Vabariigi Valitsus määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2012-11-22 97 RT I2012-11-27+02:002012+02:002127112012002 2013-01-01+02:00 2015-12-31+02:00 1 2012-11-23 maarus_1_10.02.2010.xsd 127112012002 6 2015-10-28 Maret Mauer 1007521Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Riigieelarvest kõrgharidustaseme õppe läbiviimise vahendite määramise tingimuste täpsustused ja doktoriõppe tulemustasu määr Määrus kehtestatakse § 50¹ lõike 3 alusel. 1 Määruse reguleerimisala 1 Määrusega täpsustatakse riigieelarvest kõrgharidustaseme õpet läbiviivatele õppeasutustele õppe läbiviimise vahendite määramisel (edaspidi tegevustoetuse mahu määramine) aluseks võetavaid: 1 õppe läbiviimise ulatuse, kvaliteedi ja tulemuslikkuse näitajaid ning 2 riiklikult olulisi õppe läbiviimist toetavaid tegevusi. 2 Määrusega kehtestatakse doktoriõppe tulemustasu määr. 2 Õppe läbiviimise ulatuse näitajad 1 Õppe läbiviimise ulatuse näitajad on: 1 vastuvõetud üliõpilaste arv; 2 välisriigi õppeasutustes õppivate üliõpilaste arv; 3 õppeasutuses õppivate välisriigi üliõpilaste arv; 4 korraliste õppejõududena töötavate välisõppejõudude arv; 5 täiskoormusega õppivate üliõpilaste arv. 2 Vastuvõetud üliõpilasteks loetakse: 1 kõrgharidustaseme esimese astme õppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe üliõpilased, kes õpivad esimesel õppeaastal ja on immatrikuleeritud eelmise kalendriaasta 11. novembrist kuni vastava kalendriaasta 10. novembrini; 2 kõrgharidustaseme teise astme õppe üliõpilased, kes õpivad esimesel õppeaastal ja on immatrikuleeritud eelmise kalendriaasta 11. novembrist kuni vastava kalendriaasta 10. novembrini; 3 doktoriõppe üliõpilased, kes õpivad esimesel õppeaastal ja on immatrikuleeritud eelmise kalendriaasta 11. novembrist kuni vastava kalendriaasta 10. novembrini. 3 Välisriigi õppeasutuses õppivaks üliõpilaseks loetakse üliõpilane, kes on immatrikuleeritud Eesti õppeasutusse ja kelle õppeaasta jooksul välisriigi õppeasutuses sooritatud õpinguid on arvestatud vähemalt 15 Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti mahus tema õppekava täitmise osana või kes on doktoriõppe õppekava täitmise raames viibinud välisriigis järjestikku vähemalt 12 kalendripäeva. 4 Õppeasutuses õppivaks välisriigi üliõpilaseks loetakse üliõpilane, kes on immatrikuleeritud välisriigi õppeasutusse ja kes on Eesti õppeasutuses vastaval õppeaastal omandanud vähemalt 15 Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti või doktoriõppe õppekava täitmise raames viibinud Eesti õppeasutuse juures järjestikku vähemalt 12 kalendripäeva. 5 Korralise õppejõuna töötavaks välisõppejõuks loetakse välisriigi kodanikust õppejõud, kes osaleb korralise õppejõuna vähemalt ühe õppeaine õpetamises. 6 Täiskoormusega õppivaks üliõpilaseks loetakse üliõpilane, kes täidab iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti. 3 Õppe läbiviimise kvaliteedi näitajad 1 Õppe läbiviimise kvaliteedi näitajad on: 1 eelmistes tulemuslepingutes seatud eesmärkide täitmise tulemused; 2 immatrikuleeritud üliõpilaste eelnevad õppetulemused; 3 üliõpilaste järgmisel kõrghariduse astmel edasiõppimine ja lõpetanute tööhõive. 2 Vastavalt eelmistele tegevustoetuste eraldamise raames seatud eesmärkidele võib nende täitmise tulemusena arvesse võtta õppekavade arvu, üliõpilaste õpingute katkestamise määra, tugiteenuste pakkumist, võõrkeelsete õppekavade avamist või õppesuuna väljaarendamist, erivajadustega üliõpilaste toetamist ning muid tegevusi. 3 Immatrikuleeritud üliõpilaste eelnevate õppetulemuste arvestamisel võetakse arvesse § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud üliõpilased, kes on sooritanud vähemalt kolm riigieksamit ja kelle kolme parema riigieksami keskmine tulemus on vähemalt 75 punkti. 4 Üliõpilaste järgmisel kõrghariduse astmel edasiõppimise ja lõpetanute tööhõive arvestamisel leitakse õppeasutuste lõikes nende lõpetajate osakaal kõikidest vastaval perioodil lõpetanutest, kes on aasta jooksul peale lõpetamist järgmisel kõrgharidustaseme astmel õppima asunud või tööle asunud. 4 Õppe läbiviimise tulemuslikkuse näitajad 1 Õppe läbiviimise tulemuslikkuse näitajad on: 1 õppeasutuse lõpetajate arv; 2 õppeasutuse lõpetajate arv riigile olulistes õppevaldkondades. 