõimsuse järgi. Ühenduse aktiivvõimsusest lähtudes arvutatakse varutegur järgmise valemiga: kus P_max on ühenduse staatilise stabiilsuse piirile vastav aktiivvõimsus; P on ühendust läbiv aktiivvõimsus; ΔP on ühenduses sel režiimil esinevate ebaregulaarsete aktiivvõimsuse võngete amplituudväärtus. 4 Ühenduse aktiivvõimsuse järgi arvutatav staatilise stabiilsuse varutegur peab tavatalitluses olema vähemalt 20% ja avariijärgses talitluses vähemalt 8%. 5 Elektrivõrgu sõlmedes ja tarbija liitumispunktides tagab võrguettevõtja staatilise stabiilsuse pinge järgi. Pinge järgi arvutatakse varutegur valemiga: kus U_kr on vaadeldava koormussõlme staatilise stabiilsuse piirile vastav pinge; U on koormussõlme pinge. 6 Pinge järgi arvutatav staatilise stabiilsuse varutegur peab tavatalitluses olema vähemalt 15% ja avariijärgses talitluses vähemalt 10%. 6 Varustuskindluse tagamise abinõude rakendamine 1 Elektrisüsteemis tegutsev elektriettevõtja rakendab varustuskindluse tagamise abinõusid süsteemihalduri korraldusel. 2 Elektrisüsteemi või selle osa varustuskindluse tagamiseks võib süsteemihaldur hädaseisundi korral lülitada tarbimise või tootmise tehniliselt vajalikus mahus välja. 7 Avariitõrjeautomaatika talitlemine elektrisüsteemi kustumise vältimiseks 1 Häiringu tagajärjel peavad rakenduma sagedusautomaadid, et tagada elektrisüsteemis tootmise ja tarbimise tasakaal. Sageduse lubatud piirid sätestatakse komisjoni määruse (EL) 2017/2196 kohases süsteemikaitsekavas. 2 Kui häiringu tõttu langeb elektrisüsteemist välja üle ühe elemendi, võib rakendada pinge järgi koormuse vähendamise automaate, mis võivad ühes või mitmes piirkonnas välja lülitada kuni 80% võrguga ühendatud elektripaigaldistest. 3 Süsteemihaldur võib avariitõrjeautomaatikaga varustatud turuosalistelt nõuda avariitõrjeautomaatika korrektse toimimise kontrollimist või teha seda ise. 8 Elektrisüsteemi taaspingestamine Pärast elektrisüsteemi kustumist taaspingestab süsteemihaldur selle komisjoni määruse (EL) 2017/2196 kohase taastamiskava alusel. 3 Elektrisüsteemi häiringud ja nende tagajärjed 9 Ühe elemendi väljalülitumine (N-1) 1 Ühe elemendi väljalülitumine ei tohi põhjustada kogu piirkonna tarbijate elektrivarustuse katkestust ega avariitõrjeautomaatika talitlemist. 2 Süsteemihaldur kõrvaldab elektrisüsteemi häiringu komisjoni määruse (EL) 2017/2196 kohase süsteemikaitsekava järgi. 3 Elektrisüsteemi tavatalitluse ja hooldustalitluse korral ei ole kogu piirkonda hõlmav elektrikatkestus lubatud. 10 Kahe elemendi samaaegne väljalülitumine (N-2) 1 Kahe elemendi samaaegne väljalülitumine ei tohi põhjustada elektrisüsteemi kustumist. 2 Kahe elemendi väljalülitumise korral on lubatud ühe või mitme piirkonna või kuni 80% kogu elektrisüsteemi tarbimise väljalülitumine. 3 Kahe elemendi väljalülitumise korral on tava- ja hooldustalitlusel kohaliku elektrivarustuse katkestus lubatud. 4 Elektrisüsteemi tavatalitluse korral võib piirkonnas katkestada kuni 80% tarbijate elektrivarustuse, kui seal toimib avariitõrjeautomaatika. 5 Plaanilise hoolduse korral võib katkestada kogu piirkonna elektrivarustuse. 6 Tavatalitluse ja plaanilise hoolduse korral ei või mitme piirkonna elektrivarustust samal ajal katkestada. Neil juhtudel on lubatud avariiautomaatika toimimine. 11 Enam kui kahe elemendi samaaegne avariiline väljalülitumine (N-X) 1 Enam kui kahe elemendi samaaegse häiringu tagajärjel võib kogu elektrisüsteem kaotada stabiilsuse ja jaguneda iseseisvateks osadeks ning tekitada seeläbi mõne piirkonna täieliku elektrikatkestuse. 2 Lõikes 1 nimetatud häiringute kõrvaldamiseks töötab süsteemihaldur välja plaani, milles nähakse ette elektrisüsteemi terviklikkuse ja varustuskindluse taastamine. Süsteemihaldur paigaldab avariitõrjeautomaatika seadmed, et vältida häiringute tagajärjel kogu elektrisüsteemi kustumist. 12 Elektrisüsteemi töökindluse kriteeriumid Elektrisüsteemi töökindluse kriteeriumid on esitatud lisas „Elektrisüsteemi talitluse nõuded”. 