Maaeluminister määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2015-11-25 19 RT I2015-11-27201531271120150032015-11-30+02:002016-11-17+02:00 1 2015-11-26 maarus_1_10.02.2010.xsd 127112015003 6 2016-11-14 Maret Mauer 1031755Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine Määrus kehtestatakse § 19 lõike 1, § 24 lõigete 3 ja 7, § 25 lõike 2 ning § 36 lõike 8 alusel. 1 Üldsätted 1 Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava) meetme „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord ning nõuded kohaliku algatusrühma, kohaliku arengu strateegia ja strateegia rakenduskava kohta. 2 Toetatavad tegevused ja toetuse vorm 1 Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 35 lõike 1 punktides d ja e sätestatud tegevuste elluviimise eest (edaspidi algatusrühma toetus). 2 Toetust antakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 35 lõike 1 punktis b sätestatud tegevuste elluviimise eest, mis on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.05.2014, lk 1–66), artikli 63 lõike 1 punktides a–e sätestatud eesmärkide saavutamisele ning mis on nimetatud kohaliku arengu strateegias (edaspidi projektitoetus). 3 Lõikes 2 nimetatud tegevuste osaks võivad olla järgmised ettevalmistavad tööd: 1 tegevuse elluviimisega kaasnev tellitud projekteerimistöö, projekteerimiseks vajalik ehitusgeoloogiline ja -geodeetiline uurimistöö, hüdrogeoloogiline ja hüdroloogiline uuring ning detailplaneering; 2 keskkonnamõju hindamine keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud juhtudel; 3 taotluse ja neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenus. 4 Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punktis a sätestatud vormis. 2 Kohalik algatusrühm 3 Kogukonna juhitud kohaliku arengu elluviimine 1 Kogukonna juhitud kohalikku arengut viiakse ellu kohaliku arengu strateegia kaudu, mille on välja töötanud kalanduse kohaliku algatusrühma kohta kehtestatud nõuetele vastav mittetulundusühing (edaspidi kohalik algatusrühm) ja mille on heaks kiitnud Maaeluministeerium. 2 Lisas 1 nimetatud kalanduspiirkonnas rakendatakse ühte kohaliku arengu strateegiat. Kalanduspiirkond on kohaliku algatusrühma tegevuspiirkond. 3 Lisas 1 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksused moodustavad kalanduspiirkonna määruse jõustumise seisuga olevates piirides. Nimetatud kohaliku omavalitsuse üksustega seotud territoriaalsed muudatused ei mõjuta kalanduspiirkonna suurust. 4 Nõuded kohaliku algatusrühma liikmesusele 1 Kohaliku algatusrühma liikmeks võivad olla kohaliku omavalitsuse üksus ning füüsiline ja juriidiline isik, kelle elu- või tegevuskoht on asjakohases kalanduspiirkonnas. 2 Kohaliku algatusrühma liikmed jagunevad järgmisteks huvirühmadeks ning seejuures ei moodusta ükski huvirühm rohkem kui 49 protsenti liikmete koguarvust: 1 huvirühm, kuhu kuuluvad kohaliku omavalitsuse üksused ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse enamusosalusega või liikmesusega eraõiguslikud juriidilised isikud; 2 huvirühm, kuhu kuuluvad kalandussektori füüsilisest isikust ettevõtjad; 3 huvirühm, kuhu kuuluvad kalandussektori juriidilisest isikust ettevõtjad, välja arvatud punktis 1 nimetatud eraõiguslikud juriidilised isikud; 4 huvirühm, kuhu kuuluvad ettevõtjad, kes tegelevad majandustegevusega muul tegevusalal kui kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootmine või töötlemine, välja arvatud punktis 1 nimetatud eraõiguslikud juriidilised isikud; 5 huvirühm, kuhu kuuluvad füüsilised ja juriidilised isikud, kes ei kuulu punktides 1–4 nimetatud huvirühma. 3 Kalandussektori ettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb majandustegevusega kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootmise või töötlemise tegevusalal. Kalandussektori ettevõtjaks loetakse ka tulundusühistu, kelle liikmeteks on vähemalt viis kalapüügitoodete tootmisega tegelevat ettevõtjat, kes omavad ajaloolist püügiõigust kalapüügiseaduse § 51 lõike 1 tähenduses. 4 Kohaliku algatusrühma liikmeks peab olema üle poole kalanduspiirkonnas asuvatest kohaliku omavalitsuse üksustest. 5 Füüsilisest isikust ettevõtja, kes on äriseadustiku § 3 lõike 3 alusel teatanud äriregistri pidajale oma ettevõtte tegevuse peatamisest, kuulub huvirühma, kuhu ta kuulub siis, kui tema ettevõtte tegevus ei ole peatatud. 5 Nõuded kohaliku algatusrühma põhikirjale Kohaliku algatusrühma põhikirjaline eesmärk on kalanduspiirkonna säästev areng ja põhikirjas on muu hulgas ette nähtud, et: 1 kohalik algatusrühm on avatud uute liikmete vastuvõtmiseks; 2 kohaliku algatusrühma liikmeks ei võeta isikut, kes on muu kohaliku algatusrühma liige; 3 ükski huvirühm ei moodusta rohkem kui 49 protsenti liikmete koguarvust; 4 üldkoosolekul võib isik osaleda ja hääletada kuni viie liikme esindajana; 5 juhatuse liikmete arv on vähemalt seitse; 6 kohaliku algatusrühma juhatuse liige või töötaja ei ole tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isik töötajaga, kes allub vahetult tema juhtimisele ja kontrollile; 7 kohaliku algatusrühma juhatuse liige või töötaja ei tööta samal ajal ametikohal, kus ta allub vahetult enda juhtimisele ja kontrollile; 8 kohaliku arengu strateegia ja selle muudatused ning kohaliku arengu strateegia rakenduskava ja selle muudatused võetakse vastu üldkoosoleku otsusega; 9 projektitoetuse taotluste hindamiseks moodustatakse üldkoosoleku otsusega komisjon, mille liikmete arv on vähemalt seitse (edaspidi hindamiskomisjon); 10 igat projektitoetuse taotlust hindab vähemalt viis hindamiskomisjoni liiget; 11 kohaliku algatusrühma juhatuse liige ega töötaja ei või olla hindamiskomisjoni liige; 12 ettepanek anda projektitoetust rohkem kui 60 000 eurot võetakse vastu üldkoosoleku otsusega; 13 üldkoosolek võib võtta vastu punktides 8, 9 ja 12 nimetatud otsused, kui hääletamisel osaleb vähemalt 51 protsenti kohaliku algatusrühma liikmetest ning otsuse vastuvõtmise poolt on vähemalt kaks kolmandikku üldkoosolekul osalevatest liikmetest; 14 tähtajaliselt asutatud kohaliku algatusrühma puhul ei lõpetata seda enne 31. detsembrit 2028. 3 Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia 6 Nõuded kohaliku arengu strateegiale 1 Kohaliku arengu strateegia peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 33 lõikes 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 60 sätestatud nõuetele. 2 Tegevused, mille elluviimise eest antakse projektitoetust, jaotatakse kohaliku arengu strateegias järgmisteks tegevussuundadeks: 1 kalapüügi- või vesiviljelustoodete väärindamine või turustamine, mis on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 63 lõike 1 punktis a sätestatud eesmärgi saavutamisele (edaspidi koos esimene tegevussuund); 2 majandustegevuse mitmekesistamine, mis on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 63 lõike 1 punktis b sätestatud eesmärgi saavutamisele (edaspidi teine tegevussuund); 3 kalasadamate uuendamine, mis on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 63 lõike 1 punktis a sätestatud eesmärgi saavutamisele (edaspidi kolmas tegevussuund); 4 koelmualade loomine või taastamine, mis on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 63 lõike 1 punktis c sätestatud eesmärgi saavutamisele (edaspidi koos neljas tegevussuund); 5 sotsiaalse heaolu ja kultuuripärandi, sealhulgas kalanduse- ja merenduse kultuuripärandi edendamine, kalanduskogukondade rolli tugevdamine kohalikus arengus ning kohalike kalandusressursside ja merendustegevuse juhtimine, mis on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 63 lõike 1 punktides d ja e sätestatud eesmärkide saavutamisele (edaspidi koos viies tegevussuund). 