Eesti Panga President määrus terviktekst avaldamine avaldatud 2021-06-15 RT I 2021-06-18 23 118062021023 2022-01-01 11 RT I2026-02-27+02:0020269127022026009 2026-03-02 1 2026-02-20 maarus_1_10.02.2010.xsd 127022026009 26 2026-02-26 Maret Mauer 1052122 Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks avaldamine esitatud avaldamiseks 10 2024-04-18 Imre Sobnin avaldamine esitatud avaldamiseks 15 2024-06-17 Maret Mauer avaldamineesitatud avaldamiseks212025-06-10Imre Sobnin Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kehtestamine 2024-04-02 RT I 2024-04-16 1 116042024001 2024-07-01 2024-06-12 RT I 2024-06-18 1 118062024001 2024-06-21 2025-05-13 RT I 2025-05-27 3 127052025003 2026-01-01 2026-02-17RT I2026-02-2711270220260012026-03-02 Määrus kehtestatakse § 91 lõigete 1 ja 3, § 30¹ lõike 3¹, Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 5 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2533/98, 23. november 1998, statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt (ELT L 318, 27.11.1998, lk 8–19) artikli 4 alusel. RT I 2024-06-18 1 118062024001 2024-06-21 1 Üldsätted 1 Määruse reguleerimisala 1 Määrusega kehtestatakse nõuded määruse §-s 3 nimetatud Eesti Panga, Finantsinspektsiooni ja Rahapesu Andmebüroo ülesannete täitmiseks vajalike aruannete (edaspidi aruanded) sisule ja vormile ning aruannete Eesti Pangale esitamise tähtajad ja kord. RT I2024-06-1811180620240012024-06-21 2 Määrusega kehtestatud aruandeid kasutatakse ka selleks, et täita nõudeid, mis on kehtestatud Euroopa Keskpanga 28. novembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1409/2013 maksete statistika kohta (EKP/2013/43) (ELT L 352, 24.12.2013, lk 18–44). RT I2026-02-2711270220260012026-03-02 2 Määruse kohaldamine Määrusega kehtestatud aruandeid on kohustatud koostama ja esitama kõik Eestis tegutsevad krediidiasutused ja krediidiasutuse filiaalid (edaspidi krediidiasutus või krediidiasutused). Aruanded esitatakse ainult krediidiasutuse Eestis asuva üksuse tegevuse kohta. 2 Aruanded, nende koostamise põhimõtted ja esitamine 3 Aruanded Krediidiasutus on kohustatud koostama ja esitama järgmised aruanded: 1 „Maksete aruanne” koodiga 160 (lisa 1); 2 „Kaarditehingute aruanne” koodiga 161 (lisa 2); 3 „Pangakaartide aruanne” koodiga 162 (lisa 3); 4 „Pangaautomaatide, müügikohtade ja müügiterminalide aruanne” koodiga 163 (lisa 4); 5 „Kaarditehingutega seotud pettuste aruanne” koodiga 165 (lisa 5); 6 „Maksetega seotud pettuste aruanne” koodiga 166 (lisa 6); 7 „E-raha maksetehingute ja nendega seotud pettuste aruanne” koodiga 167 (lisa 7); 8 „Sularahatehingute regionaalse jaotuse aruanne” koodiga 168 (lisa 8). 4 Aruandeperiood ja aruannete esitamise tähtajad 1 Paragrahvi 3 punktides 1–2 nimetatud aruannete aruandeperiood on kuu. Paragrahvi 3 punktides 3, 4 ja 8 nimetatud aruannete aruandeperiood on kvartal. Paragrahvi 3 punktides 5–7 nimetatud aruannete aruandeperiood on poolaasta. 2 Paragrahvi 3 punktides 1–4 ja 8 nimetatud aruanded esitatakse seitsmendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu. Paragrahvi 3 punktides 5–7 nimetatud aruanded esitatakse 3 kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. 5 Aruannete esitamine 1 Aruanded esitatakse Eesti Pangale elektrooniliselt XMLis (Extensible Markup Language) vormindatud dokumentidena Eesti Panga presidendi 29. mai 2018. a määruse nr 4 „Aruannete elektroonilise esitamise nõuded” kohaselt. 