Haridus- ja teadusminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2024-08-21 24 RT I2024-08-27202441270820240042024-08-30+03:002025-02-15+02:00 1 2024-08-23 maarus_1_10.02.2010.xsd 127082024004 6 2025-02-12 Maret Mauer 1059326Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+) Määrus kehtestatakse § 10 lõike 2 alusel. 1 Üldsätted 1 Reguleerimisala 1 Määrusega reguleeritakse Teadmussiirde programmi ja meetmete nimekirja meetmete 21.1.1.2 ja 21.1.4.2 „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine” rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine” (ASTRA+) elluviimiseks toetuse andmist. 2 Sekkumise rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi 1. Nutikam Eesti erieesmärgi (a)(i) „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine” ning erieesmärgi (a)(iv) „aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine” saavutamisele. 3 Käesolev määrus on koostatud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” (edaspidi TAIE) rakendamiseks nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades. 2 Terminid Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1 nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad – TAIE-s väljatoodud fookusvaldkonnad; digilahendused igas eluvaldkonnas; tervisetehnoloogiad ja -teenused; kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused; 2 teadustaristu – ruumid, vahendid ja teenused, sealhulgas teadusaparatuur ja uurimistarbed, seadmed, teaduskollektsioonid, arhiivid, struktureeritud teadusalane informatsioon või nende kompleks ning nendega seotud tingimused, ja teenused, mida teadlased kasutavad uute teadmiste loomiseks, teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ja/või säilitamiseks oma teadusala uurimistöös; 3 teadmussiire – protsess, mille eesmärk on omandada, koguda ja jagada väljendatavaid ja vaiketeadmisi, sealhulgas oskusi ja pädevust, nii majandusliku kui ka mittemajandusliku tegevuse käigus, näiteks teaduskoostöö, konsulteerimise, litsentsimise, edasiarenduse, avaldamise ning teadlaste ja nimetatud tegevusaladega seotud muude töötajate liikuvuse kaudu; lisaks teaduslikele ja tehnoloogilistele teadmistele hõlmab see muud liiki teadmisi, näiteks teadmisi standardite ja standardeid sisaldavate õigusaktide kasutamise kohta ning tegelike töötingimuste ja organisatsiooniinnovatsiooni meetodite kohta ja immateriaalse vara kindlakstegemise, omandamise, kaitsmise ja kasutamisega seotud teadmiste haldamist; 4 teadushaldus – teadmiste kogumine, organiseerimine, levitamine ja tõhus kasutamine teadus- ja arendusasutuse teadusliku arengu soodustamine ja selle juhtimise kvaliteedi parandamine, millega tagatakse edu teaduses ning teadus- ja arendusasutuse aktiivsuse ja efektiivsuse tõstmine paremaks asutuste vaheliseks koostööks teadmussiirde teenuste vahendamisel ja pakkumisel. 3 Toetuse andmise eesmärk ja tulemus 1 Toetuse andmise eesmärk on tõsta riigi- ja avalik-õiguslike positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas olevate riigi rakenduskõrgkoolide teadmussiirde võimekust rõhuga teadlaste järelkasvul ja noorte kaasamisel, kasvatada käesoleva määruse § 10 lõikes 1 nimetatud asutuste (edaspidi asutus) Eesti-sisest ja rahvusvahelist ettevõtluskoostööd, aidata kaasa teadus- ja arendusasutustes ja kõrgkoolides tekkivate teadustulemuste võimalikult kiirele rakendumisele ühiskonnas ning ettevõtliku mõtteviisi väärtustamisele teadus-, arendus- ning kõrgharidussüsteemis. 2 Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja järgmiste väljundnäitajate saavutamisse: 1 teadusasutustega koostööd tegevad ettevõtjad (arv, vahe-eesmärk 2024 on 40 ettevõtjat, sihtväärtus 2029 on 150 ettevõtjat); 2 nutikat spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut ja ettevõtlust toetavatesse oskustesse investeerivad organisatsioonid (arv, vahe-eesmärk 2024 on kümme organisatsiooni, sihtväärtus 2029 on 20 organisatsiooni). 3 Toetuse tulemusena panustatakse meetmete nimekirja järgmiste tulemusnäitajate saavutamisse: 1 ettevõtetega sõlmitud teadus- ja arendusalaste lepingute maht (rahaline maht, algtase 0, sihttase aastaks 2029 on 18 miljonit eurot); 2 nutikat spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut ja ettevõtlust toetavate oskuste (tehnilised, juhtimis-, ettevõtlusalased, rohepööret toetavad oskused omandamisele suunatud tegevuses osalenud töötajad (arv, algtase 0, sihttase aastaks 2029 on vähemalt 380 osalejat). 