Eesti Panga President määrus terviktekst avaldamine avaldatud 2025-05-13 RT I 2025-05-27 2025 2 127052025002 2026-01-01 3 RT I 2026-02-27+02:00 2026 2 127022026002 2026-03-02 1 2026-02-18 maarus_1_10.02.2010.xsd 127022026002 11 2026-02-26 Maret Mauer 1060987 Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks avaldamine esitatud avaldamiseks 5 2025-05-26 Maret Mauer Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine 2026-02-17 RT I 2026-02-27 1 127022026001 2026-03-02 Määrus kehtestatakse § 91 lõigete 1 ja 3, § 30¹ lõike 3¹, Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 5 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2533/98, 23. november 1998, statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt artikli 4 alusel. 1 Üldsätted 1 Määruse reguleerimisala 1 Määrusega kehtestatakse: 1 nõuded määruse §-s 3 nimetatud Eesti Panga, Finantsinspektsiooni ja Rahapesu Andmebüroo ülesannete täitmiseks vajalike aruannete (edaspidi aruanded) sisule ja vormile; 2 määruse § 3 lõikes 1 nimetatud aruannete Finantsinspektsioonile esitamise tähtajad ja kord; 3 määruse § 3 lõigetes 2 ja 3 nimetatud aruannete Eesti Pangale esitamise tähtajad ja kord. 2 Määrusega kehtestatud aruandeid kasutatakse ka Euroopa Keskpanga järgmiste määrustega kehtestatud nõuete täitmiseks: 1 Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1011/2012, 17. oktoober 2012, väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2012/24) (ELT L 305, 1.11.2012, lk 6–24); 2 Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1072/2013, 24. september 2013, rahaloomeasutuste kohaldatavate intressimäärade statistika kohta (uuesti sõnastatud) (EKP/2013/34) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 51–72); 3 Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 2021/379, 22. jaanuar 2021, krediidiasutuste ja rahaloomeasutuste sektori bilansikirjete kohta (uuesti sõnastatud) (EKP/2021/2) (ELT L 73, 3.3.2021, lk 16–85). 2 Määruse kohaldamine Määrusega kehtestatud aruandeid on kohustatud koostama ja esitama kõik Eestis tegutsevad krediidiasutused ja krediidiasutuse filiaalid (edaspidi krediidiasutus). 2 Aruanded, nende koostamise põhimõtted ja esitamine 3 Aruanded ja nende koostamine 1 Krediidiasutus on kohustatud koostama ja Finantsinspektsioonile esitama järgmised aruanded: 1 ressursside jääkide aruanne (lisa 1); 2 laenude jääkide aruanne (lisa 2); 3 väärtpaberite aruanne (lisa 3); 4 laekumiste ja väljamaksete aruanne (lisa 4); 5 loovutatud või bilansist maha kantud nõuete liikumise aruanne (lisa 5); 6 eluasemelaenude aruanne (lisa 6). 2 Krediidiasutus on kohustatud koostama ja Eesti Pangale esitama järgmised aruanded: 1 ressursside käibe aruanne (lisa 7); 2 laenude käibe aruanne (lisa 8); 3 laenujääkide täiendav aruanne (lisa 9); 4 väärtpaberikohustuste käibe aruanne (lisa 10); 5 väärtpaberikohustuste jääkide aruanne (lisa 11); 6 mittetehinguliste finantsvoogude ja üleantud laenude aruanne (lisa 12); 7 arvestuslike kontsernikontode aruanne (lisa 13); 8 immateriaalse vara ja materiaalse põhivara arvestuse aruanne (lisa 14); 9 kodumajapidamiste muude laenude ja liisingute aruanne (lisa 15). 3 Krediidiasutus, millel on filiaale väljaspool Eestit, on kohustatud: 1 lisaks koostama ja Eesti Pangale esitama määruse § 3 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud aruanded, mis kajastavad üksnes krediidiasutuse Eestis paikneva üksuse (peakontori) andmeid; 2 määruse § 3 lõike 1 punktis 6 ja lõikes 2 nimetatud aruannetes kajastama üksnes krediidiasutuse Eestis paikneva üksuse (peakontori) andmeid. 