Lepingu ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta

Uus tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (21.10.2004)

Eesti Vabariigi Valitsus ja Leedu Vabariigi Valitsus, soovides sõlmida lepingut tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimiseks ning maksudest hoidumise tõkestamiseks, on kokku leppinud järgnevas:

1. artikkel. Isikuline ulatus

Käesolev leping kehtib isikute suhtes, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi residendid.

2. artikkel. Lepingualused maksud

(1) Käesolev leping kehtib lepinguosalise riigi, tema riiklike allüksuste või kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud tulu- ja kapitalimaksude suhtes, seda sõltumata nende sissenõudmise viisist.

(2) Tulu- ja kapitalimaksudena käsitletakse makse, mis on kehtestatud kogu tulule, kogu kapitalile või tulu ja kapitali koostisosadele, sealhulgas makse vallas- või kinnisvara võõrandamisest saadud tulule, samuti ka makse kapitali väärtuse kasvule.

(3) Olemasolevad maksud, mille suhtes leping kehtib, on eriti:

a) Eestis:
   (i) üksikisiku tulumaks;
   (ii) ettevõtte tulumaks;
   (iii) tegevusloa maks;
(edaspidi «Eesti maks»);

b) Leedus:
   (i) juriidiliste isikute kasumimaks;
   (ii) füüsiliste isikute tulumaks;
   (iii) riiklikku kapitali kasutavate ettevõtete maks;
(edaspidi «Leedu maks»).

(4) Leping kehtib ka igale samasele või olemuslikult sarnasele maksule, mis on kehtestatud pärast käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeva lisaks olemasolevatele maksudele või nende asemel. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud teatavad üksteisele igast tähtsamast muudatusest, mis on tehtud nende vastavates maksuseadustes.

3. artikkel.Põhimõisted

(1) Käesoleva lepingu mõttes, kui lepingu kontekst ei näe ette teisiti:
a) mõiste «Eesti» tähistab Eesti Vabariiki ja, kasutatuna geograafilises mõttes, tähistab Eesti territooriumi ja muid Eesti territoriaalvetega külgnevaid alasid, kus Eesti võib Eesti seaduste alusel ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega kasutada õigusi merepõhja, maapõue ning neis leiduvate loodusvarade suhtes;
b) mõiste «Leedu» tähistab Leedu Vabariiki ja, kasutatuna geograafilises mõttes, tähistab Leedu Vabariigi territooriumi ja muid Leedu Vabariigi territoriaalvetega külgnevaid alasid, kus Leedu võib Leedu Vabariigi seaduste alusel ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega kasutada õigusi merepõhja, maapõue ning neis leiduvate loodusvarade suhtes;
c) mõiste «isik» hõlmab üksikisikut, kompaniid ja muid isikute ühendusi;
d) mõiste «kompanii» tähistab kõiki korporatiivseid ühendusi või üksusi, keda maksustamise eesmärgil käsitletakse korporatiivsete ühendustena;
e) mõisted «lepinguosalise riigi ettevõte» ja «teise lepinguosalise riigi ettevõte» tähistavad vastavalt lepinguosalise riigi residendi poolt juhitavat ettevõtet ja teise lepinguosalise riigi residendi poolt juhitavat ettevõtet;
f) mõiste «kodanik» tähistab:
    (i) lepinguosalise riigi kodakondsust omavat üksikisikut;
    (ii) juriidilist isikut, partnerlust või assotsiatsiooni, kelle staatus on määratletud lepinguosalises riigis kehtivate seadustega;
g) mõiste «rahvusvaheline transport» tähistab lepinguosalise riigi ettevõtte mere-, õhu-, raudtee- või maanteetransporti, välja arvatud juhul, kui mere-, õhu-, raudtee- või maanteetransport toimub ainult teise lepinguosalise riigi piirides;
h) mõiste «kompetentne ametivõim» tähistab:
    (i) Eestis rahandusministrit ja tema volitatud esindajat;
    (ii) Leedus rahandusministrit ja tema volitatud esindajat.

(2) Kui lepinguosaline riik kasutab lepingu rakendamisel teisi siin defineerimata mõisteid, siis on neil, kui kontekst ei eelda teisiti, tähendus, mis neil on selle riigi seaduse alusel vastavate maksude kohta, mille suhtes leping kehtib.

4. artikkel. Resident

(1) Käesoleva lepingu mõttes tähistab mõiste «lepinguosalise riigi resident» isikut, kellel on selle riigi seaduste alusel maksukohustus elukoha, residentsuse, juhtimiskeskuse, registreerimiskoha või mõne muu sarnase kriteeriumi tõttu. Kuid see mõiste ei hõlma isikut, kellel on selles riigis maksukohustus ainult seal asuvate tuluallikate või kapitali tõttu. Mõiste «lepinguosalise riigi resident» hõlmab ka selle riigi valitsust, tema riiklikke allüksusi ja kohalikke omavalitsusi ning selle riigi, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse asutusi või neile täielikult kuuluvaid üksusi, kes on loodud selle riigi seaduste alusel.

(2) Kui 1. lõike sätete kohaselt on üksikisik mõlema lepinguosalise riigi resident, siis määratakse tema staatus järgnevalt:
a) teda loetakse residendiks riigis, kus tal on alaline elukoht; kui tal on alaline elukoht mõlemas riigis, siis loetakse teda residendiks riigis, kellega tal on otsesemad isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus);
b) kui riiki, kus on tema eluliste huvide keskus, ei ole võimalik kindlaks määrata, või kui tal puudub alaline elukoht kummaski riigis, siis loetakse teda residendiks riigis, kus ta pikemaajaliselt viibib;
c) kui ta viibib pikemaajaliselt mõlemas riigis või ei viibi pikemaajaliselt neist kummaski, siis loetakse teda residendiks riigis, kelle kodanik ta on;
d) kui ta on mõlema riigi kodanik või ei ole kummagi riigi kodanik, siis lahendatakse see küsimus lepinguosaliste riikide kompetentsete ametivõimude vastastikusel kokkuleppel.

(3) Kui 1. lõike sätete kohaselt on isik, kes ei ole üksikisik, mõlema lepinguosalise riigi resident, siis loetakse teda residendiks riigis, kelle seaduste alusel on määratletud tema staatus.

5. artikkel. Püsiv tegevuskoht

(1) Käesoleva lepingu mõttes tähistab mõiste «püsiv tegevuskoht» äritegevuse kindlat asukohta, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub ettevõtte äritegevus.

(2) Mõiste «püsiv tegevuskoht» hõlmab eriti:
a) juhtimiskeskust;
b) haruettevõtet;
c) kontorit;
d) vabrikut;
e) töökoda; ja
f) kaevandust, nafta- või gaasipuurauku, karjääri või mõnda teist loodusvarade kasutuselevõtu kohta.

(3) Ehitusplats või ehitus- või seadistamisprojekt kujutab endast püsivat tegevuskohta ainult juhul, kui see kestab kauem kui kuus kuud.

(4) Olenemata selle artikli eelnevatest tingimustest ei loeta mõistet «püsiv tegevuskoht» hõlmavat:
a) rajatiste kasutamist, mis on vajalik ettevõttele kuuluvate kaupade ladustamise, väljapaneku või kohaletoimetamise eesmärgil;
b) kaubalao pidamist, mis on vajalik ettevõttele kuuluvate kaupade ladustamise, väljapaneku või kohaletoimetamise eesmärgil;
c) kaubalao pidamist, mis on vajalik ettevõttele kuuluvate ja ainult teisele ettevõttele tootmiseks vajalike kaupade hoidmiseks;
d) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult ettevõttele vajalike kaupade ostmise või informatsiooni kogumise eesmärgil;
e) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult ettevõtte toimimiseks vajaliku, mõne muu ettevalmistava või abistava iseloomuga tegevuse eesmärgil;
f) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult seoses punktides a kuni e loetletud tegevuste kombinatsiooniga, eeldades, et kogu kindla asukoha äritegevus, mis sellest kombinatsioonist tuleneb, on ettevalmistava või abistava iseloomuga.

(5) Olenemata 1. ja 2. lõike sätetest, kui isik, kes ei ole sõltumatu esindaja staatuses vastavalt 6. lõikele, tegutseb ettevõtte nimel ja kes on volitatud sõlmima ja tegelikult sõlmib lepinguosalises riigis ettevõtte nimel lepinguid, siis loetakse sel ettevõttel olevat püsiv tegevuskoht selles riigis kõigi sellise isiku poolt ettevõtte jaoks sooritatud tegevuste suhtes juhul, kui sellise isiku tegevus ei vasta 4. lõikes loetletud tegevustele, mis oleksid toimunud äritegevuse kindla asukoha kaudu ja mis ei muudaks seda äritegevuse kindlat asukohta vastavalt selle lõike sätetele püsivaks tegevuskohaks.

(6) Ettevõttel ei loeta olevat lepinguosalises riigis püsivat tegevuskohta ainult selles riigis maakleri, täievolilise esindaja või mõne teise sõltumatu esindaja kaudu toimuva äritegevuse suhtes eeldusel, et sellised isikud tegutsevad äritegevuseks ettenähtud korras. Seejuures, kui sellise esindaja tegevus toimub täielikult või peaaegu täielikult selle ettevõtte nimel, siis ei loeta teda käesoleva lõike mõttes sõltumatuks esindajaks.

(7) Asjaolu, et kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, kontrollib kompaniid või on kontrollitav kompanii poolt, kes on teise lepinguosalise riigi resident või kelle äritegevus toimub selles teises riigis (kas püsiva tegevuskoha kaudu või mõnel muul viisil), ei muuda kumbagi kompaniid üksteise suhtes püsivaks tegevuskohaks.

6. artikkel. Kinnisvaratulu

(1) Lepinguosalise riigi residendi poolt teises lepinguosalises riigis olevast kinnisvarast saadud tulu (sealhulgas tulu põllumajandusest ja metsandusest), võidakse maksustada selles teises riigis.

(2) Mõistel «kinnisvara» on tähendus, mis tal on selle lepinguosalise riigi seaduse alusel, kus mainitud vara tegelikult asub. Mõiste hõlmab igal juhul kinnisvara päraldisi, optsioone ja sarnaseid kinnisvaraga seotud õigusi, põllumajanduses ja metsanduses kasutatavaid seadmeid ning eluskarja, maaomandit käsitleva üldise seadusega sätestatud õigusi, kinnisvara kasutamisõigusi ja õigusi muutuvatele või püsivatele rahasummadele töö või õiguse eest tööle maavarade leiukohtade, allikate ja teiste loodusvaradega; laevu, kaatreid ja õhusõidukeid ei käsitleta kinnisvarana.