4 Toetust saanud projektid panustavad Riigikogu poolt 12. mail 2021. aastal vastu võetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” seatud sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik”, mida mõõdetakse teadus- ja arendustegevuste kulude mahuga erasektoris suhtena sisemajanduse kogutoodangusse. 2035. aasta eesmärgiks on jõuda 2%-ni sisemajanduse kogutoodangust. 5 Lisaks panustavad projektid TAIE Teadmussiirde eesmärgi „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele” mõõdiku „ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse osakaaluna sisemajanduse kogutoodangust” ja Teadussüsteemi eesmärgi „Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine” mõõdiku „positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht akadeemilise töötaja kohta” saavutamisse. 6 Projektid arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega ning aitavad kaasa „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisele ja sihtide saavutamisele tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel ning seda hinnatakse järgmiste näitajatega: „tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest”, „soolise võrdõiguslikkuse indeks”, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik”, „ligipääsetavuse näitaja” ning „keskkonnatrendide indeks”. 4 Rakendusüksus ja rakendusasutus 1 Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 2 Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 2 Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 5 Toetatavad tegevused 1 Rahastatakse projekte, mis panustab vähemalt ühe käesoleva määruse § 3 lõigetes 3 ja 4 nimetatud näitaja sihttaseme saavutamisse ja mille raames tehakse järgmisi tegevusi: 1 Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste koostöövõrgustiku ADAPTER sisulise ja tehnilise funktsionaalsuse tagamine ja arendamine, platvormi turundamine, platvormi kaudu asutuste poolt ühiselt pakutavate teenuste esitlemine, teenustele tehnilise toe valmiduse tagamine ja turundamine ning võrgustikutegevused; 2 tegevuste sihtgrupiks olevate teadus- ja arendusasutustes, ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides teadmussiirde- ja äriarendusealaste teadmiste ja oskuste suurendamine ja parandamine, sealhulgas vastava oskuste arendamise programmi väljatöötamine ning meetme sihtgrupis programmi ellu viimine; 3 uurimisrühmade teadustulemuste innovatsiooniküpsuse arendamine asutuses loodud teadustulemuste innovatsiooniküpsuse taseme tõstmiseks nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades; 4 teadmussiirde võimekuse suurendamine vastavalt avaliku ja ettevõtlussektori ning ühiskonna vajadustest, sealhulgas teadmussiirdega seotud personali värbamine ja teadmiste ning oskuste täiendamine, vajalike tugiteenuste arendamine, teadmussiirde teenuste pakkumiseks vajaliku keskkonna loomine ja täiendamine, sealhulgas digilahenduste ja infosüsteemide arendamine ning teenuste väljaarendamiseks vajalike materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja täiendamine (kaasa arvatud sertifitseerimine) olemasoleva teadustaristu baasil. 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 kirjeldatud tegevuse elluviimiseks rahastatakse ühte käesoleva määruse § 10 lõikes 1 nimetatud asutuste konsortsiumi hõlmavat taotlust. Konsortsiumisse peavad kuuluma vähemalt kolm avalik-õiguslikku ülikooli ja vähemalt kolm riigi rakenduskõrgkooli. 3 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 kirjeldatud tegevuse elluviimiseks rahastatakse kuni kahte erinevat käesoleva määruse § 10 lõikes 1 nimetatud asutuste konsortsiumi hõlmavat taotlust. Konsortsiumisse peavad kuuluma vähemalt kolm avalik-õiguslikku ülikooli ja vähemalt kolm riigi rakenduskõrgkooli. Sama asutus saab osaleda vaid ühes rahastatavas konsortsiumis. 4 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 kirjeldatud tegevuste puhul on õigus taotlus esitada käesoleva määruse § 10 lõikes 1 nimetatud asutusel konsortsiumi nimel, mille juhtpartneriks asutus on, ning mille moodustavad partneritena käesoleva määruse § 10 lõikes 1 reguleeritud nõuetele vastavad asutused. 5 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 kirjeldatud tegevuse elluviimiseks rahastatakse käesoleva määruse § 10 lõikes 1 toodud asutuste poolt esitatud taotlusi asutuse teadlaste innovaatiliste projektide rahastamiseks. 6 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 kirjeldatud tegevuse elluviimiseks rahastatakse käesoleva määruse § 10 lõikes 1 toodud asutuste taotlusi asutuse teadmussiirde võimekuse ning teenuste kvaliteedi ja -pakkumise arendamiseks. Nimetatud tegevused ei tohi dubleerida käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1–3 toodud tegevusi ning meetme „Majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemine TAIE fookusvaldkondades” tegevusi. 