Riigikoguseadusalgtekst-terviktekstEesti Arengufondavaldamineavaldatud2006-11-15+02:00Vabariigi President2006-11-21+02:0030RT I2006-11-30+02:0052385http://www.riigiteataja.ee/akt/127542382006-12-01+02:002009-02-28+02:00tyviseadus_1_10.02.2010.xsd1275423812010-10-28+03:00migraator308130Eesti Arengufondi seadus1ÜLDSÄTTED1Seaduse reguleerimisalaKäesolev seadus sätestab Eesti Arengufondi (edaspidi Arengufond) eesmärgid, ülesanded, pädevuse, õigusliku seisundi ning tegevuse alused ja juhtimise.2Arengufondi eesmärgid ja ülesanded1Arengufondi eesmärk on stimuleerida ja toetada Eesti majanduses muutusi, mis aitavad majandust ajakohastada, ekspordi kasvu tagada ning uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti luua. Arengufond toetab innovatsiooniteadlikkuse tõusu, uuenduslike äriideede esilekerkimist ning ettevõtlikkuse kasvu ühiskonnas tervikuna.2Oma eesmärkide saavutamisel täidab Arengufond järgmisi ülesandeid:1investeerib käivitamisjärgus teadmis- ja tehnoloogiamahukasse Eesti ettevõtlusse ning pakub vastavatele ettevõtjatele juhtimisalast tuge;2korraldab Eesti jätkusuutliku majandusarengu tagamiseks ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud investeerimisotsuste tegemiseks vajalikku arenguseiret;3edendab valdkondlikku riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ning peab sidet rahvusvaheliste arenguseirega tegelevate organisatsioonidega ja välisinvestoreid ning -fonde koondavate investeerimisorganisatsioonidega.3Arengufondi õiguslik seisund ja tegevuse alused1Arengufond on käesoleva seadusega asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik. Arengufondi õigusvõime tekib käesoleva seaduse jõustumisest arvates.2Arengufond registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.3Arengufond juhindub oma tegevuses käesolevast seadusest, Arengufondi põhikirjast (edaspidi põhikiri) ja teistest õigusaktidest.4Arengufondi ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine ei ole lubatud.5Arengufond lõpetatakse seaduse alusel.4Aruandlus Riigikogule1Arengufond annab oma tegevusest aru Riigikogule, esitades igal aastal hiljemalt Riigikogu täiskogu sügisistungjärgu teisel töönädalal eelmise majandusaasta kohta aastaaruande alusel ülevaate.2Koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülevaatega esitab Arengufond Riigikogule aruande käesolevas seaduses nimetatud eesmärkide saavutamise kohta. Aruandes käsitletakse investeerimisstrateegia rakendamist, fondi vabade vahendite paigutamist, arenguseire raames elluviidud ja kavandatavaid tegevusi ning fondi poolt kaasrahastatud investeerimisprojekte.5Arengufondi ja Vabariigi Valitsuse koostööArengufondi juhatusel on õigus teha Vabariigi Valitsusele ettepanekuid meetmete rakendamiseks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetuspoliitika ja ettevõtluspoliitika valdkondades.6Nimi1Arengufondi nimi on Eesti Arengufond.2Arengufondil on ainuõigus oma nimele.7AsukohtArengufondi asukohaks on koht, kus asub Arengufondi juhatus.2ARENGUFONDI JUHTIMINE JA PÕHIKIRI8Arengufondi juhtimineArengufondi juhivad nõukogu ja juhatus.9Arengufondi nõukogu pädevus1Arengufondi kõrgeim juhtimisorgan on Arengufondi nõukogu (edaspidi nõukogu), mis koosneb üheksast liikmest. Nõukogu planeerib Arengufondi tegevust ja korraldab Arengufondi juhtimist ning teostab järelevalvet Arengufondi ja selle juhatuse tegevuse üle.2Nõukogu pädevusse kuulub:1Arengufondi põhikirja kinnitamine;2investeerimisstrateegia kinnitamine;3arenguseire tegevuskava kinnitamine;4juhatuse esimehe valimine avaliku konkursi korras ja juhatuse esimehe ettepanekul juhatuse koosseisu kinnitamine ning juhatuse liikmete töötasu määramine;5käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud ekspertkomitee esimehe ja liikmete nimetamine ning tagasikutsumine juhatuse ettepanekul;6audiitori ja siseaudiitori valimine;7siseauditi korraldamine, siseauditi tööplaani kinnitamine ja siseauditi tulemuste alusel otsuste tegemine;8majandusaasta eelarve kinnitamine ja täitmise järelevalve;9majandusaasta aruande kinnitamine;10täiendavate finantsvahendite kaasamise ning laenu- ja krediidilepingute sõlmimise otsustamine juhatuse ettepanekul;11Arengufondi vara paigutamise põhimõtete kinnitamine;12töösisekorraeeskirjade, sealhulgas