(3) 1. lõike sätted kehtivad kinnisvara otsesest kasutamisest, rendile andmisest või mõnel muul viisil kinnisvara kasutamisest saadud tulule, aga ka kinnisvara võõrandamisest saadud kasumitele.

(4) 1. ja 3. lõike sätted kehtivad ka ettevõtte kinnisvarast ja eraviisilises teenistuses kasutatavast kinnisvarast saadud tulule.

7. artikkel. Ärikasumid

(1) Lepinguosalise riigi ettevõtte kasum maksustatakse ainult selles riigis, kui ettevõtte äritegevus ei toimu teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu. Kui ettevõtte äritegevus toimub eespool mainitud viisil, siis võidakse ettevõtte kasumit maksustada teises riigis, kuid ainult seda osa kasumist, mis kuulub sellele püsivale tegevuskohale.

(2) Olenevalt 3. lõike sätetest, kui lepinguosalise riigi ettevõtte äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, siis loetakse kummaski lepinguosalises riigis sellele püsivale tegevuskohale kuuluvaks kasum, mille tegevuskoht oleks võinud saada iseseisva ettevõttena, kes osaleb samade või sarnaste tingimuste alusel samadel või sarnastel tegevusaladel ja on täiesti iseseisev oma suhetes ettevõttega, kelle püsiv tegevuskoht ta on.

(3) Püsiva tegevuskoha kasumite määramisel lubatakse kuludena maha arvata ettenähtud mahaarvatavaid kulusid, mis on tekkinud püsiva tegevuskoha tõttu, sealhulgas juhtimise ja administreerimisega tekkinud kulud, seda kas riigis, kus püsiv tegevuskoht asub, või mujal.

(4) Niivõrd, kui püsivale tegevuskohale kuuluvat kasumit määratakse lepinguosalise riigi poolt järgitava tava kohaselt ettevõtte üldkasumi jaotamise alusel tema erinevate osade vahel, ei takista 2. lõike ükski säte määramast maksustatavat kasumit selles lepinguosalises riigis kasutatava jaotusmeetodi järgi; seejuures peab kasutatav jaotusmeetod olema selline, et tulemus oleks kooskõlas käesoleva artikli põhimõtetega.

(5) Kasumit ei loeta püsivale tegevuskohale kuuluvaks ainuüksi põhjusel, et see püsiv tegevuskoht ostab ettevõtte jaoks kaupu.

(6) Eelnevate lõigete mõttes määratakse püsivale tegevuskohale kuuluv kasum igal aastal sama meetodi alusel, välja arvatud juhul, kui on olemas sobiv ja küllaldane põhjus vastupidiseks.

(7) Kui kasumid hõlmavad tululiike, mida käsitletakse eraldi käesoleva lepingu teistes artiklites, siis rakendatakse nende artiklite sätteid sõltumata käesoleva artikli sätetest.

8. artikkel. Rahvusvaheline transport

(1) Lepinguosalise riigi ettevõtte rahvusvahelisest mere-, õhu-, raudtee- või maanteetranspordist saadud kasumid maksustatakse ainult selles riigis.

(2) 1. lõike sätted kehtivad ka tulule, mida rahvusvahelises transpordis osalev mere-, õhu-, raudtee- või maanteetranspordiettevõte saab rahvusvahelises kaupade transpordis kasutatavate konteinerite (sealhulgas treilerite, pargaste ja konteinerite transpordiga seotud seadmed) kasutamisest, ülalpidamisest või rentimisest.

(3) 1. ja 2. lõike sätted kehtivad ka kasumitele, mis on saadud osalusest puulis, ühisäritegevuses või rahvusvahelises transpordiorganisatsioonis.

9. artikkel. Assotsieerunud ettevõtted

(1) Kui
   a) lepinguosalise riigi ettevõte osaleb otseselt või kaudselt teise lepinguosalise riigi ettevõtte juhtimises, kontrollimises või kapitalis, või kui
   b) samad isikud osalevad otseselt või kaudselt lepinguosalise riigi ja teise lepinguosalise riigi ettevõtte juhtimises, kontrollimises või kapitalis,
ja kui kummalgi juhul määratakse või lepitakse kahe ettevõtte vahelistes kaubanduslikes või finantssuhetes kokku tingimused, mis erinevad iseseisvate ettevõtete vahelistest suhetest, siis võidakse lugeda ükskõik milline kasum, mis oleks ilma nende tingimusteta lisandunud ühele nendest ettevõtetest, kuid mis nende tingimuste tõttu ei lisandunud, selle ettevõtte kasumi hulka ja vastavalt ka maksustada.

(2) Kui lepinguosaline riik loeb selle riigi ettevõtte kasumi hulka ja maksustab vastavalt kasumit, mille osas teise lepinguosalise riigi ettevõte on selles teises riigis maksustatud, ja kui selline kasum on kasum, mis oleks lisandunud esimesena mainitud riigi ettevõttele, kui nende kahe ettevõtte vahelised tingimused oleksid olnud sarnased kahe iseseisva ettevõtte vaheliste tingimustega, siis reguleerib teine riik vastavalt selle kasumi maksustamise ulatust. Sellise reguleerimise ulatuse määramisel arvestatakse käesoleva lepingu teisi sätteid ja lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud konsulteerivad vajaduse korral teineteisega.

10. artikkel. Dividendid

(1) Dividende, mida kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, maksab teise lepinguosalise riigi residendile, maksustatakse ainult selles teises riigis, kui dividendide saaja
a) on kompanii (mitte partnerlus);
b) on nende dividendide kasusaav omanik;
c) käes on otseselt vähemalt 25 protsenti dividende maksva kompanii kapitalist ja hääleõigusest.

(2) Dividende, mida ei ole käsitletud 1. lõikes ja mida lepinguosalise riigi residendiks olev kompanii maksab teise lepinguosalise riigi residendile, võidakse maksustada selles teises riigis. Seejuures võidakse neid dividende maksustada ka selles lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus dividende maksev kompanii on resident, aga kui dividendide saaja on dividendidest kasusaav omanik, siis sel teel kinni peetud maks ei tohi ületada 15 protsenti dividendide kogusummast. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud määravad vastastikuse kokkuleppe teel kindlaks selliste piirangute rakendamise korra.

(3) 1. ja 2. lõige ei mõjuta kompanii selle kasumi maksustamist, millest dividende makstakse.

(4) Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste «dividendid» tulu aktsiatest või muudest õigustest, mis ei ole võlanõuded, kasumis osalemisest, tulu teistest korporatiivsetest õigustest, mida selle riigi seaduste järgi, kus dividende jagav kompanii on resident, käsitletakse maksustamisel tuluna aktsiatest.

(5) 1. ja 2. lõike sätted ei kehti, kui dividendide kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus dividende maksev kompanii on resident, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu, või ta tegutseb selles teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu, ja holding, mille eest dividende makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas 7. või 14. artikli sätted.

(6) Kui kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, saab kasumit või tulu teisest lepinguosalisest riigist, siis ei saa see teine riik kehtestada mingit maksu kompanii poolt makstavatele dividendidele, välja arvatud juhul, kui dividende makstakse selle teise riigi residendile või kui holding, mille eest dividende makstakse, on tegelikult seotud selles teises riigis asuva püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga, ega saa maksustada kompanii dividendideks jagamata kasumit, isegi kui makstavad dividendid või jagamata kasum koosneks täielikult või osaliselt selles teises riigis tekkinud tulust või kasumist.

11. artikkel. Intressid

(1) Intressid, mis tekivad lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, kes on intresside kasusaav omanik, maksustatakse ainult selles teises riigis.

(2) Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste «intressid» tulu igat liiki võlanõuetest, mis on või ei ole tagatud hüpoteegiga, ja eriti tulu valitsuse väärtpaberitest ja tulu võlakohustustest ning obligatsioonidest, sealhulgas selliste väärtpaberite, võlakohustuste ja obligatsioonidega kaasnevatest preemiatest ning auhindadest. Käesoleva artikli mõttes ei käsitleta intressidena viivist hilinenud maksetelt.

(3) 1. lõike sätted ei kehti, kui intresside kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus intressid tekivad, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu, või kui ta tegutseb teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu, ja võlanõue, mille eest intresse makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas 7. või 14. artikli sätted.

(4) Kui intresside maksja ja kasusaava omaniku või nende mõlema ja mõne teise isiku vaheliste erisuhete tõttu vastava võlanõude eest makstavate intresside summa ületab summa, mis oleks maksja ja kasusaava omaniku vahel kokku lepitud selliste suhete puudumisel, siis kehtivad käesoleva artikli sätted ainult viimati mainitud summale. Sel juhul kuulub maksete liigosa maksustamisele vastavalt kummagi lepinguosalise riigi seadustele, arvestades käesoleva lepingu teisi sätteid.

12. artikkel. Rojaltid

(1) Rojaltid, mis tekivad lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, kes on nende rojaltide kasusaav omanik, maksustatakse ainult selles teises riigis.

(2) Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste «rojaltid» igat liiki makseid, mida saadakse tasuna kasutamise eest või õiguse eest kasutada kirjanduslike, kunstiliste või teaduslike tööde, sealhulgas kinofilmide autoriõigusi, patente, kaubamärke, disaine või mudeleid, plaane, salajasi valemeid või protsesse, või kasutamise eest või õiguse eest kasutada tööstuslikku, kaubanduslikku või teaduslikku sisseseadet, või tööstuslikku, kaubanduslikku või teaduslikku kogemust puudutavat informatsiooni.

(3) 1. lõike sätted ei kehti, kui rojaltide kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus rojaltid tekivad, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu, või kui ta tegutseb teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu, ja õigus või vara, mille eest rojalteid makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas 7. või 14. artikli sätted.

(4) Kui rojaltide maksja ja kasusaava omaniku või nende mõlema ja mõne teise isiku vaheliste erisuhete tõttu kasutamise, õiguse või informatsiooni suhtes makstavate rojaltide summa ületab summa, mis oleks maksja ning kasusaava omaniku vahel kokku lepitud selliste suhete puudumisel, siis kehtivad käesoleva artikli sätted ainult viimati mainitud summale. Sel juhul kuulub maksete liigosa maksustamisele vastavalt kummagi lepinguosalise riigi seadustele, arvestades käesoleva lepingu teisi sätteid.