7 Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 3 ja 4 kirjeldatud tegevuste puhul on õigus taotlus esitada käesoleva määruse § 10 lõikes 1 loetletud asutustel. 8 Juhul kui toetust taotletakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud materiaalse ja immateriaalse vara soetamiseks, peab see olema seotud käesoleva määruse §-s 3 loetletud eesmärkidega. 9 Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevused peavad olema seotud riiklike ja asutuse arengukavade või strateegiatega ning suunatud asutuste arenguhüppe saavutamisele ja teenuste arendamiseks vajalikes protsessides muudatuste läbiviimisele. 10 Toetust on võimalik taotleda projektidele, mis on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. 11 Käesoleva määruse alusel ei toetata tegevusi, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruses (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi artiklis 7. 6 Kulude abikõlblikkus 1 Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. 2 Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1 personalikulu vastavalt ühendmääruse §-s 16 sätestatule; 2 käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 4 toodud tegevuste elluviimisega otseselt seotud töötajate, kes on tööle võetud abikõlblikkuse perioodil, esimesel kolmel aastal kuni 85% ja edaspidi kuni 50% ulatuses personalikuludest. Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 2 toodud tegevustes on personalikulu lubatud vaid seotult koolitusprogrammi väljatöötamisega ja meetme sihtgrupis programmi ellu viimisega; 3 konverentside, seminaride, oskuste arendamise ja teiste ürituste korraldamise kulud; 4 konverentsidel ja teadmussiirde rahvusvahelistes võrgustikes osalemise tasu; 5 välislähetuste kulud; 6 teavitamiskulud, mis kaasnevad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” nimetatud kohustuste täitmisega; 7 sisseostetavate teenuste kulud; 8 käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse kulud kindlasummalise maksena vastavalt ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1; 9 käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud tegevuste teostamiseks seadmete ja aparatuuri soetamise, paigaldamise ja seadistamise kulud ning investeeringud teenuse osutamiseks vajalikesse digilahendustesse ja infosüsteemidesse, sealhulgas kliendihaldustarkvara, äriarenduse ja intellektuaalomandi kaitsmise protsessis vajalike andmebaaside litsentside soetamine kuni 15% ulatuses nimetatud tegevuste kogumahust; 10 koolituskulud. 3 Kaudsed kulud ühtse määra alusel 15% abikõlblikest otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 21. 4 Lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud abikõlbmatutele kuludele on määruse raames abikõlbmatud järgmised kulud: 1 asutuste püsikulud, sealhulgas töötajate, kes on asutuses enne abikõlblikkuse perioodi töötanud samade tööülesannetega ametikohal, personalikulud ning laboriteenuste osutamisega seotud püsikulud; 2 tasemeõppe arendamise- ja pakkumisega või tasemeõppes osalemisega seotud kulu; 3 esinduskulud ja kingitused; 4 projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku, v.a väliseksperdi riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. 7 Riigiabi 1 Kui määruse § 5 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks” (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklist 25, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. 2 Kui määruse § 5 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusele antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel üldise grupierandi määruse artiklitest 26 ja 26a ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. 3 Kui käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023, lk 1–12, edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 4 Tegevuse raames teadusuuringute taristule antav toetus ei ole riigiabi, kui rahastatakse mittemajandusliku tegevusega seotud kulusid. 5 Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis ei anta toetust taotlejale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 6 Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis ei kohaldata käesolevat määrust lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 7 Kui taotletav toetus on käsitletav riigiabina, ei tohi tegevused olla alanud enne taotluse esitamist. 