4 Aruanded koostatakse eurodes ümardatuna kahe kohani peale koma, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti. 5 Aruannetes esitatakse intressimäärad, tarbijakrediidi kulukuse määr ja riskimarginaal protsentides aasta baasil ning kujul intressimäär jagatud sajaga (i/100) ümardatuna kuni kuue kohani peale koma. 6 Aruannetes esitatakse eluasemelaenu summa ja tagatise väärtuse suhtarv ning laenumaksete ja sissetuleku suhtarv kujul protsendimäär jagatud sajaga (i/100) ümardatuna nelja kohani pärast koma. 7 Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse aruandeperioodi viimasel pangapäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel. 4 Aruandeperiood ja aruannete esitamise tähtajad 1 Määruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ning § 3 lõike 2 punktides 1–7 nimetatud aruannete aruandeperiood on kuu. Määruse § 3 lõike 1 punktides 5 ja 6 ning § 3 lõike 2 punktides 8 ja 9 nimetatud aruannete aruandeperiood on kvartal. 2 Määruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ning lõike 2 punktides 1, 2, 4, 5 ja 8 nimetatud aruanded esitatakse seitsmendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu, § 3 lõike 2 punktides 3, 6 ja 7 nimetatud aruanded esitatakse kümnendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu, § 3 lõike 1 punktis 6 ja lõike 2 punktis 9 nimetatud aruanne esitatakse kahekümnendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu ning § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud aruanne esitatakse ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. 5 Aruannete esitamine 1 Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile ja Eesti Pangale elektrooniliselt XML-is (Extensible Markup Language) vormindatud dokumentidena Eesti Panga presidendi 29. mai 2018. aasta määruse nr 4 „Aruannete elektroonilise esitamise nõuded” (RT I, 05.06.2018, 1) kohaselt. 2 Vigade tuvastamisel ja arvestuspõhimõtete muutmisel esitatakse elektrooniliselt uued korrigeeritud aruanded. 3 Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel esitatakse tühi aruanne. 6 Klassifikaatorite ja rahvusvaheliste standardite kasutamine 1 Aruannetes määratakse valuuta kood rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabeli kohaselt ja märgitakse suurtähtedega. 2 Aruannetes määratakse kliendi ja nõude omaja riigi kood rahvusvahelise standardi ISO 3166-1 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabeli kohaselt ja märgitakse suurtähtedega. 3 Aruannetes määratakse majandussektorid Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) alusel. 4 Aruannetes näidatakse kuupäev rahvusvahelise standardi ISO 8601-1 kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). 3 Lisades kasutatud mõisted 7 Kasutatud mõisted Määruse lisades 1–15 kasutatakse mõisteid määruse §-des 8–18 esitatud tähenduses. 8 Klientide ja emitentide kohta kasutatud mõisted Klientide ja emitentide klassifitseerimisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.06.2013, lk 1–727) A lisa peatükis 2 sätestatud definitsioonidest. 9 Residentsuse kohta kasutatud mõisted 1 Resident on: 1 Eesti Vabariigi riigiorgan või asutus kõige laiemas tähenduses (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim või nende asutus, põhiseaduslik institutsioon), samuti kohalik omavalitsusüksus või selle asutus; 2 välisriigis asuv Eesti diplomaatiline, konsulaar- või muu ametlik esindus, samuti muu välisriigis asuv Eesti asutuse või organisatsiooni esindus, mis ei tegele majandus- ja kommertstegevusega; 3 Eesti Vabariigi seadusega loodud avalik-õiguslik juriidiline isik või selle asutus; 4 Eesti Vabariigis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või selle esindus (sh piiriülese teenuse pakkuja); 5 Eesti Vabariigis registreeritud, Euroopa ühingute põhikirjaga loodud äriühing (Societas