13. artikkel. Kapitali juurdekasv

(1) Lepinguosalise riigi residendi poolt 6. artiklis käsitletud ja teises lepinguosalises riigis paikneva kinnisvara võõrandamisest saadud kapitali juurdekasvu võidakse maksustada selles teises riigis.

(2) Kapitali juurdekasvu vallasvara võõrandamisest, mis moodustab osa lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha äritegevuses kasutatavast varast või lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis toimuvaks eraviisiliseks teenistuseks vajaliku kindla asukoha vallasvarast, sealhulgas kapitali juurdekasvu sellise püsiva tegevuskoha (kas eraldi või koos ettevõttega) või kindla asukoha võõrandamisest, võidakse maksustada selles teises riigis.

(3) Kapitali juurdekasvu, mis on saadud lepinguosalise riigi ettevõtte poolt rahvusvahelises mere-, õhu-, raudtee- või maanteetranspordis kasutatavate mere-, õhu-, raudtee- või maanteesõidukite, nende ekspluateerimiseks vajaliku vallasvara või rahvusvahelises kaupade transpordis kasutatavate konteinerite (sealhulgas treilerite, pargaste ja konteinerite transpordiga seotud seadmed) võõrandamisest, maksustatakse ainult selles riigis.

(4) Kapitali juurdekasvu iga muu vara võõrandamisest, mida ei ole käsitletud 1., 2. ja 3. lõikes, maksustatakse ainult selles lepinguosalises riigis, kus võõrandaja on resident.

(5) Olenemata 4. lõike sätetest võidakse üksikisiku, kes on olnud lepinguosalise riigi resident ja kellest on saanud teise lepinguosalise riigi resident, iga vara võõrandamisest saadud kapitali juurdekasvu maksustada esimesena mainitud riigis, kui võõrandamine toimus ükskõik millisel ajal kümneaastase perioodi jooksul, mis järgneb kuupäevale, mil üksikisik lakkas olemast esimesena mainitud riigi resident.

14. artikkel. Eraviisiline teenistus

(1) Lepinguosalise riigi residendi kutsealase teenistuse või muu eraviisilise iseloomuga tegevuse eest saadud tulu maksustatakse ainult selles riigis, kui tal ei ole teises lepinguosalises riigis oma tegevuseks pidevalt vajalikku kindlat asukohta. Kui tal on selline kindel asukoht, siis võidakse tulu maksustada teises riigis, kuid ainult selles osas, mis kuulub sellele kindlale asukohale.

(2) Mõiste «kutsealane teenistus» hõlmab eriti eraviisilist teaduslikku, kirjanduslikku, kunstilist, kasvatus- või haridusalast tegevust, aga ka arstide, juristide, inseneride, arhitektide, hambaarstide ja raamatupidajate eraviisilist tegevust.

15. artikkel. Ametlik teenistus

(1) Olenevalt 16., 18. ja 19. artikli sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt saadud palka, töötasu ning muid sarnaseid teenistuse eest saadud tasusid ainult selles riigis, kui teenistus ei ole toimunud teises lepinguosalises riigis. Kui teenistus on toimunud nii, siis võidakse sellist teenistuse eest saadud tasu maksustada selles teises riigis.

(2) Olenemata 1. lõike sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt teises lepinguosalises riigis teenistuse eest saadud tasu ainult esimesena mainitud riigis, kui:
a) tasu saaja viibib teises riigis ajavahemikul või ajavahemikel, mis ei ületa kokku 183 päeva ükskõik millise kaheteistkümnekuulise perioodi jooksul, mis algab või lõpeb vastaval rahandusaastal, ja
b) tasu maksab tööandja või tasu makstakse tööandja nimel, kes ei ole selle teise riigi resident, ja
c) tasu ei maksa püsiv tegevuskoht ega kindel asukoht, mis tööandjal on teises riigis.

(3) Olenemata käesoleva artikli eelnevatest sätetest võidakse lepinguosalise riigi ettevõtte rahvusvahelises transpordis kasutatavatel mere-, õhu-, raudtee- või maanteesõidukitel toimunud teenistuse eest saadud tasu maksustada selles riigis.

16. artikkel. Juhatuse liikmete töötasud

Juhatuse liikmete töötasud ja muud sarnased väljamaksed, mida lepinguosalise riigi resident saab teise lepinguosalise riigi kompanii või mõne juriidilise isiku juhatuse liikmena, võidakse maksustada selles teises riigis.

17. artikkel. Kunstnikud ja sportlased

(1) Olenemata 14. ja 15. artikli sätetest võidakse lepinguosalise riigi residendi teatris, kinos, raadios või televisioonis kunstnikuna, või muusiku või sportlasena teises lepinguosalises riigis toimuvast isiklikust tegevusest saadud tulu maksustada selles teises riigis.

(2) Kui kunstniku või sportlase isiklikust tegevusest tekkinud tulu ei saa kunstnik või sportlane, vaid mõni teine isik, siis võidakse seda tulu, olenemata 7., 14. ja 15. artikli sätetest, maksustada lepinguosalises riigis, kus kunstniku või sportlase tegevus on toimunud.

(3) 1. ja 2. lõike sätted ei kehti kunstniku või sportlase poolt teises lepinguosalises riigis toimunud tegevusest saadud tulu suhtes, kui teises riigis viibimist finantseeritakse täielikult või põhiliselt teise lepinguosalise riigi riiklikest fondidest, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse poolt. Sel juhul maksustatakse nendest tegevustest saadud tulu kooskõlas 7., 14. või 15. artikli sätetega.

18. artikkel. Pensionid

Olenevalt 19. artikli 2. lõike sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendile eelnenud teenistuse eest makstavad pensionid ja muud sarnased tasud ainult selles riigis.

19. artikkel. Riigiteenistus

(1) a) Tasu, mis ei ole pension, ja mida lepinguosaline riik või riiklik allüksus või kohalik omavalitsus maksab üksikisikule selle riigi või allüksuse või omavalitsuse palgateenistuses oleku eest, maksustatakse ainult antud riigis.

b) Seejuures maksustatakse seda tasu ainult teises lepinguosalises riigis, kui teenistus on toimunud selles riigis ja kui üksikisik on selle riigi resident, kes:
   (i) on antud riigi kodanik, või
   (ii) kellest ei saanud antud riigi residenti ainult teenistuse eesmärgil.

(2) a) Pensioni, mida lepinguosalise riigi või riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse poolt või nende poolt loodud fondidest makstakse üksikisikule selle riigi või allüksuse või omavalitsuse teenistuses oleku eest, maksustatakse ainult selles riigis.

b) Seejuures maksustatakse seda pensioni ainult teises lepinguosalises riigis, kui üksikisik on selle riigi resident ja kodanik.

(3) Tasude ja pensionide suhtes, mis on saadud lepinguosalisele riigi või riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse äritegevusega seotud teenistuse eest, kehtivad 15., 16. ja 18. artikli sätted.

20. artikkel. Üliõpilased

Üliõpilase või praktikandi, kes on või oli vahetult enne lepinguosalises riigis viibimist teise lepinguosalise riigi resident ja kes viibib esimesena mainitud riigis ainult õpingute või praktiseerimise eesmärgil, ülalpidamiseks, õpinguteks või praktiseerimiseks saadud rahasummasid ei maksustata selles riigis tingimusel, et need rahasummad tulevad väljaspool seda riiki asuvatest allikatest.

21. artikkel. Muu tulu

(1) Lepinguosalise riigi residendi poolt saadud tululiike, mida käesoleva lepingu eelmistes artiklites ei ole käsitletud, maksustatakse ainult selles riigis, olenemata sellest, kus tulud tekivad.

(2) 1. lõike sätted ei kehti tulule, mis ei ole 6. artikli 2. lõikes määratletud kinnisvaratulu, kui sellise tulu saaja, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, või kelle eraviisiline teenistus toimub teises lepinguosalises riigis asuva kindla asukoha kaudu, ja õigused või vara, mille eest tulu saadakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas 7. või 14. artikli sätted.

22. artikkel. Kapital

(1) Kapitali, mis koosneb lepinguosalise riigi residendile kuuluvast kinnisvarast vastavalt 6. artiklile ja mis asub teises lepinguosalises riigis, võidakse maksustada selles teises riigis.

(2) Kapitali, mis koosneb vallasvarast, mis moodustab osa lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha äritegevuse varast, või lepinguosalise riigi teises lepinguosalises riigis eraviisiliselt tegutseva residendi kindla asukoha vallasvarast, võidakse maksustada selles teises riigis.

(3) Kapitali, mis koosneb lepinguosalise riigi rahvusvahelise mere-, õhu-, raudtee- või maanteetranspordiettevõtte rahvusvahelises transpordis kasutatavatest mere-, õhu-, raudtee- või maanteesõidukitest, nende ekspluateerimiseks vajalikust vallasvarast või rahvusvahelises transpordis kaupade veoks kasutatavatest konteineritest (sealhulgas treilerite, pargaste ja konteinerite transpordiga seotud seadmed), maksustatakse ainult selles riigis.

(4) Lepinguosalise riigi residendi kapitali kõiki muid koostisosasid maksustatakse ainult selles riigis.

23. artikkel. Topeltmaksustamise vältimine

(1) Kui lepinguosalise riigi resident saab tulu (mis ei ole tulu, mille suhtes kehtib 30. artikkel) või talle kuulub kapital, mida vastavalt käesoleva lepingu 7., 14., 15. või 22. artikli sätetele võidakse maksustada teises lepinguosalises riigis, siis olenevalt 2. ja 3. lõike sätetest vabastab esimesena mainitud riik sellise tulu või kapitali maksust.

(2) Kui lepinguosalise riigi resident saab tulusid, mis ei ole tulud, mille suhtes kehtivad 1. lõike sätted, ja mida vastavalt käesoleva lepingu sätetele võidakse maksustada teises lepinguosalises riigis, siis võimaldab esimesena mainitud riik mahaarvestuse residendi tulumaksust ulatuses, mis vastab teises riigis makstud maksule. Seejuures ei ületa selline mahaarvestus seda osa maksust, mis oli arvestatud vastavatele teisest riigist saadud tululiikidele enne mahaarvestuse tegemist.

(3) Kui vastavalt ükskõik millisele lepingu sättele on lepinguosalise riigi residendi poolt saadud tulu või talle kuuluv kapital selles riigis maksust vabastatud, siis võib see riik sellest hoolimata residendi ülejäänud tulu või kapitali maksustamisel arvestada maksust vabastatud tulu või kapitali.