3 Kohaliku arengu strateegias ei nähta ette ühe tegevussuuna alla kuuluva tegevuse toetamist teise tegevussuuna alla kuuluva tegevuse osana. 4 Kolmanda tegevussuuna projektitoetuste jaoks planeeritud eelarve ei tohi olla suurem kui 30 protsenti kalanduspiirkonna jaoks ettenähtud kogu projektitoetuse eelarvest programmiperioodil. 5 Kohaliku arengu strateegia heakskiitmist taotlev mittetulundusühing võtab kohaliku arengu strateegia vastu üldkoosoleku otsusega. Hääletamisel peab osalema vähemalt 51 protsenti mittetulundusühingu liikmetest ja otsuse vastuvõtmise poolt peab olema vähemalt kaks kolmandikku üldkoosolekul osalevatest liikmetest. 6 Kohaliku arengu strateegia heakskiitmist taotlev mittetulundusühing teatab lõikes 5 nimetatud üldkoosoleku toimumisest ette oma veebilehel ja kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe kaudu vähemalt 20 tööpäeva enne üldkoosoleku toimumist. 7 Kohaliku arengu strateegia heakskiitmist taotlev mittetulundusühing avalikustab koos lõikes 6 nimetatud teatega oma veebilehel kohaliku arengu strateegia kavandi ja kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe kaudu teabe selle kohta, kus on võimalik tutvuda kohaliku arengu strateegia kavandiga. 7 Kohaliku arengu strateegia esitamine 1 Kohaliku arengu strateegia heakskiitmist taotlev mittetulundusühing esitab ametlikus võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded teatatud tähtaja jooksul Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) järgmised dokumendid: 1 mittetulundusühingu asutamislepingu ning üldkoosoleku otsusega vastu võetud põhikirja ärakiri, kui see ei ole kättesaadav mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris, ning põhikirja muutmise otsustanud üldkoosoleku protokolli ärakiri; 2 mittetulundusühingu liikmete nimekiri huvirühmade kaupa; 3 kohaliku arengu strateegia, milles sisalduvad lisas 2 nimetatud andmed; 4 kohaliku arengu strateegia vastuvõtmise otsuse teinud üldkoosoleku protokolli ärakiri; 5 ärakiri üldkoosolekul osalenud liikmete allkirjadega nimekirjast; 6 paragrahvi 6 lõikes 6 nimetatud teate ärakiri, millelt on näha kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe nimi, milles teade on avaldatud, ja teate ilmumise kuupäev. 2 PRIA kontrollib kohaliku arengu strateegia heakskiitmist taotleva mittetulundusühingu nõuetekohasust ning edastab kohaliku arengu strateegia ja teabe selle esitanud mittetulundusühingu nõuetekohasuse kohta Maaeluministeeriumile 30 tööpäeva jooksul arvates dokumentide esitamise tähtaja möödumisest. 8 Kohaliku arengu strateegia hindamine ja heakskiitmine 1 Maaeluministeerium kontrollib kohaliku arengu strateegia vastavust §-s 6 sätestatud nõuetele. 2 Paragrahvis 6 sätestatud nõuetele vastavat kohaliku arengu strateegiat hindab Maaeluministeerium lisas 3 toodud hindamiskriteeriumite alusel. 3 Kohaliku arengu strateegia vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui kohaliku arengu strateegiale on hindamisel antud vähemalt 14 hindepunkti ja iga hindamiskriteeriumi puhul on saadud vähemalt üks hindepunkt. 4 Maaeluministeerium teeb kohaliku arengu strateegia heakskiitmise otsuse, kui kalandusturu korraldamise seaduse § 24 lõikes 5 sätestatud nõuded on täidetud. 5 Maaeluministeerium teeb kohaliku arengu strateegia heaks kiitmata jätmise otsuse kalandusturu korralduse seaduse § 24 lõikes 6 sätestatud juhul. 6 Maaeluministeerium teeb kohaliku arengu strateegia heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse 45 tööpäeva jooksul arvates strateegia saamisest. 7 Kohaliku arengu strateegia heakskiitmise otsusega määratakse muu hulgas kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 33 lõikes 5 sätestatud asjaolud. 8 Kohaliku arengu strateegia rakendamise eelarvevahendite suurus perioodiks 2015–2020 arvutatakse, liites lisas 9 nimetatud asjakohase kalanduspiirkonna põhisumma ja kohaliku arengu strateegia hindamisel antud hindepunktide alusel arvutatud summa. Ühe hindepunkti väärtus on 4071,99 eurot. 9 Kohaliku arengu strateegia muutmine 1 Heakskiidetud kohaliku arengu strateegia muutmist taotlev kohalik algatusrühm võtab kohaliku arengu strateegia muudatuse vastu üldkoosoleku otsusega. Hääletamisel peab osalema vähemalt 51 protsenti kohaliku algatusrühma liikmetest ja otsuse vastuvõtmise poolt peab olema vähemalt kaks kolmandikku üldkoosolekul osalevatest liikmetest. 2 Heakskiidetud kohaliku arengu strateegia muutmist taotlev kohalik algatusrühm teatab lõikes 1 nimetatud üldkoosoleku toimumisest ette oma veebilehel ja kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe kaudu vähemalt 20 tööpäeva enne üldkoosoleku toimumist. 3 Heakskiidetud kohaliku arengu strateegia muutmist taotlev kohalik algatusrühm avalikustab koos lõikes 2 nimetatud teatega oma veebilehel kohaliku arengu strateegia muudatused ja kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe kaudu teabe selle kohta, kus on võimalik tutvuda kohaliku arengu strateegia muudatustega. 4 Heakskiidetud kohaliku arengu strateegia muutmist taotlev kohalik algatusrühm esitab Maaeluministeeriumile 20 tööpäeva jooksul arvates lõikes 1 nimetatud üldkoosoleku toimumisest järgmised dokumendid: 1 kohaliku arengu strateegia muudatus ja selle vajalikkuse põhjendus; 2 kohaliku arengu strateegia muudatuse vastuvõtmise otsuse teinud üldkoosoleku protokolli ärakiri; 3 ärakiri üldkoosolekul osalenud liikmete allkirjadega nimekirjast; 4 lõikes 2 nimetatud teate ärakiri, millelt on näha kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe nimi, milles teade on avaldatud, ja teate ilmumise kuupäev. 5 Maaeluministeerium teeb kohaliku arengu strateegia muudatuse heakskiitmise otsuse, kui muudetud kohaliku arengu strateegia vastab kalandusturu korraldamise seaduse § 24 lõikes 5 sätestatud nõuetele. 6 Maaeluministeerium teeb kohaliku arengu strateegia muudatuse heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. 4 Kohaliku arengu strateegia rakendamine 10 Nõuded kohaliku arengu strateegiat rakendavale kohalikule algatusrühmale 1 Kohalik algatusrühm, kelle kohaliku arengu strateegia on Maaeluministeeriumi otsusega heaks kiidetud, peab kohaliku arengu strateegia rakendamise perioodil vastama kõikidele kohaliku algatusrühma kohta sätestatud nõuetele. 2 Selles peatükis sätestatud nõudeid täidab kohalik algatusrühm, kelle kohaliku arengu strateegia on Maaeluministeeriumi otsusega heaks kiidetud. 11 Nõuded kohaliku arengu strateegia rakenduskavale 1 Kohalik algatusrühm koostab heakskiidetud kohaliku arengu strateegia rakendamise kava (edaspidi strateegia rakenduskava), mis vastab lisas 4 toodud nõuetele ja sisaldab andmeid strateegia rakendamise perioodi iga kalendriaasta kohta. 2 Strateegia rakenduskava ei pea sisaldama lisas 4 nimetatud projektitoetuste andmeid strateegia rakendamise perioodi iga kalendriaasta kohta, kui rakenduskava andmed järgmise kalendriaasta projektitoetuse kohta esitatakse PRIA-le hiljemalt § 12 lõikes 2 sätestatud tähtpäevaks. 3 Kohalik algatusrühm võtab strateegia rakenduskava vastu üldkoosoleku otsusega. Hääletamisel peab osalema vähemalt 51 protsenti mittetulundusühingu liikmetest ja otsuse vastuvõtmise poolt peab olema vähemalt kaks kolmandikku üldkoosolekul osalevatest liikmetest. 4 Kohalik algatusrühm teatab lõikes 3 nimetatud üldkoosoleku toimumisest ette oma veebilehel ja kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe kaudu vähemalt 20 tööpäeva enne üldkoosoleku toimumist. 