Vabariigi Valimiskomisjonmäärusalgtekst-terviktekstvalimisedkordRiigikoguavaldamineavaldatud2006-11-08+02:0012RTL2006-11-21+02:00811509http://www.riigiteataja.ee/akt/127524862006-11-24+02:002010-12-31+02:00maarus_1_10.02.2010.xsd1275248612010-10-28+03:00migraator308023Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord Riigikogu valimistel Määrus kehtestatakse Riigikogu valimise seaduse (edaspidi seadus) § 15 lõike 4 punkti 6 alusel. Käesolevas määruses on sätestatud hääletamise kord Eestis ning rahvusvahelistes ja välisriigi vetes asuvatel Eesti riigilippu kandvatel laevadel (edaspidi laev), samuti hääletamistulemuste ja valimistulemuste kindlakstegemise kord.

]]>11. ÜLDSÄTTED1Valimisjaoskonnad1Valimisjaoskonnad on alalised. Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ning rahvahääletusel korraldatakse hääletamine samades valimisjaoskondades.2Valla- või linnavalitsus moodustab hääletamise korraldamiseks valimisjaoskonnad oma määrusega. Varem vastuvõetud sellekohast määrust võib valla- või linnavalitsus muuta hiljemalt 50. päeval enne valimispäeva, pärast nimetatud tähtpäeva üksnes erakorralistel juhtudel.3Valla- või linnavalitsus määrab igas valimisringkonnas vähemalt ühe valimisjaoskonna, kus valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda.4Valla- või linnavalitsus määrab vallas või linnas (Tallinnas igas linnaosas) valimisjaoskonna, kus saavad hääletada valijad, kelle elukoha andmed selles vallas või linnas on Eesti rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister) kantud valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega.5Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruse muudatustest teavitab valla- või linnavalitsus viivitamata Vabariigi Valimiskomisjoni ja rahvastikuregistri vastutavat töötlejat.6Valla- või linnavalitsus avalikustab valimisjaoskondade andmed enne valimisi ning maakonna valimiskomisjon, Tallinna ja Tartu linna valimiskomisjon (edaspidi maakonna valimiskomisjon) eelhääletamise algusele eelneval nädalal.7Maakonna valimiskomisjon, välja arvatud Harju ja Tartu maakonna valimiskomisjon, määrab oma otsusega hiljemalt 45. päeval enne valimispäeva maakonnakeskuses vähemalt ühe jaoskonna, kus valijad saavad kolmeteistkümnendast kuni üheksanda päevani enne valimispäeva hääletada väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda. Tallinnas ja Tartu linnas määrab vastava jaoskonna linna valimiskomisjon. Maakonna valimiskomisjon avalikustab oma otsuse hiljemalt eelhääletamise algusele eelneval nädalal.8Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud otsusest teavitab maakonna valimiskomisjon viivitamata Vabariigi Valimiskomisjoni ja rahvastikuregistri vastutavat töötlejat.2Jaoskonnakomisjon1Hääletamist valimisjaoskonnas korraldab kohaliku omavalitsuse volikogu poolt hiljemalt 20. päeval enne valimispäeva moodustatud jaoskonnakomisjon.2Jaoskonnakomisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagab valla- või linnavalitsus.3Jaoskonnakomisjoni ülesanne on korraldada hääletamine ja teha kindlaks hääletamistulemused valimisjaoskonnas.3Kordushääletamine ja erakorralised valimised1Lähtudes seaduse § 73 lõikest 2, kordushääletamisel seaduse §-des 40–45, 47 ja 8. peatükis ettenähtut ei kohaldata ning eelhääletamist, väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat hääletamist, elektroonilist hääletamist, kinnipidamiskohas hääletamist ja välisriigis hääletamist ei korraldata.2Kordushääletamist ei korraldata, kui Vabariigi Valimiskomisjon on tunnistanud elektroonilise hääletamise tulemused kehtetuks ja kutsunud elektrooniliselt hääletanud valijaid hääletama valimispäeval seaduse §-s 39 või 46 sätestatud korras.3Riigikogu erakorralised valimised toimuvad varemalt 20. ja hiljemalt 40. päeval pärast valimiste väljakuulutamist. Erakorraliste valimiste toimingute tähtajad kehtestab seaduse § 63 alusel Vabariigi Valimiskomisjon.2HÄÄLETAMISE ETTEVALMISTAMINE4Nõuded hääletamisruumile1Hääletamine valimisjaoskonnas korraldatakse hääletamisruumis, mille valla- või linnavalitsus on määranud vastavalt seaduse § 8 lõikele 2, välja arvatud juhtudel, kui seaduse alusel võib hääletamist korraldada väljaspool hääletamisruumi.2Hääletamiseks valimispäeval ja eelhääletamise päevadel võib määrata erinevad hääletamisruumid.3Hääletamisruumi asukoht märgitakse valijale saadetavale valijakaardile.4Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad, hääletamiskabiinid ja hääletamiskast.5Hääletamissedelite väljaandmise koht tähistatakse nii, et valija näeks, kelle poole tuleb hääletamissedeli saamiseks pöörduda.6Hääletamiskabiine peab hääletamisruumis olema piisavalt, et nende kasutamisel ei tekiks järjekorda.7Hääletamisruumis, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat eelhääletamist, on eelhääletamise ajal eraldi hääletamiskabiin ja hääletamiskast väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate jaoks.8Hääletamisruumis pannakse välja selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri ja erakondade kandidaatide üleriigilised nimekirjad.5Kord hääletamisruumis1Jaoskonnakomisjon valmistab hääletamisruumi hääletamiseks ette, tagab käesoleva korra §-s 4 sätestatud nõuetest kinnipidamise ning peab seal korda. Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele.2Hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi, on igasugune valimisagitatsioon keelatud. Agitatsioon on keelatud ka selle hoone välisseintel, milles asub hääletamisruum.6Nõuded hääletamiskabiinile1Hääletamiskabiin peab võimaldama salajast hääletamist.2Hääletamiskabiinis on laud ja kirjutusvahend ning hääletamiskabiini seinal on selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri.3Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele ettenähtud hääletamiskabiini selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja välja ei panda.4Hääletamiskabiinis peab olema kirjutusvahend, millega kirjutatu on selgesti loetav ja millega kirjutatut ei ole võimalik kustutada.5Hääletamiskabiin peab olema piisavalt valgustatud.7Nõuded hääletamiskastile1Hääletamiskasti mõõtmed on üldjuhul 85 cm (kõrgus) × 50 cm × 50 cm.2Käesoleva korra § 9 lõike 1 punktides 1 ja 3 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud juhtudel võib kasutada väiksemat hääletamiskasti.3Hääletamiskasti kaas on ülestõstetav. Kaanes on ava hääletamissedelite kasti laskmiseks.4Hääletamiskasti ei kaunistata.8Hääletamiskasti pitseerimine1Jaoskonnakomisjon kontrollib hääletamiskasti ja pitseerib selle vahetult enne hääletamise algust.2Hääletamiskast pitseeritakse selliselt, et pitserit rikkumata ei ole võimalik kasti avada. Hääletamiskast pitseeritakse paberiribaga, ribale lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning jaoskonnakomisjoni esimees, samuti vaatlejad, kui nad seda soovivad, kirjutavad sellele oma allkirja ja kuupäeva. Hääletamiskast, mida kasutatakse eelhääletamisel valija elukohajärgses jaoskonnas, suletakse ja pitseeritakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt välja antud turvaplommidega, mille numbrid fikseeritakse.3Hääletamiskasti pitseerimise juures peab viibima vähemalt pool jaoskonnakomisjoni koosseisust.4Hääletamise ajal on hääletamiskasti kaanes olev ava kaetud. See avatakse üksnes hääletamissedeli kasti laskmiseks.9Hääletamiskasti kasutamine1Valimisjaoskond kasutab järgmisi hääletamiskaste:1eelhääletamise kast;2valimispäeval hääletamise kast;3kodus hääletamise kast.2Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist korraldav valimisjaoskond kasutab lisaks hääletamiskasti:1kuhu väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavad valijad lasevad oma hääletamissedelitega ümbrikud;2kuhu asukohas hääletavad valijad lasevad oma hääletamissedelitega ümbrikud.10Hääletamissedel1Hääletamisel kasutatakse Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohaseid hääletamissedeleid.2Vabariigi Valimiskomisjon korraldab hääletamissedelite jaoskonnakomisjonidele ja laevade kaptenitele kättetoimetamise.3Hääletamissedelid antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt eelhääletamise algusele eelnevaks päevaks. Jaoskonnakomisjonile üleantud hääletamissedelite arvu ja nende kättesaamise kohta annab jaoskonnakomisjoni esimees allkirja.4Pärast hääletamissedelite kättesaamist murrab jaoskonnakomisjon sedelid kokku nii, et trükitud tekst jääb sedeli sisekülgedele. Seejärel lööb jaoskonnakomisjon pitsati jäljendi kokkumurtud hääletamissedeli teisele leheküljele, kus on tekst «Riigikogu valimine» ja valimispäeva kuupäev. Laeval hääletamisel kasutatavale hääletamissedelile lööb pitsati jäljendi Vabariigi Valimiskomisjon.5Jaoskonnakomisjonile üleantud hääletamissedelite hoidmist korraldab ja nende säilimise tagab jaoskonnakomisjoni esimees.11Valijakaart ja valijate nimekirjad1Valijakaardile kantakse seaduse § 21 lõikes 2 nimetatud andmed, valija elukohajärgse maakonna valimiskomisjoni telefoninumber ning Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehe aadress.2Valimisjaoskonna valijate nimekirja koostamise ja trükkimise korraldab rahvastikuregistri andmete alusel registri vastutav töötleja.3Valijate nimekiri antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt seitsmendal päeval enne valimispäeva.4Kodus hääletavate valijate nimekiri on väljavõte käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valijate nimekirjast.5Jaoskonnakomisjon, kes korraldab eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, peab eraldi lehtedel järgmisi valijate nimekirju:1väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis hääletavate valijate nimekiri;2väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda valija