Nr

Euroopa Liidu liikmesriik

Kvalifikatsiooni tõendava dokumendi nimetus ja väljaandev institutsioon

1

Saksamaa Liitvabariik

1. Kunstikõrgkoolide väljaantud diplomid (Dipl.-Ing., Architekt (HfbK)),

2. tehniliste kõrgkoolide ”Technische Hochschulen”, tehnikaülikoolide, ülikoolide ja juhul, kui kõnealused kõrgkoolid on liidetud asutuseks ”Gesamthochschulen”, siis ka ”Gesamthochschulen” arhitektuuriosakondade (Architektur/Hochbau) väljaantud diplomid (Dipl.-Ing. ja muud teaduslikud kraadid, mille võib nende diplomite omanikele hiljem omistada),

3. kutsekõrgkoolide ”Fachhochschulen” ja juhul, kui kõnealused kõrgkoolid on liidetud asutuseks ”Gesamthochschulen”, siis ka ”Gesamthochschulen” arhitektuuriosakondade (Architektur/Hochbau) väljaantud diplomid, millele on juhul, kui õppeaeg on alla nelja aasta kuid vähemalt kolm aastat, lisatud kutseorgani tunnistus, mis kinnitab nelja-aastast töökogemust Saksamaa Liitvabariigis,

4. enne 1. jaanuari 1973. a  koolide “Ingenieurschulen” ja ”Werkkunstschulen” arhitektuuriosakondade väljaantud diplomid (Prüfungszeugnisse), millele on lisatud pädeva ametiasutuse tunnistus, mis kinnitab, et isik on sooritanud kvalifikatsiooni tõendava katse. Katse sisaldab nende projektide hindamist, mille asjaomane isik on koostanud ja ellu viinud arhitektuurialase tegevuse raames vähemalt kuue aasta jooksul.

2

Belgia Kuningriik

1. Riiklike arhitektuurikõrgkoolide ja -instituutide väljaantud diplomid (architecte – architect),

2. Hasselti provintsi arhitektuurikõrgkooli väljaantud diplomid (architect),

3. kuninglike kunstiakadeemiate väljaantud diplomid (architecte – architect),

4. koolide ”écoles Saint-Luc” väljaantud diplomid (architecte –architect),

5. tsiviilinseneri ülikoolidiplomid, millele on lisatud arhitektide ühenduse väljaantud praktikatunnistus, mis annab selle omanikule õiguse kasutada arhitekti kutsenimetust (architecte – architect),

6. tsentraalse või riikliku arhitektuurialase eksamikomisjoni väljaantud arhitektidiplomid (architecte – architect),

7. ülikoolide rakendusteaduse teaduskondade ja Monsi polütehnilise teaduskonna väljaantud tsiviilinseneri-arhitekti ja arhitekti-inseneri diplomid (ingénieur-architecte, ingenieur-architect).

3

Taani Kuningriik

1. Kopenhaageni ja Århusi riiklike arhitektuurikoolide väljaantud diplomid (arkitekt),

2.  arhitektide komisjoni 28. mai 1975. a seaduse nr 202 kohaselt väljaantud registreerimistunnistus (registreret arkitekt),

3. tsiviilehituskõrgkoolide väljaantud diplomid (bygningskonstruktør), millele on lisatud pädeva ametiasutuse tunnistus, mis kinnitab, et isik on sooritanud kvalifikatsiooni tõendava katse. Katse sisaldab nende projektide hindamist, mille asjaomane isik on koostanud ja ellu viinud arhitektuurialase tegevuse raames vähemalt kuue aasta jooksul.

4

Prantsuse Vabariik

1. Kuni 1959. aastani haridusministeeriumi ja pärast seda kultuuriministeeriumi väljaantud riiklikud arhitekti diplomid (architecte DPLG),

2. kooli ”Ecole spéciale d'architecture” väljaantud diplomid (architecte DESA),

3. alates 1955. aastast kõrgkooli ”Ecole nationale supérieure des Arts et Industries de Strasbourg” (endise nimega ”Ecole nationale d'ingénieurs de Strasbourg”) väljaantud diplomid (architecte ENSAIS).