4 Tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajalik tootmisvaru 13 Elektrisüsteemi piisavus 1 Elektrisüsteemi piisavus on elektrisüsteemi võime tagada elektri tarbimise ja tootmise vaheline tasakaal normaalolukorras, arvestades elektrisüsteemi piisavust mõjutavaid planeeritud katkestusi ja §-des 9–11 kirjeldatud häiringuid. 2 Süsteemihaldur hindab elektrisüsteemi piisavust elektrituruseaduse § 39 lõikes 7 nimetatud aruande koostamisel, kasutades käesolevas jaos sätestatut ning üleeuroopalisi ja regioonaalseid tootmispiisavuse analüüse. 3 Elektrisüsteemi piisavuse hindamiseks esitavad elektritootjad süsteemihaldurile tema hiljemalt 1. jaanuaril esitatud päringu korral vahetult järgnevaks 1. veebruariks järgneva viieteistkümne aasta kohta järgmised andmed: 1 installeeritud tootmisvõimsus iga sünkroonmooduli ja energiapargimooduli kohta; 2 konserveeritud tootmisvõimsus iga sünkroonmooduli ja energiapargimooduli kohta; 3 kasutatav tootmisvõimsus iga sünkroonmooduli ja energiapargimooduli kohta; 4 keskmiselt avariis olev tootmisvõimsus iga tootmisüksuse kohta; 5 plaanilises remondis olev tootmisvõimsus iga tootmisüksuse kohta; 6 rekonstrueerimisel olev tootmisvõimsus iga sünkroonmooduli ja energiapargimooduli kohta; 7 uus tootmisvõimsus iga sünkroonmooduli ja energiapargimooduli kohta; 8 teiste riikide reservides või võimsusmeetmes osalev tootmisvõimsus iga sünkroonmooduli ja energiapargimooduli kohta; 9 muud piirangud iga tootmismooduli kohta. 14 Tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hindamine Kehtetu - RT I 2021-05-12 1 112052021001 2024-01-01 14 1. ]]> Elektrisüsteemi tootmisvaru hindamine 1 Tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnangu koostab süsteemihaldur, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (ELT L 158, 14.06.2019, lk 54–124), artiklist 24. 2 Lõikes 1 nimetatud hinnangu koostamisel lähtutakse põhimõttest, et elektrisüsteemi varustuskindluse norm Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr (EL) 2019/943 artikli 25 mõistes ei ületa kaheksat tundi aastas ning varustuskindluse tagamiseks tehtud tarbimise juhtimise ja muude toimingute tulemusena eelduslikult tarnimata jääv elektrienergia kogus ei ületa 4,5 gigavatt-tundi aastas. RT I 2024-12-17 32 117122024032 2024-12-20 3 Kui lõikes 1 nimetatud hinnangu koostamisel selgub, et varustuskindluse norm või tarnimata jääv elektrienergia kogus on lõikes 2 sätestatust suurem, teavitab süsteemihaldur sellest viivitamata Konkurentsiametit ja Kliimaministeeriumi. RT I 2023-07-05 2 105072023002 2023-07-08 15 Hinnangute ja prognooside avaldamine 1 Süsteemihaldur koostab maksimaalse ja minimaalse tarbimise prognoosi, hindab baaskoormuse ja tipukoormuse võimalikku vahet ning avaldab selle oma veebilehel iga aasta 1. juuniks. Maksimaalse tarbimise prognoosi koostamisel lähtutakse aastaajale iseloomulikest ilmastikuoludest. 2 Süsteemihaldur avaldab § 14¹ lõikes 1 nimetatud hinnangu oma veebilehel hiljemalt iga aasta 15. detsembriks. RT I 2021-05-12 1 112052021001 2024-01-01 5 Elektrisüsteemi saartalitlusvõime tagamine 15 1. ]]> Elektrisüsteemi saartalitusvõime tagamine 1 Saartalitlusvõime tagamise teenust osutavatel elektritootjatel on õigus elektrituruseaduse § 66³ lõigete 2 ja 3 alusel kehtestatud tingimusi rikkumata toota ja müüa toodetud elektrienergiat elektrituru reegleid järgides. 2 Süsteemihalduril on vajaduse korral õigus esitada tellimusi saartalitlusvõime tagamise teenust osutavatele tootjatele, et tagada valmisolek elektrienergiasüsteemi isoleeritud tööks ja vajalikus koguses elektrienergia tootmiseks kümne järjestikuse kalendripäeva jooksul kalendriaastas. 3 Süsteemihaldur täpsustab lõikes 2 nimetatud saartalitlusvõime tagamisega seotud tingimusi elektrituruseaduse § 42⁵ lõike 5 punktis 1 nimetatud teenuse tehnilises kirjelduses. 