asukohas, sealhulgas kinnipidamiskohas hääletavate valijate nimekiri.6Laeval peab valijate nimekirja laeva kapten.7Valijate nimekirja kuupäevalahtrisse kirjutatakse valimispäeva kuupäev. Jaoskonnakomisjon märgistab ristiga valijate nimekirja liiki tähistavad lahtri.12Valijate nimekirja koostamine1Valijate nimekiri vormistatakse Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele plangile või arvutiväljatrükina, järgides Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud valijate nimekirja vormi. Elektroonilisel hääletamisel kasutatakse elektroonilist valijate nimekirja.2Valijate nimekirja kantakse valija kohta järgmised andmed:1ees- ja perekonnanimi;2isikukood;3elukoha aadress.3Valijate nimekirja ei kanta isikut, kellel seaduse järgi ei ole õigust hääletamisest osa võtta.4Valijate nimekirja koostaja kannab valijate andmed valijate nimekirja perekonnanimede tähestikulises järjekorras.5Jaoskonnakomisjon kannab valijate andmed kodus hääletavate valijate nimekirja kodus hääletamise taotluste jaoskonnakomisjonile laekumise järjekorras.6Jaoskonnakomisjon kannab valijate andmed väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja neile hääletamissedeli andmise järjekorras.13Valijate nimekirja allakirjutamine1Valimisjaoskonna valijate nimekirjale kirjutab alla valijate nimekirja koostaja – rahvastikuregistri vastutava töötleja esindaja. Jaoskonnakomisjoni esimees kirjutab valijate nimekirjale alla valimispäeval pärast hääletamise lõppemist.2Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda ja kodus hääletavate valijate nimekirjadele kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla jaoskonnakomisjoni esimees.3Elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirjale kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla Vabariigi Valimiskomisjoni esimees.4Laeval hääletanud valijate nimekirjale kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla laeva kapten.14Valijate nimekirja avalikkus1Valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust.2Pärast valimispäeva võivad valijate nimekirjaga põhjendatud huvi korral selleks vajalikus ulatuses tutvuda erakondade volitatud esindajad ning üksikkandidaadid ja nende volitatud esindajad, samuti võib valijate nimekirju kasutada teaduslikul eesmärgil.3Valimiskomisjonid ei väljasta valijate nimekirja koopiaid.15Valijate nimekirja parandamine elukohajärgses valimisjaoskonnas1Kui valija leiab, et tema kohta valijate nimekirja kantud andmetes on viga, esitab ta vea parandamise avalduse jaoskonnakomisjonile, kes edastab selle viivitamata valla- või linnasekretärile.2Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi, vastab avaldajale ning teavitab avalduse läbivaatamise tulemustest jaoskonnakomisjoni.3Vea valijate nimekirjas parandab jaoskonnakomisjon valla- või linnasekretäri teatise alusel.4Kui jaoskonnakomisjonile esitatud dokumentidest nähtub üheselt, et valijate nimekirjas on viga, võib jaoskonnakomisjon selle parandada. Vea parandamisest tuleb viivitamata teatada valla- või linnasekretärile, kes teatab vea parandamisest viivitamata nimekirja koostajale – rahvastikuregistri vastutava töötleja esindajale.5Kui valija andmetes olnud viga parandati esmalt rahvastikuregistris, teatab nimekirja koostaja tehtud parandusest valla- või linnasekretäri kaudu jaoskonnakomisjonile. Jaoskonnakomisjon teeb valla- või linnasekretäri teatise alusel viivitamata paranduse valijate nimekirjas.6Valijate nimekirjas vea parandanud jaoskonnakomisjoni liige kirjutab nimekirja märkuste lahtrisse märke «parandus õige», parandamise aluse ja kuupäeva ning oma allkirja.16Valijate nimekirja muutmine elukohajärgses valimisjaoskonnas1Valija võib taotleda valijate nimekirjas muudatuste tegemist. Pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva elukoha aadressiandmetes tehtud muudatusi arvesse ei võeta ja valija, kelle elukoha andmed muutuvad, jääb rahvastikuregistrijärgse eelmise elukoha valimisjaoskonna valijate nimekirja.2Valijate nimekirjas tehakse muudatus üksnes juhul, kui:1valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nimekirjas, kuid kellel seaduse kohaselt on õigus hääletamisest osa võtta;2valijate nimekirjast tuleb kustutada isik, kellel ei ole õigust hääletamisest osa võtta.3Valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse valla- või linnasekretärile. Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi ja vastab isikule viivitamata.4Kui valija esitab valijate nimekirja muutmise taotluse jaoskonnakomisjonile, edastab jaoskonnakomisjon selle viivitamata valla- või linnasekretärile.5Kui isik kantakse rahvastikuregistrisse või kui muudetakse valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid selliselt, et see toob kaasa isiku kandmise valijate nimekirja, teavitab valla- või linnasekretär sellest jaoskonnakomisjoni viivitamata.6Jaoskonnakomisjoni liige kannab valija valla- või linnasekretäri teatise alusel valijate nimekirja, kirjutades:1valija andmed Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele valijate nimekirja plangile;2märkuste lahtrisse valija andmete nimekirja kandmise aluse, kuupäeva ja oma allkirja.7Jaoskonnakomisjoni liige kustutab valija valla- või linnasekretäri teatise alusel valijate nimekirjast, kirjutades valijate nimekirja märkustelahtrisse valija nimekirjast kustutamise aluse, kuupäeva ja oma allkirja.8Kui valla- või linnasekretär jätab valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitatud avalduse rahuldamata, teavitab ta sellest viivitamata avalduse esitanud isikut kirjalikult koos põhjendusega.9Valija võib vastavalt seaduse § 25 lõikele 5 esitada valla- või linnasekretäri toimingu peale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule. Kaebus esitatakse valla- või linnasekretärile, kes edastab kaebuse ja oma kirjaliku selgituse 24 tunni jooksul asukohajärgsele halduskohtule. Kui halduskohus kaebuse rahuldab, kantakse isik viivitamata rahvastikuregistrisse või muudetakse tema andmeid ning see tehakse jaoskonnakomisjonile viivitamata teatavaks.17Kandidaatide nimekirjad1Vabariigi Valimiskomisjon koostab valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja. Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja ja erakonna kandidaatide üleriigilise nimekirja iga lehekülje paremasse alanurka lüüakse maakonna valimiskomisjoni pitsati jäljend. Laeval kasutatava nimekirja iga lehekülje paremasse alanurka lüüakse Vabariigi Valimiskomisjoni pitsati jäljend.2Vabariigi Valimiskomisjon korraldab maakonna valimiskomisjonide kaudu valimisringkondade koondnimekirjade ja erakonna kandidaatide üleriigiliste nimekirjade jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise.3Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja paneb jaoskonnakomisjon hääletamisruumis välja nii, et see on nähtav kõigile hääletamisruumis viibijaile. Valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja paneb jaoskonnakomisjon ka hääletamiskabiinide seinale, välja arvatud kabiin, mis on ette nähtud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele.4Teiste valimisringkondade kandidaatide koondnimekirju hääletamisruumis ega hääletamiskabiinis välja ei panda.5Erakonna kandidaatide üleriigilised nimekirjad paneb jaoskonnakomisjon hääletamisruumis välja selliselt, et need oleksid nähtavad kõigile hääletamisruumis viibijaile.6Kandidaatide nimekirjad antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt eelhääletamise algusele eelnevaks päevaks.7Kandidaatide nimekirjad on jaoskonnakomisjoni liikmetel kaasas, kui hääletamist korraldatakse väljaspool hääletamisruumi.18Kandidaatide nimekirjade parandamine ja muutmine1Kõik parandused ja muudatused registreeritud kandidaatide kohta kantakse viivitamata valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja ja erakonna kandidaatide üleriigilisse nimekirja, nimekiri trükitakse uuesti ja saadetakse kõigile vastavatele jaoskonnakomisjonidele. Eelmine nimekiri hävitatakse.2Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjad ja erakonna kandidaatide üleriigilised nimekirjad on jaoskonnakomisjonidele üle antud ja uut nimekirja ei ole võimalik saata, teeb muudatuse või paranduse nimekirja jaoskonnakomisjoni liige, kirjutades märke tegemise kuupäeva ja oma allkirja ning kinnitades paranduse või muudatuse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendiga. Laeval teeb nimekirja muudatuse või paranduse laeva kapten.3Kandidaatide nimekirju ei muudeta pärast eelhääletamise algust.19Muud valimisdokumendid ja pitsatidValijate nimekirjade plangid, ümbrikud hääletamissedelite jaoks, hääletamistulemuste protokolli plangid ning pitsati annab maakonna valimiskomisjon jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt eelhääletamise algusele eelnevaks päevaks. Valimiskomisjoni pitsati hoidmise ja kasutamise eest vastutab komisjoni esimees.20Elektroonilise hääletamise ettevalmistamine1Rahvastikuregistri vastutav töötleja edastab Vabariigi Valimiskomisjonile esialgsed valijate elektroonilised nimekirjad kahekümnendal päeval enne valimispäeva ja uuendatud andmetega nimekirjad hiljemalt seitsmendal päeval enne valimispäeva.2Iga valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri ja valijate elektroonilised nimekirjad sisestatakse elektroonilise hääletamise infosüsteemi hiljemalt seitsmendal päeval enne valimispäeva.3Elektroonilise hääletamise toimumise ajal kuuendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva edastab rahvastikuregistri vastutav töötleja Vabariigi Valimiskomisjonile valijate nimekirja muudatused vähemalt üks kord päevas. Vabariigi Valimiskomisjon sisestab need elektroonilise hääletamise süsteemi vähemalt üks kord