5

Kreeka Vabariik

1. Ateena kõrgkooli Metsovion Polytechnion väljaantud inseneri-arhitekti diplomid, millele on lisatud Kreeka tehnikakoja tunnistus, mis kinnitab õigust tegutseda arhitektuuri valdkonnas,

2. Thessaloniki kõrgkooli Aristotelion Panepistimion väljaantud inseneri-arhitekti diplomid, millele on lisatud Kreeka tehnikakoja tunnistus, mis kinnitab õigust tegutseda arhitektuuri valdkonnas,

3. Ateena kõrgkooli Metsovion Polytechnion väljaantud inseneritsiviilinseneri diplomid, millele on lisatud Kreeka tehnikakoja tunnistus, mis kinnitab õigust tegutseda arhitektuuri valdkonnas,

4.  Thessaloniki kõrgkooli Aristotelion Panepistimion väljaantud inseneri-tsiviilinseneri diplomid, millele on lisatud Kreeka tehnikakoja tunnistus, mis kinnitab õigust tegutseda arhitektuuri valdkonnas,

5.  kõrgkooli Panepistimion Thrakis väljaantud inseneri-tsiviilinseneri diplomid, millele on lisatud Kreeka tehnikakoja väljaantud tunnistus, mis kinnitab õigust tegutseda arhitektuuri valdkonnas,

6.  kõrgkooli Panepistimion Patron väljaantud inseneri-tsiviilinseneri diplomid, millele on lisatud Kreeka tehnikakoja tunnistus, mis kinnitab õigust tegutseda arhitektuuri valdkonnas.

6.

Iirimaa Vabariik

1.  Kraad ”Bachelor of Architecture” (B Arch. (NUI)), mille kõrgkool National University of Ireland on välja andnud Dublini kolledži University College arhitektuurieriala lõpetanutele,

2.  tehnoloogiakolledži College of Technology (Bolton Street, Dublin) väljaantud ülikoolitasemel arhitektidiplom (Dipl. Arch.),

3. instituudi Royal Institute of Architects of Ireland assotsieerunud liikme tunnistus (ARIAI),

4.  instituudi Royal Institute of Architects of Ireland liikmetunnistus (MRIAI).

7.

Itaalia Vabariik

1. Ülikoolide, polütehniliste instituutide ning Veneetsia ja Reggio Calabria kõrgemate arhitektuuriinstituutide väljaantud diplomid ”laurea in architettura”, millele on lisatud diplom, mis annab selle omanikule õiguse töötada iseseisvalt arhitektina ja mille on välja andnud pärast seda, kui kandidaat on sooritanud pädeva komisjoni ees riigieksami, mis annab talle õiguse iseseisvalt arhitektina töötada (dott. Architetto),

2.  ülikoolide ja polütehniliste instituutide väljaantud diplomid elamuehituses (”sezione costenzione civile”), millele on lisatud diplom, mis annab selle omanikule õiguse tegutseda iseseisvalt arhitektuuri valdkonnas ja mille on välja andnud haridusministeerium pärast seda, kui kandidaat on sooritanud pädeva komisjoni ees riigieksami, mis annab talle õiguse iseseisvalt arhitektina töötada (dott. Ing. Architetto or dott. Ing. in ingegneria civile or dott. Ing. Aurea in ingeneria).

8.