4 Elektrituruseaduse § 42⁵ lõikes 2 nimetatud hankeleping sõlmitakse tähtajaga kuni 12 kuud. Vajaduse korral võib hankelepingu tähtaega pikendada kuni 12 kuud. 5 Saartalitlusvõime tagamise teenuse lubatud kaalutud keskmise kapitali hinna määr on kuni 31. detsembrini 2026. a järgmine: 1 taastuvenergia tehnoloogia korral kuni 7,5%; 2 muu tehnoloogia korral kuni 7,5%. RT I 2025-06-27 31 127062025031 2025-06-30 3 Tootmismoodulitele kohaldatavad tehnilised nõuded 16 Nõuded tootmismoodulitele 1 Tootmismoodulid jagunevad järgmistesse kategooriatesse: 1 A-tüüpi tootmismoodulid – liitumispunkti pinge on alla 110 kilovoldi (edaspidi kV) ja elektriline maksimumvõimsus on alla 0,5 megavati (edaspidi MW); 2 B-tüüpi tootmismoodulid – liitumispunkti pinge on alla 110 kV ja elektriline maksimumvõimsus on vähemalt 0,5 MW, kuid alla 5 MW; 3 C-tüüpi tootmismoodulid – liitumispunkti pinge on alla 110 kV ja elektriline maksimumvõimsus on vähemalt 5 MW, kuid alla 15 MW; 4 D-tüüpi tootmismoodulid – liitumispunkti pinge on vähemalt 110 kV või elektriline maksimumvõimsus on vähemalt 15 MW. 2 Tootmismoodulid peavad vastama komisjoni määruses (EL) 2016/631 sätestatud nõuetele. 4 Süsteemihalduri ja naaberriikide asjaomaste turuosaliste tehnilise koostöö tingimused 17 Elektrisüsteemi talitluse juhtimine sünkroonalas 1 Kui elektrisüsteem talitleb sünkroonalas ja lepingutega on osa sünkroonala talitluse korraldamisest tehtud sünkroonala operaatori ülesandeks, on sünkroonala korraldamise lepingulistel ülesannetel esimus süsteemi talitluse korraldamise ülesannete ees ja süsteemihaldur täidab esmajoones sünkroonala operaatori korraldusi. 2 Sünkroonalas talitleva elektrisüsteemi stabiilsusega seotud tehnikaküsimused lahendab süsteemihaldur koostöös sünkroonala operaatoriga. 18 Võimsuse ja energia reservid 1 Avariireserv on ette nähtud elektrisüsteemi tootmisvõimsuse või ülekandevõimsuse ootamatu väljalangemise asendamiseks. Sünkroonalas määratakse süsteemidevahelise avariireservi jaotus süsteemihaldurite vahelise lepinguga. 2 Reguleerimisreserv on ette nähtud selleks, et tagada elektrisüsteemi komisjoni määruse (EL) 2017/2195, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri (ELT L 312, 28.11.2017, lk 6–53), artikli 2 punkti 1 kohane tasakaalustamine. 3 Süsteemihaldur võib osta võimsuse reserve sünkroonala naaberelektrisüsteemidest. Ostukulud jaotatakse sünkroonala elektrisüsteemide vahel omavahelisel kokkuleppel. 4 Elektrisüsteemi reguleerimis- ja avariireservi suurus ja nende kasutamise kord määratakse süsteemihaldurite vahel sõlmitud lepingutega. 5 Elektrisüsteemide vahelise reservide hankimise ja kasutamise tagab süsteemihaldur. 5 Võrguga ühendamine ning tasu arvestamine 19 Liitumistaotlus ning tarbimis- ja tootmistingimuste muutmine 1 Uue võrguühenduse loomiseks või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks esitab turuosaline jaotusvõrguettevõtjale taotluse ning jaotusvõrguettevõtja nõudmisel järgmised andmed ja dokumendid: RT I 2024-06-19 4 119062024004 2024-06-22 1 võrguga ühendatava elektripaigaldise rajamist võimaldava planeeringu kehtestamise otsus, projekteerimistingimused või ehitusluba, mille kohaselt on võrguga ühendatav elektripaigaldis kooskõlas planeeringu maakasutus- ja ehitustingimustega, projekteerimistingimustega või ehitusloaga; 2 kehtetu - RT I 2024-06-19 4 119062024004 2024-06-22 3 dokumendid, mis kinnitavad, et turuosalisel, kes soovib võrguga liituda, on õiguslik alus kasutada kinnistut või ehitist, millele võrguühendust soovitakse. 1 1)]]> Uue võrguühenduse loomiseks või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks esitab turuosaline põhivõrguettevõtjale taotluse ning põhivõrguettevõtja nõudmisel järgmised andmed ja dokumendid: 1 võrguga ühendatava elektripaigaldise rajamist võimaldava planeeringu algatamise või planeeringu kehtestamise otsus; 2 liitumislepingu tüüptingimustes sätestatud andmed ja dokumendid. RT I 2024-06-19 4 119062024004 2024-06-22 1 2)]]> Avalikku veekokku rajatava tootmisseadme võrguga ühendamiseks või avalikus veekogus olemasoleva võrguühenduse tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks esitab turuosaline võrguettevõtjale koos liitumistaotlusega ehitusseadustiku § 113¹ lõikes 1 sätestatud hoonestusloa või lõikes 1² sätestatud meretuulepargi hoonestusloa keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. RT I 2024-06-19 4 119062024004 2024-07-01 2 Võrguettevõtjal puudub õigus nõuda lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente, kui olemasoleva võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmine ei eelda uue liitumispunkti ehitamist või lisatootmismooduli paigaldamist või kui võrguga ühendatakse kuni 15 kW võimsusega tootmismoodul. 