2 Vigade tuvastamisel esitatakse Eesti Pangale elektrooniliselt uued korrigeeritud aruanded. 3 Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel esitatakse tühi aruanne. 6 Klassifikaatorite ja rahvusvaheliste standardite kasutamine 1 Aruannetes määratakse valuutakood rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabeli alusel ja kirjutatakse suurtähtedega. 2 Makseteenuse pakkuja, pangakaardi väljaandja, pangaautomaadi, müügikoha või müügiterminali asukohaks oleva või kaarditehingu sooritamise kohaks oleva riigi kood määratakse aruannetes rahvusvahelise standardi ISO 3166-1 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabeli alusel ja kirjutatakse suurtähtedega. RT I 2024-04-16 1 116042024001 2024-07-01 3 Makse saaja tegevusala määratakse aruannetes Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) neljanda taseme järgi. RT I 2025-05-27 3 127052025003 2026-01-01 4 Kaupmehe kategooria kood määratakse aruannetes vastavalt rahvusvahelisele jaefinantsteenuste klassifitseerimise standardile ISO 18245. 3 Lisades kasutatud mõisted 7 Kasutatud mõisted Määruse lisades 1–8 kasutatakse mõisteid §-des 8–17 esitatud tähenduses. RT I 2024-04-16 1 116042024001 2024-07-01 8 Residentsuse kohta kasutatud mõisted 1 Resident on 1 Eesti Vabariigi riigiorgan või asutus kõige laiemas tähenduses (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim või nende asutus, põhiseaduslik institutsioon), samuti kohalik omavalitsusüksus või selle asutus; 2 välisriigis asuv Eesti diplomaatiline, konsulaar- või muu ametlik esindus, samuti muu välisriigis asuv Eesti asutuse või organisatsiooni esindus, mis ei tegele majandus- ja kommertstegevusega; 3 Eesti Vabariigi seadusega loodud avalik-õiguslik juriidiline isik või selle asutus; 4 Eesti Vabariigis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või selle esindus (sh piiriülese teenuse pakkuja); 5 Eesti Vabariigis registreeritud Euroopa ühingute põhikirjaga loodud äriühing (Societas Europaea, SE), ühistu (Societas Cooperativa Europaea, SCE) või nende esindus; 6 Eesti Vabariigis registreeritud välismaa juriidilise isiku filiaal; 7 Eesti Vabariigis elav Eesti kodanik; 8 Eesti Vabariigis elav välismaalane, kellel on alaline elamisluba või tähtajaline elamisluba vähemalt üheks aastaks; 9 välisriigis õppiv või ravil viibiv punktides 7 või 8 nimetatud isik, olenemata tema õpingute või ravi kestusest; 10 välisriigis viibiv punktides 7 või 8 nimetatud isik, kes on laevameeskonna liige või hooaja- või piiriülene töötaja, olenemata tema välisriigis viibimise kestusest; 11 välisriigis viibiv, immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutav Eesti Vabariigi diplomaat, sõjaväelane, konsulaar- või muu ametliku esinduse töötaja või tema perekonnaliige. 2 Mitteresident on iga isik, kes pole hõlmatud mõistega resident. 9 Maksete kohta kasutatud mõisted 1 Makse on maksja või saaja algatatud sularaha sisse- või väljamakse ja raha ülekanne, sõltumata selle aluseks olevast maksja ja saaja vahelisest õigussuhtest. 2 Riigisisene makse on maksetehing, kus nii maksja makseteenuse pakkuja kui ka raha saaja makseteenuse pakkuja asuvad Eesti Vabariigis. 3 Piiriülene makse on maksetehing, kus maksja makseteenuse pakkuja või saaja makseteenuse pakkuja asub väljaspool Eesti Vabariiki. 