24. artikkel. Mittediskrimineerimine

(1) Lepinguosalise riigi kodanikke ei allutata teises lepinguosalises riigis maksustamisele või sellega kaasnevatele nõuetele, mis on erinevad või koormavamad kui maksustamine või sellega kaasnevad nõuded, millele samades tingimustes alluvad või alluksid selle teise riigi kodanikud. Olenemata 1. artikli sätetest rakendatakse käesolevat sätet ka isikute suhtes, kes ei ole ühe või mõlema lepinguosalise riigi residendid.

(2) Kodakondsuseta isikuid, kes on lepinguosalise riigi residendid, ei allutata kummaski riigis maksustamisele või sellega kaasnevatele nõuetele, mis on erinevad või koormavamad kui maksustamine või sellega kaasnevad nõuded, millele samades tingimustes alluvad või alluksid vastava riigi kodanikud.

(3) Lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha maksustamine ei saa teises riigis olla vähem soodustatud kui selle teise riigi sama tegevusega ettevõtete maksustamine. Käesolevat sätet ei saa tõlgendada kui lepinguosalise riigi kohustust võimaldada teise lepinguosalise riigi residendile isiklikke maksusoodustusi, maksuvabastusi ja maksuvähendusi perekonnaseisu või perekondlike kohustuste tõttu sarnaselt oma residentidega.

(4) Välja arvatud juhtudel, kui kehtivad 9. artikli 1. lõike, 11. artikli 6. lõike või 12. artikli 4. lõike sätted, kuuluvad lepinguosalise riigi ettevõtte poolt teise lepinguosalise riigi residendile makstavad intressid, rojaltid ja teised väljamaksed selle ettevõtte maksustatava kasumi määramisel mahaarvestusele samadel tingimustel, kui neid oleks makstud esimesena mainitud riigi residendile. Sarnaselt alluvad esimese lepinguosalise riigi ettevõtte kõik võlad teise lepinguosalise riigi residendile selle ettevõtte maksustatava kapitali määramisel mahaarvestusele samadel tingimustel, kui neid oleks määratud esimesena mainitud riigi residendile.

(5) Lepinguosalise riigi ettevõtteid, kelle kapitali kas osaliselt või täielikult omatakse või otseselt või kaudselt kontrollitakse teise lepinguosalise riigi ühe või enama residendi poolt, ei allutata esimesena mainitud riigis maksustamisele või sellega kaasnevatele nõuetele, mis on erinevad või koormavamad kui maksustamine või sellega kaasnevad nõuded, millele alluvad või alluksid esimesena mainitud riigi teised sarnased ettevõtted.

(6) Olenemata 2. artikli sätetest kehtivad käesoleva artikli sätted igat liiki maksude suhtes.

25. artikkel. Vastastikuse kokkuleppe protseduur

(1) Kui isik arvab, et ühe või mõlema lepinguosalise riigi tegevus põhjustab või võib põhjustada tema sellist maksustamist, mis ei ole kooskõlas käesoleva lepingu sätetega, siis võib ta hoolimata nende riikide kodumaises seaduses sätestatust esitada oma juhtumi selle lepinguosalise riigi kompetentsele ametivõimule, kelle resident ta on, või kui tema juhtum käib 24. artikli 1. lõike alla, siis selle lepinguosalise riigi kompetentsele ametivõimule, kelle kodanik ta on. Juhtum tuleb esitada kolme aasta jooksul alates lepingu sätetele mittevastavat maksustamist põhjustava tegevuse esimesest teatavakstegemisest.

(2) Kui protest on kompetentse ametivõimu arvates õigustatud ja ta rahuldavat lahendust ei saavuta, siis püüab ta käesolevale lepingule mittevastava maksustamise vältimiseks lahendada juhtumit vastastikusel kokkuleppel teise lepinguosalise riigi kompetentse ametivõimuga. Saavutatud kokkulepe viiakse täide hoolimata lepinguosaliste riikide kodumaiste seaduste ajapiirangutest.

(3) Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud püüavad vastastikusel kokkuleppel lahendada kõiki raskusi või kahtlusi, mis tekivad lepingu tõlgendamisel või rakendamisel. Samuti võivad nad üksteisega konsulteerida topeltmaksustamise kõrvaldamiseks juhtudel, mida lepingus ei ole käsitletud.

(4) Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud võivad eelnevate lõigete mõttes kokkuleppe saavutamiseks teineteisega vahetult konsulteerida. Kui kokkuleppe saavutamiseks osutub otstarbekaks suuline arvamustevahetus, siis võib see toimuda lepinguosaliste riikide kompetentsete ametivõimude esindajatest koosneva komisjoni kaudu.

26. artikkel. Informatsioonivahetus

(1) Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud vahetavad sellist informatsiooni, mis on vajalik käesoleva lepingu sätete või lepinguosaliste riikide kodumaiste seaduste täitmiseks lepingualuste maksude suhtes niivõrd, kui sellekohane maksustamine ei ole lepinguga vastuolus. Informatsioonivahetus ei ole piiratud 1. artikliga. Lepinguosaliselt riigilt saadud informatsiooni käsitletakse saladusena sarnaselt selle riigi kodumaiste seaduste alusel saadava informatsiooniga ja seda avaldatakse ainult isikutele või ametivõimudele (sealhulgas kohtud ja administratiivorganid), kes on seotud lepingualuste maksude määramise või kogumisega, maksude sissenõudmise või järelevalvega, või nende maksudega seotud kaebuste lahendamisega. Need isikud või ametivõimud kasutavad informatsiooni ainult nimetatud eesmärkidel. Nad võivad avaldada informatsiooni avalikul kohtuprotsessil või kohtuotsuse alusel.

(2) 1. lõike sätteid ei saa mingil juhul tõlgendada kui lepinguosalisele riigile pandud kohustust:
a) kasutada administratiivseid meetmeid, mis on vastuolus selle või teise lepinguosalise riigi seaduste ja administratiivse tegevusega;
b) anda informatsiooni, mis ei ole selle või teise lepinguosalise riigi seaduste alusel või administreerimise tavalise korra järgi kättesaadav;
c) anda informatsiooni, mis avaldaks mõne kaubavahetuse, äritegevuse, tööstusliku, kaubandusliku või kutsealase saladuse või kaubavahetusprotsessi või informatsiooni, mille avaldamine oleks vastuolus riikliku poliitikaga (ordre public).

27. artikkel. Abi maksukogumisel

(1) Lepinguosalised riigid kohustuvad osutama teineteisele abi võlgnevatelt maksumaksjatelt maksude kogumisel ulatuses, mis vastab selle maksunõude teinud lepinguosalise riigi seaduste alusel lõplikult kindlaks määratud summale.

(2) Lepinguosalise riigi maksunõude puhul, mis on teise lepinguosalise riigi poolt maksu kogumisena aktsepteeritud, kogutakse sellised maksud selle teise riigi poolt kooskõlas tema maksude kogumise kohta kehtivate seadustega, otsekui niiviisi kogutavad maksud oleksid tema enda maksud.

(3) Lepinguosalise riigi maksunõudega kaasneb selle riigi seaduste järgi nõutav tunnistus, mis tõendab maksumaksja maksuvõlgade lõplikku kindlaksmääratust.

(4) Kui lepinguosalise riigi maksunõue ei ole lõplikult kindlaks määratud seetõttu, et selle kohta võib esitada apellatsiooni või algatada muu menetluse, siis võib see riik oma tulude kaitseks esitada teisele lepinguosalisele riigile maksunõude, et viimane rakendaks tema eest selliseid ajutisi meetmeid, mis on selle teise riigi seaduste alusel teise riigi kasutuses. Kui selline maksunõue on teise riigi poolt aktsepteeritud, siis käsitletakse neid ajutisi meetmeid selle riigi poolt, otsekui maksuvõlad esimesena mainitud riigile oleksid selle teise riigi enda maksud.

(5) Maksunõude esitab käesoleva artikli eelnevate lõigete alusel lepinguosaline riik ainult juhul, kui selle lepinguosalise riigi kasutuses ei ole maksuvõlgade sissenõudmiseks küllaldaselt maksumaksja varasid.

(6) Lepinguosaline riik, kus maks vastavalt käesoleva artikli sätetele sisse nõutakse, on kohustatud lepinguosalisele riigile, kelle eest maksu koguti, viivitamatult üle kandma vastava summa, millest on vajaduse korral maha arvatud 7. lõike punktis b käsitletavad erakorralised kulud.

(7) Lepitakse kokku, et kui mõlema lepinguosalise riigi kompetentsete ametivõimude vahelises kokkuleppes ei ole ette nähtud teisiti, siis
a) kannab lepinguosalises riigis abi osutamisega seotud tavalised kulud see riik;
b) kannab lepinguosalises riigis abi osutamisega seotud erakorralised kulud teine riik ja need kuuluvad maksmisele sõltumata teise riigi eest kogutud summast.

Niipea kui lepinguosaline riik näeb ette erakorraliste kulude tekkimist, annab ta sellest teada teisele lepinguosalisele riigile ja näitab ära selliste kulude arvestusliku summa.

(8) Käesolevas artiklis tähistab mõiste «maksud» lepingualuseid makse ja hõlmab kõiki nendega kaasnevaid intresse ja trahve.

28. artikkel. Diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste liikmed

Miski käesolevas lepingus ei mõjuta diplomaatiliste esinduste või konsulaarpunktide liikmete rahanduslikke eelisõigusi vastavalt rahvusvahelise õiguse üldreeglitele või erikokkulepete tingimustele.

29. artikkel. Merel toimuv tegevus

(1) Käesoleva artikli sätted kehtivad hoolimata selle lepingu sätetest.

(2) Kui isik, kes on lepinguosalise riigi resident, tegeleb teise lepinguosalise riigi merepõhja või maapõue ja selles teises riigis asuvate loodusvarade uuringute või kasutuselevõtuga, siis olenevalt käesoleva artikli 3. ja 4. lõike sätetest loetakse seda nende tegevuste suhtes teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha või kindla asukoha kaudu toimunud äritegevuseks.