3 Põhivõrguga luuakse uus võrguühendus nimipingel 110 kV või 330 kV. 4 Turuosaline, kes elektrituruseaduse § 22 lõike 2 kohaselt ei vaja võrguteenuse osutamiseks tegevusluba, võib liituda nii põhi- kui ka jaotusvõrguga. 5 Uue võrguühenduse loomise või olemasoleva võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmise korral määrab võrgu konfiguratsiooni ja tehnilised parameetrid võrguettevõtja. 6 Turuosalise soovil väljastab võrguettevõtja talle liitumise tehnilised tingimused, kus märgitakse eeldatav liitumistasu, info liitumisega seotud elektrivõrgu ümberehituste ja uute elektripaigaldiste kohta. 20 Liitumislepingu üldtingimused 1 Elektripaigaldisele uue võrguühenduse loomiseks või toimiva võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks väljastab võrguettevõtja taotluse alusel lepingupakkumise, mis sisaldab vähemalt järgmisi tingimusi: 1 soovitavad tarbimis- või tootmistingimused; 2 liitumistasu või tingimuste muutmise tasu suurus ja tasu maksmise tingimused; 3 uue võrguühenduse loomise või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tähtaeg; 4 lepingu muutmise ja lõpetamise tingimused. 2 Liitumislepingu pakkumine kehtib selle väljastamisest alates 60 päeva, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 3 Kui liitumislepingu täitmiseks ei ole projekteerimis- ja ehitustöid vaja teha, on võrguettevõtjal õigus liitumislepingu sõlmimisega seotud menetluse läbiviimise ja toimingute tegemisega kaasneva kulu eest esitada turuosalisele arve liitumislepingu ühe maksena. 21 Põhivõrguga liitumise leping 1 Põhivõrguettevõtja väljastab turuosalisele liitumislepingu pakkumise nõuetekohase taotluse vastuvõtmisest alates 90 päeva jooksul, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 2 Turuosalise ja põhivõrguettevõtja sõlmitud liitumislepingu kulupõhised osamaksed jagunevad järgmiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti: RT I 2025-07-02 15 102072025015 2025-07-05 1 esimene osamakse on 20% liitumislepingus ette nähtud esialgsest tasust; 2 teine osamakse on koos punktis 1 nimetatud osamaksega 70% tegelike kulude alusel kujunenud liitumistasust; RT I 2025-07-02 15 102072025015 2025-07-05 3 kolmas osamakse moodustab ülejäänud osa tegelikest kuludest, millest on maha arvatud punktide 1 ja 2 kohaselt tasutud summad. 3 Lõike 2 punktis 1 nimetatud osamakse tasub turuosaline liitumislepingu sõlmimisest alates 60 päeva jooksul ning punktide 2 ja 3 kohased osamaksed arve saamisest alates 45 päeva jooksul, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 4 Lõike 2 punkti 2 kohase arve esitab võrguettevõtja hanke võitja väljakuulutamisest alates 20 päeva jooksul ja punkti 3 kohase arve esitab põhivõrguettevõtja liitumispunkti valmimisest alates 30 päeva jooksul, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 5 Elektrituruseaduse § 72 lõikes 6³ sätestatud võrgutugevdustasu, võrguühendustasu, toimingutasu ja projektijuhtimise tasu tasutakse põhivõrguettevõtjale liitumislepingu sõlmimisest alates 60 päeva jooksul, kui ei ole kokku lepitud teisiti. RT I 2025-07-02 15 102072025015 2025-07-05 6 Kui liitumisleping lõpeb enne selle täitmist liitujast tingitud põhjustel, välja arvatud lõikes 7 nimetatud juhul, ei tagastata liitujale elektrituruseaduse § 72 lõikes 6³ sätestatud liitumistasusid. Kui liitumistasu on makstud vähem, kui on tehtud põhjendatud kulutusi liitumislepingu täitmiseks, on põhivõrguettevõtjal õigus nõuda liitujalt liitumislepingu täitmiseks tehtud põhjendatud kulutuste hüvitamist. RT I 2025-07-02 15 102072025015 2025-07-05 7 Liituja võib liitumislepingu üles öelda, kui liitumise käigus selgub, et liitumistasu kulupõhises komponendis sisalduva ehitushanke maksumus on üle kahe korra kallim võrreldes algselt liitumislepingus prognoositud ehitushanke maksumusega. Sellisel juhul arvestab põhivõrguettevõtja tagastatavast summast maha ülesütlemise hetkeks tekkinud ja ülesütlemise tõttu tulevikus tekkida võivad kulud ning tagastab lepingu