2 Õppeaasta jooksul õppeasutuse lõpetajaid eristatakse järgmiselt: 1 kõrgharidustaseme esimese astme õppe lõpetajad; 2 kõrgharidustaseme teise astme õppe lõpetajad; 3 bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhineva õppe lõpetajad; 4 kõrgharidustaseme kõigi astmete õpete välisüliõpilastest lõpetajad. 3 Välisüliõpilaseks loetakse üliõpilane: 1 kes ei ole Eesti kodanik; 2 kelle elukohamaa ei ole Eesti ja 3 kes ei viibi Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või Euroopa Liidu kodaniku korral alalise elamisõiguse alusel. 4 Riigile olulistes õppevaldkondades õppeasutuse lõpetajateks loetakse loodus- ja täppisteaduste ning tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna kõrgharidustaseme kõikide astmete õpete lõpetajad. 5 Tegevustoetuse mahu määramisel arvesse võetavad andmed 1 Tegevustoetuse mahu määramisel kasutatavate näitajate arvutamisel lähtutakse Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetest. Paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud näitajate arvestamisel lähtutakse õppeasutuse esitatud andmetest, riiklikesse registritesse kantud andmetest ning Haridus- ja Teadusministeeriumile teadaolevatest ja tõendatud muudest andmetest. 2 Paragrahvi 2 lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 ning § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud näitajate arvestamisel õppeaasta kohta lähtutakse 10. novembri seisust. 3 Paragrahvi 2 lõike 1 punktides 1–5, § 3 lõike 1 punktis 2 ning § 4 lõikes 1 nimetatud näitajad võetakse arvesse tegevustoetuse mahu määramisele eelneva kolme õppeaasta keskmise näitajana. 4 Paragrahvi 2 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning § 4 lõikes 1 nimetatud näitajate arvestamisel loetakse õppeaastaks ajavahemik 1. oktoobrist kuni 30. septembrini. 5 Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud näitaja võetakse arvesse õppeasutuste puhul, mille õppima või tööle asunud lõpetajate osakaal moodustab õppeasutuse lõpetajate arvust vähemalt 95 protsenti. 6 Riiklikult olulised õppe läbiviimist toetavad tegevused Riiklikult oluliste õppe läbiviimist toetavate tegevustena käsitatakse tegevustoetuse mahu määramisel õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmist, õppekavade ja õppevaldkondade õppe läbiviimise erisusi ning muid tegevusi, mille toetamine lepitakse kokku õppeasutusele tegevustoetuse eraldamisel. 7 Doktoriõppe tulemustasu määr Kaitstud doktorikraadi eest makstav doktoriõppe tulemustasu määr on 11 160 eurot. 8 Erisused määruse rakendamisel 1 2013. aasta tegevustoetuse mahu määramisel loetakse ülikooliseaduse § 56 lõikes 21 nimetatud õppekulusid hüvitavate üliõpilaste näitajateks: 1 kolme viimase õppeaasta keskmine rakenduskõrgharidusõppesse, bakalaureuseõppesse ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevasse õppesse riigieelarvevälistele õppekohtadele vastuvõetud üliõpilaste arv, kus vastuvõetud üliõpilasteks loetakse neid, kes Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel õpivad 10. novembri seisuga esimesel õppeaastal ja on õppima asunud eelmise kalendriaasta 11. novembrist kuni vastava kalendriaasta 10. novembrini; 2 kolme viimase õppeaasta keskmine rakenduskõrgharidusõppesse, bakalaureuseõppesse ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevasse õppesse riigieelarvevälistele õppekohtadele vastuvõetud üliõpilaste arv, kes on sooritanud vähemalt kolm riigieksamit ja kelle kolme parema riigieksami keskmine tulemus on vähemalt 65 punkti; 3 kolme viimase õppeaasta keskmine magistriõppesse riigieelarvevälistele õppekohtadele vastuvõetud üliõpilaste arv, kus vastuvõetud üliõpilasteks loetakse neid, kes Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel õpivad 10. novembri seisuga esimesel õppeaastal ja on õppima asunud eelmise kalendriaasta 11. novembrist kuni vastava kalendriaasta 10. novembrini. 2 2014. ja 2015. aasta tegevustoetuse mahu määramisel võetakse ülikooliseaduse § 56 lõikes 21 nimetatud riigieelarvest õppeasutustele kõrgharidustaseme õppe läbiviimise vahendite määramisel arvesse käesoleva määruse § 2 lõigetes 2 ja 6, § 3 lõikes 3 ning § 4 lõike 2 punktides 1–3 ja lõikes 4 kirjeldatud näitajad. 9 Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2013. a. Kaitseminister peaministri ülesannetes Urmas Reinsalu Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo Riigikantselei istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes Aivar Rahno