Madalmaade Kuningriik

1. Delfti või Eindhoveni tehnikakolledžite arhitektuuriosakondade väljaantud tunnistus, mis kinnitab, et selle omanik on läbinud arhitektuuri alal kraadieksami (bouwkundig ingenieur),

2. riigi poolt tunnustatud arhitektuuriakadeemiate väljaantud diplomid (architect),

3. kuni 1971. aastani endiste arhitektuurikolledžite (Hoger Bouwkunstonderricht) väljaantud diplomid (architect HBO),

4. kuni 1970. aastani endiste arhitektuurikolledžite (Voortgezet Bouwkunstonderricht) väljaantud diplomid (architect VBO),

5. tunnistus, mis kinnitab, et isik on läbinud Madalmaade arhitektide liidu ”Bond van Nederlandse Architecten” (BNA) arhitektide nõukogu korraldatud eksami (architect),

6. arhitektuuriinstituudi fondi ”Stichting Instituut voor Architectuur” (IVA) diplom, mis on antud pärast fondi korraldatud vähemalt nelja aasta pikkuse kursuse läbimist ning millele on lisatud pädeva ametiasutuse tunnistus, mis kinnitab, et asjaomane isik on sooritanud kvalifikatsiooni tõendava katse. Katse sisaldab nende projektide hindamist, mille isik on koostanud ja ellu viinud arhitektuurialas tegevuse raames vähemalt kuue aasta jooksul,

7. pädevate ametiasutuste väljaantud tunnistus, mis kinnitab, et asjaomane isik on enne 10. juunit 1985. a  sooritanud kraadieksami ”Kandidaat in de bouwkunde” Delfti või Eindhoveni tehnikakolledžite juures ja et vähemalt viie kõnealusele kuupäevale vahetult eelneva aasta jooksul on ta tegelnud arhitektuurialase tegevusega, mille laad ja olulisus tagab kooskõlas Madalmaade nõuetega, et ta on sellise tegevuse alal pädev (architect),

8. tunnistus, mille pädevad ametiasutused annavad välja üksnes isikutele, kes on enne 10. juunit 1985. a saanud 40-aastaseks, ja mis kinnitab, et asjaomane isik on vähemalt viie kõnealusele kuupäevale vahetult eelneva aasta jooksul tegelnud arhitektuurialase tegevusega, mille laad ja olulisus tagab kooskõlas Madalmaade nõuetega, et ta on sellise tegevuse alal pädev (architect).

Pärast Madalmaade arhitektuurialast tegevust reguleerivate õigusaktide jõustumist ei tunnustata punktides 7 ja 8 nimetatud tunnistusega antud arhitekti kutsenimetust, kui nende õigusaktide kohaselt neid tunnistusi enam ei tunnustata.

9.

Ühendkuningriik

1. Kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, mille on pärast eksami sooritamist välja andnud:

a)      Royal Institute of British Architects;

b)      ülikoolide, polütehnikumide, kolledžite, akadeemiate ja tehnika- ja kunstikoolide arhitektuuriosakonnad, mida tunnustas või tunnustab pärast 10. juunit 1985. a Ühendkuningriigi Architects Registration Council arhitektide registrisse kandmiseks (Architect),

2. tunnistus, mis kinnitab, et selle omanik on 1931. aasta seaduse Architects Registration Act jaotise 6 lõike 1 punktide a, b või d alusel omandanud õiguse arhitekti kutsenimetusele (Architect),

3. tunnistus, mis kinnitab, et selle omanik on 1938. aasta seaduse Architects Registration Act jaotise 2 alusel omandanud õiguse arhitekti kutsenimetusele (Architect).

10.

Hispaania Kuningriik

Arhitekti ametlik kvalifikatsioon (título oficial de arquitecto), mille annavad välja haridus- ja teadusministeerium või ülikoolid.

11.