8 Projekti abikõlblikkuse periood 1 Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema, ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2024 kuni 31. august 2029. 2 Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 rahastatavate projektide abikõlblikkuse periood võib alata enne toetuse taotluse esitamise kuupäeva vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule vaid juhul, kui tehtud tegevused ja kulud, mille hüvitamist taotletakse, on taotluses eraldi näidatud. Kui antav toetus on riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist alustatud tegevused ja tehtud kulud abikõlblikud. Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud materiaalse ja immateriaalse vara soetamine on abikõlblik alates taotluse rahuldamise otsusest. 3 Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 3 alusel rahastatavate asutuse projektide kestvus on 12 kuud. 9 Toetuse piirsumma ja osakaal 1 Taotletava toetuse alampiir käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse puhul on 200 000 eurot taotluse ja asutuse kohta ning § 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste puhul 500 000 eurot taotluse kohta. 2 Taotletava toetuse piirmäär käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul on kuni 75 000 eurot, millele lisandub taotleja omaosalus projekti kohta. 3 Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 4 kirjeldatud institutsionaalse toetuse taotlemiseks määrab rakendusasutus taotlusvooru väljakuulutamisel asutustele taotletava toetuse ülempiiri. Ülempiiri seadmisel arvestatakse asutuse baasfinantseerimise, ettevõtluslepingute ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt eraldatud kõrgharidusõppe tegevustoetuse mahtusid toetuse taotlemisele eelnenud aastatel. 4 Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud seadmete soetamiseks ja täiendamiseks ning digilahenduste ja infosüsteemide arendamiseks eraldatakse kokku maksimaalselt kuni 15% asutusele antavast toetusest. 5 Toetuse maksimaalne piirmäär § 5 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 tegevuste puhul on kuni 85% abikõlblike kulude maksumusest ja toetuse taotlejate omafinantseering on vähemalt 15%. 6 Toetuse maksimaalne piirmäär § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul on 100% abikõlblike kulude maksumusest. 7 Kui toetust antakse riigiabina, siis peavad käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud abikõlblikud kulud ja maksimaalne abi osakaal vastama üldise grupierandi määruse artiklites 25, 26 või 26a toodud tingimustele. 3 Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 10 Nõuded taotlejale ja partnerile 1 Taotleja ja partner võib olla: 1 avalik-õiguslik või riigi teadus- ja arendusasutus, kellele on aastatel 2019–2023 eraldatud teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise toetust; 2 avalik-õiguslik ülikool või riigi rakenduskõrgkool; 3 riigi asutatud sihtasutuse koosseisus tegutsev kõrgkool. 2 Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikele 2. 11 Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid. 12 Nõuded taotlusele 1 Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele ja sisaldama ühendmääruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitusi. 2 Taotlus peab sisaldama kinnitust, et projekt vastab „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele vastavalt käesoleva määruse § 5 lõikes 9 sätestatule. 3 Kui toetust taotletakse käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 2 toodud tegevusteks, peab taotlus sisaldama lisaks lõikes 1 nimetatud kinnitustele ka järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente: 1 akadeemiliste töötajate ja teiste teadustööga seotud isikute ja teadusadministraatorite koolitusvajaduste analüüs; 2 käesoleva lõike punktis 1 toodud koolitusvajadustest lähtuvalt oskuste koolitusmoodulite kirjeldused, sealhulgas erinevate moodulite nagu projektijuhtide-, teadusadministraatorite- ja tehnosiirde ekspertide arendus- ning koolitusprogrammid, teadusjuhtide motivatsiooniprogramm kombineerimise võimalused. 