raamatupidamise sise-eeskirja kinnitamine;13juriidiliste isikute asutamise ja nende lõpetamise otsustamine juhatuse ettepanekul;14Arengufondile investeerimiskapitali moodustamiseks üleantud aktsiate võõrandamise otsustamine;15muud käesolevast seadusest tulenevad ülesanded.3Nõukogu otsustab juhatuse ettepanekul ka muid Arengufondi tegevusega seotud, kuid käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata küsimusi.4Nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus tutvuda kõikide Arengufondi dokumentidega, samuti kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu ning Arengufondi tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja nõukogu otsustele.10Nõukogu liikmed1Vabariigi Valitsus nimetab kaks nõukogu liiget Vabariigi Valitsuse liikmete hulgast tähtajaga kuni neli aastat, kuid mitte kauemaks kui nende volituste kehtivuse ajaks. Uue valitsuse ametisse astumisel nimetab Vabariigi Valitsus nõukogu liikmed hiljemalt oma teisel istungil.2Avalik-õiguslike ülikoolide rektoreid ühendav organisatsioon nimetab kaks nõukogu liiget avalik-õiguslike ülikoolide nõukogude liikmete hulgast tingimusel, et nad ei kuulu sama avalik-õigusliku ülikooli nõukogusse ja vähemalt üks neist on avalik-õigusliku ülikooli rektor. Need nõukogu liikmed nimetatakse tähtajaga kuni neli aastat, kuid mitte kauemaks kui töösuhte lõppemiseni avalik-õigusliku ülikooli nõukogu liikmena.3Riigikogu nimetab Riigikogu majanduskomisjoni ettepanekul viis nõukogu liiget tähtajaga kuni neli aastat. Kaks liiget on Riigikogu liikmed ning kolm ettevõtluse ja üldsuse esindajad. Riigikogu liikme volituste lõppemisel jätkuvad tema volitused nõukogu liikmena kuni uue Riigikogu liikme nimetamiseni.4Vabariigi Valitsus, Riigikogu ja avalik-õiguslike ülikoolide rektoreid ühendav organisatsioon võivad enda nimetatud nõukogu liikme põhjendatud juhul enne volituste lõppu tagasi kutsuda, nimetades viivitamata nõukogusse uue liikme.5Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, kellel on oma ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Riigikogu nimetatud nõukogu liikmetel peab olema akadeemiline kraad ning töökogemus majandusarengu või innovatsioonipoliitika strateegilise planeerimisega seotud valdkondades.6Nõukogu liige ei või olla isik, kellelt on seaduse või kohtuotsuse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja, ega isik, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest on seadusega ette nähtud vabadusekaotus, samuti isik, kellel on karistatus ametialase kuriteo eest või tahtlikult toimepandud muu kuriteo eest.7Nõukogu liikme kuutöötasu on kolm kuupalga alammäära. Nõukogu liikme valimisel nõukogu esimeheks või ajal, mille jooksul ta täidab nõukogu esimehe ülesandeid, on tema kuutöötasu neli kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse liikmete tööd nõukogus ei tasustata.8Nõukogu liige kutsutakse tagasi viivitamata, kui:1tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas;2tema suhtes on jõustunud kohtuotsus ettevõtjaks olemise õiguse äravõtmise kohta või seaduse alusel ettevõtjaks olemise õiguse äravõtmine;3ta ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või on nendele nõuetele vastavuse kohta esitanud valeteavet;4ta on jätnud oma kohustused olulisel määral täitmata, kahjustanud Arengufondi huve või on muu mõjuv põhjus, millest tingituna nõukogu liige on sobimatu oma kohustusi täitma.9Nõukogu liikme võib enne tema volituste lõppemist tagasi kutsuda üle nelja kuu kestva haiguse tõttu, millest tingituna ta on võimetu oma kohustusi täitma.11Nõukogu esimees ja aseesimees1Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe ja nõukogu aseesimehe. Nõukogu esimehe valimiseni täidab nõukogu esimehe ülesandeid nõukogu vanim liige.2Nõukogu esimees:1korraldab nõukogu tegevust;2juhatab nõukogu koosolekuid;3kontrollib nõukogu otsuste täitmist;4esindab nõukogu.3Nõukogu esimehe äraolekul või puudumisel täidab tema ülesandeid ja omab esimehe õigusi nõukogu aseesimees.12Nõukogu koosolek1Nõukogu töövorm on koosolek.2Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, ent mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul.3Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb kirjalikult ette teatada vähemalt seitse päeva.4Nõukogu