Kultuuriminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2026-10-22 19 RT I2026-10-27202611271020260012026-10-30+02:00 1 2026-10-23 maarus_1_10.02.2010.xsd 127102026001 6 2026-10-26 Maret Mauer 1064689Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks avaldamineesitatud avaldamiseks12026-10-23Jane Kõnno Loomingu valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse § 53¹ lõike 1 alusel.1Üldsätted1Reguleerimisala1Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Loomingu valdkonna partnerorganisatsioonide toetus“ (edaspidi taotlusvoor) vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks tingimused ja kord.2Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.3Määruse rakendamise eest vastutab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).4Partnerorganisatsioon on määruse alusel kolmeks aastaks valitud strateegiline partner (edaspidi partner või toetuse saaja), kes tegutseb lõikes 5 nimetatud loomingu valdkonnas ning panustab riigi kultuuripoliitika eesmärkide saavutamisse.5Määruse tähenduses on loomingu valdkond etenduskunstid, muusika, kirjandus, kujutav kunst, disain ning arhitektuur.2Toetuse andmise eesmärk ja tulemus1Toetuse andmise eesmärk on võimestada loomingu valdkonnas tegutsevaid asjatundlikke partnereid, kes panustavad kultuuri arengukava eesmärkide saavutamisse ning valdkonna arengusse, teadlikkuse suurendamisse, rahvusvahelistumisse, professionaalsesse toimepidevusse, koostöösse ja nähtavusse ning annavad vajaduse korral sisendit kultuuripoliitika kujundamisse.2Toetuse andmise tulemusena on partner viinud ellu taotluses esitatud tegevuskavas ja taotluse rahuldamise otsuses kokku lepitud tegevused ning nende mõju on hinnatud. Tegevuste tulemusena on järjepidevalt panustatud loometöö jätkusuutlikkusse, loomingu valdkonna koostöösse ja nähtavusse, rahvusvahelisse võrgustumisse ning tegevuste kvaliteedi ja mõju suurendamisse.3Toetatavad tegevused ja riigiabi1Toetust antakse tegevustele, mille elluviimine panustab §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse.2Toetust antakse järgmiste tegevuste elluviimiseks:1rahvusvahelistumise ja rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine, sealhulgas rahvusvaheliste koostöövõrgustike arendamine, rahvusvaheliste sündmuste korraldamine ja nendel osalemine, Eesti loomingu ja loojate järjepidev rahvusvaheline tutvustamine ning Eesti esindamine valdkondlikel rahvusvahelistel sündmustel;2valdkonna seire, kaardistamine ja analüüs, sealhulgas valdkonna arengut, toimimist ja vajadusi käsitleva teabe süsteemne kogumine, analüüsimine ja vahendamine ning selle põhjal ettepanekute tegemine;3professionaalse arengu toetamine, sealhulgas nõustamiste, koolituste, arenguprogrammide, mentorlus- ja praktikaprogrammide ning muude professionaalset arengut toetavate tegevuste korraldamine;4loovisikutele loominguliseks eneseteostuseks võimaluste loomine ja arendamine, sealhulgas loomeplatvormide, residentuuride ja muude loometööd toetavate võimaluste ja tugitegevuste korraldamine;5valdkonnas tegutsevate isikute ja organisatsioonide erialase koostöö ning võrgustumise toetamine, sealhulgas avalike sündmuste korraldamine ning tugitegevuste tagamine loomingu kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse parandamiseks;6valdkonna tutvustamine ja populariseerimine, sealhulgas ühiskonna teadlikkuse suurendamine valdkonna toimimisest, väärtusest ja võimalustest ning valdkonna siseriikliku ja rahvusvahelise nähtavuse parandamine;7kommunikatsiooni ja infovahetuse arendamine ja koordineerimine, sealhulgas valdkonna kohta teabe vahendamine ning ühiste kommunikatsioonitegevuste korraldamine;8aktiivses erialases kasutuses olevate arhiivi-, dokumentatsiooni- ja teadmusressursside ning erialaste esemete säilitamine, korrastamine, vahendamine ja arendamine, kui see toetab määruse eesmärgi saavutamist.3Toetust ei anta tegevustele, mis on ellu viidud enne taotluse esitamist.4Lõikes 2 nimetatud toetatavate tegevuste täpne fookus kalendriaastate lõikes, taotlusvoorus avatud loomingu valdkonnad ning valitavate partnerite arv loomingu valdkondade kaupa avalikustatakse taotlusvooru avamise teates.5Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes, järgitakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.6Partnerile eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei tohi kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot.7Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.8Toetuse andmisel riigiabina järgitakse komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi grupierandi määrus), artiklis 53 ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut.9Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 ja riigiabi andmisel grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava abi kumuleerimisreegleid.10Vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmist ning saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse kümme aastat alates määruse alusel viimase