Europaea, SE), ühistu (Societas Cooperativa Europaea, SCE) või nende esindus; 6 Eesti Vabariigis registreeritud välismaa juriidilise isiku filiaal; 7 Eesti Vabariigis elav Eesti kodanik; 8 Eesti Vabariigis elav välismaalane, kellel on alaline elamisluba või tähtajaline elamisluba vähemalt üheks aastaks; 9 välisriigis õppiv või ravil viibiv punktis 7 või 8 nimetatud isik, olenemata tema õpingute või ravi kestusest; 10 välisriigis viibiv punktis 7 või 8 nimetatud isik, kes on laevameeskonna liige või hooaja- või piiriülene töötaja, olenemata tema välisriigis viibimise kestusest; 11 välisriigis viibiv, immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutav Eesti Vabariigi diplomaat, sõjaväelane, konsulaar- või muu ametliku esinduse töötaja või tema perekonnaliige. 2 Mitteresident on iga isik, kes pole hõlmatud mõistega resident. 10 Laenude kohta kasutatud mõisted 1 Laen on võlaõigusseaduse § 396 lõikes 1 sätestatud laenulepingu tingimustele vastava lepingu alusel tekkinud rahaline nõue. 2 Pöördrepotehing on leping, mille alusel aruandev krediidiasutus ostab väärtpabereid, kaupa või väärtpaberite või kaubaga seotud kaubeldavaid hoidmistunnistusi ning on kohustatud ostetud varad või sama liiki asendusvarad fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi müüma. 3 Repotehing on leping, mille alusel aruandev krediidiasutus müüb väärtpabereid, kaupa või väärtpaberite või kaubaga seotud kaubeldavaid hoidmistunnistusi ning on kohustatud müüdud varad või sama liiki asendusvarad fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi ostma. 4 Arvelduskrediit on arvelduskonto deebetjääk. 5 Krediitkaardilaen on krediidiasutuse väljastatud krediitkaartide (k.a järelmaksukaardid) krediidilimiitide kasutatud osa. 6 Muu uuenev krediit on laen, mida ei saa identifitseerida kui krediitkaardilaenu ega arvelduskrediiti ning millel on järgmised tunnused: 1 võlgnik võib eelnevalt kokku lepitud krediidilimiidi piires vahendeid kasutada või välja võtta ilma võlausaldajat eelnevalt teavitamata; 2 kasutatava krediidi summa võib suureneda ja väheneda vastavalt vahendite laenamisele ja tagasimaksmisele; 3 krediiti võib kasutada korduvalt. 7 Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen on laen, mis antakse välja sihtotstarbelise ressursi arvel ning mille intressimarginaal on piiratud. Siia kuulub ka liigilise sihtotstarbelisusega laen, mille intressimarginaal on piiratud. Laen, mille ressurss on küll sihtotstarbeline, kuid intressimarginaal on piiramata, on turuintressimääraga laen. 8 Muu intressimäära piiranguga laen on laen, mis antakse turuintressimäärast madalama intressimääraga (nt krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule antud laen). 9 Allutatud laen on krediidiasutuse nõue, mis rahuldatakse võlgniku tegevuse lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist, või krediidiasutuse kohustus, kui sellest tulenev nõue krediidiasutuse vastu kuulub krediidiasutuse tegevuse lõpetamise või pankroti korral rahuldamisele pärast kõigi teiste võlausaldajate tunnustatud nõuete rahuldamist. 10 Kapitalirent on rendilepingust tulenev nõue, mis annab rentnikule õiguse kasutada rendileandjale kuuluvat vara (alusvara) teatud aja jooksul tasu eest ning millega antakse rentnikule üle kõik olulised alusvara omandiga kaasnevad riskid ja hüved. Renditud vara näidatakse rentniku, mitte rendileandja bilansis. Kapitalirendina kajastatakse ka kapitalirendiga sarnane kasutusrent. 11 Faktooring on käibevahendite finantseerimine ostjatelt laekumata arvete tagatisel. 