koosolek kutsutakse kokku kahe päeva jooksul, kui seda nõuab vähemalt kaks nõukogu liiget või Arengufondi juhatus.5Nõukogu on otsustusvõimeline üksnes juhul, kui koosolekul viibib vähemalt viis nõukogu liiget, sealhulgas nõukogu esimees või aseesimees. Nõukogu koosolekud on kinnised.13Nõukogu otsus1Nõukogu otsused võetakse vastu koosolekust osavõtvate nõukogu liikmete häälteenamusega. Häälte võrdse jaotumise korral on otsustav nõukogu esimehe või tema puudumisel nõukogu aseesimehe hääl. Käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 1–2, 4, 8–11 ja 14 nimetatud küsimustes saab otsuseid vastu võtta ainult nõukogu koosseisu häälteenamusega.2Otsuste tegemisel osaleb nõukogu liige isiklikult. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhtudel.3Nõukogu liige ei või hääletada, kui see toob kaasa huvide konflikti. Huvide konfliktiga on tegemist juhul, kui nõukogu liige peab osalema otsuse langetamisel, mis võib mõjutada tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste või temaga seotud juriidiliste isikute majandushuve.14Nõukogu koosoleku protokoll1Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokolli kantakse nõukogu koosolekul tehtud otsused, hääletamistulemused ja nõukogu liikmete eriarvamused. Protokolli kantavad muud andmed ja protokollimisnõuded sätestatakse vajaduse korral põhikirjas.2Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.3Protokoll peab olema Arengufondi asukohas nõukogu liikmetele kättesaadav alates seitsmendast päevast pärast koosoleku toimumist.4Protokoll koos lisadega säilitatakse Arengufondi asukohas säilitustähtaega määramata. Protokollide ja nende lisade hoidmise korraldab ning nende säilimise eest vastutab Arengufondi juhatuse esimees.15Nõukogu liikmete vastutus1Nõukogu liikmed vastutavad oma kohustuste rikkumisega Arengufondile tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.2Nõukogu liige vabaneb vastutusest Arengufondi ees, kui ta jäi Arengufondile kahju tekitanud otsuse vastuvõtmisel eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli või kui ta ei osalenud koosolekul, kus selline otsus vastu võeti.3Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kahju tekitamisest arvates.16Arengufondi juhatus1Arengufondi juhatus (edaspidi juhatus) esindab ja juhib Arengufondi. Juhatus on kuni kolmeliikmeline. Juhatuse liikmete täpse arvu otsustab nõukogu.2Juhatuse ülesanne on Arengufondi igapäevase tegevuse kavandamine ja korraldamine. Juhatus peab Arengufondi juhtimisel järgima nõukogu seaduslikke korraldusi.3Juhatuse pädevusse kuulub Arengufondi igapäevase tegevuse juhtimine, muu hulgas:1investeerimisstrateegia ettevalmistamine ja elluviimine;2Arengufondi eesmärkidele ja investeerimisstrateegiale vastavate investeerimisprojektide otsimine ning nende ettevalmistamine ekspertkomiteele esitamiseks;3investeeringu objektiks olevates äriühingutes osaluse omandamise ja osaluse suuruse otsustamine lähtuvalt ekspertkomitee soovitustest, osaluse võõrandamise otsustamine ning investeerimisprojektide juhtimine;4investeeringu objektiks olevate äriühingute juhtimisorganitesse Arengufondi esindajate määramine;5Arengufondi vabade vahendite paigutamine;6majandusaasta eelarve projekti koostamine;7majandusaasta aruande koostamine ja esitamine nõukogule;8nõukogule juriidiliste isikute asutamise ja nende lõpetamise kohta ettepaneku tegemine, nõukogu otsuse alusel juriidiliste isikute asutamine ja lõpetamine;9nõukogu otsuse alusel täiendavate finantsvahendite kaasamiseks laenu- ja krediidilepingute sõlmimine;10kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade omandamise, võõrandamise ja koormamise otsustamine;11vara käsutamise otsustamine, kui see ei ole käesoleva seaduse alusel antud nõukogu pädevusse;12nõukogu otsuste täitmise korraldamine;13teiste juhtimisküsimuste otsustamine, mis käesoleva seadusega ei ole antud nõukogu pädevusse.4Juhatuse täpsem töökorraldus kehtestatakse põhikirjaga.5Juhatus tagab nõukogu tööks vajalikud vahendid ning töökorralduse vastavalt nõukogu otsusele.6Juhatus annab nõukogu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta. Juhatus esitab nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate Arengufondi majandustegevusest ja majanduslikust seisundist. Ülevaade avalikustatakse