4 Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 3 raames saab asutus esitada taotluse projektile, mis peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente: 1 projekti vastavus innovatsiooniküpsuse valmiduse tasemele vähemalt 1 ja maksimaalselt 5 ning vastavus tehnoloogilise valmiduse tasemele vähemalt 4, projekti eesmärgiks on tegevused teadustulemuse viimiseks projekti perioodi, mis on 12 kuud, jooksul turule lähemale (ehk tõstes innovatsiooniküpsuse valmiduse kõrgemale tasemele); 2 projekti vastutavaks täitjaks on isik, kes on kaitsnud doktorikraadi või läbinud järeldoktorantuuri või rakenduskõrgkooli puhul omandamas doktorikraadi; 3 projekt peab sisaldama infot projektimeeskonna, -eesmärgi, teostatavate tegevuste, ajakava, vahetulemuste ja tulemuste kohta ning eelarveprojekti projekti elluviimiseks vajalike kulude kohta; 4 kinnitus, et arendatava teema intellektuaalomandi kuuluvus on asutus(t)e vahel kokku lepitud; 5 asutus saab esitada taotlust ühe uurimistegevuse meeskonna projektile käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 3 alusel kuni kaks korda, seda juhul, kui esimese lõpetatud projekti eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused on teostatud. Teist (järgnevat) projekti saavad taotleda asutused, kelle uurimisrühma töötajad on osalenud käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse raames ellu viidava ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste tõstmise programmis. 5 Kui toetuse taotlemiseks esitatakse taotlus mitme partneri poolt vastavalt käesoleva määruse § 14 lõike 2 punktis 2 toodule, tuleb taotlusele lisada kõigi partnerite kinnitus projektis osalemise ja ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud asjaolude kohta. 6 Asutus võib oma institutsionaalset ettepanekut esitades teha valiku käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuste vahel. Iga valitud tegevuspaketi kohta tuleb eraldi esitada ka eelarve ja tegevuste väljundnäitajad. 4 Toetuse taotlemine 13 Taotlusvooru avamine 1 Taotlusvoorude eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus, kes edastab vastava teabe rakendusüksusele. 2 Rakendusüksus teavitab potentsiaalseid taotlejaid taotlusvooru avamisest, maksimaalsest eelarvest ja taotluse esitamise tähtajast. 14 Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis 1 Taotlus esitatakse käesoleva määruse § 13 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. Taotlemine toimub vooruliselt. Taotlusvoorud kuulutatakse välja eraldi § 5 lõike 1 punktide 1–4 tegevustele. 2 Taotlus esitatakse käesoleva määruse § 15 lõikes 1 sätestatud viisil digitaalselt allkirjastatuna järgmiselt: 1 käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktide 3 ja 4 tegevuse taotluse puhul taotleja esindusõigusliku isiku poolt; 2 mitme partneri poolt esitatud taotluse puhul konsortsiumi juhtpartneri esindusõigusliku isiku poolt. 3 Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtajaks esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 2. 5 Taotluste menetlemine 15 Taotluse esitamine ja menetlemine 1 Taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu määruses sätestatud tingimuste kohaselt. 2 Taotluse vastuvõtmisel kohaldatakse ühendmääruse § 5. 3 Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast arvates. 4 Juhul kui taotluses esineb puudusi, informeerib rakendusüksus sellest viivitamatult taotlejat, kellel on kümne tööpäeva jooksul alates teate kättesaamisest võimalik puudused kõrvaldada. Rakendusüksus võib mõjuvatel põhjustel taotluses esinenud ebatäpsuste kõrvaldamiseks kehtestada pikema tähtaja. 5 Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata, jätab rakendusüksus taotluse läbi vaatamata ja lõpetab taotluse menetlemise. 6 Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. 7 Kui esitatud taotlus rakendusüksuse hinnangul ei vasta käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud tegevustele, edastab rakendusüksus taotluse juhtkomisjonile hinnangu saamiseks. 16 Taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine 1 Taotluse nõuetele vastavuse tuvastamine toimub vastavalt ühendmääruse §-le 6. 2 Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele. 3 Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 12 taotlusele sätestatud nõuded. 17 Ekspertkomisjoni ja ASTRA+ juhtkomisjoni moodustamine 1 Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks esitatud taotluste hindamiseks moodustab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul ekspertkomisjoni. Vajadusel kaasatakse hindamisse täiendavaid eksperte. 2 Hindamises osalevad ekspertkomisjoni liikmed ja täiendavad eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ning taotlejatest. Taotluste hindamine toimub hindamisjuhendi alusel. 3 Ekspertkomisjoni töökorra ning hindamisjuhendi kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega. 4 Ekspertkomisjoni ja juhtkomisjoni tehnilise teenindamise tagab rakendusüksus. 