5 Kohalik algatusrühm avalikustab koos lõikes 4 nimetatud teatega oma veebilehel strateegia rakenduskava kavandi ja kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe kaudu teabe selle kohta, kus on võimalik tutvuda strateegia rakenduskavaga. 12 Strateegia rakenduskava esitamine ja heakskiitmine 1 Kohalik algatusrühm esitab kahe kalendrikuu jooksul arvates kohaliku arengu strateegia heakskiitmisest PRIA-le järgmised dokumendid: 1 strateegia rakenduskava; 2 strateegia rakenduskava vastuvõtmise otsuse teinud üldkoosoleku protokolli ärakiri; 3 ärakiri üldkoosolekul osalenud liikmete allkirjadega nimekirjast; 4 paragrahvi 11 lõikes 4 nimetatud teate ärakiri, millelt on näha kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe nimi, milles teade on avaldatud, ja teate ilmumise kuupäev. 2 Kui strateegia rakenduskava ei sisalda projektitoetuste andmeid strateegia rakendamise perioodi iga kalendriaasta kohta, esitab kohalik algatusrühm hiljemalt jooksva kalendriaasta 30. novembriks PRIA-le rakenduskava andmed järgmise kalendriaasta projektitoetuse kohta. 3 PRIA teeb strateegia rakenduskava heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates lõikes 1 nimetatud dokumentide saamisest. Kui strateegia rakenduskava ei sisalda projektitoetuste andmeid strateegia rakendamise perioodi iga kalendriaasta kohta, teeb PRIA lõikes 2 nimetatud andmete heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates nende saamisest. 13 Strateegia rakenduskava muutmine 1 Strateegia rakenduskava muutmiseks võtab kohalik algatusrühm strateegia rakenduskava muudatuse vastu üldkoosoleku otsusega. Hääletamisel peab osalema vähemalt 51 protsenti kohaliku algatusrühma liikmetest ja otsuse vastuvõtmise poolt peab olema vähemalt kaks kolmandikku üldkoosolekul osalevatest liikmetest. 2 Kohalik algatusrühm teatab lõikes 1 nimetatud üldkoosoleku toimumisest ette oma veebilehel ja kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe kaudu vähemalt 20 tööpäeva enne üldkoosoleku toimumist. 3 Kohalik algatusrühm avalikustab koos lõikes 2 nimetatud teatega oma veebilehel strateegia rakenduskava muudatused ja kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe kaudu teabe selle kohta, kus on võimalik tutvuda strateegia rakenduskava muudatustega. 4 Strateegia rakenduskava muutmise heakskiitmiseks esitab kohalik algatusrühm PRIA-le 20 tööpäeva jooksul arvates lõikes 1 nimetatud üldkoosoleku toimumisest järgmised dokumendid: 1 strateegia rakenduskava muudatus ja selle vajalikkuse põhjendus; 2 strateegia rakenduskava muudatuse vastuvõtmise otsuse teinud üldkoosoleku protokolli ärakiri; 3 ärakiri üldkoosolekul osalenud liikmete allkirjadega nimekirjast; 4 lõikes 2 nimetatud teate ärakiri, millelt on näha kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe nimi, milles teade on avaldatud, ja teate ilmumise kuupäev. 5 PRIA teeb strateegia rakenduskava muudatuse heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. 6 Kohaliku algatusrühma põhikirjas sätestatud juhul võib juhatuse otsusega muuta üldkoosoleku otsusega vastu võetud strateegia rakenduskava tegevussuuna eelarve suurust kuni 10 protsendi ulatuses, kui rakenduskava tegevussuundade vaheline kogueelarve ei muutu. Esimeses lauses sätestatut ei kohaldata kolmanda tegevussuuna eelarve kohta. 7 Strateegia rakenduskava muutmine lõikes 6 sätestatud viisil ei nõua PRIA heakskiitu. Kohalik algatusrühm teavitab selle muudatuse tegemisest PRIA-t. 14 Strateegia rakendamise nõuded 1 Kohaliku arengu strateegia rakendamisel täidab kohalik algatusrühm kalandusturu korraldamise seaduse § 25 lõikes 6 nimetatud ülesandeid. 2 Kalandusturu korraldamise seaduse § 25 lõikes 6 nimetatud ülesannete täitmiseks töötab kohalik algatusrühm välja vähemalt järgmised töökorrad: 1 projektitoetuse taotluste vastuvõtmise, sealhulgas taotluste registreerimise ja säilitamise kord; 2 projektitoetuse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kohaliku arengu strateegiale ja strateegia rakenduskavale vastavuse kontrollimise kord; 3 projektitoetuse taotluste hindamise kord, sealhulgas hindamiskomisjoni liikme projektitoetuse taotluse hindamisest taandamise kord; 4 PRIA-le projektitoetuse taotluste paremusjärjestusse seadmise ettepaneku esitamise ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse ettepaneku esitamise kord. 3 Kohalik algatusrühm tagab, et kalandusturu korraldamise seaduse § 25 lõikes 6 nimetatud ülesandeid täidetakse ausalt ja erapooletult, sealhulgas: 1 hindamiskomisjoni liige ei osale enda või temaga tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isiku esitatud projektitoetuse taotluse hindamisel; 2 hindamiskomisjoni liige ei osale enda või temaga tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isiku esitatud projektitoetuse taotlusega konkureeriva taotluse hindamisel; 3 projektitoetuse taotlust hindav hindamiskomisjoni liige ei või olla tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isik juhatuse liikmega, kes osaleb sama projektitoetuse taotluse paremusjärjestusse seadmise ettepaneku kinnitamisel ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse ettepaneku kinnitamisel; 4 kohaliku algatusrühma juhatuse liige ei või osaleda enda või temaga tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isiku esitatud projektitoetuse taotluse paremusjärjestusse seadmise ettepaneku kinnitamisel; 5 kohaliku algatusrühma juhatuse liige ei või osaleda enda või temaga tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isiku esitatud projektitoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse ettepaneku kinnitamisel; 6 kohaliku algatusrühma töötaja koht täidetakse avaliku konkursi kaudu. 4 Kohalik algatusrühm tagab, et kohaliku algatusrühma juhatus on moodustatud nii, et ükski § 4 lõikes 2 nimetatud huvirühm ei moodusta rohkem kui 49 protsenti juhatuse liikmete koguarvust. 5 Kohalik algatusrühm võtab projektitoetuse taotlused vastu taotlusvoorude kaupa. Kohalik algatusrühm teatab projektitoetuse taotluste vastuvõtmise tähtaja ning tegevused, mille elluviimiseks on võimalik projektitoetust taotleda, oma veebilehel ja kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe kaudu vähemalt 20 tööpäeva enne projektitoetuse taotluste vastuvõtmise tähtaja algust. 6 Kohalik algatusrühm ei tee projektitoetuse taotluse esitamisel kohustuslikuks viisi või vormi, mis ei ole sätestatud kohustuslikuna õigusaktis. 7 Projektitaotluste hindamiskriteeriumid peavad olema kooskõlas vastava tegevussuuna eesmärkidega ning suunatud kohaliku arengu strateegias toodud eesmärkide ja tulemusnäitajate saavutamisele. 8 Kohalik algatusrühm hindab kohaliku arengu strateegia elluviimise tulemuslikkust vähemalt kahel korral programmiperioodi jooksul ja esimesel korral 2019. aastal ning esitab tulemused Maaeluministeeriumile. 9 PRIA kogub lisas 5 nimetatud kohaliku arengustrateegia rakendamise näitajaid. 