Arengufondi veebilehel. Juhatus teatab nõukogule viivitamata Arengufondi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Arengufondi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.17Juhatuse liikmed1Juhatuse koosseisu volituste tähtaeg on viis aastat. Nõukogu võib pärast juhatuse koosseisu volituste tähtaja möödumist kinnitada juhatuse esimehe koos juhatuse teiste liikmetega ametisse teiseks ametiajaks avalikku konkurssi korraldamata. Nõukogul on õigus juhatuse liige igal ajal tagasi kutsuda.2Juhatuse liige peab olema teovõimeline Eesti kodanik, kelle alaline elukoht on Eestis ning kellel on oma ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Tal peab olema akadeemiline kraad ja vähemalt viieaastane töökogemus finantsanalüüsi või investeerimisvaldkonnas või nendega seotud valdkondades, sealhulgas soovitavalt töökogemus riskikapitali investeerimise valdkonnas.3Nõukogu sõlmib juhatuse liikmega lepingu, millega määratakse kindlaks juhatuse liikme õigused ja kohustused, temale makstava tasu suurus ning muud tegevuseks vajalikud tingimused. Lepingu sõlmimisel juhatuse liikmega esindab Arengufondi nõukogu esimees.4Juhatuse liige ei või olla muus ametis, teenistuses või osaline tegevuses, mis oma olemuselt piirab või võib piirata Arengufondi iseseisvust või avaldab või võib avaldada negatiivset mõju Arengufondi eesmärkide saavutamisele ning ülesannete täitmisele. Juhatuse liige võib kuuluda niisuguse äriühingu nõukokku, mida finantseeritakse Arengufondi vahenditest või milles Arengufond omab osalust, üksnes Arengufondi esindajana. Juhatuse liige võib kuuluda muu äriühingu või fondi nõukokku, mille eesmärgid on sarnased Arengufondi omadega, üksnes nõukogu nõusolekul.5Juhatuse liige ei või olla isik, kellelt on seaduse või kohtuotsuse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja, ega isik, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest on seadusega ette nähtud vabadusekaotus, samuti isik, kellel on karistatus ametialase kuriteo eest või tahtlikult toimepandud muu kuriteo eest.18Juhatuse esimees1Juhatuse esimees korraldab juhatuse tegevust.2Juhatuse esimees:1korraldab Arengufondi raamatupidamist;2võtab tööle ja vabastab töölt Arengufondi töötajaid ning teeb nõukogule ettepaneku siseaudiitori tööle kinnitamiseks või töölt vabastamiseks;3määrab kindlaks Arengufondi töötajate õigused ja kohustused;4kinnitab nõukogu poolt kinnitatud halduskulude piires töötajate töötasud;5sõlmib teenistuslepingud ekspertkomitee esimehe ja liikmetega, arvestades põhikirjas ettenähtud korda ja töö tasustamise aluseid;6otsustab nõukogu poolt kinnitatud eelarve ulatuses ja kohaselt Arengufondi tegevuseks vajalike kulutuste tegemise;7võtab osa nõukogu koosolekutest, kui nõukogu ei otsusta teisiti;8esitab igal aastal Riigikogule käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud ülevaate eelmise majandusaasta kohta ja sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud aruande Arengufondile käesoleva seadusega pandud eesmärkide saavutamise kohta;9otsustab muud küsimused, mis kuuluvad käesoleva seaduse või Arengufondi põhikirja kohaselt juhatuse esimehe pädevusse.19Juhatuse esindusõigusArengufondi võib kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees, ülejäänud juhatuse liikmed võivad Arengufondi esindada ühiselt koos teise juhatuse liikmega.20Juhatuse liikmete vastutus1Juhatuse liikmed vastutavad oma kohustuste rikkumisega Arengufondile tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.2Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta ei osalenud kahju tekitanud otsuse või toimingu tegemisel või kui ta tegutses nõukogu õiguspärase otsuse alusel.3Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kahju tekitamisest arvates.4Juhatuse liikmed ei vastuta ekspertkomitee soovitusel elluviidud investeerimisprojektist tekkinud kahju eest, kui nad on investeerimisprojekti juhtinud piisava hoolsusega ning teinud mõistlikud jõupingutused investeerimisprojekti õnnestumiseks või kahju ärahoidmiseks.21Ärisaladuse tagamineNõukogu, juhatuse ja ekspertkomitee liige peab hoidma talle nõukogu, juhatuse või ekspertkomitee liikmena teatavaks saanud Arengufondi ja investeeringu objektiks olevate äriühingute ärisaladusi.22Põhikiri1Põhikirja kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul.2Põhikirjas nähakse ette:1Arengufondi struktuur;2nõukogu, juhatuse, ekspertkomitee ja struktuuriüksuste töökorraldus;3ekspertkomitee moodustamise ning ekspertkomitee esimehe ja liikmetega teenistuslepingute sõlmimise kord;4töö tasustamise alused;5vara käsutamise ja kasutamise kord;6investeerimise korraldus ja järelevalve;7muud Arengufondi tegevust korraldavad tingimused, mis ei ole vastuolus seadusega.3RAAMATUPIDAMINE JA KONTROLL23RaamatupidamineArengufond lähtub oma raamatupidamise korraldamisel raamatupidamise seadusest, teistest õigusaktidest ja Arengufondi põhikirjast.24MajandusaastaArengufondi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.25Majandusaasta aruanne1Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande, mis esitatakse nõukogu poolt nimetatud audiitorile kontrollimiseks. Audiitori ülesanne on kontrollida Arengufondi tegevust majandusaasta jooksul ning kinnitada Arengufondi juhatuse koostatud aastaaruande õigsust. Riigikogu otsusel võidakse Arengufondi tegevust kontrollida täiendavalt.2Juhatus esitab majandusaasta aruande koos audiitori järeldusotsusega nõukogule nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist. Majandusaasta aruande kinnitab nõukogu. Juhatus peab tagama, et nõukogul oleks võimalus tutvuda majandusaasta aruandega vähemalt kahe nädala jooksul enne selle kinnitamist.3Pärast majandusaasta aruande kinnitamist nõukogu poolt edastab juhatus selle Riigikogule ja avalikustab selle Arengufondi veebilehel.26Audiitor1Arengufondil on audiitor, kelle nimetab ja kutsub tagasi nõukogu.2Audiitori võib nimetada ühekordseks kontrolliks või teatud tähtajaks.3Arengufondi audiitoriks ei või olla Arengufondi nõukogu liige, juhatuse liige ega töötaja.27Siseaudit1Arengufondi siseaudiitori ülesanne on jälgida Arengufondi igapäevast tegevust ja selle vastavust õigusaktidele, põhikirjale ning nõukogu, juhatuse ja juhatuse esimehe otsustele.2Siseaudiitori tööd reguleerib nõukogu poolt kinnitatav siseauditi reglement. Siseaudiitor on aruandekohustuslik nõukogu ees.3Avastatud rikkumistest on siseaudiitor kohustatud viivitamata teatama nõukogu ja juhatuse esimehele või neid asendavatele isikutele.4ARENGUFONDI VARA28Arengufondi vara1Arengufond on oma vara omanik.2Arengufondi vara moodustub:1riigieelarvelistest eraldistest;2riigi poolt sihtotstarbeliselt üleantavast varast;3muudest eraldistest ja annetustest;4Arengufondi investeerimistegevusest saadavast tulust;5Arengufondi vara paigutamisest saadavast tulust;6muudest laekumistest.3Arengufond kasutab oma vara üksnes käesolevas seaduses sätestatud eesmärkidel.4Arengufondi vara valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel ei kohaldata riigivaraseaduses ega riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduses sätestatut.5Arengufondi lõpetamisel antakse pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud Arengufondi vara riigile.29Arengufondi investeerimiskapital ja tegevuskulude finantseerimine1Arengufondi investeerimistegevuseks moodustatakse sihtotstarbeline investeerimiskapital, mis moodustub riigi poolt sihtotstarbeliselt Arengufondile antud varast ja muudest vahenditest, sealhulgas Arengufondile üleantud aktsiatelt makstavatest dividendidest ja aktsiate müügist saadud vahenditest ning investeerimiskapitali investeerimisest saadud tulust.2Arengufondi tegevuse kulud finantseeritakse riigieelarveliste eraldiste arvelt.3Investeerimistegevusest ja vara paigutamisest saadud Arengufondi tulu võib tegevuskulude katteks kasutada, lähtudes investeerimiskapitali säilimise printsiibist ning nõukogu poolt kinnitatud korrast.4Juhatus teeb vajalikke toiminguid selleks, et kaasata Arengufondi eesmärkide saavutamiseks vahendeid Arengufondiga sarnastel eesmärkidel loodud fondidest ning teha nimetatud fondidega investeerimisel vajalikku koostööd.30Arengufondi majandustegevuse piirangud1Arengufond ei või võtta kohustusi, mis on vastuolus käesoleva seaduse ja Arengufondi eesmärkidega.2Juhatus võib sõlmida laenu- ja krediidilepinguid Arengufondi tegevuseks vajalike täiendavate finantsvahendite kaasamise eesmärgil üksnes nõukogu nõusolekul.3Arengufond võib anda teisele isikule laenu või krediiti üksnes käesoleva seaduse § 36 lõikes 4 nimetatud juhul.31Äriühingute ja muude juriidiliste isikute asutamine1Arengufond võib oma ülesannete täitmiseks asutada äriühinguid või muid juriidilisi isikuid või osaleda neis.2Investeerimistegevuses on Arengufondil õigus asutada Arengufondi eesmärkidele ja ülesannetele vastavaid riskikapitalifonde või osaleda neis. Arengufondil on õigus investeerida riskikapitalifondidesse investeerimiskapitali vahendeid kuni ühe kolmandiku ulatuses investeerimiskapitalist.3Riskikapitalifond, milles Arengufond osaleb, peab investeerimisel järgima käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 ning §-des 36 ja 37 sätestatud põhimõtteid.4Arengufond ei või olla täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik ega juhtida täis- ega usaldusühingut.32Arengufondi vara paigutamine1Arengufondi vara paigutamine tähendab veel kasutamata investeerimiskapitali ning muu Arengufondi vara sihtotstarbelist investeerimist likviidsetesse finantsinstrumentidesse vastavalt käesoleva seaduse nõuetele ja nõukogu poolt kinnitatud vara paigutamise põhimõtetele.2Arengufond võib oma vara paigutamist korraldada varahalduri kaudu. Varahalduri leidmisel ei pea kohaldama riigihangete seadust. Varahalduriks võivad olla:1Eesti Pank;2Riigikassa;3Eestis või Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud äriühing või selle filiaal, kellel on õigus tegutseda fondivalitseja, krediidiasutuse või investeerimisühinguna.3Arengufondi vara paigutamisel lähtutakse säilivuse, likviidsuse ja tootlikkuse tagamise eesmärgist. Nõukogu kinnitab Arengufondi vara paigutamise põhimõtted, lähtudes riigieelarve seaduse § 32 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud riigi raha, väärtpaberite ning muu finantsvara paigutamise ning sellega seonduvate finantsriskide juhtimise põhimõtetest ja üldistest piirangutest.5ARENGUFONDI INVESTEERIMISTEGEVUS33Investeerimistegevus1Arengufondi investeerimistegevuse sisu on investeerimiskapitali arvelt investeeringute tegemine käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud alusel.2Investeeringuid teeb juhatus vastavalt käesoleva seaduse nõuetele, nõukogu poolt kinnitatud Arengufondi investeerimisstrateegiale ning ekspertkomitee soovitustele.3Arengufond võib käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud alusel teha investeeringuid käesolevas seaduses sätestatud korras ka laenu- ja krediidilepingute alusel kaasatud täiendavate finantsvahendite arvelt.4Arengufondi investeerimistegevusele investeerimisfondide seadust ei kohaldata, välja arvatud investeerimistegevusele käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud viisil.34Ekspertkomitee1Juhatus teeb investeeringuid käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud alusel vastavalt ekspertkomitee investeerimissoovitustele. Ekspertkomitee annab investeerimissoovitusi juhatuse poolt ettevalmistatud investeerimisprojektidele vastavalt nõukogu kinnitatud investeerimisstrateegiale, hinnates konkreetsete investeerimisprojektide ning kavandatava investeeringu vastavust Arengufondi eesmärkidele ning projekti tasuvust ja tulusust, Arengufondi suutlikkust investeerimisprojekt ellu viia ning investeeringu tulevikupotentsiaali.2Ekspertkomiteel on seitse liiget. Ekspertkomitee liikmed nimetab ja kutsub tagasi nõukogu juhatuse ettepanekul. Ekspertkomitee liige nimetatakse ametisse viieks aastaks. Ekspertkomitee liikmeteks nimetatakse majandus-, tehnoloogia- ja finantsalaste teadmiste ning kogemustega Eesti ja teiste riikide eksperdid, kellel on laitmatu ametialane reputatsioon. Ekspertkomitee moodustamise, selle liikmete töö tasustamise alused ja nendega lepingute sõlmimise korra, samuti ekspertkomitee töökorralduse sätestab põhikiri.3Arvestades vajadust investeerida käesoleva seaduse §-s 2 sätestatud Arengufondi eesmärkide saavutamiseks erineva riskitasemega ettevõtlusse, ei kanna ekspertkomitee liikmed investeerimissoovituste eest varalist vastutust. Nõukogul on igal ajal õigus ekspertkomitee liige juhatuse ettepanekul tagasi kutsuda.4Ekspertkomitee otsustab juhatusele antavad investeerimissoovitused häälteenamusega. Ekspertkomitee on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt viis ekspertkomitee liiget.5Kui ekspertkomitee investeerimisprojekti heaks ei