4 Kliendimakse on kliendi algatatud, kliendile laekunud või raha saaja või seadusega sätestatud kolmanda isiku algatatud makse, välja arvatud deebet- ja kreedit-raamatupidamiskanne ning sularaha sisse- või väljamakse kliendi enda kontole/kontolt. 5 Klient on füüsiline või juriidiline isik (sh aruandva krediidiasutusega lepingulist suhet mitte omav isik). 6 Deebet-raamatupidamiskanne on raamatupidamiskanne intresside, teenustasude, laenutagasimaksete (sh krediitkaardilaenude tagasimaksed), kliendi finantstulult tasumisele kuuluva tulumaksu ja muude deebet-tüüpi maksete kohta, mis debiteeritakse kliendi kontolt eraldi tehinguna, kuid mille tegemiseks ei anna klient krediidiasutusele eraldi maksekorraldust. 7 Kreedit-raamatupidamiskanne on raamatupidamiskanne intresside, dividendide, laenude väljamaksete ja muude kliendi kontole tehtavate kreedit-tüüpi maksete kohta, mille tegemiseks ei anna klient krediidiasutusele eraldi maksekorraldust. 10 Tehingute kohta kasutatud mõisted 1 Sularahatehing on sularaha sissemaksega algatatud makse, sularaha sissemakse või sularaha väljavõtmine pangakontori teenindusletist ja sularaha kaarditehing. 2 Rahasiire on makseteenus, mille käigus rahalised vahendid edastatakse maksjalt saajale või tema nimel tegutsevale makseteenuse pakkujale ilma maksja või saaja nimel maksekontot avamata. 3 Kaarditehing on pangakaardi vahendusel teostatud kaardimakse (k.a internetikeskkonnas pangakaardiga sooritatud makse) või sularaha kaarditehing. 4 Sularaha kaarditehing on pangakaardi alusel identifitseeritud kliendi poolt sularaha maksmine kontole või kontolt sularaha väljavõtmine. 11 Makseviiside kohta kasutatud mõisted 1 Tšekk on ühe poole (tšeki maksja) kirjalik ja allkirjastatud korraldus teisele poolele (tšeki väljaandja, tavaliselt krediidiasutus), mis kohustab tšeki väljaandjat tšeki maksja korraldusel määratud summa tšeki maksjale või tšeki maksja osutatud kolmandale isikule tingimusteta välja maksma. 2 E-kaubandus on kaupade või teenuste müük ettevõtjate, kodumajapidamiste, üksikisikute või erasektori organisatsioonide vahel, mis toimub elektroonilise tehinguna interneti kaudu või arvutivõrgu vahendusel (võrguedastus). Mõiste hõlmab ka kaupade ja teenuste tellimist, mis edastatakse arvutivõrkude kaudu, sõltumata kaupade või teenuste lõplikust kättetoimetamise viisist. 3 P2P mobiilselt algatatud maksekorraldus on kreedit-tüüpi maksekorraldus, mis on algatatud mobiilset seadet kasutades (nt mobiilirakenduses) ja kus tehingu mõlemad osapooled on eraisikud. 4 Muu mobiilselt algatatud maksekorraldus (välja arvatud P2P) on kreedit-tüüpi maksekorraldus, mis on algatatud mobiilset seadet kasutades (nt mobiilirakenduses) ja kus vähemalt üks tehingu osapooltest ei ole eraisik. 5 Maksekorraldus on raha maksja või raha saaja või seadusega sätestatud kolmanda isiku algatatud korraldus raha maksja ja raha saaja vahelise rahalise kohustuse õiendamiseks. 6 Deebet-tüüpi maksekorraldus on maksekorraldus, mille algataja on raha saaja või seadusega sätestatud kolmas isik. 7 Kreedit-tüüpi maksekorraldus on maksekorraldus, mille algataja on raha maksja. 8 Otsekorraldus on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nr 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127) artikli 4 punktis 23. 9 Püsikorraldus on määratud perioodilisusega korduv kreedit-tüüpi maksekorraldus, mille algataja on raha maksja. 10 Paberil maksekorraldus on maksekorraldus, mille maksja algatab paberkandjal või andes juhise teenindusleti töötajale algatada kreeditkorraldus või muu manuaalset töötlemist vajav maksekorraldus. 