12 Sündikaatlaen on mitme laenuandja ühise laenulepinguga ühele kliendile antud laen. 13 Makseraskuste tõttu restruktureeritud laen on laen, mis on määratletud Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/3117, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamiseks seoses finantsinstitutsioonide järelevalvelise aruandlusega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/451 (ELT L, 2024/3117, 27.12.2024) I lisa 2. jaos „IFRSi kohane finantsteabe aruandlus” toodud vormi F 19.00 „Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded” koostamise juhistes, mis on kättesaadavad Euroopa Pangandusjärelevalve veebisaidil (https://www.eba.europa.eu/risk-and-data-analysis/reporting-frameworks). 14 Viivislaen on laen, mis on määratletud Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/3117 I lisa 2. jaos „IFRSi kohane finantsteabe aruandlus” toodud vormide F 18.00 „Teave nõuetekohaselt teenindatavate nõuete ja viivisnõuete kohta”, F 18.01 „Viivisnõuetest tulenev sisse- ja väljavool – laenud ja ettemaksed vastaspoole sektorite kaupa” ja F 18.02 „Ärikinnisvaralaenud ja lisateave kinnisvaraga tagatud laenude kohta” koostamise juhistes, mis on kättesaadavad Euroopa Pangandusjärelevalve veebisaidil (https://www.eba.europa.eu/risk-and-data-analysis/reporting-frameworks). 15 Tähtajaks tasumata laen on laen, mille põhiosamakse, intressimakse või teenustasu ei ole tähtajaks laekunud. 16 Uus leping on aruandeperioodil aruandva krediidiasutuse poolt esimest korda sõlmitud leping. Uueks lepinguks ei peeta teistest Eesti krediidiasutustest, välisriigi krediidiasutuste Eestis asutatud filiaalidest või muust euroala rahaloomeasutusest üle toodud lepinguid ja aruandva krediidiasutuse varem sõlmitud lepingute muudatusi. 17 Ettemaksed, mis ei ole laenud, on ettemaksed, mis on määratletud Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/3117 I lisa 2. jaos „IFRSi kohane finantsteabe aruandlus” toodud vormi F 05.01 „Laenud ja ettemaksed (v.a kauplemise eesmärgil hoitavad, kaubeldavad või müügiks hoitavad varad) toodete kaupa” koostamise juhistes, mis on kättesaadavad Euroopa Pangandusjärelevalve veebisaidil (https://www.eba.europa.eu/risk-and-data-analysis/reporting-frameworks). 18 Osalise amortisatsiooniga laen on laen, mille lõppmakse on oluliselt suurem, kui laenuperioodi jooksul tehtud regulaarsed maksed. 11 Hoiuste kohta kasutatud mõisted 1 Hoius on kontopidaja rahaline kohustus konto omaniku ees, mis tuleneb kontopidaja ja konto omaniku vahel sõlmitud arvelduskonto- või hoiuselepingust. Hoiusena käsitatakse ka hoiuse kohta välja antud nimelist võlatunnistust (hoiusertifikaati), kui see ei ole võõrandatav. 2 Nõudmiseni hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused: 1 hoius on ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega; 2 hoius on tähtajatu; 3 hoiustatud vahendeid saab nõudmisel kasutada ja käsutada ilma sama omaniku muu konto vahenduseta. 3 Üleööhoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused: 1 hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega; 2 hoius on tähtajatu või tähtaeg on kahe järjestikuse pangapäeva vaheline aeg; 3 hoiustatud vahendeid saab ilma oluliste sanktsioonide või piiranguteta nõudmisel või hiljemalt etteteatamisele järgneva pangapäeva jooksul kasutada ja käsutada. 4 Tähtajaline hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused: 1 hoius on ette nähtud raha hoiustamiseks; 2 hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega; 3 hoiustamise tähtaeg on lepinguga fikseeritud; 4 hoiustatud summa suurus ja makstav intress on lepinguga fikseeritud ja seda ei saa muuta; 5 lepingutingimuste rikkumisel võib rakendada leppetrahvi (sealhulgas maksta madalamat intressi). 