Portugali Vabariik

1. Diplom „diploma do curso especial de arquitectura”, mille annavad välja Lissaboni ja Porto kunstikoolid,

2. diplom „diploma de arquitecto”, mille annavad välja Lissaboni ja Porto kunstikoolid,

3. diplom „diploma do curso de arquitectura”, mille annavad välja Lissaboni ja Porto kunstikõrgkoolid,

4. diplom „diploma de licenciatura em arquitectura”, mille annab välja Lissaboni kunstikõrgkool,

5. diplom „carta de curso de licenciatura em arquitectura”, mille annavad välja Lissaboni tehnikaülikool ja Porto ülikool,

6. ehitusinseneri ülikoolidiplom „licenciatura em engenharia civil”, mille annab välja Lissaboni tehnikaülikooli kõrgem tehnikainstituut,

7. ehitusinseneri ülikoolidiplom „licenciatura em engenharia civil”, mille annab välja Porto ülikooli inseneriteaduskond (Energenharia),

8. ehitusinseneri ülikoolidiplom „licenciatura em engenharia civil”, mille annab välja Coimbra ülikooli teaduse ja tehnoloogia teaduskond,

9. ehitusinseneri ülikoolidiplom (tootmistehnika alal) „licenciatura em engenharia civil (produção)”, mille annab välja Minho ülikool.

12.

Austria Vabariik

1. Diplomid, mida annavad välja Viini ja Grazi tehnikaülikoolid ning Innsbrucki ülikooli ehitus- (”Baueringenieurwesen”) ja arhitektuuriosakond (”Architektur”) arhitektuuri (”Architektur”) ja ehituse (”Bauingenieurwesen (Hochbau, Wirtschaftsingenieurwesen- Bauwesen)”) alal,

2. diplomid, mida annab välja maaehituse ülikool (”Universität für Bodenkultur”) maa- ja vesiehituse (”Kulturtechnik und Wasserwirtschaft”) alal,

3. diplomid, mida annab välja Viini tarbekunstikõrgkooli arhitektuuriosakond,

4. diplomid, mida annab välja Viini kaunite kunstide akadeemia arhitektuuriosakond,

5. inseneridiplomid (Ing.), mida annavad välja tehnikakõrgkoolid või ehituskõrgkoolid, ning ”Baumeister” -litsents, mis tõendab vähemalt kuueaastast töökogemust Austrias ja vastava eksami sooritamist,

6. diplomid, mida annab välja Linzi kunsti- ja tarbekunstikõrgkooli arhitektuuriosakond,

7. ehitusinseneri või konsultant-inseneri kvalifikatsioonitõendid ehituse (”Hochbau”, ”Bauwesen”, ”Wirtschaftsingenieurwesen—Bauwesen”, ”Kulturtechnik und Wasserwirtschaft”) alal, mida antakse välja inseneriseaduse (Ziviltechnikergesetz, BGBl. Nr 156/1994) alusel.

13.

Soome Vabariik

1. Diplomid, mida annavad välja tehnikaülikoolide ja Oulu ülikooli arhitektuuriosakonnad (arkkitehti/ arkitekt),

2. diplomid, mida annavad välja tehnikainstituudid (rakennusarkkitehti/ byggnadsarkitekt).

14.

Rootsi Kuningriik

1. Diplomid, mida annavad välja kuningliku tehnikainstituudi arhitektuuriosakond, Chalmersi tehnikainstituut ja Lundi ülikooli tehnikainstituut (arhitekt, ülikooli arhitektidiplom),

2.  Rootsi arhitektide liitu (”Svenska Arkitekters Riksförbund” (SAR)) kuulumise tunnistus, kui asjaomased isikud on saanud koolituse riigis, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse.

15.

Tšehhi Vabariik

”České vysoké učení technické ”ülikooli (Tšehhi tehnikaülikool Prahas) järgmiste teaduskondade poolt väljastatud diplomid:

1. ”Vysoká škola architektury a pozemniho stavitelstvi” (arhitektuuri ja hooneehituse teaduskond) (kuni 1951. aastani),
2. ”Fakulta architektury a pozemnķho stavitelstvķ” (arhitektuuri ja hooneehituse teaduskond) (1951. aastast kuni 1960. aastani),
3. ”Fakulta stavebni” (tsiviilehituse teaduskond) (1960. aastast) järgmistel erialadel: hooneehitus ja ehitus, hooneehitus, ehitus ja arhitektuur, arhitektuur (sealhulgas linnaplaneerimine ja maakasutuse planeerimine), elamuehitus ja tööstusehitus ning põllumajanduse tootmishoonete ehitus või tsiviilehituse teooria õppekava hooneehituse ja arhitektuuri teooria eriala,
4. ”Fakulta architektury” (arhitektuuri teaduskond) (1976. aastast) järgmistel erialadel: arhitektuur, linnaplaneerimine ja maakasutuse planeerimine või arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava järgmised erialad: arhitektuur, arhitektuurse projekteerimise teooria, linnaplaneerimine ja maakasutuse planeerimine, arhitektuuri ajalugu ja ajaloomälestiste rekonstrueerimine või arhitektuur ja hooneehitus,
5. arhitektuuriá ja ehituse erialal ”Vysoká škola technick Dr. Edvarda Beneše” poolt väljastatud diplomid (kuni 1951. aastani),
6. arhitektuuri ja ehituse erialal ”Vysoká škola stavitelstvi v Brně” poolt väljastatud diplomid (1951. aastast kuni 1956. aastani),
7. arhitektuuri ja linnaplaneerimise teooria erialal ”Vysoké učeni technické v Brně”, ”Fakulta architektury” (arhitektuuri teaduskond) poolt väljastatud diplomid (alates 1956. aastast) või ehitusteooria erialal ”Fakulta stavebni” (tsiviilehituse teaduskond) poolt väljastatud diplomid (1956. aastast),
8. rajatiste ja arhitektuuri teooria või tsiviilehituse teooria erialal ”Vysoká škola báňská - Technická univerzita Ostrava”, ”Fakulta stavební” (tsiviilehituse teaduskond) poolt väljastatud diplomid (alates 1997. aastast),
9. arhitektuuri ja linnaplaneerimise teooria õppekava arhitektuuri teooria erialal ”Technická univerzita v Liberci”, ”Fakulta architektury” (arhitektuuri teaduskond) poolt väljastatud diplomid (alates 1994. aastast),
10. kunsti õppekava arhitektuurse projekteerimise teooria erialal ”Akademie výtvarných umění v Praze” poolt väljastatud diplomid,
11. kunsti őppekava arhitektuuriteooria erialal ”Vysoká škola umělecko-průmyslová v Praze” poolt väljastatud diplomid,
12. ilma spetsialiseerumiseta või hooneehituse erialal ”Česká komora architektů” poolt väljastatud tunnistused.

16.

Küprose Vabariik

Küprose Teadus- ja Tehnikakoja (ETEK) väljaantud arhitektide registri registreerimistunnistus.

17.

Läti Vabariik

Arhitekti diplom, mida Läti Riikliku Ülikooli tsiviilehituse teaduskonna arhitektuuriosakond väljastas kuni 1958. aastani, Riia Polütehnilise Instituudi tsiviilehituse teaduskonna arhitektuuri osakond väljastas aastatel 1958-1991, Riia Tehnikaülikooli arhitektuuri teaduskond väljastab alates 1991. aastast ning Läti Arhitektide Liidu poolt väljastatud registreerimistunnistus.

18.

Leedu Vabariik

1. insener-arhitekti/arhitekti (inžinierius architektas/architektas) diplom, mida Kauno politechnikos institutas väljastas kuni 1969. aastani,

2.  arhitekti rakenduslikku kõrgharidust/kõrgharidust/ magistrikraadi näitavad diplomid (architektas/architektūros bakalauras/ architektūros magistras), mida Vilnius inžinerinis statybos institutas väljastas 1990. aastani, Vilnius technikos universitetas 1996. aastani, Vilnius Gedimino technikos universitetas 1996. aastast alates,

3. spetsialistide diplomid, mis näitavad arhitekti rakendusliku kõrghariduse / kõrghariduse / magistrikraadi omandamist (architektūros kursas/architektūros bakalauras/architektūros magistras), mida LTSR Valstybinis dailës institutas väljastab alates 1990. aastast,

4. arhitekti kõrgharidust/magistrikraadi (architektūros bakalauras/ architektūros magistras) näitavad diplomid, mida Kauno technologijos universitetas väljastab alates 1997. aastast.