5 Rakendusüksus moodustab rakendusasutuse ettepanekul ASTRA+ juhtkomisjoni, mille ülesanneteks on käesoleva määruse § 5 lõigetes 1, 2 ja 4 kirjeldatud tegevuste taotluste hindamine ja kinnitamine, käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuste rahastamiseks ekspertkomisjoni poolt esitatud ettepanekute kinnitamine, ASTRA+ tulemuslikkuse jälgimine, vahehindamise teostamine, projektide ja ASTRA+ paremaks elluviimiseks rakendusüksusele ettepanekute tegemine ja muude käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmine ning vajadusel ettepanekute tegemine projektide rahastamises muudatuste tegemiseks. 6 Juhtkomisjoni töökorra ning hindamisjuhendi kehtestab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega. 18 Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika 1 Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktide 1 kuni 4 tegevustes nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel: 1 projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 2 projekti põhjendatus; 3 projekti kuluefektiivsus; 4 toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia; 5 projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. 2 Kriteeriumi „projekti mõju hindamisel rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele” hinnatakse: 1 projekti kooskõla valdkondliku arenduskavaga ja panust rakendamise erieesmärki ning meetme eesmärkidesse, sealhulgas projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast projekti lõppu, sealhulgas käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktide 1 ja 2 tegevustes eelistatakse pikemaaegseid ühisprojekte, millel on suurem mõju lõike 1 punktis 1 toodud kriteeriumi osas; 2 projekti panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja(te) saavutamisse. 3 Kriteeriumi „projekti põhjendatuse” raames hinnatakse: 1 projekti eesmärgipüstituse põhjendatust, sealhulgas probleemi, kitsaskoha või kasutamata arenguvõimaluse olemasolu; 2 projekti sekkumisloogika arusaadavust ja mõjusust, sealhulgas projektis ettenähtud tegevuste panust projekti teadus- ja arendustegevuse tulemuste kommertsialiseerimiseks seatud eesmärkide ning planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks mõjusal, arusaadaval ning innovaatilisi lahendusi soosival viisil; 3 tegevuste ajakava realistlikkust, arvestades muuhulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust ning jätkusuutlikkust; 4 projektiplaani ajalist perspektiivi ning jätkusuutlikkust; 5 projekti teaduslikku taset, idee tehnoloogilist eelist alternatiivsete tehnoloogiate ees, kommertspotentsiaali ja kommertsialiseerimisvõimalusi (kehtib vaid käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 3 tegevustele), sealhulgas tehnoloogilist uudsust, kas tehnoloogiat saab piisavalt kaitsta patentide, autoriõiguse, kaubamärgi või muu intellektuaalomandi kaitsmise viisiga, kas tehnoloogial on potentsiaalseid kasutust piiravaid riske, nagu tervise-, keskkonna-, õigus- ja privaatsusriske ja kas tehnoloogia on potentsiaalselt skaleeritav. 4 Projekti kuluefektiivsuse kriteeriumi puhul hinnatakse: 1 ettenähtud tegevuste/lahenduste kuluefektiivsust planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks; 2 planeeritud eelarve realistlikkust ja mõistlikkust, sealhulgas eelarve koostamisel aluseks võetud andmete ja hinnangute realistlikkust ning planeeritud kulude vajalikkust, samuti taotleja võimekust katta projektile järgnevaid püsikulusid. 5 Toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia kriteeriumi puhul hinnatakse: 1 taotleja kvalifikatsiooni ja kogemust ning organisatsiooni jätkusuutlikkust; 2 õiguslike, organisatsiooniliste ja tehniliste eelduste olemasolu projekti elluviimiseks kavandatud viisil; 3 projekti tulemuste jätkusuutlikkuse tagamise võimet, sealhulgas noorteadlaste kaasamist; 4 taotleja võimekust kaasata tegevustesse täiendavaid vahendeid. 6 Projekti puhul hinnatakse projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega, sealhulgas projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega ning mõju rakenduskava erieesmärgi saavutamisele. 7 Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud valikumetoodika järgi. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumitest. Rakendusüksus kooskõlastab valikumetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. 8 Projekte hinnatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) punkti. Hinne tuleb anda 0,5 punkti täpsusega. 