lõppemisel liitujale tema makstud toimingu-, projektijuhtimis-, võrgutugevdus- ja võrguühendustasu ning liitumistasu kulupõhise komponendi eest tagastamisele kuuluva liitumistasu. RT I 2025-07-02 15 102072025015 2025-07-05 22 Jaotusvõrguga liitumise leping 1 Jaotusvõrguettevõtja väljastab turuosalisele liitumislepingu pakkumise nõuetekohase taotluse vastuvõtmisest alates 30 päeva jooksul, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 1 1)]]> Kui võrguga soovitakse ühendada kuni 15 kW võimsusega tootmismoodulit, mille taastuvast energiaallikast toodetavat elektrienergiat võrku ei anta, väljastab jaotusvõrguettevõtja turuosalisele liitumislepingu pakkumise 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse vastuvõtmisest arvates. RT I 2024-06-19 4 119062024004 2024-06-22 2 Kui jaotusvõrguettevõtja pakkumise tegemine sõltub põhivõrguettevõtja toimingust, väljastab jaotusvõrguettevõtja liitumislepingu pakkumise põhivõrguettevõtja toimingu tegemisest alates 30 päeva jooksul, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 3 Jaotusvõrguettevõtja ja turuosaline võivad liitumislepingu ja võrgulepingu sõlmida samal ajal. 23 Tootmismoodulite jaotusvõrguga ühendamisest teavitamine ja nende kooskõlastamine põhivõrguettevõtjaga 1 Võrguettevõtja esitab põhivõrguettevõtjale iga aasta 1. veebruariks andmed iga ühendatud sünkroonmooduli ja energiapargimooduli installeeritud netovõimsuse kohta põhivõrguga liitumispunktide kaupa. 2 Enne C- ja D-tüüpi tootmismooduli võrguga ühendamist kooskõlastab tootmismooduli omanik tootmismooduli elektriosa projekti ja komisjoni määruse (EL) 2016/631 kohase modelleerimismudeli põhivõrguettevõtjaga. 3 Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel võrguga ühendatud tootmismoodulite kohta iga aasta 1. juuniks järgmised andmed: 1 võrku lülitamise aeg; 2 liitumispunkti asukoht ja liitumispinge; 3 elektrijaama nimi; 4 elektrijaama tüüp; 5 liitumisvõimsus. 24 Tootmismoodulite võrguga ühendamise erisused 1 Kui liitumispakkumine väljastatakse tootjale, kes kasutab tootmiseks kuni 5 MW maksimaalse elektrilise võimsusega koostootmisjaama või kuni 200 kW elektrilise maksimumvõimsusega tootmismoodulit, ei arvesta põhivõrguettevõtja liitumispakkumist koostades: 1 teistele tootjatele väljastatud liitumispakkumisi; 2 tootmisvõimsusi, mille kohta on sõlmitud liitumisleping, kuid mille elektrivõrku lülitamine on kavandatud hilisemaks ajaks kui liitumispakkumist sooviva tootja tootmismoodulite võrku lülitamine. 2 Kui kuni 5 MW maksimaalse elektrilise võimsusega koostootmisjaaama või kuni 200 kW elektrilise maksimumvõimsusega tootmismooduli elektrivõrguga ühendamine mõjutab liitumislepingu sõlminud tootja liitumisvõimsust, loob põhivõrguettevõtja sellise tootmismooduli liitumiseks lisavõimsuse. Sel juhul arvatakse liitumiskulude hulka ka need kulud, mis tekivad juhul, kui võrgu arenduskohustus täidetakse liitumisest tingituna enne tähtaega. 3 Võrgu arenduskohustuse täitmise kulusid jaotusvõrgus ei arvata liitumistasu hulka, kui võrguettevõtja on asunud arenduskohustust täitma enne liitumistaotluse esitamist. Liitumistasu eeldatava suuruse määrab võrguettevõtja liitumispakkumises. RT I 2025-07-02 15 102072025015 2025-07-05 4 Võrguettevõtja on asunud arenduskohustuse täitmisele, kui vastav investeering on vähemalt liitumispakkumise esitamise või sellele järgneva aasta kinnitatud investeeringute kavas. 25 Liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu 1 Uue võrguühenduse loomise eest võetavat liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutades lähtub jaotusvõrguettevõtja selleks tehtavatest põhjendatud kulutustest ja põhivõrguettevõtja tema suhtes lõigetes 4–7 sätestatust. Liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu ja selle komponendid võivad põhineda keskmistel kuludel. RT I 2025-07-02 15 102072025015 2025-07-05 2 Jaotusvõrguettevõtja võetud summaarne liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu ei või aasta arvestuses olla suurem kui liitumislepingute täitmiseks tehtud kulutused. 