11 Telepanga maksekorraldus on raha maksjalt maksja krediidiasutusele spetsiaalse finantstarkvara abil edastatud maksekorraldus. 12 Telefonipanga maksekorraldus on raha maksjalt maksja krediidiasutusele telefoni teel edastatud maksekorraldus. 13 Internetipanga maksekorraldus on raha maksjalt maksja krediidiasutusele edastatud internetiteenusel põhinev maksekorraldus, mis ei ole selle määruse raames toodud välja eraldi makseviisina. 14 Pangalingi maksekorraldus on raha maksjalt maksja krediidiasutusele pangalingi kaudu edastatud maksekorraldus. 15 Teise teenusepakkuja juures algatatud makse on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 15. 16 E-arve püsimaksekorraldus on e-arve alusel ja vastavalt maksja sõlmitud e-arve püsimakse lepingule krediidiasutuse automaatselt algatatud maksekorraldus. 17 E-arve maksekorraldus on e-arve alusel maksja poolt algatatud maksekorraldus, kus makse andmed on eeltäidetud e-arve info alusel. 18 Pangaautomaadis algatatud maksekorraldus on pangaautomaadis pangakaardiga algatatud kreedit-tüüpi maksekorraldus (k.a määratud makse maksekorraldus). 12 Kaarditehingute kohta kasutatud mõisted 1 Kaardimakse on maksja kontolt saaja kontole maksmiseks tehtud kaarditehing, mis on algatatud müügiterminalist, pangaautomaadist või internetikeskkonnas. 2 Saadetud kaarditehing on aruandva krediidiasutuse väljaantud pangakaardiga tehtud kaarditehing. 3 Vastuvõetud kaarditehing on aruandva krediidiasutuse töödeldud kaarditehing, kus aruandval krediidiasutusel on leping makse saajaga. Kajastada tuleb ka tehinguid, kus maksekaartide teenindamise teenuse pakkumiseks kasutatakse vahendajat. Aruandmisele kuuluvad nii aruandva krediidiasutuse kui ka teiste krediidiasutuste ja teiste makseteenusepakkujate välja antud pangakaartidega tehtud tehingud, mille tulemusena kantakse raha üle makse saajale. 4 Kaardimakse müügikohas pangakaardiga on müügiterminalis pangakaardi vahendusel tehtud kaardimakse. 5 Kaardimakse müügikohas digitaalse rahakoti vahendusel on müügiterminalis digitaalse rahakoti vahendusel tehtud kaardimakse, mille korral klient kasutab maksmiseks pangakaardi asemel telefoni, käekella või muud mobiilset seadet. 6 E-kaubanduse kaardimakse pangakaardiga on internetikeskkonnas pangakaardi vahendusel tehtud kaardimakse, mille korral klient sisestab makse tegemiseks vajalikud kaardiandmed kaupmehe internetikeskkonnas. 7 E-kaubanduse kaardimakse digitaalse rahakoti vahendusel on internetikeskkonnas digitaalse rahakoti vahendusel tehtud kaardimakse. 8 P2P-kaarditehing on kaardimakse, mis on algatatud mobiilset seadet kasutades (nt digitaalse rahakoti vahendusel) ja kus tehingu mõlemad osapooled on eraisikud. 9 Kontaktivaba makse on maksetehing, mille teostamiseks on kasutatud pangakaarti või muud vahendit (nt mobiiltelefon), kus maksja ja kaupmees (ja/või nende seadmed) asuvad ühes ja samas füüsilises asukohas ja kus kaasaskantava seadme ning müügikoha (POS) vaheline side toimub kontaktivaba tehnoloogia abil. 10 Lähiväljaside (NFC) makse on kontaktivaba maksetehing lähiväljaside (NFC) tehnoloogiat kasutades (ISO/IEC 18092). 11 Pangaautomaadis algatatud kaardimakse on pangaautomaadis pangakaardiga algatatud kaardimakse. 13 Pangakaartide kohta kasutatud mõisted 1 Pangakaart on krediidiasutuse poolt konto omajale või konto omaja määratud isikule väljastatud kaart kaarditehingute teostamiseks. 