(3) 2. lõike sätted ei kehti, kui tegevus toimub ajavahemikul või ajavahemikel, mis ei ületa kokku 30 päeva ükskõik millise kaheteistkümnekuulise perioodi jooksul, mis algab või lõpeb vastaval rahandusaastal. Seejuures käsitletakse selle sätte mõttes:
a) ühe isiku teise isikuga assotsieerunult toimunud tegevust kui teise isiku tegevust, kui kõnealune tegevus on oluliselt samane esimesena mainitud isiku tegevusega;
b) isikut teise isikuga assotsieerununa, kui üht kontrollitakse teise poolt otseselt või kaudselt, või kui mõlemaid kontrollitakse otseselt või kaudselt kolmanda isiku või isikute poolt.

(4) Lepinguosalise riigi residendi saadud töötasud, palgad ja muud tasud teise lepinguosalise riigi rannavetes toimuva merepõhja või maapõue ja seal asuvate loodusvarade uuringute või kasutuselevõtuga seotud teenistuse eest võidakse niivõrd, kui tegevus on toimunud teises lepinguosalises riigis, maksustada selles teises riigis eeldusel, et see tegevus kestab vähemalt 30 päeva ükskõik millise kaheteistkümnekuulise perioodi jooksul, mis algab või lõpeb vastaval rahandusaastal.

(5) Lepinguosalise riigi residendi poolt saadud kapitali juurdekasvu võõrandatud:
     a) õigustest, mis on seotud teises lepinguosalises riigis toimuva merepõhja või maapõue ja seal asuvate loodusvarade uuringute või kasutuselevõtuga; või
     b) varast, mis asub teises lepinguosalises riigis ja mida kasutatakse seoses selles riigis toimuvate uuringute või kasutuselevõtuga; või
     c) aktsiatest, mille enamus väärtusest koosneb otseselt või kaudselt punktides a ja b käsitletud õigustest või varadest,
võidakse maksustada selles teises riigis.

30. artikkel. Soodustuste piirangud

Olenemata 11. ja 12. artikli ning 7. artikli 1. lõike, 10. artikli 1. lõike ja 14. artikli 1. lõike sätetest võidakse lepinguosalise riigi residendist juriidilise isiku tululiike, mis tekivad või mis saadakse teisest lepinguosalisest riigist, maksustada kummaski lepinguosalises riigis vastavalt nende kodumaistele seadustele ja olenevalt käesoleva lepingu teistest sätetest, kui on põhjendatult mõistetav, et juriidilise isiku loomise peamiseks põhjuseks esimesena mainitud riigis oli omandada nimetatud sätete soodustusi, või kui osalus selles isikus omandati ühe või mitme isiku poolt või nende kasuks, kes ei ole selle riigi residendid.

31. artikkel. Lepingu jõustumine

(1) Lepinguosaliste riikide valitsused teatavad teineteisele, et nende põhiseaduslikud nõuded lepingu jõustumiseks on täidetud.

(2) Leping jõustub kolmkümmend päeva pärast 1. lõikes mainitud teatamist ja tema sätted hakkavad kehtima:
a) 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari saadud tulult kinnipeetavate maksude suhtes – kalendriaastal, mis järgneb lepingu jõustumise aastale;
b) teiste tulumaksude ja kapitalimaksude suhtes maksudele, mis kuuluvad maksmisele 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari algaval maksuaastal – kalendriaastal, mis järgneb lepingu jõustumise aastale.

32. artikkel. Lepingu kestvus

Käesolev leping jääb jõusse kuni tema lõpetamiseni lepinguosalise riigi poolt. Kumbki lepinguosaline riik võib lõpetada lepingu diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikult kuuekuulise etteteatamisega enne ükskõik millise kalendriaasta lõppu. Sel juhul lakkab leping kehtimast:
a) 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari saadud tulult kinnipeetavate maksude suhtes – kalendriaastal, mis järgneb lepingu lõpetamisteate andmise aastale;
b) teiste tulumaksude ja kapitalimaksude suhtes maksudele, mis kuuluvad maksmisele 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari algaval maksuaastal – kalendriaastal, mis järgneb lõpetamisteate andmise aastale.

Käesoleva tõenduseks on allakirjutanud täielike volitustega allpool lepingule alla kirjutanud.

Sõlmitud Tallinnas, 13. septembril 1993. aastal eesti, leedu ja inglise keeles kahes eksemplaris, kusjuures iga tekst on võrdselt autentne, kuid eri tekstide lahknevuse korral on kokku lepitud, et tõlgendamise aluseks võetakse ingliskeelne tekst.

[Lepingu sõlmimise ajal alla kirjutatud ja vahetatud kirjad]

13. september 1993. a.

Austatud härra,

Mul on au viidata tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja rahandusliku evasiooni ärahoidmise lepingule, mis meie valitsuste vahel täna on alla kirjutatud.

Mis puudutab lepingu 8. artiklit, siis tahan ma osutada asjaolule, et minu valitsusele on vastuvõetav tõlgendus, mille kohaselt väljendit «rahvusvahelisest meretranspordist saadavad ettevõtte kasumid» interpreteeritakse vastavalt OECD lepingu mudeli 8. artikli kommentaaride 7. kuni 14. lõikele ning et see mõiste ei hõlma ühelgi juhul kasumeid omanikutulust või tegevusest, mis on seotud dokkide, kaubaladude, terminaalide, rajatiste, laadimisseadmete või muu sarnase maismaal asuva varaga, välja arvatud juhul, kui need kasumid on otseselt seotud ettevõtte laevaliiklusega.

Ma loodan, et ka teie maa annaks oma kinnituse, et ta on nõus selle tõlgendusega ja kavatseb lepingut vastavalt ka rakendada.

13. september 1993. a.

Austatud härra,

Mul on au viidata teie kirjale meie valitsuste vahel täna alla kirjutatud tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja rahandusliku evasiooni ärahoidmise lepingu 8. artikli kohta.

Mul on rõõm kinnitada teile, et minu valitsusele on vastuvõetav selles kirjas esitatud tõlgendus, mida teie valitsus annab mõistele «rahvusvahelisest meretranspordist saadavad ettevõtte kasumid».

Convention between the Republic of Estonia and the Republic of Lithuania
for the avoidance of double taxation and the prevention of fiscal evasion
with respect to taxes on income and on capital

The Government of the Republic of Estonia and the Government of the Republic of Lithuania, desiring to conclude a Convention for the avoidance of double taxation and the prevention of fiscal evasion with respect to taxes on income and on capital, have agreed as follows:

Article 1. Personal scope

This Convention shall apply to persons who are residents of one or both of the Contracting States.

Article 2. Taxes covered

1. This Convention shall apply to taxes on income and on capital imposed on behalf of a Contracting State or of its political subdivisions or local authorities, irrespective of the manner in which they are levied.

2. There shall be regarded as taxes on income and on capital all taxes imposed on total income, on total capital, or on elements of income or of capital, including taxes on gains from the alienation of movable or immovable property, as well as taxes on capital appreciation.

3. The existing taxes to which the Convention shall apply are, in particular:

a) in Estonia:
   (i) the personal income tax (üksikisiku tulumaks);
   (ii) the corporate income tax (ettevõtte tulumaks);
   (iii) the licence tax (tegevusloa maks);
(hereinafter referred to as “Estonian tax”);

b) in Lithuania:
   (i) the tax on profits of legal persons (juridinių asmenų pelno mokestis);
   (ii) the tax on income of natural persons (fizinių asmenų pajamų mokestis);
   (iii) the tax on enterprises using state-owned capital (palūkanos už valstybinio kapitalo naudojimą);
(hereinafter referred to as “Lithuanian tax”).

4. The Convention shall apply also to any identical or substantially similar taxes which are imposed after the date of signature of the Convention in addition to, or in place of, the existing taxes. The competent authorities of the Contracting States shall notify each other of any significant changes which have been made in their respective taxation laws.

Article 3. General definitions

1. For the purposes of this Convention, unless the context otherwise requires:
a) the term “Estonia” means the Republic of Estonia and, when used in the geographic sense, means the territory of Estonia and any other area adjacent to the territorial waters of Estonia within which, under the laws of Estonia and in accordance with international law, the rights of Estonia may be exercised with respect to the sea bed and its sub-soil and their natural resources;
b) the term “Lithuania” means the Republic of Lithuania and, when used in the geographic sense, means the territory of the Republic of Lithuania and any other area adjacent to the territorial waters of the Republic of Lithuania within which, under the laws of the Republic of Lithuania and in accordance with international law, the rights of Lithuania may be exercised with respect to the sea bed and its sub-soil and their natural resources;
c) the term “person” includes an individual, a company and any other body of persons;
d) the term “company” means any body corporate or any entity which is treated as a body corporate for tax purposes;
e) the terms “enterprise of a Contracting State” and “enterprise of the other Contracting State” mean respectively an enterprise carried on by a resident of a Contracting State and an enterprise carried on by a resident of the other Contracting State;
f) the term “national” means:
    (i) any individual possessing the nationality of a Contracting State;
    (ii) any legal person, partnership or association deriving its status as such from the laws in force in a Contracting State;
g) the term “international traffic” means any transport by a ship, aircraft, rail-transport vehicle or road vehicle operated by an enterprise of a Contracting State, except when the ship, aircraft, rail-transport vehicle or road vehicle is operated solely between places in the other Contracting State;
h) the term “competent authority” means:
    (i) in Estonia, the Minister of Finance and his authorised representative;
    (ii) in Lithuania, the Minister of Finance and his authorised representative.

2. As regards the application of the Convention by a Contracting State any term not defined therein shall, unless the context otherwise requires, have the meaning which it has under the law of that State concerning the taxes to which the Convention applies.

Article 4. Resident

1. For the purposes of this Convention, the term “resident of a Contracting State” means any person who, under the laws of that State, is liable to tax therein by reason of his domicile, residence, place of management, place of incorporation or any other criterion of a similar nature. However, this term does not include any person who is liable to tax in that State in respect only of income from sources in that State or capital situated therein. The term “resident of a Contracting State” shall also include the Government of that State itself, its political subdivisions and local authorities and any agency or wholly-owned entity of such State, political subdivision or local authority that is established under the laws in that State.

2. Where by reason of the provisions of paragraph 1 an individual is a resident of both Contracting States, then his status shall be determined as follows:
a) he shall be deemed to be a resident of the State in which he has a permanent home available to him; if he has a permanent home available to him in both States, he shall be deemed to be a resident of the State with which his personal and economic relations are closer (centre of vital interests);
b) if the State in which he has his centre of vital interests cannot be determined, or if he has not a permanent home available to him in either State, he shall be deemed to be a resident of the State in which he has an habitual abode;
c) if he has an habitual abode in both States or in neither of them, he shall be deemed to be a resident of the State of which he is a national;
d) if he is a national of both States or of neither of them, the competent authorities of the Contracting States shall settle the question by mutual agreement.