5 Säästuhoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused: 1 hoius on ette nähtud raha kogumiseks ja hoiustamiseks; 2 hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega; 3 hoiustatud vahendeid ei saa ilma oluliste sanktsioonide või piiranguteta nõudmisel või hiljemalt etteteatamisele järgneva pangapäeva jooksul kasutada ja käsutada; 4 hoiustamise tähtaeg võib olla seotud mõne eritingimusega (nt pulmapäev, teatud rahasumma kogumine); 5 hoiustatud summat võib suurendada; 6 lepingutingimuste rikkumisega võib kaasneda trahv; 7 hoiuse väljavõtmisel võib olla etteteatamise nõue. 6 Investeerimishoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused: 1 hoius on ette nähtud raha hoiustamiseks; 2 hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega; 3 hoiustamise tähtaeg on lepinguga fikseeritud ja seda ei saa muuta; 4 hoiustatud summa suurus on lepinguga fikseeritud ja seda ei saa muuta; 5 hoiuse intress sõltub osaliselt või täielikult alusvara väärtuse muutusest; 6 lepingu ennetähtaegse lõpetamisega võib kaasneda trahv. 7 Sihtotstarbeline laenuressurss on ressurss, mis on eraldatud krediidiasutusele edasilaenamiseks kindlale sihtrühmale ja/või ettemääratud tingimustel. 12 Väärtpaberite kohta kasutatud mõisted 1 Võlaväärtpaber on laenuvõtja võlakohustust tõendav väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ja tasuda intressid, ning laenuandja nõudeõigust sellele. 2 Allutatud võlaväärtpaber on krediidiasutuse nõuet väljendav väärtpaber, mis võlgniku tegevuse lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist, või krediidiasutuse kohustust väljendav väärtpaber, kui sellest tulenev nõue krediidiasutuse vastu kuulub krediidiasutuse tegevuse lõpetamise või pankroti korral rahuldamisele pärast kõigi teiste võlausaldajate tunnustatud nõuete rahuldamist. 3 Omakapitaliinstrument on igasugune leping, mis tõendab osalust ettevõtte varade jäägis pärast kõikide tema kohustuste mahaarvamist. 4 Aktsia on omakapitaliinstrument, mis tõendab selle omaniku õigust osale aktsiaseltsi varast ja kasumist ning annab selle omanikule (aktsionärile) õiguse osaleda aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. 5 Eelisaktsia on hääleõiguseta omakapitaliinstrument, mis annab eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. 6 Osa on omakapitaliinstrument, mis tõendab selle omaniku õigust osale osaühingu varast ja kasumist ning annab selle omanikule (osanikule) õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel alles jäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. 7 Rahaturuinstrument on väärtpaberituru seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud väärtpaber. 8 Fondi osak ja aktsia (investeerimisfondi osak ja aktsia / rahaturufondi osak) on väärtpaber, mis tõendab osakuomaniku õigust proportsionaalsele osale fondi varast. 9 Tuletisinstrument on tuletisväärtpaber väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 3 kohaselt ja muu sellega sarnane omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigust või -kohustust väljendav kaubeldav väärtpaber. 10 Hübriidvõlaväärtpaber on üheaegselt võlainstrumenti ja varjatud tuletisinstrumenti sisaldav finantsinstrument, mille väärtus sõltub tuletisinstrumendi komponendi väärtuse muutusest. 11 Pandikiri on pandikirjaseaduse § 2 lõikes 1 nimetatud võlakiri. 12 Hüpoteekpandikiri on pandikiri, mille esmastagatiseks võivad olla üksnes emitendi nõuded, mis tulenevad lepinguriigi territooriumil asuvale elamukinnisvarale seatud hüpoteegi tagatisel füüsilisele isikule antud krediidist, kui need vastavad pandikirjaseaduse §-des 25–27 toodud nõuetele. 13 Segatud tagatisvaraga pandikiri on pandikiri, mille tagatisvaras võib lisaks elamukinnisvarale seatud hüpoteegile kasutada ka teisi pandikirjaseaduse § 30 lõikes 1 nimetatud esmastagatisi. 