abi andmisest.11Määrust ei kohaldata riigiabi või vähese tähtsusega abi taotlejale grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ning VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.12Määrust ei kohaldata riigiabi taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega Eesti riigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks, väärkasutatuks või ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.2Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine4Nõuded taotlejale1Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik:1kes ei ole äriühing äriseadustiku tähenduses, riigi sihtasutus, riigi osalusel asutatud sihtasutus, kohaliku omavalitsuse sihtasutus ega nimetatud isikute asutatud sihtasutus;2kes ei ole erakond erakonnaseaduse tähenduses ega usuline ühendus kirikute ja koguduste seaduse tähenduses;3kelle põhikirjajärgne tegevus hõlmab vähemalt ühes § 1 lõikes 5 nimetatud loomingu valdkonnas tegutsemist.2Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:1ta on tegutsenud põhikirjajärgsel tegevusalal vähemalt viis viimast aastat enne taotluse esitamist;2ta ei ole loomeliit loovisikute ja loomeliitude seaduse tähenduses ega ametiühing ametiühingute seaduse tähenduses, kui ta on etenduskunsti, muusika, disaini või arhitektuuri valdkonna taotleja;3tema kolmeaastases tegevuskavas kavandatud tegevusi ei toetata kultuuriministri 12. novembri 2018. aasta määruse nr 3 „Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord“ alusel, kui ta on muusikavaldkonna taotleja;4tal ei ole riigi ees täitmata maksukohustust või maksuvõlg on ajatatud;5tema või tema üle valitsevat mõju omav isik ei ole taotluse esitamise päeva seisuga pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning nende kohta ei ole tehtud äriregistrist kustutamise hoiatust;6juhul kui toetuse andja on teinud talle varem toetuse tagasinõudmise otsuse, ei ole tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtajaks tagasi maksmata;7tal ei ole majandusaasta aruande esitamise kohustuse rikkumist;8tal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees.3Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule peab kunstivaldkonna taotleja olema taotluse esitamisele eelneva viie aasta jooksul igal aastal ellu viinud vähemalt kolme järgmist tegevust:1Eesti kunstnike osalemise korraldamine rahvusvahelistel kunstisündmustel;2Eesti kunstnikele välismaal residentuurivõimaluste vahendamine;3välisresidentide vastuvõtmine Eestis residentuuriprogrammi raames;4Eesti kunstielu käsitleva rahvusvahelise leviga erialaajakirja või muu erialase väljaande koostamine ja levitamine;5kunstivaldkonna esindamine rahvusvahelises koostöövõrgustikus;6kunstivaldkonna statistiliste andmete kogumine ja avaldamine;7Eesti kunstnikele suunatud dokumentatsiooni- või teadmusressursi loomine või arendamine;8Eesti kunstnike ja kunstivaldkonnas tegutsevate organisatsioonide nõustamise või koolitamise korraldamine;9Eesti kunstnike loometöö toetamiseks võimaluste ja toetavate meetmete loomine.4Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule peab kirjandusvaldkonna taotleja olema taotluse esitamisele eelneva viie aasta jooksul igal aastal ellu viinud vähemalt viite järgmist tegevust:1Eesti väljapaneku korraldamine rahvusvahelisel raamatumessil;2Eesti kirjanike või tõlkijate osalemise korraldamine rahvusvahelisel kirjandussündmusel;3Eesti autorite teoste tõlkimise korraldamine või tõlkimisvõimaluste vahendamine võõrkeeltesse vähemalt viiele autorile aastas;4rahvusvahelise leviga erialaajakirja või muu erialase väljaande koostamine ja levitamine;5kirjandusvaldkonna statistiliste andmete kogumine ja avaldamine;6kirjandusvaldkonna arengut toetava näituse või konkursi korraldamine;7kirjanduse tõlkijatele koolituse või täienduskoolituse korraldamine;8rahvusvahelises koostöövõrgustikus osalemine;9kirjanike või tõlkijate loometöö toetamiseks võimaluste ja toetavate meetmete loomine.5Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule peab arhitektuurivaldkonna taotleja olema taotluse esitamisele eelneva viie aasta jooksul korraldanud vähemalt ühe rahvusvahelise suursündmuse ning igal aastal ellu viinud kõiki järgmisi tegevusi:1arhitektuurivaldkonna arengu toetamine koolituste, koolitusprogrammide, töötubade, seminaride, õppereiside või muude erialaste teadmiste ja pädevuste arendamise tegevuste kaudu, sealhulgas loovisikute, ettevõtete ja organisatsioonide konkurentsi- ja ekspordivõimekuse ning kvaliteetse ruumiloome alase kompetentsi arendamine;2arhitektuurivaldkonna rahvusvahelistumise toetamine rahvusvahelises koostöös, võrgustikes või projektides osalemise, rahvusvaheliste ekspertide ja partnerite kaasamise, Eesti arhitektuuri rahvusvahelise tutvustamise või Eesti arhitektide ja arhitektuuriettevõtete rahvusvaheliste kontaktide vahendamise kaudu;3ühiskonna ruumiteadlikkuse suurendamine avalike sündmuste, ekskursioonide, näituste, loengute, arutelude, väljaannete või teavitustegevuste korraldamise