päevas.4Vabariigi Valimiskomisjon on elektroonilise hääletamise süsteemi võtmehaldur.5Enne elektroonilise hääletamise algust luuakse elektroonilise hääletamise süsteemile võtmepaar. Võtme üks osa salastab valija arvutist edastatava hääle, teine osa, mis on vajalik häälte avamiseks valimispäeval pärast hääletamise lõppu, jaotatakse Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete vahel. Võtmehalduse protseduuride sooritamiseks peab kohal olema üle poole komisjoni liikmetest.3HÄÄLETAMISE ÜLDEESKIRI21Hääletamise üldeeskiri1Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele kehtiva isikut tõendava dokumendi. Isikut tõendav dokument on riigiasutuse väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi, sünniaeg või isikukood ja foto. Valija võib oma isikut tõendada ka muu dokumendiga, kui dokument on kehtestatud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga ning sellele on kantud kasutaja nimi, foto ja sünniaeg või isikukood ning dokument on kehtiv.2Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli valijate nimekirja alusel.3Jaoskonnakomisjoni liige ei anna valijale defektiga hääletamissedelit.4Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja valijate nimekirja allkirjalahtrisse.5Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis teiste isikute juuresolekuta.6Valija täidab hääletamissedeli ise.7Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu ise võimeline hääletamissedelit täitma, võib seda tema palvel ja juuresolekul teha teine valija, kuid mitte oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaat.8Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta ühe oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab.9Kui valija rikub hääletamissedeli või avastab, et sedel on defektiga, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel.10Valija ei või hääletamissedelit hääletamisruumist välja viia.11Valija peab rikutud, defektiga või kasutamata hääletamissedeli tagastama jaoskonnakomisjonile. Kui valija on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta selle enne hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei ole loetav. Valija tagastatud kasutamata hääletamissedelile tehakse valija juuresolekul märge «tagastatud» ja sedelit hääletamistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata.12Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele, kes lööb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi.13Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskasti ise. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu ise võimeline hääletamissedelit hääletamiskasti laskma, võib seda tema palvel teha mõni teine valija tema juuresolekul.4EELHÄÄLETAMINE22Eelhääletamise üldeeskiri1Eelhääletamine toimub:1kolmeteistkümnendast päevast kuni üheksanda päevani enne valimispäeva maakonna valimiskomisjoni määratud valimisjaoskonnas. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00;2kuuendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva kõigis valimisjaoskondades, väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis, valija asukohas ning kinnipidamiskohas. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00;3kuuendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva elektrooniliselt. Hääletamine algab kuuendal päeval enne valimispäeva kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni eelhääletamise lõpuni neljandal päeval enne valimispäeva kell 20.00.2Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes selleks eelhääletamise päevaks on saanud 18-aastaseks.3Kolmeteistkümnendast kuni üheksanda päevani enne valimispäeva hääletamist korraldavas valimisjaoskonnas võivad hääletada kõik valijad, sealhulgas ka valijad, kellele see valimisjaoskond on elukohajärgne valimisjaoskond. Hääletamine korraldatakse käesoleva määruse §-s 25 märgitud korras.4Eelhääletamise ajal valija elukohajärgses valimisjaoskonnas kodus hääletamist ei korraldata.5Iga eelhääletamise päeva lõpul edastab jaoskonnakomisjon esialgse teabe hääletamisest osavõtu kohta.23Eelhääletamine elukohajärgse valimisjaoskonna hääletamisruumis1Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.2Eelhääletamine toimub käesoleva määruse §-s 21 ettenähtud korras.3Jaoskonnakomisjoni liige märgib hääletamissedeli saanud valija kohta valijate nimekirja märkuste lahtrisse eelhääletamise kuupäeva.24Toimingud hääletamiskasti ja valimisdokumentidega eelhääletamise päevadel1Eelhääletamise ajal pitseerib jaoskonnakomisjon hääletamiskasti ava iga päev pärast hääletamise lõppemist ning hoiab hääletamiskasti ja valimisdokumente eelhääletamise päevadel ning eelhääletamisele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed.2Hääletamiskasti ava pitseeritakse paberiribaga, ribale lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning jaoskonnakomisjoni esimees, samuti vaatlejad, kui nad seda soovivad, kirjutavad sellele oma allkirja ja kuupäeva. Hääletamiskasti, mida kasutatakse eelhääletamisel valija elukohajärgses jaoskonnas, ava suletakse ja pitseeritakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt välja antud turvaplommiga, mille number fikseeritakse.3Järgmisel eelhääletamise päeval kontrollib jaoskonnakomisjon enne hääletamise algust hääletamiskasti ja selle ava pitseri ning valimisdokumentide seisukorda.4Kui pitser või valimisdokumendid on rikutud või valimisdokumendid kadunud, koostab jaoskonnakomisjon rikkumise kohta akti, milles märgitakse valijate nimekirja, hääletamissedelite ja muude valimisdokumentide ning hääletamiskasti seisukord. Aktile kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Jaoskonnakomisjon teavitab juhtunust viivitamata maakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitab Vabariigi Valimiskomisjoni.5Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud toiminguid teeb jaoskonnakomisjon otsuse hääletamise jätkamise või lõpetamise kohta. Hääletamist jätkatakse, kui valijate nimekirja rikkumine võimaldab hääletamist jätkata ning hääletamiskasti ega selle ava pitserit ei ole rikutud.6Kui valijate nimekirja rikkumine ei võimalda hääletamist jätkata või hääletamiskasti või selle ava pitser on rikutud, tühistab jaoskonnakomisjon kõik hääletamiskastis olevad hääletamissedelid ja protokollib oma otsuse. Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiseks vajalikud ettevalmistused ning hääletamist alustatakse uuesti. Oma otsusest teavitab jaoskonnakomisjon viivitamata maakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitab Vabariigi Valimiskomisjoni. Hääletamise lõpetamisest ja selle uuesti alustamisest teavitavad valimiskomisjonid valijaid.25Eelhääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis1Maakonna valimiskomisjoni või valla- või linnavalitsuse määratud valimisjaoskonnas korraldab jaoskonnakomisjon hääletamise käesoleva korra § 21 lõigetes 1, 3, 6–11, § 23 lõikes 1 ja §-s 24 sätestatut järgides.2Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija andmed vormikohasele valijate nimekirja plangile ning märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva.3Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja.4Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse.5Valija täidab hääletamissedeli väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele ettenähtud hääletamiskabiinis teiste isikute juuresolekuta.6Pärast hääletamissedeli täitmist paneb valija sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud välimisse ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija või jaoskonnakomisjoni liige valija nime, isikukoodi ja rahvastikuregistri järgse elukoha aadressi seisuga 30 päeva enne valimispäeva. Samuti märgistab valija või jaoskonnakomisjoni liige ümbrikul ristiga lahtri «väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuval eelhääletamisel». Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti.26Valija asukohas hääletamise taotluse esitamine1Kui väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletada sooviv valija oma terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist asukohas (sealhulgas haiglas).2Asukohas hääletamise korraldamiseks peab valija esitama lähimale väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletamist korraldavale jaoskonnakomisjonile või valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) eelhääletamise viimase päeva kella 16.00-ni kirjaliku taotluse hääletamiseks oma asukohas.3Taotluses tuleb märkida valija asukohas hääletamise taotlemise põhjus.4Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Kui taotlus esitatakse valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) registreerib see taotluse ja edastab selle vastavale jaoskonnakomisjonile.5Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest selle esitajat.27Eelhääletamine valija asukohas1Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget. Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et jaoskonnakomisjoni liikmed ei ole sama erakonna liikmed või sama erakonna ettepanekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud.2Hääletamine korraldatakse käesoleva korra § 21 lõigetes 1, 3, 6–11, §-s 24 ning § 25 lõigetes 2, 3, 4 ja 6 sätestatut järgides.28Elektrooniline hääletamine1Valija saab kuuendast kuni neljanda päevani enne valimispäeva hääletada elektrooniliselt veebilehel www.valimised.ee. Valija hääletab ise.2Valija tõendab oma isikut isikutunnistusele kantud digitaalset isikutuvastust võimaldava sertifikaadi alusel.3Pärast valija isiku tuvastamist kuvatakse veebilehel valijale tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri.4Valija märgistab oma elukohajärgse valimisringkonna selle kandidaadi nime, kelle poolt ta hääletab, ning kinnitab hääletamist digitaalallkirja andmisega isikutunnistusele kantud digitaalallkirja sertifikaadi alusel.5Valija saab veebilehel teate hääle vastuvõtmise kohta.6Valijal on õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta:1hääletades uuesti elektrooniliselt käesoleva määruse § 22 lõike 1 punktis 3 ettenähtud ajal;2hääletades hääletamissedeliga käesoleva määruse § 23, § 25, § 27, § 29 või § 30 ettenähtud korras.7Elektrooniliselt antud häält valimispäeval muuta ei saa.29Eelhääletamine kinnipidamiskohas1Kinnipidamiskohas korraldatakse hääletamine kuuendast kuni neljanda päevani kinnipidamiskoha juhi kirjaliku taotluse alusel.2Kinnipidamiskoha juht esitab hääletamise korraldamise taotluse lähimale eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda korraldavale jaoskonnakomisjonile hiljemalt viiendal päeval enne valimispäeval.3Eelhääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva korra § 21 lõigetes 1, 3, 6–11, §-s 24 ning § 25 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatut järgides.4Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija andmed Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele valijate nimekirja plangile ning märkuste lahtrisse märke «K» ja hääletamise kuupäeva.5Kinnipidamiskohas hääletanute hääletamissedelitega tehakse käesoleva korra § 32, 33 ja 34 ettenähtud toimingud.30Välisriigis elava valija hääletamine Eestis1Välisriigis elav valija, kes on kantud alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirja ja kes ei ole hääletanud välisriigis hääletamiseks ettenähtud korras, võib hääletada eelhääletamise ajal valimisjaoskonnas, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat hääletamist.2Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi ning ta kantakse väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletavate valijate nimekirja.3Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja tema valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja. Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse.4Valija täidab hääletamissedeli käesoleva korra § 21 lõigetes 3, 6–11 ja § 25 lõikes 5 ettenähtut järgides.5Valija paneb täidetud sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud välimisse ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab valija või jaoskonnakomisjoni liige valija nime, isikukoodi, elukoha aadressi ja valimisringkonna numbri. Samuti märgib valija ümbrikul ristiga lahtri «välisriigis hääletamisel». Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti.31Hääletamine laeval1Kui Eesti riigilippu kandev laev, millel on valijaid, asub eelhääletamise päevadel ja valimiste päeval rahvusvahelistes või välisriigi vetes, võib selle laeva kapten esitada Vabariigi Valimiskomisjonile kirjaliku taotluse laeval hääletamise korraldamiseks.2Taotluses märgib kapten laeval viibivate hääletada soovivate hääleõiguslike Eesti kodanike arvu ja hääletamise aja.3Hääletamise aja määramisel peab kapten arvestama, et hääletamissedelid laekuksid Vabariigi Valimiskomisjonile hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva.4Vabariigi Valimiskomisjon annab taotluse esitanud kaptenile valijate nimekirja plangid, hääletamissedelid, ümbrikud, valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjad ja erakonna kandidaatide üleriigilised nimekirjad. Valijate nimekirja koostamisel märgitakse nimekirja lahtrisse «vald/linn» laeva nimi.5Käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud valimisdokumentide hoidmist korraldab ning nende säilimise eest vastutab kapten.6Laeval korraldab hääletamist kapten seaduses ja käesoleva korra § 21 lõigetes 1, 3, 6–9 ja 11 ning § 25 lõigetes 3 ja 6 sätestatut järgides. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja laeva kapteni koostatud valijate nimekirja allkirjalahtrisse.7Pärast hääletamise lõppemist saadab kapten valijate nimekirjad ja hääletamissedelitega ümbrikud, samuti kasutamata jäänud hääletamissedelid ja ümbrikud Vabariigi Valimiskomisjonile. Kasutamata jäänud hääletamissedelid kustutab kapten sedeli nurga äralõikamisega.8Valimiskomisjonid teevad laevade kaptenitelt laekunud hääletamissedelitega käesoleva korra § 32, § 33 ja § 34 vastavates sätetes ettenähtud toimingud.32Toimingud välisriigis elavate ja Eestis hääletanud valijate hääletamissedelitega1Pärast käesoleva korra § 33 lõikes 1 ettenähtud korras hääletamiskasti avamist pakib jaoskonnakomisjon alaliselt välisriigis elavate, kuid Eestis hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud valimisringkondade kaupa eraldi muudest ümbrikutest ning edastab need viivitamata oma asukohajärgse maakonna valimiskomisjonile.2Maakonna valimiskomisjon edastab jaoskonnakomisjonidelt laekunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud ümbrikud Vabariigi Valimiskomisjonile teisel päeval enne valimispäeva kella 11.00-ks.3Vabariigi Valimiskomisjon kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud ümbrikke ning edastab need maakonna valimiskomisjonile Vabariigi Valimiskomisjoni määruse «Välisriigis hääletamise kord Riigikogu valimistel» § 9 lõigetes 4–7 sätestatut järgides. Edastamata ümbrike kohta koostatakse akt, milles märgitakse edastamata ümbrike arv, tuuakse ära ümbrikule kantud andmed ja põhjused, miks ümbrikke ei edastatud.4Saanud Vabariigi Valimiskomisjonilt alaliselt välisriigis elavate ja Eestis hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud, avab maakonna valimiskomisjon välimise ümbriku ning paneb sisemise, hääletamissedeliga ümbriku välisriigis hääletamiseks ettenähtud korras hääletanute hääletamissedeleid sisaldavate ümbrikute hulka ning korraldab nende hoidmist kuni nende avamiseni hääletamistulemuste kindlakstegemiseks.5Sisemised ümbrikud avab maakonna valimiskomisjon valimiste päeval varemalt kell 19.00. Seejärel paneb maakonna valimiskomisjon iga hääletamissedeli välisküljele temale Vabariigi Valimiskomisjoni poolt selleks antud jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi.33Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletanud valijate hääletamissedelite edastamine jaoskonnakomisjonidele1Jaoskonnakomisjon avab eelhääletamise viimasel päeval pärast hääletamise lõppemist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikke sisaldavad hääletamiskastid. Avamise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.2Jaoskonnakomisjon kontrollib, kas väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletanud valija hääletamissedeliga ümbrikule on märgitud valija rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress seisuga 30 päeva enne valimispäeva ja märgib ümbrikule valija elukohajärgse valimisjaoskonna numbri.3Jaoskonnakomisjon sorteerib ja pakib hääletamissedelitega ümbrikud maakondade ning Tallinna ja Tartu linna kaupa. Pakile kirjutatakse, millise maakonna, Tallinna või Tartu linna, hääletamissedelitega ümbrikud on pakis ja kui palju neid on. Kirjele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Jaoskonnakomisjon edastab pakitud ümbrikud koos väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate nimekirjadega viivitamata oma asukohajärgse maakonna valimiskomisjonile. Maakonna valimiskomisjon kontrollib sorteerimise õigsust.4Maakonna valimiskomisjon edastab teiste maakondade valijate hääletamissedelitega ümbrikud koos eelmises lõikes nimetatud valijate nimekirjadega Vabariigi Valimiskomisjonile teisel päeval enne valimispäeva kella 11.00-ks.5Sama maakonna valijate hääletamissedelitega ümbrikud edastab maakonna valimiskomisjon vastavatele jaoskonnakomisjonidele üheaegselt teistelt maakondadelt Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu saadud selle maakonna valijate hääletamissedelitega ümbrikega hiljemalt valimispäevale eelneval päeval.34Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletanud valijate hääletamissedelite arvestamine1Saanud maakonna valimiskomisjonilt hääletamissedelitega ümbrikud, kontrollib jaoskonnakomisjon, kas valija on kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja ja kas valija ei ole hääletanud mitu korda. Kontrollimise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.2Jaoskonnakomisjon jätab kõik valija hääletamissedelitega ümbrikud hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestamata ja protokollib oma otsuse kui valija:1ei ole kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja;2on väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud mitu korda;3on hääletanud nii elukohajärgses valimisjaoskonnas kui ka väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda.3Kui valija on väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletanud ühe korra ja ta ei ole hääletanud elukohajärgses valimisjaoskonnas, teeb jaoskonnakomisjoni liige märke «V» valijate nimekirja allkirjalahtrisse.4Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 ettenähtud toiminguid avab jaoskonnakomisjon välimised ümbrikud ning laseb sisemised hääletamissedelitega ümbrikud eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti ja pitseerib hääletamiskasti ava uuesti käesoleva korra § 24 lõikes 2 ettenähtud korras.5Kui hääletamiskasti ava pitseerimiseks kasutatud paberiribal on vaatlejate allkirjad, tuleb kasti avamisest vaatlejatele eelnevalt teatada. Vaatlejal on õigus viibida hääletamiskasti avamise juures. Kui vaatleja ei osale kasti avamisel, on jaoskonnakomisjonil sellest olenemata õigus hääletamiskast avada.6Kui jaoskonnakomisjon on saanud eksituse tõttu selle valija hääletamissedeliga ümbriku, kelle elukoht on teise valimisjaoskonna piirides, saadab jaoskonnakomisjon ümbriku viivitamata maakonna valimiskomisjonile. Viimane edastab ümbriku viivitamata asjaomasele