13 Osaluste kohta kasutatud mõisted 1 Tütarettevõtja on emaettevõtja kontrollitav ettevõtja. Kontrolli olemasolu eeldatakse juhul, kui emaettevõtja omandis on otse või tütarettevõtjate kaudu rohkem kui 50% tütarettevõtja hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne kontrolli. Kontroll eksisteerib ka siis, kui emaettevõtjale kuulub tütarettevõtjas 50% või vähem hääleõigusest, kuid emaettevõtja: 1 omab tegelikku kontrolli rohkem kui 50% hääleõiguse üle kokkuleppe alusel teiste investoritega; 2 kontrollib ettevõtja finants- ja tegevuspoliitikat põhikirja või lepingu alusel; 3 suudab määrata või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani (nt äriühingu juhatuse ja nõukogu) liikmetest; või 4 suudab määrata tegevjuhtkonna ja avaldada olulist mõju kõrgema juhtorgani koosolekute otsustele. 2 Sidusettevõtja on ettevõtja, millele emaettevõtjal on oluline mõju, kuid mis ei allu tema kontrollile. Olulise mõju olemasolu eeldatakse juhul, kui ühe investorettevõtja omandis on otse või tütarettevõtjate kaudu rohkem kui 20% sidusettevõtja hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne olulist mõju. Erandjuhtudel võib oluline mõju esineda ka väiksema kui 20% osaluse korral. 3 Olulise mõju olemasolu iseloomustavad tavaliselt järgmised asjaolud: 1 esindatus investeerimisobjekti tegevjuhtkonnas või kõrgemas juhtorganis; 2 osalemine investeerimisobjekti äripoliitiliste otsuste tegemisel; 3 olulised tehingud investori ja investeerimisobjekti vahel; 4 investori ja investeerimisobjekti juhtkondade osaline kattumine; 5 tehnilise informatsiooni vahetamine investori ja investeerimisobjekti vahel. 14 Laenutagatiste kohta kasutatud mõisted 1 Tagatis on vara või õigus, mille arvel tagatakse võlgniku makseraskuste korral laenu põhiosa ja intressimaksete laekumine. 2 I järjekoha hüpoteek on hüpoteegipidaja kasuks seatud hüpoteek asjaõigusseaduse § 325 ja laeva asjaõigusseaduse § 15 kohaselt, millega tagatud krediidiasutuse nõue rahuldatakse panditud kinnisasja arvel esimeses järjekorras. 3 Muu hüpoteek on hüpoteegipidaja kasuks seatud hüpoteek asjaõigusseaduse § 325 ja laeva asjaõigusseaduse § 15 kohaselt, millega tagatud krediidiasutuse nõue rahuldatakse panditud kinnisasja arvel vastavalt järjekohale pärast I järjekoha hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamist. 4 Registerpant on avalikku registrisse, mille pidamine on reguleeritud õigusaktidega sätestatud korras, kantud esemele seatud pant, millega tagatud krediidiasutuse nõue rahuldatakse panditud eseme arvel: 1 ehitisele, sõiduautole, ärilistel eesmärkidel kasutatavale kommertssõidukile ja asjaõigusseaduse § 297 kohaselt muule vallasasjale seatud pant; 2 kommertspandiseaduse § 1 kohaselt äriregistrisse kantud ettevõtja vallasvarale seatud kommertspant. Väärtpaberite puhul mõistetakse registerpandi all väärtpaberi koormamist pandiõigusega asjaõigusseaduse 2. peatüki 3. jao kohaselt. 5 Käendus, garantii on käendaja või garantii andja käenduslepingust või garantiist tulenev kohustus krediidiasutuse ees võlaõigusseaduse §-de 142, 143 ja 155 kohaselt. 6 Samas krediidiasutuses asuv hoius on krediidiasutuse nõude rahuldamiseks määratud hoius, mis on avatud nõuet omavas krediidiasutuses ja millel paiknevaid rahalisi vahendeid ei ole hoiustajal enne tagatava nõude rahuldamist õigus kasutada ja käsutada. 7 Muu tagatis on asi või õigus, mida ei saa identifitseerida kui I järjekoha hüpoteeki, muud hüpoteeki, registerpanti, käendust, garantiid või samas krediidiasutuses asuvat hoiust. 