3. Where by reason of the provisions of paragraph 1 a person other than an individual is a resident of both Contracting States, then it shall be deemed to be a resident of the State under the laws of which it derives its status as such.

Article 5. Permanent establishment

1. For the purposes of this Convention, the term “permanent establishment” means a fixed place of business through which the business of an enterprise is wholly or partly carried on.

2. The term “permanent establishment” includes especially:
a) a place of management;
b) a branch;
c) an office;
d) a factory;
e) a workshop, and
f) a mine, an oil or gas well, a quarry or any other place of extraction of natural resources.

3. A building site or construction or installation project constitutes a permanent establishment only if it lasts more than six months.

4. Notwithstanding the preceding provisions of this Article, the term “permanent establishment” shall be deemed not to include:
a) the use of facilities solely for the purpose of storage, display or delivery of goods or merchandise belonging to the enterprise;
b) the maintenance of a stock of goods or merchandise belonging to the enterprise solely for the purpose of storage, display or delivery;
c) the maintenance of a stock of goods or merchandise belonging to the enterprise solely for the purpose of processing by another enterprise;
d) the maintenance of a fixed place of business solely for the purpose of purchasing goods or merchandise or of collecting information, for the enterprise;
e) the maintenance of a fixed place of business solely for the purpose of carrying on, for the enterprise, any other activity of a preparatory or auxiliary character;
f) the maintenance of a fixed place of business solely for any combination of activities mentioned in sub-paragraphs a) to e), provided that the overall activity of the fixed place of business resulting from this combination is of a preparatory or auxiliary character.

5. Notwithstanding the provisions of paragraphs 1 and 2, where a person – other than an agent of an independent status to whom paragraph 6 applies – is acting on behalf of an enterprise and has, and habitually exercises, in a Contracting State an authority to conclude contracts in the name of the enterprise, that enterprise shall be deemed to have a permanent establishment in that State in respect of any activities which that person undertakes for the enterprise, unless the activities of such person are limited to those mentioned in paragraph 4 which, if exercised through a fixed place of business, would not make this fixed place of business a permanent establishment under the provisions of that paragraph.

6. An enterprise shall not be deemed to have a permanent establishment in a Contracting State merely because it carries on business in that State through a broker, general commission agent or any other agent of an independent status, provided that such persons are acting in the ordinary course of their business. However, when the activities of such an agent are devoted wholly or almost wholly on behalf of that enterprise, he will not be considered an agent of an independent status within the meaning of that paragraph.

7. The fact that a company which is a resident of a Contracting State controls or is controlled by a company which is a resident of the other Contracting State, or which carries on business in that other State (whether through a permanent establishment or otherwise), shall not of itself constitute either company a permanent establishment of the other.

Article 6. Income from immovable property

1. Income derived by a resident of a Contracting State from immovable property (including income from agriculture or forestry) situated in the other Contracting State may be taxed in that other State.

2. The term “immovable property” shall have the meaning which it has under the law of the Contracting State in which the property in question is situated. The term shall in any case include property accessory to immovable property, options or similar rights in respect of immovable property, livestock and equipment used in agriculture and forestry, rights to which the provisions of general law respecting landed property apply, usufruct of immovable property and rights to variable or fixed payments as consideration for the working of, or the right to work, mineral deposits, sources and other natural resources; ships, boats and aircraft shall not be regarded as immovable property.

3. The provisions of paragraph 1 shall apply to income derived from the direct use, letting, or use in any other form of immovable property, as well as profits on the alienation of immovable property.

4. The provisions of paragraphs 1 and 3 shall also apply to the income from immovable property of an enterprise and to income from immovable property used for the performance of independent personal services.

Article 7. Business profits

1. The profits of an enterprise of a Contracting State shall be taxable only in that State unless the enterprise carries on business in the other Contracting State through a permanent establishment situated therein. If the enterprise carries on business as aforesaid, the profits of the enterprise may be taxed in the other State but only so much of them as is attributable to that permanent establishment.

2. Subject to the provisions of paragraph 3, where an enterprise of a Contracting State carries on business in the other Contracting State through a permanent establishment situated therein, there shall in each Contracting State be attributed to that permanent establishment the profits which it might be expected to make if it were a distinct and separate enterprise engaged in the same or similar activities under the same or similar conditions and dealing wholly independently with the enterprise of which it is a permanent establishment.

3. In determining the profits of a permanent establishment, there shall be allowed as deductions expenses otherwise deductible which are incurred for the purposes of the permanent establishment, including executive and general administrative expenses so incurred, whether in the State in which the permanent establishment is situated or elsewhere.

4. Insofar as it has been customary in a Contracting State to determine the profits to be attributed to a permanent establishment on the basis of an apportionment of the total profits of the enterprise to its various parts, nothing in paragraph 2 shall preclude that Contracting State from determining the profits to be taxed by such an apportionment as may be customary; the method of apportionment adopted shall, however, be such that the result shall be in accordance with the principles contained in this Article.

5. No profits shall be attributed to a permanent establishment by reason of the mere purchase by that permanent establishment of goods or merchandise for the enterprise.

6. For the purposes of the preceding paragraphs, the profits to be attributed to the permanent establishment shall be determined by the same method year by year unless there is good and sufficient reason to the contrary.

7. Where profits include items of income which are dealt with separately in other Articles of this Convention, then the provisions of those Articles shall not be affected by the provisions of this Article.

Article 8. International transport

1. Profits of an enterprise of a Contracting State from the operation of ships, aircraft, rail-transport vehicles or road vehicles in international traffic shall be taxable only in that State.

2. The provisions of paragraph 1 shall also apply to income of an enterprise that operates ships, aircraft, rail-transport vehicles or road vehicles in international traffic that is derived from the use, maintenance or rental of containers (including trailers, barges and related equipment for the transport of containers) used for the transportation of goods or merchandise in international traffic.

3. The provisions of paragraphs 1 and 2 shall also apply to profits from the participation in a pool, a joint business or an international operating agency.

Article 9. Associated enterprises

1. Where
     a) an enterprise of a Contracting State participates directly or indirectly in the management, control or capital of an enterprise of the other Contracting State, or
     b) the same persons participate directly or indirectly in the management, control or capital of an enterprise of a Contracting State and an enterprise of the other Contracting State,
and in either case conditions are made or imposed between the two enterprises in their commercial or financial relations which differ from those which would be made between independent enterprises, then any profits which would, but for those conditions, have accrued to one of the enterprises, but, by reason of those conditions, have not so accrued, may be included in the profits of that enterprise and taxed accordingly.

2. Where a Contracting State includes in the profits of an enterprise of that State – and taxes accordingly – profits on which an enterprise of the other Contracting State has been charged to tax in that other State and the profits so included are profits which would have accrued to the enterprise of the first-mentioned State if the conditions made between the two enterprises had been those which would have been made between independent enterprises, then that other State shall make an appropriate adjustment to the amount of the tax charged therein on those profits. In determining such adjustment, due regard shall be had to the other provisions of this Convention and the competent authorities of the Contracting States shall if necessary consult each other.

Article 10. Dividends

1. Dividends paid by a company which is a resident of a Contracting State to a resident of the other Contracting State shall be taxable only in that other State if the recipient of the dividends
a) is a company (other than a partnership);
b) is the beneficial owner of these dividends, and
c) holds directly shares representing at least 25 per cent of the capital and the voting power of the company paying the dividends.

2. Dividends, other than those referred to in paragraph 1, paid by a company which is a resident of a Contracting State to a resident of the other Contracting State may be taxed in that other State. However, such dividends may also be taxed in the Contracting State of which the company paying the dividends is a resident and according to the laws of that State, but if the recipient is the beneficial owner of the dividends the tax so charged shall not exceed 15 per cent of the gross amount of the dividends. The competent authorities of the Contracting States may by mutual agreement settle the mode of application of this limitation.

3. Paragraphs 1 and 2 shall not affect the taxation of the company in respect of the profits out of which the dividends are paid.

4. The term “dividends” as used in this Article means income from shares or other rights, not being debt-claims, participating in profits, as well as income from other corporate rights which is subjected to the same taxation treatment as income from shares by the laws of the State of which the company making the distribution is a resident.

5. The provisions of paragraphs 1 and 2 shall not apply if the beneficial owner of the dividends, being a resident of a Contracting State, carries on business in the other Contracting State of which the company paying the dividends is a resident, through a permanent establishment situated therein, or performs in that other State independent personal services from a fixed base situated therein, and the holding in respect of which the dividends are paid is effectively connected with such permanent establishment or fixed base. In such case the provisions of Article 7 or Article 14, as the case may be, shall apply.

6. Where a company which is a resident of a Contracting State derives profits or income from the other Contracting State, that other State may not impose any tax on the dividends paid by the company, except insofar as such dividends are paid to a resident of that other State or insofar as the holding in respect of which the dividends are paid is effectively connected with a permanent establishment or a fixed base situated in that other State, nor subject the company’s undistributed profits to a tax on the company's undistributed profits, even if the dividends paid or the undistributed profits consist wholly or partly of profits or income arising in such other State.

Article 11. Interest

1. Interest arising in a Contracting State and paid to a resident of the other Contracting State who is the beneficial owner of the interest shall be taxable only in that other State.

2. The term “interest” as used in this Article means income from debt-claims of every kind, whether or not secured by mortgage and in particular, income from government securities and income from bonds or debentures, including premiums and prizes attaching to such securities, bonds or debentures. Penalty charges for late payment shall not be regarded as interest for the purpose of this Article.

3. The provisions of paragraph 1 shall not apply if the beneficial owner of the interest, being a resident of a Contracting State, carries on business in the other Contracting State in which the interest arises, through a permanent establishment situated therein, or performs in that other State independent personal services from a fixed base situated therein, and the debt-claim in respect of which the interest is paid is effectively connected with such permanent establishment or fixed base. In such case the provisions of Article 7 or Article 14, as the case may be, shall apply.

4. Where, by reason of a special relationship between the payer and the beneficial owner or between both of them and some other person, the amount of the interest, having regard to the debt-claim for which it is paid, exceeds the amount which would have been agreed upon by the payer and the beneficial owner in the absence of such relationship, the provisions of this Article shall apply only to the last-mentioned amount. In such case, the excess part of the payments shall remain taxable according to the laws of each Contracting State, due regard being had to the other provisions of this Convention.