kiida, on juhatusel õigus vastav investeerimisprojekt ellu viia üksnes nõukogu nõusolekul.35Arengufondi investeerimistegevuse üldpõhimõtted1Arengufond investeerib Eestis registreeritud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatesse, kes on suunatud innovatsioonile, loovad või kasutavad ajakohast tehnoloogiat ja arendavad uusi tooteid, sealjuures on neil oluline kasvu- ja ekspordipotentsiaal ning perspektiiv saavutada rahvusvahelisel sihtturul arvestatav positsioon, kuid kes ei ole suutelised rahuldama oma kapitalivajadusi majanduses toimivate muude instrumentide kaudu.2Kui Arengufond on teinud äriühingusse investeeringu, peab üldjuhul äriühingu nõukogus olema Arengufondi esindaja, kelle määrab Arengufondi juhatus, välja arvatud juhul, kui tegemist on Arengufondi vara paigutamisega käesoleva seaduse § 32 mõttes. Arengufondil on õigus nõuda Arengufondi esindaja kuulumist ka Arengufondi osalusega äriühingu juhatusse.3Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud äriühingu nõukogu otsused juhatuse liikmete valimise ja tagasikutsumise, aastaeelarve kinnitamise, majandusaastaks ettenähtud kulutusi ületavate investeeringute tegemise, majandusaastaks ettenähtud kulutusi ületavate laenude ja võlakohustuste võtmise, samuti igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate laenude andmise ja võlakohustuste tagamise kohta loetakse vastuvõetuks üksnes juhul, kui nende poolt hääletab Arengufondi esindaja.4Arengufondi osalusega äriühingu üldkoosoleku otsused põhikirja muutmise, aktsiakapitali suurendamise ja vähendamise, vahetusvõlakirjade väljalaskmise ning aktsiaseltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise kohta loetakse vastuvõetuks üksnes juhul, kui nende poolt hääletab Arengufondi esindaja, välja arvatud juhul, kui tegemist on Arengufondi vara paigutamisega käesoleva seaduse § 32 mõttes.5Arengufondi esindajal on õigus käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud küsimustes otsuse vastu hääletada juhul, kui otsuse vastuvõtmine võib kahjustada Arengufondi investeeringut.6Arengufondi investeerimistegevuse täpsemad põhimõtted ning seejuures eelistatud ettevõtlussektorid ja nendes tegutsevad ettevõtjad määratakse Arengufondi investeerimisstrateegias, mille töötab välja juhatus ning kinnitab nõukogu.36Investeerimise viis1Arengufond investeerib üldjuhul asutatava ettevõtja põhikapitali, omandades seeläbi Arengufondile osaluse asutatavas ettevõtjas. Arengufond võib investeerida ka asutatud ning tegutsevate ettevõtjate põhikapitali, omandades Arengufondile osaluse ettevõtjas selle aktsia- või osakapitali suurendamise käigus. Arengufond ei tee investeeringuid teiste aktsionäride või osanike osaluse omandamise kaudu.2Arengufond võib käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud alusel investeeringuid teha üksnes ettevõtja hääleõiguslikku kapitali. Arengufondil on õigus teha investeeringuid ettevõtjatesse üksnes koos eraõiguslike juriidiliste isikutega (erakapitali kaasamisega) ja nendega sarnastel tingimustel arvestusega, et eraõiguslik juriidiline isik omandab osaluse või omab osalust rahalise sissemakse kaudu äriühingu hääleõiguslikku kapitali. Investeeringu tulemusena ei või Arengufondi osalus ettevõtja hääleõiguslikus kapitalis üldjuhul olla väiksem kui 10 protsenti ja suurem kui 49 protsenti.3Ettevõtja hääleõiguslikus kapitalis käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust suurema osaluse võib Arengufond omandada ekspertkomitee soovitusel ja nõukogu nõusolekul.4Nõukogu nõusolekul võib Arengufond anda ettevõtjatele laenu või krediiti koos Arengufondi poolt tehtud investeeringuga ettevõtja põhikapitali, kui see on vajalik investeeringu paremaks struktureerimiseks ning vastab Arengufondi investeerimisstrateegiale.5Arengufondi poolt tehtud investeeringu periood ühes ettevõtjas ei või üldjuhul ületada viit aastat. Nimetatud tähtaja möödumisel müüb Arengufond osaluse, kui juhatus ei otsusta nõukogu nõusolekul teisiti. Juhatusel on õigus võõrandada osalus enne viie aasta möödumist.6Juhatusel on õigus küsida investeeringu perioodi kohta soovitusi ekspertkomiteelt.37Investeerimispiirangud1Arengufondil on keelatud investeerida alkoholi-, tubaka- või relvatööstusettevõtjatesse, hasartmängu korraldamise