15 Laenu eesmärkide kohta kasutatud mõisted 1 Eluaseme soetamine/ehitamine/renoveerimine on eluasemena kasutatava kinnisvara ostmine/ehitamine/renoveerimine või mitteeluasemena kasutatava kinnisvara ostmine/ehitamine/renoveerimine, kui on kavandatud selle kohandamine eluasemeks. Eluaseme soetamisena käsitatakse ka maa ostmist, kui ostu eesmärk on sellele eluase ehitada. 2 Kinnisvara soetamine oma tarbeks (v.a eluaseme soetamine/ehitamine renoveerimine) on mitteeluasemena kasutatava kinnisvara soetamine/ehitamine/renoveerimine, mida ei ole kavas ka tulevikus eluasemeks kohandada. Kinnisvara soetamine oma tarbeks on eraisiku puhul näiteks suvila, garaaži ja maa, millele ei ehitata eluaset, vms ost. Äriühingu puhul on kinnisvara soetamine oma tarbeks näiteks tootmis- ja kontorihoone/-ruumide (sh sama laenulepingu raames soetatav sisustus) ost, mida soovitakse ise kasutada ja mitte edasi müüa. Ka kinnisvara- ja ehitusettevõtete üksnes oma tarbeks kontorihoone/-ruumide rajamise eesmärgil soetatav kinnisvara on oma tarbeks soetatav kinnisvara. Kui samas hoones on nii oma tarbeks rajatavad ruumid kui ka pinnad, mille edasimüügi või rendiga plaanitakse tulevikus tulu teenida, määratakse laenu eesmärk hoones enam kasulikku pinda hõlmava pinna otstarbe järgi. 3 Kommertskinnisvara finantseerimine on äriotstarbeliste kinnisvaraprojektide finantseerimine eesmärgiga ehitada ja/või renoveerida kinnisvara, mille edasimüügist või rendist plaanitakse tulevikus tulu teenida. Kommertskinnisvara on ka hoonestamata maa, mis soetatakse eesmärgiga see edasi müüa või rajada sellele ehitis, mille edasimüügi või rendiga plaanitakse tulevikus tulu teenida. Kommertskinnisvara on eluasemete arendusprojektid (nt korterelamud ja elukondlikud maa-arendusprojektid), kaubanduspinnad (nt jaekauplused ja kaubanduskeskused), büroopinnad (nt kontorihooned), lao- ja tootmispinnad (nt tehased, tehnopargid, kaubalaod, hulgibaasid, töökojad) ja muu kommertskinnisvara (nt hoonestamata maa, kui selle eesmärk pole omandamise hetkel määratletud, ning meditsiinikeskused, hotellid, restoranid jm üldiseks kasutamiseks mõeldud ehitised, mis ei ole kaubanduspinnad). Siia kuulub ka energiasektori pikaajaline finantseerimine taastuvenergia rajatiste püstitamiseks (nt tuule- ja päikesepargid). 4 Muu põhivara soetamine on muu põhivara, mis ei ole kinnisvara, ost ja/või renoveerimine. Muu põhivara on näiteks tehase tootmisseadmed ja masinad, töökodade seadmed ja varustus, mootorsõidukid ning kaupluste, restoranide ja kontorite sisustus. 5 Väärtpaberite soetamine on väärtpaberituru seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud väärtpaberi ost. 6 Muu käibevara soetamine on tooraine, materjalide, kaubavarude ost ning muude käibekulude finantseerimine. 7 Äriühingu tegevuse alustamine on laenu andmine uuele äritegevust alustavale äriühingule, kui laen antakse äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või ei ole laenu konkreetset eesmärki võimalik eristada. 8 Äriühingu tegevuse laiendamine on juba tegutseva äriühingu tegevuse laiendamine, kui laen antakse äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või ei ole laenu konkreetset eesmärki võimalik eristada. 9 Müügitegevuse finantseerimine on kaupade, toodete ja teenuste müügi finantseerimise erivormidest (pangagarantii, faktooring, akreditiiv jms) tulenev kliendi rahastamine. 10 Kaupade ja teenuste soetamine (sh igapäevased arveldused) on igapäevaseks tarbeks (mitte edasimüügiks) mõeldud kaupade ja teenuste ost. 11 Hariduse omandamise finantseerimine on laenamine õppemaksu ja hariduse omandamise ajal igakuiste elamiskulude tasumiseks. Siia kuuluvad nii hariduse omandajate kui ka nende jaoks teiste isikute (nt vanemad) poolt õpingute rahastamiseks võetud laenud. 