15 Avalikkuse teavitamise nõuded 1 Kohalik algatusrühm peab veebilehte, mille kaudu avalikustab järgmise teabe: 1 kohaliku algatusrühma liikmete nimekiri huvirühmade kaupa; 2 kohaliku algatusrühma liikmeks vastuvõtmise ning kohalikust algatusrühmast väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord; 3 kohaliku algatusrühma juhatuse liikmete nimed ja kontaktandmed ning nende töötajate nimed ja kontaktandmed, kelle tööülesanded on seotud kalandusturu korraldamise seaduse § 25 lõikes 6 nimetatud ülesannete täitmisega; 4 kohaliku algatusrühma asukoha aadress ning isikute vastuvõtuaeg ja koht; 5 Maaeluministeeriumi otsusega heakskiidetud kohaliku arengu strateegia; 6 üldkoosoleku päevakorda võetud kohaliku arengu strateegia muudatused; 7 üldkoosoleku otsusega vastu võetud kohaliku arengu strateegia muudatused; 8 üldkoosoleku päevakorda võetud kohaliku arengu strateegia rakenduskava kavand; 9 üldkoosoleku otsusega vastu võetud kohaliku arengu strateegia rakenduskava; 10 PRIA otsusega heaks kiidetud kohaliku arengu strateegia rakenduskava; 11 üldkoosoleku päevakorda võetud kohaliku arengu strateegia rakenduskava muudatused; 12 üldkoosoleku või juhatuse otsusega vastu võetud kohaliku arengu strateegia rakenduskava muudatused; 13 selle üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord, mille päevakorda on võetud punktis 6, 8 või 11 nimetatud küsimus; 14 lõikes 3 nimetatud piirkondliku teabepäeva toimumise aeg ja koht; 15 tegevused, mille elluviimiseks on võimalik projektitoetust taotleda, ja projektitoetuse taotluste vastuvõtmise tähtaeg; 16 projektitoetuse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse heakskiidetud kohaliku arengu strateegiale ning selle rakenduskavale vastavuse kontrollimise kord; 17 projektitoetuse taotluste hindamise kord ja hindamiskriteeriumid ning hindamiskomisjoni liikmete nimekiri; 18 PRIA-le projektitoetuse taotluste paremusjärjestusse seadmise ettepaneku ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse ettepaneku esitamise kord; 19 teave projektitoetuse abil ellu viidud tegevuse ja selle tulemuste kohta. 2 Lõikes 1 nimetatud teave peab olema avalikustatud ajakohasena. 3 Kohalik algatusrühm korraldab vähemalt üks kord aastas pärast strateegia rakenduskava heakskiitmist, kuid enne projektitoetuse taotluste vastuvõtmise tähtaja algust piirkondliku teabepäeva, kus tutvustatakse projektitoetuse taotlemise võimalusi, sealhulgas toetatavaid tegevusi ja toetuse saamise nõudeid ning toetuse taotlemise tingimusi ja korda. 4 Kohalik algatusrühm teatab lõikes 3 nimetatud teabepäeva toimumisest ette oma veebilehel ja kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe kaudu vähemalt 20 tööpäeva enne teabepäeva toimumist. 5 Kohalik algatusrühm korraldab oma tegevuspiirkonnas isikute vastuvõtmise selleks ettenähtud ja avalikult teatavaks tehtud vastuvõtuajal ja -kohas. Vastuvõtuaeg tuleb ette näha igal kalendrikuul vähemalt kolme tunni ulatuses. 5 Algatusrühma toetus 16 Algatusrühma toetuse maksimaalne suurus ja omafinantseeringu minimaalne määr 1 Kohalikule algatusrühmale, kelle kohaliku arengu strateegia rakendamiseks on aastateks 2015–2020 kalandusturu korraldamise seaduse § 25 lõike 10 alusel määratud toetuste andmiseks ette nähtud vahendeid vähemalt kaks miljonit eurot, antakse algatusrühma toetust aastatel 2015–2022 kuni 15 protsenti kalandusturu korraldamise seaduse § 25 lõike 10 alusel määratud vahenditest. 2 Kohalikule algatusrühmale, kelle kohaliku arengu strateegia rakendamiseks on aastateks 2015–2020 kalandusturu korraldamise seaduse § 25 lõike 10 alusel määratud toetuste andmiseks ette nähtud vahendeid vähem kui kaks miljonit eurot, antakse algatusrühma toetust aastatel 2015–2022 kuni 25 protsenti kalandusturu korraldamise seaduse § 25 lõike 10 alusel määratud vahenditest. 3 Algatusrühma toetuse maksimaalne suurus on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 35 lõikes 2. 4 Algatusrühma toetuse puhul algatusrühma toetuse saaja omafinantseeringu minimaalne määr puudub. 17 Algatusrühma toetuse abikõlblikud kulud 1 Algatusrühma toetuse puhul on abikõlblikud järgmised kulud: 1 kohaliku algatusrühma juhatuse liikmete ja töötajate tööjõukulu kokku kuni 120 tunni eest nädalas; 2 kohaliku algatusrühma juhatuse liikme ja töötaja lähetuse kulud, sealhulgas lähetatu üritusel osalemise osavõtutasu; 3 kohaliku algatusrühma juhatuse liikme ja töötaja koolituskulud; 4 kohaliku algatusrühma tööruumi parendamise ning sellega seotud maa-ala korrastamise ja viitade paigaldamise kulud; 5 kohaliku algatusrühma tööruumi kontoritehnika ja sisustuse ostmise või kapitalirendi kulud; 6 kulud bürootarvetele, sealjuures ei loeta bürootarvete hulka kontoritehnikat ja -sisustust; 7 interneti-, telefoni-, faksi- ja postikulu; 8 kontoritehnika rentimine või liisimine ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamine ja remontimine; 9 kommunaalkulud, sealhulgas kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamise kulud; 10 kontoriruumi üür või rent, sealhulgas kulud valveteenusele; 11 ühe mootorsõiduki kapitalirendi või ühe mootorsõiduki ostmise kulud kuni 18 000 eurot kohaliku algatusrühma kohta programmiperioodi jooksul; 12 kohaliku algatusrühma ülesannete täitmiseks isikliku mootorsõiduki kasutamise kulud Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruses nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord” määratud ulatuses; 13 kohaliku algatusrühma veebilehe loomise, haldamise ja arendamise kulud; 14 kalandusturu korraldamise seaduse § 31 lõike 3 punktis 12 sätestatud kohustuse täitmisega kaasnev kulu; 15 koolituse, seminari või teabepäeva korraldamise kulud, sealhulgas ruumi ja esitlustehnika üürimise või rentimise kulud, koolitaja tasu, toitlustamine; 16 eksperdi teenuse kasutamise kulud sõlmitud lepingu kohaselt, sealhulgas eksperdi lähetuse kulud; 17 külaliste ja partnerite vastuvõtuga seotud kulud; 18 tõlketeenuste kulud; 19 kohaliku arengu strateegia elavdamise, reklaamimise ja teavitustööga seotud kulud; 20 kohaliku arengu strateegia elluviimise seire ja strateegia hindamisega seotud kulud; 21 õigusabi kulud. 2 Lõikes 1 nimetatud abikõlblik kulu peab olema § 2 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalik, mõistlik ja majanduslikult otstarbekas ning tehtud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 65. 18 Algatusrühma toetuse mitteabikõlblikud kulud Algatusrühma toetuse puhul on mitteabikõlblikud järgmised kulud: 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõikes 3 nimetatud kulud samas lõikes sätestatud tingimustel; 2 juhatuse liikme käsunduslepingujärgne ja töötaja töölepingujärgne tasu, mis ületab rohkem kui 1,5 korda Statistikaameti andmete kohase Eesti eelnenud kalendriaasta keskmise töötasu; 3 lähetatu majutuskulud, mis ületavad Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määruse nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr” § 3 lõikes 5 nimetatud piirmäärasid; 4 amortisatsioonikulud ja mitterahalised sissemaksed; 5 kasutatud seadme ostmise või liisimise kulud; 6 tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustuselt tasutav maks; 7 maa ostmise kulud; 8 teenustasu pangatoimingu eest ja tagatismakse; 9 sularahamaksed üle 63 euro kalendrikuus; 10 liisingumakse, kui asja omandiõigus ei lähe üle kohalikule algatusrühmale; 11 tollimaks; 12 rahatrahv, rahaline karistus, leppetrahv ja viivis; 13 stipendium ja annetus; 14 kohtumenetluse kulud; 15 toreduslikud kulud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 tähenduses; 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 35 lõike 1 punktides d ja e sätestatud tegevuse elluviimise kulu, mis on tehtud enne 1. juulit 2015. 19 Algatusrühma toetuse taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded 1 Algatusrühma toetust võib taotleda kohalik algatusrühm, kelle kohaliku arengu strateegia on Maaeluministeeriumi otsusega heaks kiidetud ning kes täidab kalandusturu korraldamise seaduse § 25 lõikes 6 nimetatud ülesandeid. 2 Algatusrühma toetust taotletakse kaks korda programmiperioodi jooksul, esimene kord strateegia rakendamiseks aastatel 2015–2019 ja teine kord strateegia rakendamiseks aastatel 2020–2022. 