9 Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab juhtkomisjon järgmiste valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7 ja mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1 projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – koondhindest 25%; 2 projekti põhjendatus – koondhindest 30%; 3 projekti kuluefektiivsus – koondhindest 15%; 4 taotleja suutlikkus projekti ellu viia – koondhindest 25%; 5 projekti kooskõla „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega – koondhindest 5%. 10 Rahuldamisele kuuluvad vastavaks tunnistatud taotlused, mis vastavad määruse nõuetele ning: 1 on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50; 2 ei ole üheski käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest saanud hindeks vähem kui 2,00; 3 mille rahastamise summa ei ületa eelarvet. 11 Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumi hinne on alla 2,0, siis taotluse hindamine lõpeb. 12 Võrdsete näitajatega projektide puhul eelistatakse pikemaajalisi ja jätkusuutlikke projekte, millel on käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 valikukriteeriumi hinne kõrgem. 13 Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 3 tegevuses võrdsete näitajatega projektide puhul eelistatakse pikemaajalisi ja jätkusuutlikke projekte, millel on käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 5 kriteeriumi hinne kõrgem. 19 Taotluse rahuldamise tingimused ja kord 1 Mitme partneri poolt esitatud positiivselt hinnatud konsortsiumi taotlused kuuluvad rahuldamisele vastavalt hindamise käigus tekkinud pingereale ning taotlusvooru eelarvele. Institutsionaalsed taotlused kuuluvad rahuldamisele vastavalt käesoleva määruse § 9 lõikes 3 sätestatule kuni maksimaalse asutusele kehtestatud institutsionaalse toetuse määrale ning taotlusvooru eelarvele. 2 Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1 projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti elluviimisega alustamiseks; 2 eeldatav ajakava; 3 kestusnõude periood ja sellega seotud kohustused; 4 kui tegemist on riigiabiga, siis sellekohane vastav info. 3 Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. 20 Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord 1 Taotlus jäetakse rahuldamata käesoleva määruse § 5 lõikes 12 ning ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. 2 Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. 3 Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 2 sätestatud teave. 4 Otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta edastatakse taotlejale elektrooniliselt e-toetuste keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates otsuse vastuvõtmisest. 21 Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine 1 Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 1, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud eelarve mahu tõttu või taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, tulemust või eesmärki. 2 Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. 3 Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sealhulgas ettemaksetele, tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või andmeallikast. 6 Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 22 Taotluse rahuldamise otsuse muutmine 1 Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras. 2 Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõikes 2 nimetatud asjaolud, siis kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning kui see on vajalik, siis ka käesoleva määruse §-s 18 sätestatud projektide valikukriteeriumide alusel, kaasates juhtkomisjoni. 3 Taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse maksimummäära ei suurendata. 4 Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. 5 Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus kümne tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. 6 Kui projekti tegevuste elluviimisel selgub, et mõne tegevuse eelarvet ei suudeta täita, võib toetuse saaja esitada rakendusüksusele ettepaneku projekti eelarve muutmiseks erinevate tegevuste vahel, juhul kui see on kooskõlas riigiabi reeglitega. 7 Kui muudatused eeldavad juhtkomisjoni kaasamist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule ning juhtkomisjoni hinnangul on taotluse muudatused põhjendatud ning ettepanek vastab käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud tegevustele, teeb juhtkomisjon rakendusüksusele ettepaneku projekti muudatuse kinnitamiseks. 8 Kui juhtkomisjoni hinnangul ei ole ettepanekus tehtud muudatused põhjendatud, teeb juhtkomisjon rakendusüksusele ettepaneku projekti eelarve vähendamiseks muudetava eelarve summas ning see eelarve maht suunatakse meetme järgnevate voorude rahastamiseks. 