2 Deebetkaart on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2015/751 kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 1–5) artikli 2 punktis 33. 3 Deebet-sularahakaart on pangakaart, mis on seotud kliendi arvelduskontoga ja võimaldab pangaautomaadis teha ainult sularaha kaarditehinguid. 4 Deebet-maksekaart on pangakaart, mis on seotud kliendi arvelduskontoga ja millega teostatud kaarditehingute eest tagasimaksmise kohustus tekib kohe pärast kaarditehingu maksenõude laekumist krediidiasutusse. 5 Määratud tagasimaksega krediitkaart on kaart, mis võimaldab kaardi valdajal teha oste, mis arvestatakse lubatud piirides maha kaardi väljastaja juures olevalt kontolt. Kontojääk arveldatakse tervikuna ettemääratud perioodi lõpus. Kaardi valdajatelt võetakse tavaliselt aastatasu. Määratud tagasimaksega krediitkaarti eristab krediitfunktsiooniga kaardist kokkulepe, millega avatakse krediidiliin ja lisatakse kohustus arveldada tekkinud võlg ettemääratud perioodi lõpus ilma intressimäärata. 6 Krediitkaart on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/751 artikli 2 punktis 34. Käesoleva määruse kohaldamisel jäetakse määratud tagasimaksega krediitkaardid välja. 7 E-raha funktsiooniga kaart on kaart, millel saab vahetult hoida e-raha (määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7–17) artikli 2 punktis 2), ja/või kaart, mis võimaldab juurdepääsu e-raha kontol hoitavale e-rahale ja teha e-raha maksetehinguid. 8 E-raha funktsiooniga kaart, mida on laetud vähemalt üks kord, on e-raha funktsiooniga kaart, mida on laetud vähemalt üks kord ja mida võib seega pidada aktiveerituks. Laadimist võib tõlgendada e-raha funktsiooni kasutamise tahtena. 9 Ajutine või asenduskaart on ajutine sularahakaart, mis väljastatakse kliendile kaotatud või suletud kaardi asemel. RT I 2024-04-16 1 116042024001 2024-07-01 10 Kontaktivaba kaart on kontaktivaba maksefunktsiooniga kaart, mis võimaldab maksetehingu algatada kontaktivaba eritehnoloogiaga, mille puhul maksetehingu maksja ja makse saaja (ja/või nende seadmed) on samas füüsilises asukohas. 11 Virtuaalkaart on pangakaart, mis on välja antud ainult elektrooniliselt. RT I 2024-04-16 1 116042024001 2024-07-01 14 Pangaautomaatide kohta kasutatud mõisted 1 Pangaautomaat on elektrooniline seade, mille abil saab pangakaardiga teostada kaarditehinguid. Müügiterminal ei ole pangaautomaat. 2 Sularahaautomaat on pangaautomaat, mille abil saab pangakaardiga teostada ainult sularahatehinguid. 3 Sularaha-makseautomaat on pangaautomaat, kus saab pangakaardiga teha nii sularahatehinguid kui ka makseid (k.a määratud makseid). RT I 2024-04-16 1 116042024001 2024-07-01 4 Makseautomaat on pangaautomaat, mille abil saab pangakaardiga teostada ainult makseid. 5 Ristkasutuses olev pangaautomaat on pangaautomaat, milles saab kasutada nii pangaautomaati haldava kui ka teiste krediidiasutuste ja makseteenusepakkujate välja antud pangakaarte. 15 Müügikohtade kohta kasutatud mõisted 1 Müügikoht on teenuse või kauba müügikoht, kus ostetud teenuste või kaupade eest on võimalik tasuda pangakaardi ja/või mobiiltelefoniga. Ühe ettevõtja erineva asukohaga ehk aadressiga kaupade või teenuste müügikohti peetakse erinevateks müügikohtadeks. Igal müügikohal on unikaalne tunnuskood (liikmenumber). 2 Kaardimakse füüsiline müügikoht on teenuse või kauba müügikoht, kus müügiterminali kaudu on ostetud teenuste või kaupade eest võimalik tasuda pangakaardiga. 