3 Algatusrühma toetuse taotlemiseks esitab kohalik algatusrühm PRIA-le ametlikus võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded teatatud tähtaja jooksul järgmised dokumendid: 1 taotlus, milles sisalduvad lisas 6 toodud asjakohased andmed; 2 mittetulundusühingu üldkoosoleku otsusega vastu võetud põhikirja ärakiri, kui see ei ole kättesaadav mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris, ning põhikirja muutmise otsustanud üldkoosoleku protokolli ärakiri; 3 kinnitus, et kohalik algatusrühm järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõike 1 punktides c ja d nimetatud nõudeid ega ole pannud toime sama määruse artikli 10 lõikes 3 nimetatud pettust. 4 Kui kohalik algatusrühm taotleb toetatava tegevuse elluviimiseks toetust samal ajal mitme meetme raames või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitab ta koos taotlusega sellekohase teabe. 20 Algatusrühma toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine 1 PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele, lähtudes kalandusturu korraldamise seaduse §-st 28 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõikest 5. PRIA ei hinda algatusrühma toetuse taotlust. 2 Nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse teeb PRIA kalandusturu korraldamise seaduse § 30 lõike 5 alusel. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA kalandusturu korraldamise seaduse § 30 lõikes 9 sätestatud alustel. 3 Kui algatusrühma toetuse taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud, sest taotluses sisalduvad mitteabikõlblikud kulud, võib PRIA toetuse summat vähendada tingimusel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid. 4 PRIA teeb kohaliku algatusrühma toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates § 19 lõikes 3 nimetatud taotluste esitamise tähtpäevast. 21 Algatusrühma toetuse saaja kohustused 1 Algatusrühma toetuse saaja täidab kalandusturu korraldamise seaduse § 31 lõikes 3 sätestatud nõudeid. 2 Toetatava tegevusega seotud hangete tegemisel järgib kohalik algatusrühm riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. 3 Kui toetust saadakse kohaliku algatusrühma kasutuses oleva sellise tööruumi parendamiseks või korrastamiseks, mis ei ole kohaliku algatusrühma omandis, peab olema tagatud, et tööruum on kohaliku algatusrühma kasutuses vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest. 4 Maaeluministeeriumi või PRIA nõudmisel esitab algatusrühma toetuse saaja täiendava teabe toetuse saamise ja kasutamise kohta, mis on vajalik Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud kohustuse täitmiseks. 6 Projektitoetus 22 Projektitoetuse maksimaalne suurus ja omafinantseeringu minimaalne määr 1 Projektitoetuse saaja võib programmiperioodi jooksul saada projektitoetust kokku kuni 400 000 eurot. Konkurentsiseaduse § 2 tähenduses üksteisega valitseva mõju kaudu seotud isikud, kes tegutsevad samas kalanduspiirkonnas ja samas valdkonnas, ning äriseadustiku § 6 tähenduses kontserni moodustavad isikud loetakse üheks projektitoetuse saajaks. 2 Teise, kolmanda ja viienda tegevussuuna tegevuste elluviimise eest ei anta projektitoetust rohkem kui komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära ulatuses. 3 Põllumajandustoodete esmatootmisega seotud tegevuse elluviimise eest ei anta projektitoetust rohkem kui komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9‒17), artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära ulatuses. 4 Sellise tegevuse abikõlblikud kulud, mille elluviimise eest antakse projektitoetust, ei või programmiperioodi jooksul ületada 1 000 000 eurot. 5 Esimese tegevussuuna puhul on projektitoetuse saaja omafinantseeringu minimaalne määr: 1 vähemalt 30 protsenti tegevuse abikõlblikest kuludest, kui projektitoetuse saaja on tulundusühistu, kelle liikmeteks on vähemalt viis mikroettevõtjat, kes tegelevad väiksemahulise rannapüügiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 3 punkti 14 tähenduses ning kes omavad ajaloolist püügiõigust kalapüügiseaduse § 51 lõike 1 tähenduses; 2 vähemalt 40 protsenti tegevuse abikõlblikest kuludest, kui projektitoetuse saaja on mikroettevõtja, kes tegeleb väiksemahulise rannapüügiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 3 punkti 14 tähenduses ning kes omab ajaloolist püügiõigust kalapüügiseaduse § 51 lõike 1 tähenduses; 3 punktides 1 ja 2 sätestamata juhtudel vähemalt 50 protsenti tegevuse abikõlblikest kuludest. 6 Teise tegevussuuna puhul on projektitoetuse saaja omafinantseeringu minimaalne määr: 1 vähemalt 30 protsenti tegevuse abikõlblikest kuludest, kui projektitoetuse saaja on mikroettevõtja, kes tegeleb väiksemahulise rannapüügiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 3 punkti 14 tähenduses; 2 punktis 1 sätestamata juhul vähemalt 50 protsenti tegevuse abikõlblikest kuludest. 7 Kolmanda tegevussuuna puhul projektitoetuse saaja omafinantseeringu minimaalne määr: 1 puudub, kui toetuse saaja on kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus; 2 on vähemalt 20 protsenti tegevuse abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on kalandussektori mittetulundusühing või kalandussektori sihtasutus; 3 punktides 1 ja 2 sätestamata juhtudel on vähemalt 50 protsenti tegevuse abikõlblikest kuludest. 8 Neljanda tegevussuuna puhul projektitoetuse saaja omafinantseeringu minimaalne määr puudub. 9 Viienda tegevussuuna puhul on projektitoetuse saaja omafinantseeringu minimaalne määr: 1 vähemalt kümme protsenti tegevuse abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kalandussektori mittetulundusühing või kalandussektori sihtasutus ning toetatav tegevus vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 95 lõikes 3 sätestatud tingimustele; 2 punktis 1 sätestamata juhul vähemalt 50 protsenti tegevuse abikõlblikest kuludest. 23 Projektitoetuse abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 1 Projektitoetuse puhul on abikõlblik § 2 lõikes 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalik kulu, mis on mõistlik ja majanduslikult otstarbekas ning on tehtud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 65, sealhulgas toetuse objekti tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise kulu. 2 Projektitoetuse puhul on mitteabikõlblikud järgmised kulud: 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõikes 3 nimetatud kulud samas lõikes sätestatud tingimustel; 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 11 nimetatud tegevuste elluviimisega seotud kulud; 3 tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasnev kulu; 4 kulu, mis on tehtud enne PRIA-le taotluse esitamise päeva, välja arvatud § 2 lõikes 3 nimetatud ettevalmistava töö kulu; 5 paragrahvi 2 lõikes 3 nimetatud ettevalmistava töö kulu, mis on tehtud enne 1. jaanuari 2014 või mis ületab 12 protsenti tegevuse abikõlblikest kuludest või millele ei järgne tegevuse elluviimist tõendavaid kulusid; 6 paragrahvi 2 lõike 3 punktis 3 nimetatud ettevalmistava töö kulu, mis ületab 1000 eurot; 7 projekteerimisega seotud kulud ilma sama objekti ehitamiseta projekti raames; 8 telekommunikatsioonivõrgu, ühisveevärgi, kanalisatsiooni, elektri-, gaasi- ja soojusvõrguga liitumise tasu, välja arvatud juhul, kui need on otseselt seotud tegevuste elluviimisega; 9 amortisatsioonikulud ja mitterahalised sissemaksed; 10 kinnisvarategevuse arendamisega seotud kulud; 11 kulutused eluasemele; 12 personalikulu, välja arvatud neljanda tegevussuuna