ja läbiviimise kaudu, sealhulgas väärtarhitektuuri ning kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete tutvustamine.6Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule peab disainivaldkonna taotleja olema taotluse esitamisele eelneva viie aasta jooksul igal aastal ellu viinud kõiki järgmisi tegevusi:1disainivaldkonna arengu toetamine koolituste, meistriklasside, mentorprogrammide, arengu- ja koostööprogrammide või muude erialaste teadmiste ja pädevuste arendamise tegevuste kaudu, sealhulgas loovisikute, ettevõtete ja organisatsioonide konkurentsi-, innovatsiooni- ja ekspordivõimekuse arendamine;2disainivaldkonna rahvusvahelistumise toetamine rahvusvahelises koostöös, võrgustikes või projektides osalemise, rahvusvaheliste ekspertide ja partnerite kaasamise, Eesti disaini rahvusvahelise tutvustamise või Eesti disainerite ja disainiettevõtete rahvusvaheliste kontaktide vahendamise kaudu;3disainiteadlikkuse suurendamine ühiskonnas avalike sündmuste, näituste, loengute, arutelude, väljaannete või teavitustegevuste korraldamise ja läbiviimise, disaini rakendamise oskuste arendamise ning disainiauhindade väljaandmise kaudu;4valdkonnaalase teabe vahendamine uuringute, kaardistuste ja statistika kogumise ja levitamise, valdkonna osapoolte võrgustamise, koostöö koordineerimise ning valdkonna esindamise kaudu.5Nõuded taotlusele1Taotluses kirjeldatud tegevused peavad panustama §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning vastama taotlusvooru avamise teates nimetatud fookusteemadele ja tegevustele.2Taotlus peab muuhulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:1üldandmed taotleja kohta, sealhulgas andmed käibemaksukohustuslasena registreerimise kohta ja pangakonto andmed;2andmed kontaktisikute kohta;3kinnitus, et taotleja vastab §-s 4 sätestatud tingimustele;4toetuse perioodi hõlmav vähemalt kolmeaastane arengukava ja sisuline tegevuskava koos eesmärkide ja plaanitavate tulemustega kolme toetuse kavandatava kasutusaasta kohta;5toetuse kavandatavate kasutusaastate eelarve, sealhulgas esimese kalendriaasta iga alategevuse detailne eelarve;6volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole tehtud toetuse andja taotluste e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu.3Kui taotleja on taotlenud samadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.6Taotlusvooru avamine1Taotluste esitamise tähtajast, taotlusvooru avamisest, eelarve jaotusest, fookusteemadest ja toetatavatest tegevustest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.2Taotlusvoor avatakse iga kolme aasta järel.3Erandina lõikest 2 võib toetuse andja avada taotlusvooru ka taotlusvoorude vahelisel ajal, kui partner loobub enne kolmeaastase toetuse perioodi lõppu toetuse kasutamisest ja tegevuste elluviimisest või kui toetuse andja jätab § 18 lõikes 1 nimetatud vahearuande kinnitamata.4Lõikes 3 nimetatud juhul valitakse uus partner ülejäänud toetuse perioodiks.7Taotluse esitamine1Taotlus tuleb esitada § 6 lõike 1 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.2Toetust taotletakse kolmeks järjestikuseks kalendriaastaks.3Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu.4Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.3Kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal8Kulude abikõlblikkus1Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas1kulu, mis on tasutud toetuse saaja arvelduskontolt;2kulu, mis on tõendatud algdokumendiga;3on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid kooskõlas § 20 punktiga 4;4kulu, mis on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile.2Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib § 3 lõikes 2 nimetatud tegevuste käigus.3Mitteabikõlblik kulu on1käibemaks, välja arvatud kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;2remondi- ja investeeringukulu;3rahatrahv ja rahaline karistus;4sularahas tasutud kulu;5kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;6kulu, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest.4Kui toetus on käsitletav § 3 lõikes 8 nimetatud abina, järgitakse peale lõigetes 1-3 toodu abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude määratlemisel grupierandi määruse artikli 53 lõikes 5 toodud abikõlblikkuse reegleid.9Abikõlblikkuse perioodIga toetuse kasutamise kalendriaasta abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuarist ja ei või olla pikem kui sama kalendriaasta 31. detsember.10Toetuse suurus ja osakaal1Kultuuriminister kinnitab iga-aastaselt Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga toetuste koondsumma.2Esimese kalendriaasta toetuse suurus partneri kohta avalikustatakse taotlusvooru avamise teates.3Teise ja kolmanda kalendriaasta toetuse summa ei ole suurem kui esimeseks kalendriaastaks määratud summa, kuid võib olla väiksem, kui Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves toimuvad muutused.4Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 100 protsenti, välja arvatud juhul, kui