16 Müügiterminalide kohta kasutatud mõisted 1 Müügiterminal on seade, mis võimaldab kaupade ja teenuste eest maksta pangakaardiga. 2 POS-terminal on füüsiline seade, mida kasutatakse tehingute tegemisel jaemüügi asukohas makseteabe vastuvõtmiseks tarbijalt ettevõtjale, tavaliselt elektrooniliselt. 3 Kassasüsteem on ettevõtja müügisüsteemiga integreeritud elektrooniline makselahendus kaardimaksete teostamiseks. 4 E-kaubanduse (e-commerce) müügikoht on makselahendus, mis võimaldab kaardimaksete teostamist internetikaubamajas või e-teenuste pakkumisel internetikeskkonnas. 5 E-raha kaardile/kaardilt laadimise terminal on terminal, mis võimaldab elektroonilise väärtuse ülekannet e-raha emitendilt e-raha funktsiooniga kaardi valdajale ja tagasi. 6 E-raha kaarte lugev terminal on terminal, mis võimaldab e-raha funktsiooniga kaardile salvestatud e-raha omajal kanda oma e-raha väärtuse jäägi kaupmehe või muu vastuvõtja kontole. 7 Kontaktivaba tehingu funktsioon võimaldab maksetehinguid, mille puhul kasutatakse kaarti või muud vahendit ning maksja ja kaupmees (ja/või tema seadmed) asuvad samas füüsilises asukohas ning mille puhul teabevahetus kaasaskantava seadme ja müügikoha vahel toimub kontaktivaba tehnoloogia vahendusel. 8 E-raha tehingu funktsioon võimaldab teostada e-raha tehinguid. 17 Pettuste kohta kasutatud mõisted 1 Autentimine on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 29. 2 Kliendi tugev autentimine (SCA) on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 30. 3 Kliendi tugevalt autentimata tehing (non-SCA) on tehing, mille puhul kohaldatakse kliendi tugeva autentimise erandit Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 regulatiivsete standarditega, mis käsitlevad kliendi tugevat autentimist ning ühiseid ja turvalisi teabevahetuse avatud standardeid (EL) 2018/389 (ELT L 69, 13.3.2018) (edaspidi komisjoni delegeeritud määrus) III peatüki kohaselt, ja tehinguid, mille suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 97 lõiget 1. Siia kuuluvad kaupmehe algatatud tehingud ja muud tehingud, mille suhtes ei kohaldata kliendi tugevat autentimist. 4 Kaugtehing on maksetehing, mis on algatatud interneti teel või seadme kaudu, mida võib kasutada sidevahendina, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 6. 5 Mittekaugtehing on maksetehing, kus maksja ja kaupmees (ja/või nende seadmed) asuvad ühes ja samas füüsilises asukohas. Mittekaugtehingud on näiteks sularahaautomaadis või müügiterminalis tehtud tehingud (k.a kontaktivabad tehingud). RT I 2024-04-16 1 116042024001 2024-07-01 6 Pettuslik maksetehing hõlmab kõik maksepettuste juhud, millele on viidatud Euroopa Pangandusjärelevalve suuniste pettuseandmete esitamise kohta vastavalt teise makseteenuste direktiivi artikli 96 lõikele 6 (EBA/GL/2018/05) (edaspidi EBA suunised) punktis 3.1 toodud suunise 1 „Maksetehingud ja pettuslikud maksetehingud” punktis 1.1. 7 Petturi poolt maksejuhise andmine on määratletud kui „Maksekäsundi petturipoolne väljastamine” EBA suuniste punktis 3.1 toodud suunise 1 „Maksetehingud ja pettuslikud maksetehingud” punktis 1.6.d. 8 Petturi poolt maksejuhise muutmine on määratletud kui „Maksekäsundi petturipoolne muutmine” EBA suuniste punktis 3.1 toodud suunise 1 „Maksetehingud ja pettuslikud maksetehingud” punktis 1.6.c. 9 Maksja manipuleerimine on määratletud EBA suuniste punktis 3.1 toodud suunise 1 „Maksetehingud ja pettuslikud maksetehingud” punktis 1.1.b. 10 Pettusest tulenev kahjum vastutava isiku kohta on määratletud kui „Pettuse tõttu tekkinud kahjum vastutuse kandja kohta” EBA suuniste punktis 3.1 toodud suunise 1 „Maksetehingud ja pettuslikud maksetehingud” punktis 1.6.b. 11 Väikese väärtusega tehing on määratletud komisjoni delegeeritud määruse artiklis 16. 