või keskkonnale ohtlike ainete tootmisega tegelevatesse ettevõtjatesse, samuti ettevõtjatesse, kelle tegevus ei ole kooskõlas seadusega või ei vasta üldistele eetika- ja kõlblusnormidele.2Arengufondi investeeringute kogumaht ühe ettevõtja kohta on kuni 10 protsenti Arengufondi investeerimiskapitalist. Nõukogu otsusel võib põhjendatud juhtudel investeeringute kogumaht ühe ettevõtja kohta olla suurem kui 10 protsenti Arengufondi investeerimiskapitalist.3Arengufond arvestab oma tegevuses Euroopa Liidu riigiabi reeglitega.38Piirangud tehingute tegemisel huvitatud isikutega1Arengufondil on keelatud võõrandada Arengufondi vara, sealhulgas väärtpabereid ja osi, huvitatud isikutele või omandada neilt vara Arengufondi vahendite arvelt teisiti kui reguleeritud väärtpaberiturul või avalikul enampakkumisel.2Huvitatud isikuteks käesoleva seaduse tähenduses on:1Arengufondi nõukogu ja juhatuse liikmed ning teised Arengufondi töötajad;2käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikute lähisugulased ja -hõimlased korruptsioonivastase seaduse mõistes;3Arengufondi audiitor;4äriühingud, mille aktsia- või osakapitalist kuulub vahetult või teiste isikute kaudu üle 10 protsendi käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud isikutele;5äriühingud, mille juhtimisorganite liikmeteks on käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud isikud, välja arvatud juhul, kui nad on juhtimisorganites riigi või Arengufondi esindajatena.6ARENGUFONDI ARENGUSEIRE39Arenguseire mõisteArenguseire on teaduse, tehnoloogia, majanduse, keskkonna ja ühiskonna pikaajaliste arengute süstemaatiline hindamine ning vastavate uuringute ja analüüside tegemine eesmärgiga tuvastada võtmevaldkonnad ja strateegilised arengusuunad, mis pikas perspektiivis toovad kaasa ulatusliku majandusliku ja ühiskondliku kasu.40Arenguseire üksusArengufondi arenguseire korraldamiseks moodustab juhatus struktuuriüksusena arenguseire üksuse, mille moodustamise alused ja töökorralduse näeb ette põhikiri.41Arenguseire tegevuskava1Juhatus valmistab iga majandusaasta jaoks ette Arengufondi poolt vastaval majandusaastal teostatava või tellitava arenguseire tegevuskava. Arenguseire tegevuskava peab sisaldama prognoosi teostatava või tellitava arenguseire kulude kohta.2Juhatus konsulteerib arenguseire tegevuskava ettevalmistamisel teadus- ja tehnoloogiavaldkonna esindajaid koondavate organisatsioonidega.3Arenguseire tegevuskava koostamisel juhindutakse muu hulgas Riigikogu või Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud valdkondlike strateegiate eesmärkidest. Arenguseire tegevuskava peab toetama ka nõukogu kinnitatud investeerimisstrateegiat.42TeavitustööArenguseire tulemuste kohta teeb juhatus avalikkuses aktiivset teavitustööd.7RAKENDUSSÄTTED43Investeerimiskapitali moodustamine1Arengufondi investeerimiskapitali moodustamiseks antakse Arengufondile tema asutamisel sihtotstarbeliselt üle vähemalt 3-protsendilisele osalusele vastav kogus riigile kuuluvaid ASi Eesti Telekom aktsiaid. Arengufond võib kasutada investeerimistegevuseks nii aktsiatelt saadavaid dividende kui ka aktsiate müügist saadavaid vahendeid.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktsiate üleandmise otsustab ja korraldab Vabariigi Valitsus.3Arengufondile üleantud aktsiate võõrandamise kooskõlastab Arengufond Vabariigi Valitsuse või tema poolt selleks volitatud ministeeriumiga.44Investeerimispiirangute kohaldamineKuni 2011. aasta 1. detsembrini kohaldatakse käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 sätestatud investeerimispiiranguid käesoleva seaduse § 43 lõike 1 kohaselt Arengufondile üleandmisele kuuluvate aktsiate väärtuse suhtes.45Tegevuskulude finantseerimineArengufondi tegevuskulude, sealhulgas arenguseire kulude katteks eraldatakse Arengufondile viie aasta jooksul 2007. aastast alates riigieelarveliste eraldistena vähemalt 20 000 000 krooni aastas.46Arengufondi asutamineKuni nõukogu ja juhatuse ametisse astumiseni teostab Arengufondi asutamiseks vajalikke tegevusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või majandus- ja kommunikatsiooniministri volitatud isik.47Seaduse jõustumineKäesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. detsembril. Riigikogu esimees Toomas VAREK ]]>