16 Tähtaegade kohta kasutatud mõisted 1 Lepinguline tähtaeg on krediidiasutuse ja tehingu vastaspoole vahel sõlmitud lepingus näidatud tähtaeg. 2 Alguskuupäev on kuupäev, millal lepinguline suhe algas, st kuupäev, mil leping muutus kõikidele osapooltele siduvaks. 3 Arvelduskuupäev on kuupäev, millal lepingus sätestatud tingimusi esmakordselt täidetakse või on võimalik täita, st kuupäev, millal finantsinstrumenti esimest korda vahetatakse või luuakse. 4 Lepinguline lõppkuupäev on instrumendi lepingus näidatud lõppkuupäev, võttes arvesse kõiki algseid kokkuleppeid muutvaid lepinguid. 17 Nõuete ülemineku kohta kasutatud mõisted 1 Nõude loovutamine on nõude üleminek võlaõigusseaduse § 164 kohaselt. 2 Laenu loovutamine on selline nõude loovutamine, kus laen või laenude kogum läheb majanduslikus mõttes üle andmeesitajalt vastuvõtjale omandi üleandmise või osaluse kaudu. 3 Laenu omandamine on laenu või laenude kogumi majanduslikus mõttes üleminek üleandjalt andmeesitajale omandi üleandmise või osaluse kaudu. 4 Väärtpaberistamine tähendab tehinguid Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 2021/379 artikli 2 punktis 10 toodud mõiste kohaselt. 5 Laenu haldur on rahaloomeasutus, kelle tegevus on seotud väärtpaberistamise aluseks oleva või muul viisil üle antud laenuga, st põhisumma tagasimakse ja intressi kogumisega kohustatud isikutelt. 18 Kontsernikonto kohta kasutatud mõisted 1 Kontsernikonto (cash-pooling) on rahakoondamissüsteem, mille vahendid moodustuvad lepingu raames moodustatud kontserni liikmete arvelduskontode saldodest, broneeringutest ning kontserni arvelduskrediidist. 2 Arvestuslik kontsernikonto on kontsernikonto alamliik kus: a) kontsernikonto osaliste jaoks peetakse eraldi kontosid; b) krediidiasutuse poolt makstav või saadav intress arvutatakse kontsernikonto kõikide kontode arvestusliku netopositsiooni alusel; ja c) kontsernikonto osalised võivad kasutada teiste kontsernikonto osaliste poolt tagatud arvelduskrediiti ilma kontodevaheliste rahaülekanneteta. 3 Peakonto on kontsernikonto lepingu alusel moodustatud arvestuslik pangakonto, millel kajastub kogu kontserni summaarne rahaline seis. 4 Arvelduskonto on pangakonto, millel krediidiasutus kajastab kliendi raha, kliendi korraldusel tehtud makseid, kliendi kasuks laekunud makseid ning muid kontol oleva rahaga seotud toiminguid. 4 Rakendussätted 19 Määruse kehtetuks tunnistamine [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 20 Määruse jõustumine ja kohaldamine 1 Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. 2 Määrust kohaldatakse §-s 3 nimetatud aruannete koostamisel ja esitamisel järgmiselt: 1 lõike 1 punktides 1–4 ja lõike 2 punktides 1–7 nimetatud aruanded alates aruandeperioodidest, mis lõpevad 31. jaanuaril 2026 või hiljem; 2 lõike 1 punktides 5 ja 6 ning lõike 2 punktides 8 ja 9 nimetatud aruanded alates aruandeperioodidest, mis lõpevad 31. märtsil 2026 või hiljem. Lisa 1 Ressursside jääkide aruanne Lisa 2 Laenude jääkide aruanne RT I 2026-02-27 1 127022026001 2026-03-02 Lisa 3 Väärtpaberite aruanne Lisa 4 Laekumiste ja väljamaksete aruanne Lisa 5 Loovutatud või bilansist maha kantud nõuete liikumise aruanne RT I 2026-02-27 1 127022026001 2026-03-02 Lisa 6 Eluasemelaenude aruanne Lisa 7 Ressursside käibe aruanne Lisa 8 Laenude käibe aruanne Lisa 9 Laenujääkide täiendav aruanne RT I 2026-02-27 1 127022026001 2026-03-02 Lisa 10 Väärtpaberikohustuste käibe aruanne Lisa 11 Väärtpaberikohustuste jääkide aruanne Lisa 12 Mittetehinguliste finantsvoogude ja üleantud laenude aruanne Lisa 13 Arvestuslike kontsernikontode aruanne Lisa 14 Immateriaalse vara ja materiaalse põhivara arvestuse aruanne Lisa 15 Kodumajapidamiste muude laenude ja liisingute aruanne