tegevuse elluviimise korral; 13 koolituskulu ilma investeeringuta või uue tegevusalaga alustamiseta sama projekti raames; 14 tegevuskulu, sealhulgas remondi-, rendi-, kütuse-, side- ja veokulud; 15 seadme paigaldamine ilma selle ostmise või liisimiseta ja kasutatud seadme või vahendi ostmise ja liisimise kulud; 16 meresõiduohutuse seaduse tähenduses laeva, sealhulgas väikelaeva ostmise või ehitamise kulu, välja arvatud meresõiduohutuse seaduse tähenduses ajaloolise laeva ehitamise kulu; 17 püügivahendite ostmine kutseliseks kalapüügiks; 18 sõiduauto ja mootorratta ostmise või liisimise kulu; 19 liisingumakse, kui asja omandiõigus ei lähe projektitoetuse saajale üle hiljemalt viimase toetusosa maksmiseks, kuid mitte hiljem kui 30. juuniks 2023; 20 sularahas tehtud kulutus, tasu sularahamakse tegemise eest, teenustasu pangatoimingu eest ja tagatismakse; 21 omanikujärelevalve tegemise kulu, mille maksumus ületab kolm protsenti ehitamise maksumusest; 22 juriidilise konsultatsiooni kulu, välja arvatud § 2 lõikes 3 nimetatud ettevalmistava tööga seonduva juriidilise konsultatsiooni kulu; 23 raamatupidamisteenuse ja teostatavusuuringu kulu; 24 kindlustusandja teenusega kaasnev kulu, välja arvatud reisikindlustus; 25 finants- ja kindlustustegevusega seotud kulu; 26 hasartmängu ja kihlveo korraldamisega seotud kulu; 27 muuseumieksponaatide ostmise ja rentimise kulu; 28 riigilõiv, tollimaks ja erisoodustusmaks; 29 rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse mittetäitmisel makstav leppetrahv ja viivis; 30 kohtumenetluse kulu; 31 uue kalakasvatuse rajamiseks tehtav kulu. 3 Kolmanda tegevussuuna puhul on lisaks lõikes 2 sätestatule mitteabikõlblikud ka järgmised kulud: 1 sellise kalasadama uuendamiseks tehtud kulutused, mis ei ole registreeritud riiklikus sadamaregistris; 2 tegevuse elluviimise kulu põllumajandusministri 11. jaanuari 2012. a määruse nr 6 „„Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava” meetme 3.3 „Kalasadamate investeeringutoetus” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord” lisas 1 nimetatud sadamas; 3 kalasadama sissesõidutee ja akvatooriumi süvendamise kulu, kui seda tehakse ilma investeeringuta sadama infrastruktuuri; 4 kalasadama sissesõidutee ja akvatooriumi süvendamise kulu, kui sama sadama kohta on samal programmiperioodil selleks projektitoetust antud. 4 Neljanda tegevussuuna puhul on lisaks lõikes 2 sätestatule mitteabikõlblikud ka järgmised kulud: 1 projektijuhi tasu, mis ületab rohkem kui 1,5 korda Statistikaameti andmete kohase Eesti eelnenud kalendriaasta keskmise töötasu; 2 tegevuse elluviimise kulu taastataval riikliku tähtsusega kudealal; 3 seadmete või vahendite ostmise või liisimise kulu. 24 Projektitoetuse taotlejale esitatavad nõuded 1 Esimese tegevussuuna tegevuse elluviimise eest antavat projektitoetust võib taotleda: 1 kalandussektori mikroettevõtja, kes omab ajaloolist püügiõigust kalapüügiseaduse § 51 lõike 1 tähenduses või kes tegeleb vesiviljelustoodete tootmisega; 2 kalandussektori tulundusühistu, kelle liikmeteks on vähemalt viis kalandussektori mikroettevõtjat, kes omavad ajaloolist püügiõigust kalapüügiseaduse § 51 lõike 1 tähenduses; 3 kalandussektori mittetulundusühing tarneahela sertifitseerimiseks. 2 Teise tegevussuuna tegevuse elluviimise eest antavat projektitoetust võib taotleda: 1 kalandussektori mikroettevõtja, kes tegeleb majandustegevusega kalapüügitootmise tegevusalal; 2 punktis 1 nimetamata ettevõtja kalandus- ja merendustegevuseks. 3 Kolmanda tegevussuuna tegevuse elluviimise eest antavat projektitoetust võib taotleda kalasadama pidaja, kes on kalandussektori mittetulundusühing, kalandussektori sihtasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse üksuse asutus või kalandussektori mikroettevõtja, kes omab ajaloolist püügiõigust kalapüügiseaduse § 51 lõike 1 tähenduses. 4 Neljanda tegevussuuna tegevuse elluviimise eest antavat projektitoetust võib taotleda: 1 kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus; 2 mittetulundusühing või sihtasutus, kelle põhikirjaline eesmärk on seotud kalavarude kaitse ja säilitamisega. 5 Viienda tegevussuuna tegevuse elluviimise eest antavat projektitoetust võib taotleda mittetulundusühing, sihtasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. 6 Kalandussektori mittetulundusühing on mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on seotud kalandussektori tegevuste edendamisega ja kelle liikmetest vähemalt 50 protsenti on § 4 lõikes 3 nimetatud kalandussektori ettevõtjad. 7 Kalandussektori sihtasutus on sihtasutus, kelle põhikirjaline eesmärk on seotud kalandussektori tegevuste edendamisega ja kelle juhatuse või nõukogu liikmetest vähemalt 50 protsenti on § 4 lõikes 3 nimetatud kalandussektori ettevõtjad. 8 Projektitoetuse taotleja tegevuskoht peab olema selles kalanduspiirkonnas, mille kohalikule algatusrühmale projektitoetuse taotlus esitati. 9 Algatusrühma toetuse saaja ei või taotleda projektitoetust. 25 Tegevuse elluviimisega seotud hangete tegemise nõuded 1 Selles paragrahvis sätestatud nõudeid täidab projektitoetuse taotleja, kelle suhtes ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. 2 Kui toetatava tegevuse raames kavandatava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsib projektitoetuse taotleja üksteisest sõltumatute ettevõtjate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust koos tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile (edaspidi hinnapakkumus). 3 Projektitoetuse taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames kavandatavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. 4 Projektitoetuse taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga seotud isiku käest tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. 5 Projektitoetuse taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumuse küsimine ei ole objektiivselt võimalik. 6 Väljavalitud hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase töö, teenuse või vara eest tasutava hinnaga. Projektitoetuse taotleja ei pea valima odavaimat hinnapakkumust, kui see on objektiivselt põhjendatud. 26 Projektitoetuse taotlusele esitatavad nõuded 1 Projektitoetuse taotlemiseks esitab projektitoetuse taotleja kohalikule algatusrühmale selle veebilehel teatatud tähtaja jooksul järgmised dokumendid: 1 projektitoetuse taotlus, milles sisalduvad lisas 7 toodud asjakohased andmed, arvestades tegevussuunda, mille alla toetatav tegevus kuulub; 2 projektitoetuse taotlejaga äriseadustiku § 6 tähenduses kontserni moodustava isiku ning projektitoetuse taotlejaga konkurentsiseaduse § 2 tähenduses valitseva mõju kaudu seotud isiku nimi ja registrikood; 3 paragrahvi 25 lõikes 2 nimetatud hinnapakkumused koos hinnakalkulatsiooniga ja asjakohased selgitused, kui esitatakse alla kolme hinnapakkumuse või kui ei ole valitud odavaimat hinnapakkumust; 4 hinnakalkulatsioon või hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui projektitoetuse taotleja on hankija riigihangete seaduse tähenduses; 5 ehitusloa või ehitusteatise ärakiri, kui toetatava tegevuse elluviimisel ehitatakse ehitis, ning väljavõte ehitise põhiprojekti põhijoonistest (tehnilistest joonistest), kus muuhulgas kajastub kavandatava ehitise asendiplaani, arhitektuuri, tehnosüsteemide ja välisvõrkude lahendused ja projekti seletuskirjast koos kooskõlastustega; 6 dokumendi ärakiri, mis tõendab, et ehitis või muu objekt, mida ehitatakse või kuhu seadmed paigutatakse, sealhulgas mootorsõiduk, kuulub taotleja omandisse või on antud taotlejale õiguslikul alusel kasutamiseks toetuse saamise tingimustes ettenähtud perioodiks; 7 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 7 nimetatud tegevusloa ning keskkonnamõju hindamise aruande ärakiri, kui toetatava tegevuse elluviimiseks on vajalik keskkonnamõju hindamine; 8 kinnitus, et projektitoetuse taotleja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõike 1 punktides c ja d nimetatud nõudeid ega ole pannud toime sama määruse artikli 10 lõikes 3 nimetatud pettust. 