3 Liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu hulka arvatakse uue tarbimis- või tootmisvõimsuse ühendamiseks või olemasolevate tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks vajalikud kulud. 4 Uue tootmisvõimsusega liitumisel või tootmisvõimsuse suurendamise korral olemasolevas põhivõrgus tasutakse elektrituruseaduse § 72 lõikes 6³ sätestatud liitumistasud võrguettevõtja kehtestatud hinnakirja alusel. RT I 2025-07-02 15 102072025015 2025-07-05 5 Uue tarbimisvõimsusega liitumisel või tarbimisvõimsuse suurendamise korral olemasolevas põhivõrgus arvestatakse võrguühendustasu põhivõrguettevõtja veebilehel avaldatud hinnakirja alusel. Tarbimisvõimsuse suurendamisel pärast seda, kui tarbimisvõimsust on 12 kuu jooksul vähendatud, arvestatakse vähendatud võimsuse osale juurde võimsuse lisamise tasu elektrituruseaduse § 72 lõikes 6³ sätestatud võrgutugevdustasu ulatuses. RT I 2025-07-02 15 102072025015 2025-07-05 6 Kui uus põhivõrguga liitumine või tarbimis- ja tootmistingimuste suurendamine toimub väljaspool olemasolevat põhivõrku, arvestatakse liitumistasu elektrituruseaduse § 72 lõikes 6³ nimetatud liitumistasu komponentide alusel. Liitumisel nii olemasolevasse põhivõrku, sealhulgas olemasoleva põhivõrguga ühendatud kliendi tarbimis- ja tootmistingimuste muutmisel, kui ka väljaspool olemasolevat põhivõrku kuuluvad põhivõrguettevõtjale kulupõhiselt hüvitamisele kõik sellised kulud, mida ei ole kajastatud põhivõrguettevõtja kehtestatud hinnakirjas. RT I 2025-07-02 15 102072025015 2025-07-05 7 Põhivõrguettevõtjal on õigus arvata liitumistasu hulka toimingu- ja menetlustasu või muu tasu elektrituruseaduse § 73 lõikes 1 nimetatud võrgutasude arvutamise metoodika kohaselt, kusjuures projektijuhtimistasu suurus on kehtestatud protsendina elektrituruseaduse § 72 lõikes 6³ sätestatud võrgutugevdustasu, võrguühendustasu ja kulupõhise liitumistasu kogumaksumusest. RT I 2025-07-02 15 102072025015 2025-07-05 26 Liitumispunkti asukoht ja kirjeldus 1 Liitumispunkt jaotusvõrguga kuni 1000-voldise (edaspidi V) pingega liitumise korral asub: 1 turuosalisele kuuluva kinnistu vahetus läheduses; 2 turuosalise kinnistul asuvas liitumiskilbis; 3 turuosalise kinnistul või kinnistu piiril asuva alajaama jaotusseadmes; 4 hoone liitumiskilbis või 5 turuosalise ja võrguettevõtja vahel kokkulepitud kohas. 2 Liitumispunkt jaotusvõrguga pingel üle 1000 V liitumise korral asub alajaama jaotusseadmes või õhuliinimastil, või turuosalise ja võrguettevõtja vahel kokkulepitud kohas. 3 Kui jaotusvõrguettevõtjaga on alla 1000 V pingega olemasoleva liitumispunkti asukoht dokumendiga määramata, asub liitumispunkt: 1 õhuliinilt toitmise korral toite poolt esimestel isolaatoritel, mis asuvad hoonel või torupüstikul; 2 tarbija elektripaigaldisse kuuluva kaabli ja võrguettevõtja õhuliini ühenduse kohas; 3 kaablivõrgu jaotuskilbis või alajaama jaotusseadmes; 4 kaablivõrgus korterelamu peakilbis peakaitsme elamupoolsetel klemmidel. 4 Lõike 3 punkti 1 kohasel juhul on püstik ja isolaatorid tarbija elektripaigaldise osa ja ühendusklemmid või -bandaažid kuuluvad võrguettevõtjale. Lõike 3 punkti 2 kohasel juhul kuuluvad ühendusklemmid või -bandaažid võrguettevõtjale. Lõike 3 punkti 3 kohasel juhul on kaabel ja kaablikingad tarbija elektripaigaldise osa. 5 Põhivõrguga liitumise korral asub liitumispunkt alajaamas. 27 Võrguühenduse tagamine 1 Võrguettevõtja tagab liitumislepingu kohase võrguühenduse olemasolu, kui võrguühenduse kasutamise kohta on sõlmitud kehtiv võrguleping ega esine võrguteenuse osutamisest keeldumise aluseid. 2 Võrguettevõtja pingestab võrguühenduse pärast seadme ohutuse seaduse § 12 alusel asutatud tehnilise järelevalve infosüsteemist kindlaks tegemist, et elektripaigaldisele on tehtud audit, mille järeldusotsuse kohaselt on seade tehniliselt korras ja seadme ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamine on ohutu. 3 Kui seadme ohutuse seaduse § 9 lõike 4 punktide 1−4 alusel kehtestatud elektripaigaldise nõuete määruse kohaselt ei ole elektripaigaldise kasutusele võtmisele eelnev audit vajalik, pingestab võrguettevõtja võrguühenduse pärast seda, kui ta on saanud eelnimetatud määruses sätestatud kinnituse elektripaigaldise nõuetele vastavuse ja kasutamise ohutuse kohta. 