jaoskonnakomisjonile.7Kui valija on märkinud ümbrikule aadressi, mille järgi valija elukoht on selle valimisjaoskonna piirides, kuid valijat ei ole selle valimisjaoskonna valijate nimekirjas, jätab jaoskonnakomisjon tema hääletamissedeliga ümbriku hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestamata.8Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 7 sätestatud juhtudel ei ava jaoskonnakomisjon ümbrikku ning hääletamissedelit hääletamiskasti ei lase. Avamata ümbrike kohta koostatakse akt, milles märgitakse avamata ümbrike arv, ümbrikule kantud andmed ja põhjused, miks ümbrikke ei avatud. Ümbrikus olevat hääletamissedelit säilitatakse valimispäevani ning pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist saadetakse see koos muude valimisdokumentidega maakonna valimiskomisjonile, kes korraldab selle hävitamise käesoleva korra paragrahvi 51 lõike 1 kohaselt.35Elektrooniliselt antud häälte arvestamine1Mitme elektrooniliselt antud hääle puhul arvestatakse valija viimasena antud häält.2Pärast elektroonilise hääletamise lõppu koostab Vabariigi Valimiskomisjon elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja ning edastab valimisjaoskondade kaupa nimekirja väljavõtted maakonna valimiskomisjonidele hiljemalt teisel päeval enne valimispäeva. Kui valimisjaoskonnas elektrooniliselt hääletanuid ei ole, edastab Vabariigi Valimiskomisjon jaoskonnakomisjonile vastava teate. Maakonna valimiskomisjon edastab nimekirja väljavõtted ja teated jaoskonnakomisjonidele hiljemalt valimispäevale eelneval päeval.3Kui valija on hääletanud elektrooniliselt, teeb jaoskonnakomisjoni liige märke «E» valijate nimekirja allkirjalahtrisse .4Kui valija on hääletanud nii elektrooniliselt kui hääletamissedeliga, arvestatakse valija hääletamissedelit. Elektroonilise hääle tühistab Vabariigi Valimiskomisjon.5Kui valija on hääletanud mitu korda väljaspool elukohajärgset jaoskonda ja elektrooniliselt, jäetakse kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud ja elektrooniliselt antud hääl arvestamata. Elektroonilise hääle tühistab Vabariigi Valimiskomisjon.6Elektroonilise hääle tühistamiseks koostab jaoskonnakomisjon Vabariigi Valimiskomisjonile edastamiseks asjakohase teatise, mille alusel Vabariigi Valimiskomisjon tühistab valija elektrooniliselt antud hääle. Teatisele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Teatise andmed sisestatakse valimiste infosüsteemi hiljemalt kell 12.00 valimispäeval. Teatis koostatakse ja edastatakse ka juhul, kui jaoskonnas tühistatavaid elektroonilisi hääli ei ole.5HÄÄLETAMINE VALIMISPÄEVAL36Valimispäeval hääletamise üldeeskiri1Valimispäeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00.2Valimispäeval saab valija hääletada üksnes selles valimisjaoskonnas, mille valijate nimekirja ta on kantud.3Valija hääletab valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis või taotleb hääletamist kodus.37Hääletamine hääletamisruumisHääletamine toimub käesoleva korra §-s 21 ettenähtud korras.38Kodus hääletamise taotluse esitamine1Kui valija ei saa terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist kodus.2Kodus hääletamist korraldatakse valimisjaoskonna territooriumil asuvas valija eluruumis.3Kodus hääletamisega samal viisil korraldatakse hääletamist ka sama valimisjaoskonna valijate nimekirja kantud valijate hääletamist, kes viibivad selle valimisjaoskonna piirides asuvas haiglas.4Kodus hääletamise korraldamiseks peab valija esitama elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) või jaoskonnakomisjonile valimispäeval kuni kella 16.00-ni kirjaliku taotluse. Taotluses tuleb märkida kodus hääletamise taotlemise põhjus.5Kodus hääletamise kirjalik taotlus saadetakse posti teel valla- või linnavalitsuse (Tallinnas linnaosavalitsuse) või valija elukoha järgse jaoskonnakomisjoni aadressil või toimetatakse kohale muul viisil.6Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Kui taotlus esitatakse valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele), registreerib see taotluse ja edastab asjaomasele jaoskonnakomisjonile.7Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest selle esitajat.39Kodus hääletamise korraldamine1Jaoskonnakomisjon kannab kodus hääletamist taotlenud valija andmed selle valimisjaoskonna valijate nimekirja alusel kodus hääletavate valijate nimekirja. Valija järjekorranumbrina kodus hääletavate valijate nimekirjas märgitakse tema järjekorranumber selle valimisjaoskonna valijate nimekirjas.2Pärast valija andmete kandmist kodus hääletavate valijate nimekirja tehakse valija kohta selle valimisjaoskonna valijate nimekirja märkuste lahtrisse märge «hääletab kodus».3Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva korra § 21 lõigetes 1–3, 6–9 ja 11 sätestatut järgides. Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et jaoskonnakomisjoni liikmed ei ole sama erakonna liikmed või sama erakonna ettepanekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud.4Kodus hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse.5Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning laseb selle hääletamiskasti.6Kodus hääletanud valija kohta teeb jaoskonnakomisjon selle valimisjaoskonna valijate nimekirja allkirjalahtrisse märke «hääletas kodus». Kui valija ei hääletanud kodus, kustutab jaoskonnakomisjon selle valimisjaoskonna valijate nimekirja tehtud märke «hääletab kodus» läbikriipsutamisega ning teeb kodus hääletavate valijate nimekirja märkuste lahtrisse märke «ei hääletanud kodus».7Kui kodus hääletamist taotlenud valija ilmub hääletamisruumi hääletama ajal, mil jaoskonnakomisjoni liikmed läksid korraldama kodus hääletamist, ei lubata valijal hääletada enne jaoskonnakomisjoni liikmete tagasitulekut.8Kodus hääletanute hääletamissedeleid sisaldav hääletamiskast avatakse valimispäeval pärast hääletamise lõppemist.6HÄÄLETAMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE40Eelhääletamisel antud häälte lugemine1Jaoskonnakomisjon avab eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti eelhääletamisel antud häälte lugemiseks valimispäeval varemalt kell 19.00, arvestusega, et lugemine lõpetatakse hiljemalt kell 20.00. Avamise juures peab olema vähemalt kolm komisjoni liiget või asendusliiget.2Eelhääletamisel antud hääled loetakse hääletamisruumist eraldi asuvas ruumis.3Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanute hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ning neis olevaid sedeleid arvestatakse eelhääletamise tulemuste kokkuvõtete tegemisel ja hoitakse eraldi teistest hääletamissedelitest kuni neile jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi löömiseni.4Eelhääletamise tulemuste kohta koostatakse kokkuvõte, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Eelhääletamise tulemused võib sisestada koheselt valimiste infosüsteemi või edastatakse pärast kella 20.00 viivitamata maakonna valimiskomisjonile või Vabariigi Valimiskomisjonile.5Eelhääletamise tulemusi ei avaldata enne kella 20.00.6Eelhääletamisel antud häälte lugemine valimisjaoskonnas on avalik. Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma jaoskonnakomisjoni liikmete suulisi korraldusi. Häältelugemise juures viibivad isikud ei või võtta ruumi, kus hääli loetakse, kaasa sidevahendeid ega lahkuda sealt enne kella 20.00.41Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisjaoskonnas1Jaoskonnakomisjon avab valimispäeval kasutatud hääletamiskastid valimispäeval pärast hääletamise lõppemist, see on pärast kella 20.00. Avamise juures peab olema üle poole jaoskonnakomisjoni koosseisust. Hääletamistulemused tehakse jaoskonnakomisjonis kindlaks avalikult.2Enne hääletamiskastide avamist peab jaoskonnakomisjon üle lugema ja kustutama kõik valijatele välja andmata jäänud ning valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid. Hääletamissedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega.3Enne hääletamiskasti avamist teeb jaoskonnakomisjon valijate nimekirjade alusel kindlaks nimekirjadesse kantud valijate arvu ja nimekirjadesse hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade ja märkuste alusel esialgse hääletamisest osavõtnute arvu ning edastab selle viivitamata Vabariigi Valimiskomisjonile. Arvestada tuleb valijate nimekirja märkeid väljaspool elukohta eelhääletanud, elektrooniliselt hääletanud ja kodus hääletanud valijate kohta. Valijate arv kantakse vormikohasesse protokolli.4Hääletamiskasti avamisel kontrollitakse sellel oleva pitseri seisukorda.5Kodus hääletanute hääletamissedelite välisküljele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning sedelid pannakse hääletamisruumis hääletanute sedelite hulka.6Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanute hääletamissedelite välisküljele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend.7Jaoskonnakomisjon teeb kindlaks nii eelhääletamisel kui valimispäeval kasutatud hääletamiskastides olnud sedelite arvu, kehtetute sedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli.8Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel:1millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit;2millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks;3millele kirjutatud numbriga kandidaati ei kandideeri selles valimisringkonnas;4millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber on parandatud või5millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav.9Kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel kehtivaks.42Hääletamistulemuste protokolli koostamine1Hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse vormikohane protokoll.2Hääletamistulemuste protokoll täidetakse järgmiselt:1lahtrisse «Kuupäev» kirjutatakse