Article 12. Royalties

1. Royalties arising in a Contracting State and paid to a resident of the other Contracting State who is the beneficial owner of these royalties shall be taxable only in that other State.

2. The term “royalties” as used in this Article means payments of any kind received as a consideration for the use of, or the right to use, any copyright of literary, artistic or scientific work including cinematograph films, any patent, trade mark, design or model, plan, secret formula or process, or for the use of, or the right to use, industrial, commercial, or scientific equipment, or for information concerning industrial, commercial or scientific experience.

3. The provisions of paragraph 1 shall not apply if the beneficial owner of the royalties, being a resident of a Contracting State, carries on business in the other Contracting State in which the royalties arise, through a permanent establishment situated therein, or performs in that other State independent personal services from a fixed base situated therein, and the right or property in respect of which the royalties are paid is effectively connected with such permanent establishment or fixed base. In such case the provisions of Article 7 or Article 14, as the case may be, shall apply.

4. Where, by reason of a special relationship between the payer and the beneficial owner or between both of them and some other person, the amount of the royalties, having regard to the use, right or information for which they are paid, exceeds the amount which would have been agreed upon by the payer and the beneficial owner in the absence of such relationship, the provisions of this Article shall apply only to the last-mentioned amount. In such case, the excess part of the payments shall remain taxable according to the laws of each Contracting State, due regard being had to the other provisions of this Convention.

Article 13. Capital gains

1. Gains derived by a resident of a contracting state from the alienation of immovable property referred to in Article 6 and situated in the other contracting state may be taxed in that other state.

2. Gains from the alienation of movable property forming part of the business property of a permanent establishment which an enterprise of a Contracting State has in the other Contracting State or of movable property pertaining to a fixed base available to a resident of a Contracting State in the other Contracting State for the purpose of performing independent personal services, including such gains from the alienation of such a permanent establishment (alone or with the whole enterprise) or of such fixed base, may be taxed in that other State.

3. Gains derived by an enterprise of a Contracting State operating ships, aircraft, rail-transport vehicles or road vehicles in international traffic from the alienation of such ships, aircraft, rail-transport vehicles or road vehicles operated in international traffic, of movable property pertaining to the operation of such ships, aircraft, rail-transport vehicles or road vehicles or of containers (including trailers, barges and related equipment for the transport of containers) used for the transportation of goods or merchandise in international traffic, shall be taxable only in that State.

4. Gains from the alienation of any property other than that referred to in paragraphs 1, 2 and 3, shall be taxable only in the Contracting State of which the alienator is a resident.

5. Notwithstanding the provisions of paragraph 4, gains from the alienation of any property derived by an individual who has been a resident of a Contracting State and who has become a resident of the other Contracting State may be taxed in the first-mentioned State if the alienation occurs at any time during a ten year period following the date on which the individual ceased to be a resident of the first-mentioned State.

Article 14. Independent personal services

1. Income derived by a resident of a Contracting State in respect of professional services or other activities of an independent character shall be taxable only in that State unless he has a fixed base regularly available to him in the other Contracting State for the purpose of performing his activities. If he has such a fixed base, the income may be taxed in the other State but only so much of it as is attributable to that fixed base.

2. The term “professional services” includes especially independent scientific, literary, artistic, educational or teaching activities as well as the independent activities of physicians, lawyers, engineers, architects, dentists and accountants.

Article 15. Dependent personal services

1. Subject to the provisions of Articles 16, 18 and 19, salaries, wages and other similar remuneration derived by a resident of a Contracting State in respect of an employment shall be taxable only in that State unless the employment is exercised in the other Contracting State. If the employment is so exercised, such remuneration as is derived therefrom may be taxed in that other State.

2. Notwithstanding the provisions of paragraph 1, remuneration derived by a resident of a Contracting State in respect of an employment exercised in the other Contracting State shall be taxable only in the first-mentioned State if:
a) the recipient is present in the other State for a period or periods not exceeding in the aggregate 183 days in any twelve month period commencing or ending in the fiscal year concerned, and
b) the remuneration is paid by, or on behalf of, an employer who is not a resident of the other State, and
c) the remuneration is not borne by a permanent establishment or a fixed base which the employer has in the other State.

3. Notwithstanding the preceding provisions of this Article, remuneration derived in respect of an employment exercised aboard a ship, aircraft, rail-transport vehicle or road vehicle operated in international traffic by an enterprise of a Contracting State, may be taxed in that State.

Article 16. Directors’ fees

Directors’ fees and other similar payments derived by a resident of a Contracting State in his capacity as a member of the board of directors of a company or any other legal person which is a resident of the other Contracting State may be taxed in that other State.

Article 17. Artistes and sportsmen

1. Notwithstanding the provisions of Articles 14 and 15, income derived by a resident of a Contracting State as an entertainer, such as a theatre, motion picture, radio or television artiste, or a musician, or as a sportsman, from his personal activities as such exercised in the other Contracting State, may be taxed in that other State.

2. Where income in respect of personal activities exercised by an entertainer or a sportsman in his capacity as such accrues not to the entertainer or sportsman himself but to another person, that income may, notwithstanding the provisions of Articles 7, 14 and 15, be taxed in the Contracting State in which the activities of the entertainer or sportsman are exercised.

3. The provisions of paragraphs 1 and 2 shall not apply to income derived from activities exercised in a Contracting State by an entertainer or a sportsman if the visit to that State is wholly or mainly supported by public funds of the other Contracting State, or a political subdivision or a local authority thereof. In such case, the income derived from these activities shall be taxable according to the provisions of Article 7, 14 or 15, as the case may be.

Article 18. Pensions

1. Subject to the provisions of paragraph 2 of Article 19, pensions and other similar remuneration paid to a resident of a Contracting State in consideration of past employment shall be taxable only in that State.

Article 19. Government service

1. a) Remuneration, other than a pension, paid by a contracting state or a political subdivision or a local authority thereof to an individual in respect of dependent personal services rendered to that state or subdivision or authority shall be taxable only in that state.

b) However, such remuneration shall be taxable only in the other Contracting State if the services are rendered in that State and the individual is a resident of that State who:
   (i) is a national of that State, or
   (ii) did not become a resident of that State solely for the purpose of rendering the services.

2. a) Any pension paid by, or out of funds created by, a Contracting State or a political subdivision or a local authority thereof to an individual in respect of services rendered to that State or subdivision or authority shall be taxable only in that State.

b) However, such pension shall be taxable only in the other Contracting State if the individual is a resident of, and a national of, that State.

3. The provisions of Articles 15, 16 and 18 shall apply to remuneration and pensions in respect of services rendered in connection with a business carried on by a Contracting State or a political subdivision or a local authority thereof.

Article 20. Students

Payments which a student, apprentice or trainee who is or was immediately before visiting a Contracting State a resident of the other Contracting State and who is present in the first-mentioned State solely for the purpose of his education or training receives for the purpose of his maintenance, education or training shall not be taxed in that State, provided that such payments arise from sources outside that State.

Article 21. Other income

1. Items of income of a resident of a Contracting State, wherever arising, not dealt with in the foregoing Articles of this Convention shall be taxable only in that State.

2. The provisions of paragraph 1 shall not apply to income, other than income from immovable property as defined in paragraph 2 of Article 6, if the recipient of such income, being a resident of a Contracting State, carries on business in the other Contracting State through a permanent establishment situated therein, or performs in that other State independent personal services from a fixed base situated therein, and the right or property in respect of which the income is paid is effectively connected with such permanent establishment or fixed base. In such case the provisions of Article 7 or Article 14, as the case may be, shall apply.

Article 22. Capital

1. Capital represented by immovable property referred to in Article 6, owned by a resident of a Contracting State and situated in the other Contracting State, may be taxed in that other State.

2. Capital represented by movable property forming part of the business property of a permanent establishment which an enterprise of a Contracting State has in the other Contracting State or by movable property pertaining to a fixed base available to a resident of a Contracting State in the other Contracting State for the purpose of performing independent personal services, may be taxed in that other State.

3. Capital owned by an enterprise of a Contracting State operating ships, aircraft, rail-transport vehicles or road vehicles in international traffic and represented by such ships, aircraft, rail-transport vehicles or road vehicles operated in international traffic, by movable property pertaining to the operation of such ships, aircraft, rail-transport vehicles or road vehicles or by containers (including trailers, barges and related equipment for the transport of containers) used for the transportation of goods or merchandise in international traffic, shall be taxable only in that State.

4. All other elements of capital of a resident of a Contracting State shall be taxable only in that State.

Article 23. Elimination of double taxation

1. Where a resident of a Contracting State derives income (other than income to which Article 30 applies) or owns capital which, in accordance with the provisions of Articles 7, 14, 15 or 22 of this Convention, may be taxed in the other Contracting State, the first-mentioned State shall, subject to the provisions of paragraphs 2 and 3, exempt such income or capital from tax.

2. Where a resident of a Contracting State derives income other than income to which the provisions of paragraph 1 apply, which, in accordance with the provisions of this Convention, may be taxed in the other Contracting State, the first-mentioned State shall allow as a deduction from the tax on the income of that resident an amount equal to the tax paid in that other State. Such deduction shall not, however, exceed that part of the tax, as computed before the deduction is given, which is attributable to such items of income derived from that other State.

3. Where in accordance with any provision of the Convention income derived or capital owned by a resident of a Contracting State is exempt from tax in that State, such State may nevertheless, in calculating the amount of tax on the remaining income or capital of such resident, take into account the exempted income or capital.

Article 24. Non-discrimination

1. Nationals of a Contracting State shall not be subjected in the other Contracting State to any taxation or any requirement connected therewith, which is other or more burdensome than the taxation and connected requirements to which nationals of that other State in the same circumstances are or may be subjected. This provision shall, notwithstanding the provisions of Article 1, also apply to persons who are not residents of one or both of the Contracting States.

2. Stateless persons who are residents of a Contracting State shall not be subjected in either Contracting State to any taxation or any requirement connected therewith, which is other or more burdensome than the taxation and connected requirements to which nationals of the State concerned in the same circumstances are or may be subjected.

3. The taxation on a permanent establishment which an enterprise of a Contracting State has in the other Contracting State shall not be less favourably levied in that other State than the taxation levied on enterprises of that other State carrying on the same activities. This provision shall not be construed as obliging a Contracting State to grant to residents of the other Contracting State any personal allowances, reliefs and reductions for taxation purposes on account of civil status or family responsibilities which it grants to its own residents.