28 Pingesüsteemi muutmine 1 Kui pingesüsteemi muutmise madalpingel (kuni 1000 V) algatab võrguettevõtja, peab tarbija tagama oma elektripaigaldise nõuetekohasuse ja kohandama selle uuele pingesüsteemile vastavaks kolme aasta jooksul pärast võrguettevõtjalt teate saamist. Tarbija elektripaigaldise osaks oleva liitumiskilbi ja hoone peajaotuskilbi vahelise kaabli projekteerimise ning ehitamise finantseerib ja korraldab võrguettevõtja. 2 Kui pingesüsteemi muutmise kesk- ja kõrgepingel (üle 1000 V) algatab võrguettevõtja, peab tarbija tagama oma elektripaigaldise nõuetekohasuse ja kohandama selle uuele pingesüsteemile ning võrguettevõtja kannab sellega seotud põhjendatud kulud. 3 Tarbija algatusel pingesüsteemi muutmine on tarbimis- või tootmistingimuste muutmine. 6 Mõõtmine 29 Elektrienergia mõõtmisele kohaldatavad nõuded 1 Võrguettevõtja või suletud jaotusvõrgu valdaja mõõdab turuosalise tarbitud aktiivenergiat kilovatt-tundides (edaspidi kWh) juhul, kui turuosalisega sõlmitud lepingus on ette nähtud elektrienergia võrgust võtmise võimalus. 2 Võrguettevõtja või suletud jaotusvõrgu valdaja mõõdab turuosalise võrku antud aktiivenergiat kWh juhul, kui turuosalisega sõlmitud lepingus on ette nähtud elektrienergia võrku andmise võimalus. 3 Võrguettevõtja või suletud jaotusvõrgu valdaja mõõdab turuosalise võrgust võetud ja võrku antud reaktiivenergiat kilovoltamper-reaktiivtundides juhul, kui turuosalise liitumispunkti kaitse kuni 1000 V pingel on suurem kui 63 amprit või turuosalise liitumispunkt on üle 1000 V pingel. 4 Reaktiivenergia mõõtmise nõue ei kehti elamu kohta, kus lõpptarbija on koduklient. 5 Lõigetes 1–3 kirjeldatud mõõtmine peab toimuma kauglugemisseadmega. Kauglugemisseadmega mõõtmise nõuet ei kohaldata juhul, kui tarbimiskohas ei ole elektrienergiat tarbitud alates 1. jaanuarist 2013. a, seni, kuni elektritarbimine taastub. 6 Turuosaline tagab elektrijaamas toodetava või tarbitava elektrienergia mõõtmise energialiikide kaupa. 7 Otseliini antavat ning selle kaudu tarbitavat elektrienergia kogust mõõdab liinivaldaja. 8 Võrguettevõtja, suletud jaotusvõrgu valdaja ja liinivaldaja tagab, et vähemalt järgmised mõõtepunktid on varustatud mõõteseadmega, mis mõõdab võrgust võetud ja võrku antud elektrienergia kogust 15-minutilise intervalliga: 1 ülekandevõrgu mõõtepunkt; 2 piirimõõtepunkt; 3 tootmisseadme, mille aktiivenergia tootmise võimsus on vähemalt 15 kW, mõõtepunkt; 4 200-amprilise ja suurema peakaitsmega tarbija mõõtepunkt. RT I 2021-05-12 1 112052021001 2025-01-01 30 Mõõtmise erisused 1 Kui võrguteenuste ja elektrienergia tarbimist mõõdetakse mujal kui liitumispunktis, määrab võrguettevõtja osutatud võrguteenuste mahu ja tarbitud elektrienergia koguse arvutuse järgi. 2 Lõikes 1 nimetatud arvutus põhineb mõõdetud võrguteenuste ja elektrienergia kogustel, mõõtepunkti ja liitumispunkti vahelise võrgu aktiivtakistusel ning mõõteseadme ja liitumispunkti vaheliste elektripaigaldiste tehnilistel parameetritel. 3 Elamutes põhineb lõikes 1 nimetatud arvutus liitumispunktis ja mõõtepunktides mõõdetud võrguteenuste ja elektrienergia kogustel ja nende vahel. 4 Mõõtmiskohustus on võrguettevõtjal, kelle ettevõte on elektrisüsteemis tehniliste parameetrite poolest kõrgemal tasemel. Võrdse taseme korral määrab mõõtmiskohustuse süsteemihaldur. 5 Kauglugemisseade peab võimaldama järgmist: 1 andmesidevõrgu kaudu edastada võrguettevõtjale vähemalt üks kord ööpäevas igal kauplemisperioodil registreeritud mõõteandmeid; 2 tagada turuosalise ja võrguettevõtja vahel kokkulepitud isiku juurdepääs punktis 1 nimetatud mõõteandmetele. 