toetust antakse grupierandi määruse alusel riigiabina. Sellisel juhul on toetuse maksimaalne osakaal 80 protsenti abikõlblikest kuludest.5Kui toetust antakse grupierandi määruse alusel riigiabina, peab toetuse saaja katma vähemalt 20 protsenti abikõlblikest kuludest omafinantseeringu arvelt, mis ei või sisaldada avaliku sektori vahendeid.6Kui toetuse andja teeb toetuse saajale ettepaneku täiendava tegevuse elluviimiseks, võib ta määrata kalendriaasta toetusele selle elluviimiseks lisasumma.4Taotluse menetlemine11Taotluse menetlemine1Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.2Taotluse tähtajaks esitamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.3Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras.4Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata.5Lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva. Kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, jätab toetuse andja taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata. Toetuse andja teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.6Toetuse andjal on õigusteha taotlejale ettepanek muuta kavandatud tegevusi tingimusel, et tegevuste eesmärgid ei muutu.7Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 4 ja 5 sätestatud nõuded.12Taotluse hindamine1Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluseid hindab toetuse andja poolt moodustatud komisjon.2Komisjoni liikmete nimed avalikustab toetuse andja oma veebilehel hiljemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.3Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:1arengukava ja tegevuskava läbimõeldus ning vastavus toetuse eesmärgile ja asjaomase valdkonna arengueesmärkidele;2kavandatud tegevuse kvaliteet, mõju ja panus valdkonna arengusse ning organisatsiooni roll valdkonnas;3organisatsiooni suutlikkus, professionaalsus, koostöövõime ja jätkusuutlikkus;4eelarve põhjendatus ja kuluefektiivsus.4Taotlusi hinnatakse lõikes 3 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel vastavalt hindamismetoodikale, mis avalikustatakse toetuse andja veebilehel enne taotlusvooru avamist.5Komisjon kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte .6Komisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust ning sõltumatust. Seotuse olemasolul on hindamiskomisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.7Komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.13Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord1Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja. Kultuuriminister teeb toetuse eraldamise otsuse eraldi iga toetuse kavandatava kasutusaasta kohta.2Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad kõigile määruses nimetatud nõuetele ning taotlus kuulub komisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.3Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.4Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele. Õigustoetusega seotud maksele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada e-keskkonnast vm registrist või andmeallikast.5Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui1taotleja ja/või taotlus ei vasta kas või ühele §-des 4 ja 5 või teistele määruses nimetatud nõuetele;2taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;3taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;4komisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;5eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada;6taotleja ei ole nõus kavandatud toetatavate tegevuste muutmisega.6Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.14Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine1Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ja vajadusel puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ning selgitustel.2Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne1taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;2toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.5Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine15Taotluse rahuldamise otsuse muutmine1Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel.2Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, juhul, kui see aitab kaasa tegevuste tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.3Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.4Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.16Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine1Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:1ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;2taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;3kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita;4toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;5toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.2Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.6Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine17Toetuse maksmise tingimused1Esimese kalendriaasta toetus maksatakse toetuse saajale välja ettemaksena 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.2Teise