Punktides 1-4 nimetatud dokumentidega peab olema kaasas atesteerimiskomisjoni poolt väljaantud tunnistus, mis annab õiguse arhitektuuri alal tegutsemiseks (atesteeritud arhitekt / Atestuotas architektas).

19.

Ungari Vabariik

1. ”Okleveles építészmérnök” diplom (arhitekti diplom, arhitektuurimagister), mida väljastavad ülikoolid,

2. ”okleveles építész tervező művész” diplom (magistridiplom arhitektuuri või üldehituse alal), mida väljastavad ülikoolid.

20.

Malta Vabariik

Perit: Lawrja ta' Perit, mille väljastab Universita' ta' Malta-ülikool, annab õiguse registreerida end kui Perit

21.

Poola Vabariik

Järgmiste kõrgkoolide väljastatud diplomid:

1. Varssavi tehnikaülikool, arhitektuuri teaduskond Varssavis (Politechnika Warszawska, Wydział Architektury); arhitekti ametinimetus: inżynier architekt, magister nauk technicznych; inżynier architekt; inżyniera magistra architektury; magistra inżyniera architektury; magistra inżyniera architekta; magister inżynier architekt (aastatel 1945-1948 järgmised nimetused: inżynier architekt, magister nauk technicznych; aastatel 1951-1956 järgmine nimetus: inżynier architekt; aastatel 1954-1957, teine periood, järgmine nimetus: inżyniera magistra architektury; aastatel 1957- 1959 järgmine nimetus: inżyniera magistra architektury; aastatel 1959-1964 järgmine nimetus: magistra inżyniera architektury; aastatel 1964-1982 järgmine nimetus: magistra inżyniera architekta; aastatel 1983-1990 järgmine nimetus: magister inżynier architekt; 1991. aastast järgmine nimetus: magistra inżyniera architekta),

2. Krakovi tehnikaülikool, arhitektuuri teaduskond Krakovis (Politechnika Krakowska, Wydział Architektury); arhitekti ametinimetus: magister inżynier architekt (aastatel 1945-1953 kaevandus- ja metallurgiaülikooli arhitektuuri polütehniline teaduskond — Akademia Górniczo-Hutnicza, Politechniczny Wydział Architektury);

3. Wrocławi tehnikaülikool, arhitektuuri teaduskond Wrocławis (Politechnika Wrocławska, Wydział Architektury); arhitekti ametinimetus: inżynier architekt, magister nauk technicznych; magister inżynier architektury; magister inżynier architekt (aastatel 1949-1964 järgmised nimetused: inżynier architekt, magister nauk technicznych; aastatel 1956-1964 järgmine nimetus: magister inżynier architektury; 1964. aastast järgmine nimetus: magister inżynier architekt),

4. Sileesia tehnikaülikool, arhitektuuri teaduskond Gliwices (Politechnika Śląska, Wydział Architektury); arhitekti ametinimetus: inżynier architekt; magister inżynier architekt (aastatel 1945-1955 ehitusteaduskond — Wydział Inżynieryjno- Budowlany, järgmine nimetus: inżynier architekt; aastatel 1961- 1969 tööstusehituse ja üldehituse teaduskond — Wydział Budownictwa Przemysłowego i Ogólnego, järgmine nimetus: magister inżynier architekt; aastatel 1969-1976 tsiviilehituse ja arhitektuuri teaduskond — Wydział Budownictwa i Architektury, järgmine nimetus: magister inżynier architekt; alates 1977. aastast arhitektuuri teaduskond — Wydział Architektury, järgmine nimetus: magister inżynier architekt ja alates 1995. aastast järgmine nimetus: inżynier architekt),