12 Endale tehtud makse on määratletud kui „Kreeditkorraldus samale füüsilisele või juriidilisele isikule kuuluvate kontode vahel” komisjoni delegeeritud määruse artiklis 15. 13 Usaldusväärsed maksesaajad on määratletud kui „Usaldatavad makse saajad” komisjoni delegeeritud määruse artiklis 13. 14 Korduv tehing on määratletud komisjoni delegeeritud määruse artiklis 14. 15 Äriühingute turvalised makseprotsessid ja -protokollid on määratletud komisjoni delegeeritud määruse artiklis 17. 16 Tehingu riskianalüüs on määratletud komisjoni delegeeritud määruse artiklis 18. 17 Kontaktivaba väikese väärtusega makse on määratletud kui „Viipemakse müügipunktis” komisjoni delegeeritud määruse artiklis 11. 18 Transpordi- või parkimistasude mehitamata terminalid on määratletud kui „Personalita terminalid transpordi- ja parkimistasude maksmiseks” komisjoni delegeeritud määruse artiklis 12. 19 Kaupmehe poolt algatatud tehing on ühekordne või korduv makse, mis algatatakse kaupmehe poolt kokkulepitud kuupäeval maksja nõusolekul. Kliendi ja kaupmehe eelneva kokkuleppe järgi ei pea klient andma igakordset nõusolekut makse teostamiseks ega seda ise algatama (nt ajakirjanduse või kaupade igakuised tellimused). 20 Kaotatud või varastatud kaart on pettuse liik, mille puhul kasutatakse kaotatud või varastatud kaardipõhist makseinstrumenti ilma tegeliku või vaikimisi õiguspärase valduseta kaardi üle. 21 Saamata kaart on kaardipõhine makseinstrument, mille kohta maksja väidab, et ta pole seda kätte saanud, kuigi makseteenuse pakkuja (väljastaja) kinnituse kohaselt on see maksjale saadetud (mis tahes vormis). 22 Võltsitud kaart on muudetud või ebaseaduslikult taastoodetud kaardipõhise makseinstrumendi kasutamine, k.a magnetriba või reljeeftrüki paljundamine või muutmine. 23 Elektrooniliselt algatatud kaarditehing on pangaautomaadis, POS-terminalis või muus elektroonilist sidet võimaldavas seadmes algatatud kaarditehing. RT I 2024-04-16 1 116042024001 2024-07-01 24 Mitteelektrooniliselt algatatud kaarditehing on füüsilises POS-terminalis algatatud kaarditehing, mis autoriseeritakse käsitsi (imprinterit kasutades) või nn MOTO (mail order, telephone order) tehing. RT I 2024-04-16 1 116042024001 2024-07-01 4 Rakendussätted 18 Määruse kehtetuks tunnistamine [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 19 Määrus jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. aastal. Lisa 1 Maksete aruanne RT I 2025-05-27 3 127052025003 2026-01-01 Lisa 2 Kaarditehingute aruanne RT I 2024-04-16 1 116042024001 2024-07-01 Lisa 3 Pangakaartide aruanne RT I 2024-04-16 1 116042024001 2024-07-01 Lisa 4 Pangaautomaatide, müügikohtade ja müügiterminalide aruanne Lisa 5 Kaarditehingutega seotud pettuste aruanne RT I 2024-04-16 1 116042024001 2024-07-01 Lisa 6 Maksetega seotud pettuste aruanne RT I 2024-04-16 1 116042024001 2024-07-01 Lisa 7 E-raha maksetehingute ja nendega seotud pettuste aruanne RT I 2025-05-27 3 127052025003 2026-01-01 Lisa 8 Sularahatehingute regionaalse jaotuse aruanne