23 Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine 1 Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse §-le 14 või § 37 lõikele 7. 2 Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud otsuse kohaselt. 7 Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused 24 Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused 1 Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. 2 Toetuse saaja ja partner on kohustatud: 1 täitma ühendmääruse §-s 10 ja §-s 11 nimetatud kohustusi; 2 täitma teavitamisega seotud kohustusi vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud määrusele; 3 säilitama toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-s 18 nõutud aja jooksul; 4 tagama käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 4 sätestatud tegevuses kestuse nõude täitmise viie aasta jooksul projektile lõppmaksest tegemisest arvestades; 5 järgima riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel, sealhulgas eristama raamatupidamises majandustegevuse ja mittemajandustegevuse, pidama nende üle arvestust ning esitama rakendusüksusele igal aastal aruande taristu majandusliku ja mittemajandusliku kasutuse ajalise proportsiooni kohta; 6 esitama enne seadmete soetamist rakendusüksusele prognoosi, millises ajalises proportsioonis plaanitakse toetatavat taristut kasutada majandustegevuseks ja mittemajandustegevuseks; 7 maksma toetuse proportsionaalselt tagasi, kui majandustegevuse maht aastase perioodi jooksul ületab 20% taristu aastasest kasutusmahust. 3 Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõike 2 punktides 2–6, 8–11, 13–16 ning §-s 11 nimetatud kohustusi. 8 Aruannete esitamine 25 Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine 1 Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta e-toetuse keskkonna kaudu vahearuande vähemalt üks kord aastas hiljemalt 15. jaanuaril 31. detsembri seisuga, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral sagedamini. Käesoleva määruse § 5 lõigete 1, 2 ja 4 alusel taotletud vähemalt neljaaastase projekti kolmandal aastal hindab juhtkomisjon projekti elluviimist ning teeb rakendusüksusele projektiga jätkamise või mittejätkamise ettepaneku kolme aasta vahearuande põhjal. 2 Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande hiljemalt 45 kalendripäeva jooksul projekti lõppemisest. 3 Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1 toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti number, toetuse saaja nimi ja muud nõutud andmed); 2 projekti aruandlusperiood (kumulatiivne); 3 andmed projekti edenemise kohta (teostatud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine, projektile seatud näitajate täitmine); 4 toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele (lõpparuande puhul ka hinnangud projekti mõjule TAIE eesmärkide ning seotud „Eesti 2035” sihtide saavutamisele ning kuidas on panustatud seotud horisontaalsete põhimõtete edendamisse); 5 informatsioon intellektuaalomandi kasutamise kohta, patenditaotluste ning publikatsioonide kohta. 4 Rakendusüksus kinnitab aruanded kümne tööpäeva jooksul nende rakendusüksusele e-keskkonnas esitamisest arvates ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud juhul neljakümne tööpäeva jooksul, kui juhtkomisjon on 30 kalendripäeva jooksul teinud rakendusüksusele projektiga jätkamise või mittejätkamise ettepaneku. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. 9 Toetuse maksmise tingimused 26 Toetuse maksmine 1 Toetust makstakse ühendmääruse § 26, § 27 lõike 1 punkti 1 ja § 28 lõigete 2 ja 3 alusel. 2 Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24–26 nimetatud ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. 3 Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. 4 Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte tihedamini kui üks kord kvartalis. 5 Käesoleva määruse § 5 lõikes 3 sätestatud tegevuses toimub toetuse maksmine kindlasummalise maksena, kui makse tegemise eelduseks olevate taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes nimetatud tingimuste täitmine on tõendatud. 27 Makse menetlemise peatamine Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul. 10 Finantskorrektsioonid ja vaided 28 Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. 29 Vaide esitamine 1 Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 2 Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest. Minister Kristina Kallas Kantsler Kristi Vinter-Nemvalts