ja kolmanda kalendriaasta toetus makstakse toetuse saajale 14 tööpäeva jooksul peale vastava kalendriaasta toetuse eraldamise otsuse tegemist tingimusel, et § 18 lõikes 1 nimetatud vahearuanne on toetuse andja poolt kinnitatud ning toetuse saaja vastab endiselt §-s 4 sätestatud tingimustele.3Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.18Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine1Toetuse saaja esitab e-keskkonna kaudu toetuse andja kinnitatud vormil toetuse kasutamise kalendriaasta 1. detsembriks toetuse kasutamise kohta vahearuande ning 30 kalendripäeva jooksul peale viimase toetuse kasutamise kalendriaasta abikõlblikkuse perioodi lõpparuande. Koos vahearuandega esitab toetuse saaja järgmise kalendriaasta toetuse väljamakse taotluse.2Toetuse andja menetleb vahearuannet kuni 30 kalendripäeva ning lõpparuannet kuni 90 tööpäeva esitamisest arvates.3Lõpparuande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne lõikes 1 toodud tähtaja saabumist.4Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks, mil peatub lõikes 2 toodud aruande menetlemise aeg.5Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.7Toetuse tagasinõudmine19Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine1Määruse alusel antud toetus nõutakse ning makstakse tagasi riigieelarve seaduse § 55 lõike 2 või § 55¹ alusel ja korras.2Lisaks riigieelarve seaduse § 55¹ lõikes 1 nimetatud alustele võib toetuse andja teha otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta, kui:1toetust on kasutatud ja makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;2abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;3kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;4aruanne ei ole esitatud tähtajaks.8Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused20Toetuse saaja kohustusedToetuse saaja tagab määruses sätestatud kohustuste täitmise ja tegevuste eduka elluviimise määruses ning taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas1kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja määruses sätestatu järgi;2esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;3säilitab toetuse kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;4järgib teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtab vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teostab tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 10000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus;5annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost viie tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;6võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset abi;7peab tegevustega seotud abikõlblike kulude, mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust;8teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või tegevustega seotud andmete muutumisest, tegevuste elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ning tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;9tagastab toetuse kasutamata jäägi;10tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;11esitab koos vahearuandega teise ja kolmanda kalendriaasta täpsustatud eelarve toetuse kasutamise kalendriaasta 1. detsembriks.21Toetuse saaja õigusedToetuse saajal on õigus1saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;2esitada oma seisukohad puuduste kõrvaldamise raames ja § 14 lõikes 2 sätestatud juhtudel;3tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras;4toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses.22Toetuse andja kohustusedToetuse andja on kohustatud1edastama taotlejale või toetuse saajale määrusega reguleeritud otsused määruses sätestatud aja jooksul;2säilitama toetuse taotlemise, andmise ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul;3kontrollima tegevuste elluviimist;4tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-keskkonnas;5teavitama toetuse saajat viivitamatult määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;6tegema muid määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.23Toetuse andja õigusedToetuse andjal on õigus1kontrollida toetuse saaja territooriumil tegevustega seotud kuludokumente ja tegevuste elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust määrusele ning taotluse rahuldamise otsusele;2nõuda taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast teostamist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;3kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;4jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või määruses sätestatust;5vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud tegevuste maksumuse vähenemisel;6keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud, ning juhul, kui riigieelarvest Kultuuriministeeriumile eraldatava eelarve maht väheneb;7keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata;8otsustada kaalutlusõigusele tuginedes § 19 kohane toetuse tagasinõudmise ulatus. KultuuriministerHeidiPurgaKantslerMerilinPiipuu