4. Except where the provisions of paragraph 1 of Article 9, paragraph 4 of Article 11, or paragraph 4 of Article 12, apply, interest, royalties and other disbursements paid by an enterprise of a Contracting State to a resident of the other Contracting State shall, for the purpose of determining the taxable profits of such enterprise, be deductible under the same conditions as if they had been paid to a resident of the first-mentioned State. Similarly, any debts of an enterprise of a Contracting State to a resident of the other Contracting State shall, for the purpose of determining the taxable capital of such enterprise, be deductible under the same conditions as if they had been contracted to a resident of the first-mentioned State.

5. Enterprises of a Contracting State, the capital of which is wholly or partly owned or controlled, directly or indirectly, by one or more residents of the other Contracting State, shall not be subjected in the first-mentioned State to any taxation or any requirement connected therewith which is other or more burdensome than the taxation and connected requirements to which other similar enterprises of the first-mentioned State are or may be subjected.

6. The provisions of this Article shall, notwithstanding the provisions of Article 2, apply to taxes of every kind and description.

Article 25. Mutual agreement procedure

1. Where a person considers that the actions of one or both of the Contracting States result or will result for him in taxation not in accordance with the provisions of this Convention, he may, irrespective of the remedies provided by the domestic law of those States, present his case to the competent authority of the Contracting State of which he is a resident or, if his case comes under paragraph 1 of Article 24, to that of the Contracting State of which he is a national. The case must be presented within three years from the first notification of the action resulting in taxation not in accordance with the provisions of the Convention.

2. The competent authority shall endeavour, if the objection appears to it to be justified and if it is not itself able to arrive at a satisfactory solution, to resolve the case by mutual agreement with the competent authority of the other Contracting State, with a view to the avoidance of taxation which is not in accordance with the Convention. Any agreement reached shall be implemented notwithstanding any time limits in the domestic law of the Contracting States.

3. The competent authorities of the Contracting States shall endeavour to resolve by mutual agreement any difficulties or doubts arising as to the interpretation or application of the Convention. They may also consult together for the elimination of double taxation in cases not provided for in the Convention.

4. The competent authorities of the Contracting States may communicate with each other directly for the purpose of reaching an agreement in the sense of the preceding paragraphs. When it seems advisable in order to reach agreement to have an oral exchange of opinions, such exchange may take place through a Commission consisting of representatives of the competent authorities of the Contracting States.

Article 26. Exchange of information

1. The competent authorities of the Contracting States shall exchange such information as is necessary for carrying out the provisions of this Convention or of the domestic laws of the Contracting States concerning taxes covered by the Convention insofar as the taxation thereunder is not contrary to the Convention. The exchange of information is not restricted by Article 1. Any information received by a Contracting State shall be treated as secret in the same manner as information obtained under the domestic laws of that State and shall be disclosed only to persons or authorities (including courts and administrative bodies) involved in the assessment or collection of, the enforcement or prosecution in respect of, or the determination of appeals in relation to, the taxes covered by the Convention. Such persons or authorities shall use the information only for such purposes. They may disclose the information in public court proceedings or in judicial decisions.

2. In no case shall the provisions of paragraph 1 be construed so as to impose on a Contracting State the obligation:
a) to carry out administrative measures at variance with the laws and administrative practice of that or of the other Contracting State;
b) to supply information which is not obtainable under the laws or in the normal course of the administration of that or of the other Contracting State;
c) to supply information which would disclose any trade, business, industrial, commercial or professional secret or trade process, or information, the disclosure of which would be contrary to public policy (order public).

Article 27. Assistance in collection

1. The Contracting States undertake to lend assistance to each other in the collection of the taxes owing by a taxpayer to the extent that the amount thereof has been finally determined according to the laws of the Contracting State making the request for assistance.

2. In the case of a request by a Contracting State for the collection of taxes which has been accepted for collection by the other Contracting State, such taxes shall be collected by that other State in accordance with the laws applicable to the collection of its own taxes and as if the taxes to be so collected were its own taxes.

3. Any request for collection by a Contracting State shall be accompanied by such certificate as is required by the laws of that State to establish that the taxes owing by the taxpayer have been finally determined.

4. Where the tax claim of a Contracting State has not been finally determined by reason of it being subject to appeal or other proceeding, that State may, in order to protect its revenues, request the other Contracting State to take such interim measures for conservancy on its behalf as are available to the other State under the laws of that other State. If such request is accepted by the other State, such interim measures shall be taken by it as if the taxes owing to the first-mentioned State were the own taxes of that other State.

5. A request under the preceding paragraphs of this Article shall only be made by a Contracting State to the extent that sufficient property of the taxpayer owing the taxes is not available in that State for recovery of the taxes owing.

6. The Contracting State in which tax is recovered in accordance with the provisions of this Article shall forthwith remit to the Contracting State on behalf of which the tax was collected the amount so recovered minus, where appropriate, the amount of extraordinary costs referred to in sub-paragraph 7 (b).

7. It is understood that unless otherwise agreed by the competent authorities of both Contracting States,
a) ordinary costs incurred by a Contracting State in providing assistance shall be borne by that State;
b) extraordinary costs incurred by a Contracting State in providing assistance shall be borne by the other State and shall be payable regardless of the amount collected on behalf of the other State.

As soon as a Contracting State anticipates that extraordinary costs may be incurred, it shall so advise the other Contracting State and indicate the estimated amount of such costs.

8. In this Article, the term “taxes” means the taxes to which the Convention applies and includes any interest and penalties relating thereto.

Article 28. Members of diplomatic missions or consular posts

Nothing in this Convention shall affect the fiscal privileges of members of diplomatic missions or consular posts under the general rules of international law or under the provisions of special agreements.

Article 29. Offshore activities

1. The provisions of this Article shall apply notwithstanding any other provision of this Convention.

2. A person who is a resident of a Contracting State and carries on offshore activities in the other Contracting State in connection with the exploration or exploitation of the seabed and subsoil and their natural resources situated in that other State shall, subject to paragraphs 3 and 4 of this Article, be deemed in relation to those activities to be carrying on business in that other State through a permanent establishment or fixed base situated therein.

3. The provisions of paragraph 2 shall not apply where the activities are carried on for a period or periods not exceeding 30 days in the aggregate in any twelve-month period commencing or ending in the fiscal year concerned. However, for the purposes of this paragraph:
a) activities carried on by a person who is associated with another person shall be regarded as carried on by the other person if the activities in question are substantially the same as those carried on by the first-mentioned person;
b) a person shall be deemed to be associated with another person if one is controlled directly or indirectly by the other, or both are controlled directly or indirectly by a third person or persons.

4. Salaries, wages and other remuneration derived by a resident of a Contracting State in respect of an employment connected with the exploration or exploitation of the seabed and subsoil and their natural resources situated in the other Contracting State may, to the extent that the duties are performed in that other State, be taxed in that other State provided that the employment offshore is carried on for at least 30 days in any twelve-month period commencing or ending in the fiscal year concerned.

5. Gains derived by a resident of a Contracting State from the alienation of:
     a) rights relating to exploration or exploitation of the seabed and subsoil and their natural resources situated in the other Contracting State on any interest therein; or
     b) property situated in the other Contracting State and used in connection with such exploration or exploitation in that State; or
     c) shares deriving the greater part of their value directly or indirectly from rights and property referred to in sub-paragraphs a) and b),
may be taxed in that other State.

Article 30. Limitation of benefits

Notwithstanding the provisions of Articles 11 and 12 and of paragraph 1 of Article 7, paragraph 1 of Article 10 and paragraph 1 of Article 14, items of income of a legal person that is a resident of a Contracting State arising in or deriving from the other Contracting State may be taxed in each State according to its domestic laws and subject to the other provisions of this Convention where it may reasonably be considered that the primary reason the person was established in the first-mentioned State, or an interest in such person was acquired by or for the benefit of one or more persons who are not residents of that State, was to obtain the benefits of such provisions.

Article 31. Entry into force

1. The Governments of the Contracting States shall notify each other when the constitutional requirements for the entry into force of this Convention have been complied with.

2. The Convention shall enter into force thirty days after the date of the later of the notifications referred to in paragraph 1 and its provisions shall have effect:
a) in respect of taxes withheld at source, on income derived on or after 1 January in the calendar year next following the year in which the Convention enters into force;
b) in respect of other taxes on income, and taxes on capital, for taxes chargeable for any taxation year beginning on or after 1 January in the calendar year next following the year in which the Convention enters into force.

Article 32. Termination

This Convention shall remain in force until terminated by a Contracting State. Either Contracting State may terminate the Convention, through diplomatic channels, by giving written notice of termination at least six months before the end of any calendar year. In such event, the Convention shall cease to have effect:
a) in respect of taxes withheld at source, on income derived on or after 1 January in the calendar year next following the year in which the notice is given;
b) in respect of other taxes on income, and taxes on capital, for taxes chargeable for any taxation year beginning on or after 1 January in the calendar year next following the year in which the notice is given.

In witness whereof, the undersigned, duly authorised thereto, have signed this Convention.

Done in duplicate at Tallinn this 13th day of September 1993, in the English, Estonian and Lithuanian languages, each version being equally authentic but it being understood that, in case of divergence between the different versions, the English version will prevail.

[Letters signed and exchanged at the time of signature]

September 13, 1993

Dear Sir,

I have the honour to refer to the Convention for the Avoidance of Double Taxation and the Prevention of Fiscal Evasion with Respect to Taxes on Income and on Capital signed today by our two Governments.

With respect to Article 8 of the Convention, I wish to indicate that my Government adopts the interpretation that the expression “profits of an enterprise of a Contracting State from the operation of ships in international traffic” should be interpreted according to paragraphs 7 to 14 of the Commentary on Article 8 of the OECD Model Convention and does not, in any event, include the profits from the operation or ownership of docks, warehouses, terminal facilities, stevedoring equipment or other similar property located on land except where these profits are directly related to the operation, by the enterprise, of such ships.

I would appreciate it if your country could confirm that it agrees with that interpretation and intends to apply the Convention accordingly.

September 13, 1993

Dear Sir,

I have the honour to refer to your letter concerning Article 8 of the Convention for the Avoidance of Double Taxation and the Prevention of Fiscal Evasion with Respect to Taxes on Income and on Capital signed today by our two Governments.

I am pleased to confirm that my Government agrees to the interpretation, stated in that letter, that your Government gives to the term “profits of an enterprise of a Contracting State from the operation of ships in international traffic”.

Õiend
Akti avaldamisandmed täiendatud, lisatud seosed ja ingliskeelne tekst.