5. Poznańi tehnikaülikool, arhitektuuri teaduskond Poznańis (Politechnika Poznańska, Wydział Architektury); arhitekti ametinimetus: inżynier architektury; inżynier architekt; magister inżynier architekt (aastatel 1945-1955 ehituskooli arhitektuuri teaduskond — Szkoła Inżynierska, Wydział Architektury, järgmine nimetus: inżynier architektury; 1978. aastast järgmine nimetus: magister inżynier architekt ja 1999. aastast järgmine nimetus: inżynier architekt),

6. Gdański tehnikaülikool, arhitektuuri teaduskond Gdańskis (Politechnika Gdańska, Wydział Architektury); arhitekti ametinimetus: magister inżynier architekt (aastatel 1945-1969 arhitektuuri teaduskond — Wydział Architektury, aastatel 1969-1971 tsiviilehituse ja arhitektuuri teaduskond — Wydział Budownictwa i Architektury, aastatel 1971- 1981 arhitektuuri ja linnaplaneerimise instituut — Instytut Architektury i Urbanistyki, alates 1981. aastast arhitektuuri teaduskond Wydział Architektury),

7. Białystoki tehnikaülikool, arhitektuuri teaduskond Białystokis (Politechnika Białostocka, Wydział Architektury); arhitekti ametinimetus: magister inżynier architekt (aastatel 1975-1989 arhitektuuriinstituutInstytut Architektury),

8. Łódźi tehnikaülikool, tsiviilehituse, arhitektuuri ja keskkonnaplaneerimise teaduskond Łódźis (Politechnika Łódzka, Wydział Budownictwa, Architektury i Inżynierii Środowiska); arhitekti ametinimetus: inżynier architekt; magister inżynier architekt (aastatel 1973-1993 tsiviilehituse ja arhitektuuri teaduskond — Wydział Budownictwa i Architektury ja alates 1992. aastast tsiviilehituse, arhitektuuri ja keskkonnaplaneerimise teaduskond — Wydział Budownictwa, Architektury i Inżynierii Środowiska; ametinimetus: aastatel 1973-1978 inżynier architekt, alates 1978. aastast magister inżynier architekt),

9.  Szczecini tehnikaülikool, tsiviilehituse ja arhitektuuri teaduskond Szczecinis (Politechnika Szczecińska, Wydział Budownictwa I Architektury; arhitekti ametinimetus: inżynier architekt; magister inżynier architekt (aastatel 1948-1954 kõrgema insenerikooli arhitektuuri teaduskond — Wyższa Szkoła Inżynierska, Wydział Architektury, järgmine nimetus: inżynier architekt, alates 1970. aastast järgmine nimetus: magister inżynier architekt ja alates 1998. aastast järgmine nimetus: inżynier architekt).

Punktides 1-9 nimetatud dokumentidega peab olema kaasas Poola asjaomase piirkonna arhitektide koja väljaantud liikmetunnistus, mis annab õiguse Poolas arhitektuuri alal tegutseda.

22.

Sloveenia Vabariik

1. ”Univerzitetni diplomirani inženir arhitekture / univerzitetna diplomirana inženirka arhitekture” (kõrgkooli arhitektuuri eriala diplom), mille on väljastanud arhitektuuri teaduskond ja millega on kaasas seaduse alusel tunnustatud arhitektuuri alal pädeva asutuse tunnistus, mis annab õiguse arhitektuuri alal tegutseda,

2. ülikoolidiplom, mida väljastavad tehnikateaduskonnad, kes annavad ”univerzitetni diplomirani inženir (univ.dipl.inž.) /univerzitetna diplomirana inženirka” diplomeid, millega on kaasas seaduse alusel tunnustatud arhitektuuri alal pädeva asutuse tunnistus, mis annab õiguse arhitektuuri alal tegutseda.