protokolli täitmise päev, kuu ja aasta;2lahtrisse «Täitmise kellaaeg» kirjutatakse protokolli täitmise lõpetamise kellaaeg (näiteks 22.15);3lahtrisse «A» kirjutatakse valijate arv valijate nimekirjades valimispäeva kella 20.00 seisuga;4lahtrisse «B» kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud täitmata hääletamissedelite arv;5lahtritesse «C» kirjutatakse elukohajärgses valimisjaoskonnas hääletanud valijatele välja antud hääletamissedelite arv, sealhulgas kodus hääletanutele väljaantud hääletamissedelite arv valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu järgi;6lahtri «D» täidab jaoskonnakomisjon, kes korraldas hääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. Sinna kirjutatakse eelhääletamise ajal väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijatele antud sedelite arv vastavates valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu järgi. Lahter täidetakse pärast eelhääletamise lõppemist neljandal päeval enne valimispäeva;7lahtrisse «E» kirjutatakse valijate tagastatud rikutud hääletamissedelite arv;8lahtrisse «F» kirjutatakse valijatele välja andmata jäänud hääletamissedelite arv;9lahtrisse «G» kirjutatakse hääletamiskastis olevate hääletamissedelite arv;10lahtrisse «H» kirjutatakse kehtivate hääletamissedelite arv;11lahtrisse «I» kirjutatakse kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arv;12lahtrisse «J» kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud ja arvestatud sedelitega ümbrike arv, s.t väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud selle valimisjaoskonna valijate arv.13lahtrisse «K» kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud ja arvestamata jäetud sedelitega ümbrike arv;14lahtrisse «L» kirjutatakse kodus hääletanud valijate arv valijate nimekirjas olevate vastavate märgete arvu järgi;15lahtrisse «M» kirjutatakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt edastatud elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja alusel elektrooniliselt hääletanute arv;16lahtrisse «N» kirjutatakse tühistatavate elektrooniliste häälte arv Vabariigi Valimiskomisjonile edastatud tühistamise teatiste alusel;17protokolli vasakus veerus olevatesse erakondade nimede lühenditega tähistatud lahtritesse kirjutatakse erakonna kandidaatidele antud häälte summa. Kui valimisringkonnas kandideeris üksikkandidaate, kirjutatakse neile antud häälte summa protokolli vasaku veeru eelviimasesse lahtrisse;18kandidaadi registreerimisnumbriga tähistatud lahtritesse kirjutatakse vastavale kandidaadile antud häälte arv;19lahtrisse «Kokku» kirjutatakse kehtivate häälte koguarv;20protokolli tühjaks jäänud lahtritesse kirjutatakse arv «0».3Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 12, 13, 15 ja 16 nimetatud lahtrid täidetakse hiljemalt valimispäevale eelneval päeval pärast ümbrike ja elektrooniliselt hääletanute nimekirjade kättesaamist ja kontrollimist.4Hääletamistulemuste protokolli koostamisel kontrollib jaoskonnakomisjon protokollis olevate arvude õigsust järgmiselt:1lahtris «B» olev arv peab olema võrdne lahtrites «C», «D», «E» ja «F» olevate arvude summaga;2lahtris «G» olev arv peab olema võrdne lahtrites «H» ja «I» olevate arvude summaga;3lahtris «H» olev arv peab olema võrdne lahtris «Kokku» oleva arvuga;4lahtris «G» olev arv ei saa olla suurem kui lahtrites «C» ja «J» olevate arvude summa;5erakonna häälte arv peab olema võrdne tema kandidaatidele antud häälte summaga. Kontrollida tuleb ka üksikkandidaatidele antud häälte summa õigsust;6lahtris «Kokku» olev arv peab olema võrdne erakondadele ja üksikkandidaatidele antud häälte summaga.5Protokolli vastavasse lahtrisse kirjutab nime ja allkirja komisjoni esimees. Protokolli andmed sisestatakse kohe valimiste infosüsteemi.43Hääletamissedelite korrastamine jaoskonnakomisjonis1Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakib jaoskonnakomisjon eraldi:1hääletamiskastides olnud kehtivad hääletamissedelid kandidaatide kaupa;2kehtetud hääletamissedelid;3valijatele välja andmata jäänud hääletamissedelid;4valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid;5valijate tagastatud kasutamata hääletamissedelid.2Pakile märgitakse, millise valla või linna ja millise valimisjaoskonna hääletamissedelid need on ja milliste hääletamissedelitega on tegemist ning kui palju sedeleid on pakis. Märkele kirjutab alla hääli lugenud jaoskonnakomisjoni liige ja komisjoni esimees.3Hääletamissedelid, valijate nimekirjad, jaoskonnakomisjoni pitsat, elektrooniliste häälte tühistamise teatis, eelhääletamise tulemuste kokkuvõte, hääletamistulemuste protokoll, kasutamata ümbrikud, arvestamata ümbrikud ja nende kohta koostatud akt, komisjoni koosolekute protokollid, komisjoniliikmete eriarvamused ning komisjonile esitatud avaldused edastatakse viivitamata maakonna valimiskomisjonile. Dokumendid annab üle komisjoni esimees vähemalt kahe komisjoni liikme juuresolekul.44Elektrooniliselt antud häälte lugemine1Vabariigi Valimiskomisjon teeb elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval pärast kella 19.00.2Häälte lugemise juures peab viibima vähemalt pool Vabariigi Valimiskomisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees.3Hääletamistulemused tehakse Vabariigi Valimiskomisjonis kindlaks avalikult, käesoleva korra § 40 lõikes 6 sätestatud piiranguid arvestades.4Enne häälte lugemist tühistab Vabariigi Valimiskomisjon käesoleva korra § 35 lõikes 6 nimetatud tühistamise teatise alusel elektroonilised hääled.5Enne elektrooniliste häälte avamist eraldatakse elektroonilised hääled valijate isikuandmetest.6Vabariigi Valimiskomisjon avab elektroonilised hääled.7Vabariigi Valimiskomisjon teeb iga valimisringkonna kohta kindlaks:1elektroonilisest hääletamisest osavõtnud valijate arvu;2kehtetute elektrooniliste häälte arvu;3tühistatud elektrooniliste häälte arvu;4kandidaatidele ja erakondadele antud elektrooniliste häälte arvu.8Hääletamistulemusi ei avalikustata enne kella 20.00.45Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste kindlakstegemine1Alaliselt välisriigis elavate valijate antud häälte lugemist alustab Vabariigi Valimiskomisjoni määratud maakonna valimiskomisjon valimiste päeval varemalt kell 19.00, arvestusega, et lugemine lõpetatakse hiljemalt kell 20.00. Häältelugemise juures võivad viibida kõik soovijad, kuid nad ei või lahkuda ruumist, kus hääli loetakse, enne kella 20.00 ega võtta kaasa kõnesolevasse ruumi sidevahendeid.2Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ning hääletamissedelite välisküljele pannakse pitsati jäljend.3Maakonna valimiskomisjon teeb hääletamissedelite alusel kindlaks hääletamisest osavõtnud alaliselt välisriigis elavate valijate arvu, kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu. Hääletamissedeli kehtetuks tunnistamisel järgitakse käesoleva korra § 41 lõigetes 8 ja 9 ettenähtut.4Maakonna valimiskomisjon loeb alaliselt välisriigis elavate valijate antud hääled ja koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, lähtudes käesoleva korra §-s 42 sätestatust. Protokolli pealdises tehakse märge «alaliselt välisriigis elavad valijad».5Eelhääletamise tulemused võib sisestada koheselt valimiste infosüsteemi või edastatakse pärast kella 20.00 viivitamata Vabariigi Valimiskomisjonile.6Hääletamistulemusi ei avaldata enne kella 20.00.46Hääletamistulemuste kindlakstegemine maakonna valimiskomisjonis1Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide alusel teeb maakonna valimiskomisjon maakonnas kindlaks:1valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu;2hääletamissedeli saanud valijate arvu;3hääletamiskastides olnud sedelite arvu;4kehtetute hääletamissedelite arvu;5kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu.2Hääletamistulemused tehakse maakonna valimiskomisjonis kindlaks avalikult.3Jaoskonnakomisjonide protokollides olevate andmete õigsust kontrollib maakonna valimiskomisjon hääletamissedelite ülelugemise teel. Andmete õigsust kontrollitakse valijate nimekirjas olevate allkirjade ja märgete alusel.4Kui hääletamissedelite ülelugemisel saadud andmed erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis olevatest, märgib maakonna valimiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning neid tinginud asjaolud. Jaoskonnakomisjoni protokolli ei muudeta. Lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsustuse maakonna valimiskomisjon.5Maakonna, Tallinna iga valimisringkonna ja Tartu linna hääletamistulemuste kohta koostab maakonna valimiskomisjon vormikohase protokolli, lähtudes käesoleva korra §-s 42 sätestatust. Maakonna valimiskomisjon edastab hääletamistulemuste protokollid Vabariigi Valimiskomisjonile.47Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis1Kõigilt maakonna valimiskomisjonidelt laekunud maakonna ja alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste protokollide ning elektroonilise hääletamise tulemuste alusel teeb Vabariigi Valimiskomisjon valimisringkondade kaupa kindlaks valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu, hääletamissedeli saanud valijate arvu, hääletamisest osavõtnud valijate arvu, kehtetute hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu.2Hääletamistulemuste kohta koostab Vabariigi Valimiskomisjon protokolli, lähtudes käesoleva korra §-s 42 sätestatust.3Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis on avalik.7VALIMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE*48Valimistulemuste kindlakstegemine1Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga.2Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne.3Nende erakondade ringkonnanimekirjades, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest, reastatakse kandidaadid vastavalt igaühele antud häälte arvule. Sama erakonna ringkonnanimekirjas olevate kandidaatide hääled liidetakse. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab temale selles valimisringkonnas antud häälte arv lihtkvoodi. Erakonna mandaadiks loetakse ka käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud mandaati. Erakonna mandaatide arvu suurendatakse ühe võrra, kui häälte jääk moodustab vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist. Erakond saab mandaadi ka juhul, kui häälte arv moodustab vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist. Valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10 protsenti lihtkvoodist. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, osutub valituks kandidaatide üleriigilises nimekirjas eespool olev kandidaat.4Valimisringkondades lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse kompensatsioonimandaatidena nende erakondade vahel, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest.5Kompensatsioonimandaadid jaotatakse modifitseeritud d’Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 2^0,9, 3^0,9, 4^0,9 jne. Seejuures jäetakse iga erakonna võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond valimisringkondades. Kui vähemalt kahe erakonna võrdlusarvud on võrdsed, saab mandaadi erakond, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool.6Kandidaatide üleriigilises nimekirjas saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on nimekirjas eespool ja kellele antud häälte arv on vähemalt 5 protsenti lihtkvoodist. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes osutusid valituks valimisringkondades.7Kui kompensatsioonimandaatide jaotamisel selgub, et üleriigilises nimekirjas ei ole piisavalt kandidaate, kellele antud häälte arv oli vähemalt 5 protsenti oma valimisringkonna lihtkvoodist, saab kompensatsioonimandaadi oma valimisringkonna lihtkvoodist enima häälteprotsendi kogunud sama nimekirja kandidaat. Häälte võrdsuse korral saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud nimekirjas eespool.8Erakond ei või saada rohkem mandaate, kui on tema nimekirjas kandidaate.9Kui erakonna kandidaadi registreerimise otsus tühistatakse, jäävad temale välisriigis antud hääled erakonnale. Samuti jäävad erakonnale selle kandidaadi hääled, kes sureb pärast eelhääletamise algust. Kui üksikkandidaadi registreerimise otsus tühistatakse või kui ta sureb, siis temale antud hääli valimistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata.10Valimistulemused tehakse Vabariigi Valimiskomisjonis kindlaks avalikult.49Valimistulemuste protokoll1Vabariigi Valimiskomisjon koostab valimistulemuste kohta protokolli.2Valimistulemuste protokolli täitmisel lähtutakse alljärgnevast:«Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel isiku- ja ringkonnamandaatide jaotamine»1«Kehtivaid hääli» – lahtrisse kirjutatakse maakonna valimiskomisjonide protokollide põhjal vastava valimisringkonna kehtivate häälte arv;2«Mandaate» – lahtrisse kirjutatakse mandaatide arv vastavas valimisringkonnas;3«Lihtkvoot» – arvutatakse vastavalt käesoleva korra § 48 lõikele 1;4«5% lihtkvoodist» arvutatakse käesoleva korra § 48 lõike 3 kohaselt.;5«10% lihtkvoodist» – arvutatakse vastavalt käesoleva korra § 48 lõikele 3;6«75% lihtkvoodist» – arvutatakse vastavalt käesoleva korra § 48 lõikele 3;«Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel isikumandaatide jaotamine»7«Kandidaadi number» – lahtrisse kirjutatakse kandidaadi registreerimisnumber;8«Kandidaadi ees- ja perekonnanimi» – lahtritesse kirjutatakse kandidaadi ees- ja perekonnanimi, kusjuures tabelisse kantakse kõik kandidaadid;9«Hääli» – lahtrisse kirjutatakse vastavale kandidaadile antud häälte arv;10«Valituks osutumine» – juhul kui kandidaadile antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne (käesoleva korra § 48 lõige 2), märgistatakse lahter ristiga;«Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel ringkonnamandaatide jaotamine»11«Erakond» – lahtrisse kirjutatakse erakonna nimi;12«Hääli» – lahtrisse kirjutatakse vastavale erakonnale selles valimisringkonnas antud häälte arv;13«Kvoote» – lahtrisse kirjutatakse arv, mis saadakse vastava valimisringkonna kehtivate häälte arvu (käesoleva lõike punkt 1) jagamisel vastavale erakonnale valimisringkonnas antud häälte arvuga (käesoleva lõike punkt 12);14«Kandidaadi number» – lahtrisse kirjutatakse kandidaadi registreerimisnumber;15«Kandidaadi ees- ja perekonnanimi» – lahtrisse kirjutatakse kandidaadi ees- ja perekonnanimi, kusjuures tabelisse kantakse nende üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest kogunud erakondade kandidaadid, kellele antud häälte arv valimisringkonnas moodustab vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist;16«Hääli kandidaadil» – lahtrisse kirjutatakse vastavale kandidaadile antud häälte arv;17«Valituks osutumine» – valituks osutunud kandidaadi lahter märgistatakse ristiga (käesoleva korra § 48 lõige 3);«Üleriigiliselt võrdlusarvude alusel kompensatsioonimandaatide jaotamine»18«Kehtivaid hääli» – lahtrisse kirjutatakse kõikide maakonna valimiskomisjonide protokollide põhjal üleriigiliselt antud kehtivate häälte arv;19«5% kehtivatest häältest» – arvutatakse vastavalt käesoleva korra § 48 lõikele 4;20«Erakond» – loetletakse erakonnad, kes osalevad kompensatsioonimandaatide jaotamisel, s.t kellele antud häälte arv (protokolli lahter «hääli» – käesoleva lõike punkt 21») on vähemalt viis protsenti kogu riigis antud kehtivatest häältest (protokolli lahter «5% kehtivatest häältest» – käesoleva lõike punkt 19);21«Hääli» – lahtrisse kirjutatakse vastavale erakonnale üleriigiliselt antud häälte arv;22«Võrdlusarv», «Erakond», «Kandidaadi number», «Kandidaadi ees- ja perekonnanimi», «Hääli kandidaadil», «Protsent lihtkvoodist», «Valituks osutumine» – lahtrite täitmisel lähtutakse käesoleva korra § 48 lõigetest 4–9.3Protokolli vastavasse lahtrisse kirjutab nime ja allkirja Vabariigi Valimiskomisjoni esimees.50Valimistulemuste kindlakstegemine kordushääletamise korralKui tulenevalt seaduse § 73 lõikest 1 korraldatakse mõnes valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, maakonnas, Tallinnas või Tartu linnas kordushääletamine, teeb Vabariigi Valimiskomisjon valimistulemused kindlaks pärast kordushääletamise tulemuste selgumist.51Hääletamissedelite ja muude valimisdokumentide säilitamine1Maakonna valimiskomisjon säilitab eelhääletamise tulemuste kokkuvõtted, hääletamissedelid ning kasutatud ümbrikud ühe kuu jooksul, arvates valimispäevast. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, korraldab maakonna valimiskomisjon hääletamissedelite ja kasutatud ümbrike hävitamise ning dokumenteerib selle.2Maakonna valimiskomisjon edastab kahe nädala jooksul, arvates valimispäevast, valijate nimekirjad, pitsatid, maakonna hääletamistulemuste protokollid, kasutamata ümbrikud, jaoskonnakomisjoni esimehe poolt allkirjastatud elektroonilise häälte tühistamise teatised ja jaoskonnakomisjonide hääletamistulemuste protokollid Vabariigi Valimiskomisjonile.3Maakonna valimiskomisjoni esimees arhiveerib:1valimiskomisjoni otsused, koosolekute protokollid ning komisjoniliikmete eriarvamused;2avaldused ja kaebused.4Valijate nimekirju säilitatakse alaliselt.5Vabariigi Valimiskomisjon säilitab elektroonilisi hääli ühe kuu jooksul, arvates valimispäevast. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, hävitab komisjon elektroonilised hääled ning Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete halduses oleva elektroonilise hääletamise süsteemi salastamise võtme.8LÕPPSÄTTED52Määruse kehtetuks tunnistamineVabariigi Valimiskomisjoni 6. detsembri 2002. a määrus nr 26 «Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord Riigikogu valimistel» tunnistatakse kehtetuks. Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Heiki SIBUL ]]>* NäideKandidaadid osutuvad valituks valimisringkonnas isikumandaadi või ringkonnamandaadi alusel või üleriigiliselt kompensatsioonimandaadi alusel.Näite esimene osa on koostatud ühe valimisringkonna kohta.Valimisringkonnas on 10 mandaati.Valimisringkonnas on registreeritud viie erakonna (Kalade Partei, Lindude Erakond, Puude Partei, Metsa Partei, Erakond Laut) kandidaadid ning kaks üksikkandidaati.Hääletamise tulemusena said kandidaadid hääli järgmiselt: Kandidaadi
registreerimisnumber Kandidaadi ees- ja 
perekonnanimi Erakond või