6 Paragrahvi 29 lõikes 5 nimetatud kauglugemisseade peab vastama järgmistele nõuetele: 1 kauglugemisseadmes on võetud kasutusele asjakohased meetmed, mis võimaldavad tõkestada andmetega manipuleerimist ja andmetega manipuleerimist kindlaks teha; 2 kauglugemisseadme ja selle andmevahetuse kõrge küberturvalisuse taseme tagamiseks lähtutakse küberturvalisuse seadusega ja selle rakendusaktidega kehtestatud nõuetest, võttes arvesse parimaid valdkondlikke tehnoloogiaid; 3 kauglugemisseade vastab õigusaktidega kehtestatud tarbijakaitse ja isikuandmete kaitse nõuetele. RT I 2026-01-27 3 127012026003 2026-01-30 7 Võrguettevõtja teeb tarbijale kättesaadavaks info kauglugemisseadme kohta ja teavitab teda kauglugemisseadme paigaldamisel või enne seda kauglugemisseadme funktsionaalsustest, sealhulgas energiatarbimise ja -tootmise jälgimise võimalustest, ning annab talle teavet isikuandmete kogumise ja töötlemise kohta kooskõlas lõike 6 punktis 3 nimetatud nõuetega. RT I 2026-01-27 3 127012026003 2026-01-30 8 Võrguettevõtja paigaldatud spetsiaalne mõõtevahend peab vastama elektrituruseaduse, mõõteseaduse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/32/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2019/944 artiklite 23 ja 24 nõuetele. RT I 2026-01-27 3 127012026003 2026-01-30 9 Spetsiaalne mõõtevahend peab ühilduma elektrituruseaduse §-s 42¹ nimetatud andmevahetusplatvormiga ja vajaduse korral asjaomase võrguettevõtja süsteemidega ning tagama mõõteandmete kvaliteedi ja järjepidevuse. Salvestatud elektrienergia koguste tuvastamiseks ja eristamiseks liitumispunktis toimuvast muust tarbimisest ja tootmisest võib võrguettevõtja nõuda mitme spetsiaalse mõõteseadme paigaldamist. RT I 2026-01-27 3 127012026003 2026-01-30 10 Võrguettevõtja teeb tarbija taotlusel tarbijale kergesti, turvaliselt ja tasuta standardse liidese kaudu kättesaadavaks kontrollimata reaalajalähedased mõõteandmed. Standardse liidese kaudu kättesaadavate andmete edasise kasutamisega kaasnevate riskide eest vastutab tarbija. RT I 2026-01-27 3 127012026003 2026-01-30 11 Kui tarbija on esitanud võrguettevõtjale lõikes 10 nimetatud taotluse ning tarbijale paigaldatud kauglugemisseade võimaldab 15-minutilise intervalliga mõõtmist, kuid ei võimalda teha lõikes 10 nimetatud toiminguid, paigaldab võrguettevõtja taotluse esitanud tarbija kulul tarbijale 90 päeva jooksul kauglugemisseadme, mis võimaldab teha lõikes 10 nimetatud toiminguid. RT I 2026-01-27 3 127012026003 2026-01-30 12 Kui tarbija on esitanud võrguettevõtjale lõikes 10 nimetatud taotluse, kuid tarbijale paigaldatud kauglugemisseade ei võimalda 15-minutilise intervalliga mõõtmist, paigaldab võrguettevõtja taotluse esitanud tarbijale 90 päeva jooksul vastava kauglugemisseadme. Seadme vahetamise eest tasub võrguettevõtja juhul, kui tarbija on agregaatoriga sõlminud kehtiva agregeerimislepingu või asjaomase mõõtepunkti taga asub energiasalvestusüksus või tootmisseade. RT I 2026-01-27 3 127012026003 2026-01-30 13 Kui § 29 lõikes 5 nimetatud mõõtmine ei toimu kauglugemisseadmega, mis võimaldab 15-minutilise intervalliga mõõtmist, paigaldab võrguettevõtja tarbija taotlusel tarbijale 90 päeva jooksul 15-minutilise intervalliga mõõtmist võimaldava kauglugemisseadme kuni 31. detsembrini 2032. a tarbija kulul, välja arvatud lõikes 11 nimetatud juhul. Alates 1. jaanuarist 2033. a kannab nimetatud kauglugemisseadme paigaldamise kulu võrguettevõtja. RT I 2026-01-27 3 127012026003 2026-01-30 14 Võrguettevõtja, suletud jaotusvõrgu valdaja ja liinivaldaja tagab, et energiasalvestusüksuse ja tootmisseadme, mille aktiivenergia tootmise võimsus on vähemalt 15 kW, mõõtepunkt on 5. juuliks 2031. a varustatud mõõteseadmega, mis mõõdab võrgust võetud ja võrku antud elektrienergia kogust vähemalt 15-minutilise intervalliga. RT I 2026-01-27 3 127012026003 2026-01-30 31 Mõõtesüsteemi asendamine 1 Korterelamu korteri elektrienergia mõõtesüsteemi vahetab vajaduse korral välja võrguettevõtja, kui energiat müüakse otse korteri omanikule või valdajale. 2 Kui kinnisasja omanik soovib hakata arveldama ühe mõõtesüsteemi kaudu, peab ta võimaldama võrguettevõtjale kuuluva mõõtesüsteemi võrguettevõtjal ära võtta. 3 Kui tarbijale kuuluva mõõtesüsteemi taatlemise tähtaeg on lõppenud, asendab võrguettevõtja selle mõõtesüsteemi endale kuuluva mõõtesüsteemiga oma kulul. 7 Jõustumissäte 32 Määruse jõustumine Määrus jõustub 27. aprillil 2019. a. 1  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.06.2019, lk 125–199). RT I 2026-01-27 3 127012026003 2026-09-01 Lisa Elektrisüsteemi talitluse nõuded