23.

Slovakkia Vabariik

1.  Arhitektuuri ja hooneehituse eriala diplom (”architektúra a pozemné staviteľstvo”), mida Slovaki tehnikaülikool (Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas väljastas aastatel 1950-1952 (ametinimetus: Ing.),

2.  arhitektuuri eriala diplom (”architektúra”), mida Slovaki tehnikaülikooli arhitektuuri ja hooneehituse teaduskond (Fakulta architektúry a pozemného staviteľstva, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas väljastas aastatel 1952-1960 (ametinimetus: Ing. arch.),

3.  hooneehituse eriala diplom (”pozemné staviteľstvo”), mida Slovaki tehnikaülikooli arhitektuuri ja hooneehituse teaduskond (Fakulta architektúry a pozemného staviteľstva, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas väljastas aastatel 1952-1960 (ametinimetus: Ing.),

4.  arhitektuuri eriala diplom (”architektúra”), mida Slovaki tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas väljastas aastatel 1961-1976 (ametinimetus: Ing. arch.),

5.  hooneehituse eriala diplom (”pozemné stavby”), mida Slovaki tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas väljastas aastatel 1961-1976 (ametinimetus: Ing.),

6.  arhitektuuri eriala diplom (”architektúra”), mida Slovaki tehnikaülikooli arhitektuuri teaduskond (Fakulta architektúry, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas väljastab alates 1977. aastast (ametinimetus: Ing. arch.),

7.  linnakujunduse eriala diplom (”urbanizmus”), mida Slovaki tehnikaülikooli arhitektuuri teaduskond (Fakulta architektúry, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas väljastab alates 1977. aastast (ametinimetus: Ing. arch.),

8.  hooneehituse eriala diplom (”pozemné stavby”), mida Slovaki tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Slovenská vysoká škola technická) Bratislavas väljastas aastatel 1977-1997 (ametinimetus: Ing.),

9.  arhitektuuri ja hooneehituse eriala diplom (”architektúra a pozemné stavby”), mida Slovaki tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Slovenská technická univerzita) Bratislavas väljastab alates 1998. aastast (ametinimetus: Ing.),

10.  hooneehituse eriala diplom spetsialiseerumisega arhitektuurile (”pozemné stavby - špecializácia: architektúra”), mida Slovaki tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Slovenská technická univerzita) Bratislavas väljastas aastatel 2000-2001 (ametinimetus: Ing.),

11.  hooneehituse ja arhitektuuri eriala diplom (”pozemné stavby a architektúra”), mida Slovaki tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Slovenská technická univerzita) Bratislavas väljastab alates 2001. aastast (ametinimetus: Ing.),

12.  arhitektuuri eriala diplom (”architektúra”), mida kunstiakadeemia (Vysoká škola výtvarných umení) Bratislavas väljastab alates 1969. aastast (kuni 1990. aastani ametinimetus: Akad. arch., aastatel 1990-1992 ametinimetus: Mgr., aastatel 1992-1996 ametinimetus: Mgr. arch., alates 1997. aastast ametinimetus: Mgr. art.),

13.  hooneehituse eriala diplom (”pozemné staviteľstvo”), mida tehnikaülikooli tsiviilehituse teaduskond (Stavebná fakulta, Technická univerzita) Košices väljastas aastatel 1981-1991 (ametinimetus: Ing.).

Punktides 1-13 nimetatud dokumentidega peab olema kaasas:

1.  Slovaki arhitektide koja (Slovenská komora architektov) Bratislavas väljastatud tunnistus ilma spetsialiseerumiseta või spetsialiseerumisega hooneehituse (”pozemné stavby”) või maakasutuse planeerimise (”uśzemné plįnovanie”) erialal,

2.  Slovaki ehitusinseneride koja (Slovenská komora stavebnżch inžinierov) Bratislavas väljastatud tunnistus hooneehituse (”pozemné stavby”) erialal.