2 Kui projektitoetust taotletakse kolmanda tegevussuuna tegevuse elluviimiseks, esitatakse lisaks lõikes 1 nimetatud dokumentidele kalasadama plaani ärakiri, millel on selgelt piiritletud maa-ala, kus kavandatakse tegevus ellu viia. 3 Kui projektitoetust taotletakse neljanda tegevussuuna tegevuse elluviimiseks, esitatakse lisaks lõikes 1 nimetatud dokumentidele järgmiste dokumentide ärakirjad: 1 avalik-õigusliku ülikooli kalandusteadlase arvamus; 2 Keskkonnaameti hinnang kavandatava töö ja keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse kohta; 3 Põllumajandusameti kooskõlastus, kui tegevus viiakse ellu riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetelusse kantud jõel või ojal; 4 maaomaniku luba. 4 Ühe projektitoetuse taotlusega võib projektitoetust taotleda ainult ühe tegevussuuna alla kuuluva tegevuse elluviimiseks. 5 Kui projektitoetuse taotleja taotleb toetatava tegevuse elluviimiseks toetust samal ajal mitme meetme raames või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitab ta koos taotlusega sellekohase teabe. 27 Projektitoetuse taotluste menetlemine kohalikus algatusrühmas 1 Kohalik algatusrühm kontrollib taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust kohaliku arengu strateegiale ja strateegia rakenduskavale. 2 Kohalik algatusrühm võtab vastu talle esitatud projektitoetuse taotluse olenemata selle puudustest. Kui koos projektitoetuse taotlusega ei ole esitatud kõiki andmeid ja dokumente, mis on vajalikud kalandusturu korraldamise seaduse § 25 lõikes 6 sätestatud ülesande täitmiseks, nõuab kohalik algatusrühm vajalike andmete ja dokumentide esitamist. 3 Projektitoetuse taotlust, millega on esitatud kõik kalandusturu korraldamise seaduse § 25 lõikes 6 sätestatud ülesande täitmiseks vajalikud andmed ja dokumendid, hindab hindamiskomisjon asjakohaste hindamiskriteeriumite alusel ning lähtudes projektitoetuse taotluste hindamise korrast. 4 Kui ehitise ehitamiseks taotletakse projektitoetust rohkem kui 60 000 eurot, tutvub hindamiskomisjon kavandatava ehitise asukohaga. 5 Kohaliku algatusrühma juhatus kontrollib, kas projektitoetuse taotlused on hinnatud ettenähtud nõuete kohaselt, ning: 1 võtab vastu otsuse teha PRIA-le ettepanek projektitoetuse taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta ning projektitoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse kohta nende taotluste puhul, millega taotletakse projektitoetust kuni 60 000 eurot; 2 esitab üldkoosolekule need taotlused, millega taotletakse projektitoetust rohkem kui 60 000 eurot. 6 Otsuse teha PRIA-le ettepanek projektitoetuse taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta ning projektitoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse kohta nende taotluste puhul, millega taotletakse projektitoetust rohkem kui 60 000 eurot, teeb kohaliku algatusrühma üldkoosolek. 7 Kohalik algatusrühm esitab PRIA-le kõik talle esitatud projektitoetuse taotlused koos nendele lisatud dokumentidega, sealhulgas kalandusturu korraldamise seaduse § 25 lõike 8 alusel hindamata jäetud taotlused. 8 Koos projektitoetuse taotlustega esitab kohalik algatusrühm PRIA-le: 1 juhatuse ja üldkoosoleku põhjendatud otsuse, millega võeti vastu ettepanek projektitoetuse taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta ning projektitoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse kohta; 2 punktis 1 nimetatud üldkoosoleku protokolli ärakiri ning ärakiri üldkoosolekul osalenud liikmete allkirjadega nimekirjast; 3 projektitoetuse taotluse hindamisprotokolli ärakiri, millelt nähtuvad taotlusele antud hindepunktid hindamiskriteeriumite kaupa koos põhjendustega ning taotluse hindamisel osalenud hindamiskomisjoni liikmed; 4 paragrahvi 14 lõikes 5 nimetatud teate ärakiri, millelt on näha kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe nimi, milles teade on avaldatud, ja teate ilmumise kuupäev. 28 Projektitoetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine 1 PRIA kontrollib projektitoetuse taotluses esitatud andmete õigsust ja projektitoetuse saamise nõuetele vastavust, lähtudes kalandusturu korraldamise seaduse §-st 28 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõikest 5. 2 Nõuetekohase projektitoetuse taotluse rahuldamise otsuse teeb PRIA kalandusturu korraldamise seaduse § 30 lõike 4 punkti 2 alusel. 3 Projektitoetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA kalandusturu korraldamise seaduse § 30 lõikes 9 sätestatud alustel. 4 Projektitoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA 50 tööpäeva jooksul arvates projektitoetuse taotluse esitamisest kohaliku algatusrühma poolt. 5 Kui projektitoetuse taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud, sest taotluses sisalduvad mitteabikõlblikud kulud, võib PRIA toetuse summat vähendada tingimusel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid. 6 PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse projektitoetuse taotlejale teatavaks kümne tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest. 29 Projektitoetuse saaja kohustused ja toetatava tegevuse elluviimise tingimused 1 Projektitoetuse saaja täidab kalandusturu korraldamise seaduse § 31 lõikes 3 sätestatud nõudeid. 2 Projektitoetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu, sealhulgas esitab PRIA-le kõik kuludokumendid, kahe aasta jooksul arvates projektitoetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juuniks 2023. 3 Toetatav tegevus peab olema ellu viidud vähemalt kümne protsendi ulatuses üheksa kalendrikuu jooksul arvates projektitoetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Toetatav tegevus loetakse vähemalt kümne protsendi ulatuses elluviiduks, kui PRIA-le esitatud kuludeklaratsioon hõlmab vähemalt kümme protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest. Põhjendatud juhtudel võib PRIA lugeda toetatava tegevuse elluviiduks vähemalt kümne protsendi ulatuses ka juhul, kui PRIA-le ei ole esitatud kuludeklaratsiooni, mis hõlmaks vähemalt kümme protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest. 4 Toetatava tegevuse elluviimisel lähtub projektitoetuse saaja, kelle suhtes ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, § 25 lõike 2 alusel küsitud hinnapakkumusest. Kui see on objektiivselt võimatu või majanduslikult ebaotstarbekas, võib projektitoetuse taotleja küsida uue hinnapakkumuse, järgides §-s 25 sätestatut. 5 Toetatav tegevus viiakse ellu selles kalanduspiirkonnas, mille kohalikule algatusrühmale projektitoetuse taotlus esitati. Turustamisega seotud tegevuse võib ellu viia kõikjal Eesti piires. 6 Kui projektitoetust antakse kalasadama uuendamiseks kalandussektori mittetulundusühingule või sihtasutusele, peab kalasadam olema kasutamiseks avatud kõikidele toetuse saaja liikmetele, kes tegutsevad kalandussektoris. Kui projektitoetust antakse kalasadama uuendamiseks kohaliku omavalitsuse üksusele või kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele, peab kalasadam olema kasutamiseks avatud kõikidele isikutele. Projektitoetuse saaja avalikustab kalasadama kasutamise tingimused, sealhulgas sadama kasutamise hinnakirja ja sadamapidaja kontaktandmed, sadama sissesõidul mööda maismaad ja sadama koduleheküljel. 