üksikkandidaat Häälte arv 101 Tuuli Tursk Kalade Partei 2 865 102 Kalev Koha Kalade Partei 4 531 103 Kai Koger Kalade Partei 187 104 Luule Luts Kalade Partei 567 105 Ain Ahven Kalade Partei 613 106 Henn Heeringas Kalade Partei 143 107 Lembit Lest Kalade Partei 2 865 108 Kersti Karp Kalade Partei 60 109 Lauri Latikas Kalade Partei 126   Erakond kokku   11 957 201 Karl Kajakas Lindude Erakond 5 927 202 Kaarel Kana Lindude Erakond 836 203 Helve Hani Lindude Erakond 235 204 Koit Kotkas Lindude Erakond 45 205 Leena Leevike Lindude Erakond 112 206 Peep Part Lindude Erakond 764 207 Tarmo Teder Lindude Erakond 1 435 208 Valli Varblane Lindude Erakond 98 209 Hans Harakas Lindude Erakond 543   Erakond kokku   9 995 301 Loit Lepp Puude Partei 1 321 302 Katrin Kuusk Puude Partei 457   Erakond kokku   1 778 323 Igor Ilves Metsa Partei 5 903 324 Siim Siil Metsa Partei 344 325 Kati Karu Metsa Partei 111 326 Rein Rebane Metsa Partei 239   Erakond kokku   6 597 401 Heino Hobune Erakond Laut 10 543 402 Lehte Lehm Erakond Laut 510 403 Saima Siga Erakond Laut 236 404 Laine Lammas Erakond Laut 5 280 405 Kaido Kits Erakond Laut 378   Erakond kokku   16 947 506 Kalle Kaamel Üksikkandidaat 5 478 507 Kirill Kivi Üksikkandidaat 76     KÕIK KOKKU 52 828 ]]>Valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel mandaatide arvuga ringkonnas. Kui erakonna kandidaadi registreerimise otsus tühistatakse jäävad temale välisriigis antud hääled erakonnale. Samuti jäävad erakonnale selle kandidaadi hääled, kes suri ajavahemikus eelhääletamise algusest kuni valimiste päevani Surnud üksikkandidaadi poolt antud hääli valimistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata.Näide: Kehtivate häälte arv 52 828 Mandaatide arv 10 Lihtkvoot 52 828 / 10 = 5 282,8 ]]>Lihtkvoodi alusel osutub valituks (saab isikumandaadi) kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne (5283 häält).Näide:Karl Kajakas (5 927 häält), Igor Ilves (5 903 häält), Heino Hobune (10 543 häält), Kalle Kaamel (5 478 häält) osutuvad valituks, kuna neile antud häälte arv ületab lihtkvoodi (5 283 häält). Seega on lihtkvoodi alusel jaotatud neli mandaati.Pärast isikumandaatide jaotamist jaotatakse ringkonnamandaadid. Ringkonnamandaadid jaotatakse nende erakondade vahel, mille kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt viis protsenti häältest.Näide:5 protsendi künnise arvutamisel liidetakse kokku erakonnale kõikides valimisringkondades antud hääled.Erakonnad ja üksikkandidaadid said üleriigiliselt hääli järgmiselt: Kalade Partei 202 731 Lindude Erakond 125 386 Puude Partei 20 670 Metsa Partei 28 983 Erakond Laut 301 420 Üksikkandidaadid kokku 15 354 Kõik kokku 694 544 ]]>5 protsendi künnis on 694 544 × 5/ 100 = 34 727,2.5 protsendi künnise ületamiseks on vaja vähemalt 34 728 häält.Edasisest konkurentsist langevad välja erakonnad Puude Partei ning Metsa Partei, kuna nad kogusid üleriigiliselt alla 5 protsendi häältest. Ringkonnamandaatide jaotamisel ei osale üksikkandidaadid.Ringkonnamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid ringkonnanimekirjades vastavalt saadud häälte arvule. Sama erakonna kandidaatidele antud hääled liidetakse.Näide: Kalade Partei   Lindude Erakond   Erakond Laut   1. Kalev Koha 4 531 1. Karl Kajakas 5 927 1. Heino Hobune 10 543 2. Tuuli Tursk 2 865 2. Tarmo Teder 1 435 2. Laine Lammas 5 280 3. Lembit Lest 2 865 3. Kaarel Kana 836 3. Lehte Lehm 510 4. Ain Ahven 613 4. Peep Part 764 4. Kaido Kits 378 5. Luule Luts 567 5. Hans Harakas 543 5. Saima Siga 236 6. Kai Koger 187 6. Helve Hani 235     7. Henn Heeringas 143 7. Leena Leevike 112     8. Lauri Latikas 126 8. Valli Varblane 98     9. Kersti Karp 60 9. Koit Kotkas 45     Kokku 11 957 Kokku 9 995 Kokku 16 947 ]]>Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab temale selles valimisringkonnas antud häälte arv lihtkvoodi. Erakonna mandaadiks loetakse ka isikumandaati. Erakonna mandaatide arvu suurendatakse ühe võrra, kui häälte jääk moodustab vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist. Erakond saab mandaadi ka juhul, kui häälte arv moodustab vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist.Näide: Kalade Partei 11 957 / 5 282,8 = 2,263 Lindude Erakond 9 995 / 5 282,8 = 1,892 Erakond Laut 16 947 / 5 282,8 = 3,208 ]]>Antud valimisringkonnas saab Kalade Partei kaks mandaati, Lindude Erakond kaks mandaati ja Erakond Laut kolm mandaati.Valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10 protsenti lihtkvoodist (529). Kui vähemalt kahele kandidaadile antud häälte arv on võrdne, osutub valituks kandidaatide üleriigilises nimekirjas eespool olev kandidaat.Näide:Ringkonnamandaadi saavad Kalade Parteist Kalev Koha (4531 häält) ja Lembit Lest (2865 häält). Lindude Erakond on juba saanud ühe mandaadi valimistulemuste kindlakstegemise esimeses voorus, kuna Karl Kajakale antud häälte arv ületas lihtkvoodi. Lindude Erakonna teise mandaadi saab Tarmo Teder (1435 häält). Erakonnast Laut saab mandaadi Laine Lammas (5280 häält). Erakonna poolt saadud üks mandaat läks juba Heino Hobusele, kes kogus lihtkvoodi jagu hääli. Erakond Laut oleks pidanud saama kolm mandaati, kuid Lehte Lehm ei kogunud nõutavat 10 protsenti hääli lihtkvoodist (s.t 529 häält) ja seega mandaati ei saa. Kalade Partei nimekirjas kogusid Tuuli Tursk ja Lembit Lest ühepalju hääli, kuid mandaadi sai Lembit Lest, sest ta oli Kalade Partei üleriigilises nimekirjas eespool.Seega jaotati valimisringkonnas 9 mandaati.Valimisringkondades lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse kompensatsioonimandaatidena nende erakondade üleriigiliste nimekirjade vahel, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt viis protsenti häältest.Kompensatsioonimandaadid jaotatakse nn modifitseeritud d’Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 2^0,9, 3^0,9, 4^0,9 jne, milles jagajate jada elementide arvutamiseks tuleb astendada jada järjekorranumbrit arvuga 0,9.Tulemustest kujuneb järgmine tabel (järjekorranumber astmes 0,9): Jrk nr Väärtus 1 1,000000 2^0,9 1,866066 3^0,9 2,687875 4^0,9 3,482202 5^0,9 4,256699 6^0,9 5,015753 7^0,9 5,762198 8^0,9 6,498019 9^0,9 7,224674 10^0,9 7,943282 jne.   ]]>Võrdlusarvude leidmiseks jagatakse erakonna kandidaatide nimekirjale kogu riigis antud kehtivate häälte arv jagajate jada vastavate väärtustega.Igale kandidaatide üleriigilisele nimekirjale arvutatakse nii mitu võrdlusarvu, kui palju on selles nimekirjas kandidaate. Seejuures jäetakse iga nimekirja võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond valimisringkondades. Kui vähemalt kahe nimekirja võrdlusarvud on võrdsed, eelistatakse erakonda, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool.Kompensatsioonimandaadi saab erakond, mille võrdlusarv on suurem.Kompensatsioonimandaadi saab kandidaat, kes on üleriigilises nimekirjas eespool. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes osutusid valituks valimisringkondades.Näide:Lihtkvoodi alusel 12 valimisringkonnas kokku sai Kalade Partei 9 mandaati, Lindude Erakond 9 mandaati, Erakond Laut 18 mandaati.Kompensatsioonimandaatide jaotuse aluseks võetakse üleriigilised (erakonna poolt järjestatud) kandidaatide nimekirjad. Kalade Partei Lindude Erakond Erakond Laut L. Lõhe K. Kajakas H. Hobune L. Lest H. Harakas H. Hiir K. Koha K. Kana L. Lehm L. Latikas H. Hani L. Lammas T. Tursk P. Part K. Kits A. Ahven L. Leevike R. Rott L. Luts K. Kotkas S. Siga K. Koger V. Varblane P. Pull K. Karp T. Tuvi E. Eesel H. Heeringas V. Vutt P. Pühvel S. Särg E. Emu K. Kaamel K. Kilu P. Pääsuke K. Küülik jne jne jne ]]>Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele kandidaadid, kes on juba saanud isikumandaadi või ringkonnamandaadi ja kandidaadid, kes ei ole saanud hääli vähemalt 5% vastava valimisringkonna lihtkvoodist. Näites toodud valimisringkonnas on 5% lihtkvoodist 264,14. Näiteks Kalade Parteis jäävad mandaatide jagamisel vahele Kalev Koha ja Lembit Lest, kes on juba saanud ringkonnamandaadi ning Kai Koger (187 häält), Henn Heeringas (143 häält), Kersti Karp (60 häält) ja Lauri Latikas (126 häält), kelle häälte arv on väiksem, kui 5% lihtkvoodist.Kui kompensatsioonimandaatide jaotamisel selgub, et üleriigilises nimekirjas ei ole piisavalt kandidaate, kellele antud häälte arv oli vähemalt 5 protsenti oma valimisringkonna lihtkvoodist, saab kompensatsioonimandaadi oma valimisringkonna lihtkvoodist enima häälteprotsendi kogunud sama nimekirja kandidaat. Häälte võrdsuse korral saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud nimekirjas eespool.Järgnevalt arvutatakse nimekirjadele iga kandidaadi võrdlusarv. Selleks jagatakse nimekirjale kogu riigis antud häälte arv jagajate jada vastava elemendiga.Kuna näiteks Kalade Partei oli juba saanud 9 mandaati, siis alustatakse selle nimekirja võrdlusarvude arvutamisel jagajate jada 10-ndast elemendist, mille väärtus on 7,943282. Kalade Partei nimekirja esimese kandidaadi L. Lõhe võrdlusarv on seega 202 731 / 7,943282 = 25 522,321. Nimekiri Kandidaat Jada jrk nr Häälte arv Jagaja   Võrdlusarv Kalade Partei L. Lõhe 10 202 731 7,943282 = 25522,321 Kalade Partei T. Tursk 11 202 731 8,654728 = 23424,307 Kalade Partei A. Ahven 12 202 731 9,359726 = 21659,930 Kalade Partei L. Luts 13 202 731 10,058866 = 20154,459 Kalade Partei S. Särg 14 202 731 10,752643 = 18854,062 Kalade Partei K. Kilu 15 202 731 11,441478 = 17718,952             jne Lindude Erakond H. Harakas 10 125 386 7,943282 = 15785,162 Lindude Erakond K. Kana 11 125 386 8,654728 = 14487,573 Lindude Erakond P. Part 12 125 386 9,359726 = 13396,333 Lindude Erakond T. Tuvi 13 125 386 10,058866 = 12465,222 Lindude Erakond V. Vutt 14 125 386 10,752643 = 11660,947 Lindude Erakond E. Emu 15 125 386 11,441478 = 10958,899 Lindude Erakond P. Pääsuke 16 125 386 12,125733 = 10340,489             jne Erakond Laut H. Hiir 19 301 420 14,153969 = 21295,793 Erakond Laut L. Lehm 20 301 420 14,822689 = 20335,042 Erakond Laut K. Kits 21 301 420 15,488072 = 19461,428 Erakond Laut R. Rott 22 301 420 16,150293 = 18663,438 Erakond Laut P. Pull 23 301 420 16,809510 = 17931,516 Erakond Laut E. Eesel 24 301 420 17,465866 = 17257,662 Erakond Laut P. Pühvel 25 301 420 18,119492 = 16635,125 Erakond Laut K. Kaamel 26 301 420 18,770507 = 16058,170             jne ]]>Iga järgmise kompensatsioonimandaadi saab selle nimekirja kandidaat, kelle võrdlusarv on suurem. Võrdlusarvude suuruse järjekorras jaotatakse ära kõik valimistulemuste kindlakstegemise esimeses kahes voorus jaotamata jäänud mandaadid kuni 101-ni.Esimese kompensatsioonimandaadi saab Kalade Parteist L. Lõhe (võrdlusarv 25 522,321), teise samast erakonnast T. Tursk (23 424,307), kolmanda Kalade Parteist A. Ahven (21 659,930), neljanda Erakonnast Laut H. Hiir (21 295,793), viienda Erakonnast Laut L. Lehm (võrdlusarv 20 335, 042), kuuenda Kalade Parteist L. Luts (20 154,459) jne.