7 Kui projektitoetust antakse koelmuala taastamiseks, korraldab toetuse saaja tegevuse järelhindamise, millesse kaasab asjakohase pädevusega kalandusteadlase. 8 Kui kalandussektori mittetulundusühingule või kalandussektori sihtasutusele antakse toetust viienda tegevussuuna tegevuse elluviimiseks omafinantseeringu määraga, mis on väiksem kui 50 protsenti tegevuse abikõlblikest kuludest, peab toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara olema avalikkusele tasuta kasutamiseks kättesaadav vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest. 9 Projektitoetuse saaja ei tohi kasutada projektitoetuse abil ostetud või ehitatud ajaloolist veesõidukit ja sellel olevat varustust kutseliseks kalapüügiks. 10 PRIA nõudmisel esitab projektitoetuse saaja täiendava teabe toetuse saamise ja kasutamise kohta, mis on vajalik Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud kohustuse täitmiseks. 7 Tegevuse rahastamine enne kulude tegemist 30 Kohaliku algatusrühma tegevuse rahastamine enne kulude tegemist 1 Paragrahvi 2 lõikes 1 nimetatud tegevuse elluviimist võib kalandusturu korraldamise seaduse § 36 kohaselt rahastada riigieelarvelistest vahenditest enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist aastatel 2015–2019 kokku kuni 30 000 euro ulatuses ja aastatel 2020–2022 kokku kuni 30 000 euro ulatuses. 2 Lõike 1 kohaselt tegevuse elluviimise rahastamiseks esitab kohalik algatusrühm PRIA-le taotluse, mis sisaldab andmeid kavandatavate kulutuste kohta. 3 PRIA teeb kohaliku algatusrühma tegevuse elluviimise rahastamise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates lõikes 2 nimetatud taotluse saamisest. 4 Kohalik algatusrühm peab tasuma kulude eest, mida rahastati enne kulude tegemist aastatel 2015–2019, ning esitama seda tõendavad dokumendid koos kuludeklaratsioonidega PRIA-le hiljemalt 31. detsembriks 2019. 5 Kohalik algatusrühm peab tasuma kulude eest, mida rahastati enne kulude tegemist aastatel 2020–2022, ning esitama seda tõendavad dokumendid koos kuludeklaratsioonidega PRIA-le hiljemalt 30. juuniks 2022. 31 Projektitoetuse saaja tegevuse rahastamine enne kulude tegemist 1 Paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud tegevuse elluviimist võib kalandusturu korraldamise seaduse § 36 kohaselt rahastada riigieelarvelistest vahenditest enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist, kui projektitoetuse saaja on piisavalt usaldusväärne ning töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning projektitoetuse saaja on need vastu võtnud ja tasunud nende eest vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma. 2 Lõike 1 kohaselt tegevuse elluviimise rahastamiseks esitab projektitoetuse saaja PRIA-le taotluse, mis sisaldab andmeid kavandatavate kulutuste kohta. 3 PRIA teeb projektitoetuse saaja tegevuse elluviimise rahastamise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates lõikes 2 nimetatud taotluse saamisest. 4 Projektitoetuse saaja peab tasuma kulude eest, mida rahastati enne kulude tegemist, ning esitama seda tõendavad dokumendid koos kuludeklaratsioonidega PRIA-le seitsme tööpäeva jooksul arvates tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel saadud raha laekumisest. 8 Toetuse maksmise tingimused ja kord 32 Toetuse maksmise tingimused 1 Algatusrühma toetust ja projektitoetust makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ning tingimusel, et toetuse saaja on tegevuse elluviimisel järginud kõiki ettenähtud nõudeid. 2 Toetuse saaja peab olema soetatud vara, mille kulude hüvitamiseks ta taotleb toetuse maksmist, vastu võtnud ja selle eest tasunud. Töö, mille kulude hüvitamiseks taotletakse toetuse maksmist, peab olema lõpetatud ning toetuse saaja peab olema selle vastu võtnud ja selle eest tasunud. 3 Kuludokumendi või rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõtte ärakirjal näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumusele. 4 Kui § 2 lõikes 2 nimetatud tegevuse elluviimisel ehitatakse ehitis, mille kasutamiseks on ehitusseadustiku kohaselt nõutav kasutusluba, tehakse toetuse viimane osamakse üksnes siis, kui ehitise kohta on ehitise kasutusluba antud. 33 Toetuse maksmise kord 1 Algatusrühma toetuse ja projektitoetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osadena tasumist PRIA-le lisas 8 toodud andmeid sisaldava kuludeklaratsiooni ning kui see on asjakohane, järgmiste dokumentide ärakirjad: 1 asjakohane tööleping, töövõtuleping, käsundusleping, müügileping, rendi- või üürileping, kapitalirendileping; 2 kulu tegemist tõendav dokument, sealhulgas maksekorraldus või pangakonto väljavõte; 3 sularahamakse tegemise korral kassa väljamineku order; 4 tehtud töö või soetatud vara vastuvõtmist tõendav dokument; 5 paragrahvi 29 lõike 4 alusel küsitud uus hinnapakkumus; 6 hanke läbiviimist tõendavad dokumendid, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses; 7 palgaleht, millelt on näha töötaja ja tema tööandja nimi, töötajale arvestatud töötasu ning sellest kinnipeetud maksud ja muud kinnipidamised ning makstav netotöötasu; 8 lähetuskorraldus ja lähetuskulude aruanne koos kulu tõendatavate dokumentidega ja päevaraha arvestusega ning lähetuskulude väljamaksmist tõendav maksekorraldus või pangakonto väljavõte; 9 koolitusel, seminaril, konverentsil või muul üritusel osalemist tõendavad dokumendid, sealhulgas diplom, tunnistus, osalejate nimekiri ja ürituse päevakava; 10 teabepäeva korraldamise korral teabepäeva päevakava ja osalejate nimekiri, millel on märgitud osalejate kontaktandmed ning nende allkirjad; 11 sõiduki kasutamise õigust tõendav registreerimistunnistus või volikiri; 12 sõidupäevik, mis sisaldab sõidukit kasutava isiku ees- ja perekonnanime, sõiduauto riikliku registreerimismärgi andmeid, sõiduauto odomeetri kaugusmõõdiku alg- ja lõppnäitu ning iga teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmiseks tehtud sõidu kuupäeva ja sõidu eesmärki. 2 Projektitoetuse saaja võib kuludeklaratsiooni koos tõendavate dokumentidega esitada kuni neljas osas ühe taotluse kohta. 3 Kui tegevuse elluviimist on kalandusturu korraldamise seaduse § 36 alusel rahastatud enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist, esitab toetuse saaja kuludeklaratsioonis sellekohase teabe. 4 PRIA teeb toetuse maksmise või toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates lõikes 1 nimetatud dokumentide saamisest. 5 PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse toetuse saajale teatavaks kümne tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest. 6 PRIA teeb toetuse makse toetuse saaja arvelduskontole kümne tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmise otsuse tegemisest. 9 Rakendussätted 34 Rakendussäte Paragrahvi 14 lõike 3 punktis 6 sätestatud nõue ei kohaldu töölepingu suhtes, mis on sõlmitud enne selle määruse jõustumist. Maaeluminister Urmas Kruuse Kantsler Ants Noot Lisa 1 Meetme rakendamise piirkonnad Lisa 2 Nõuded kohaliku arengu strateegiale Lisa 3 Kohaliku arengu strateegia hindamiskriteeriumid Lisa 4 Kohaliku arengu strateegia rakenduskava sisunõuded Lisa 5 PRIA kogutavad kohaliku arengu strateegia rakendamise näitajad Lisa 6 Algatusrühma toetuse taotluse sisunõuded Lisa 7 Projektitoetuse taotluse sisunõuded Lisa 8 Kuludeklaratsiooni sisunõuded Lisa 9 Kalanduspiirkonna eelarvevahendid