§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse välisesinduses töötava teenistuja kasutuses oleva eluruumi suuruse normid, selle andmise ning kulude hüvitamise alused ja kord ning eluruumi taotluse vorm.

(2) Määrust, v.a lisadena kinnitatud eluruumi taotluse ja eluruumi üürilepingu muutmise taotluse vormi, ei kohaldata esinduse juhi residentsile.

(3) Välisesinduse juhi residentsi kasutamine, sisustamine ja kulude hüvitamine reguleeritakse «Välissuhtlemisseaduse» § 5 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega.

§ 2. Eluruumi valiku üldpõhimõtted

(1) Teenistuja eluruumi valikul tuleb arvestada üüri suurust ja üürimisega kaasnevaid kulusid, samuti eluruumi seisundit, turvalisust ning paiknemist välisesinduse, ühistranspordi ja sotsiaalse infrastruktuuri suhtes. Üldjuhul üüritakse remonti mittevajav eluruum. Võimaluse korral lähtutakse põhimõttest, et sama eluruumi kasutamist saaks jätkata järgmine välisesindusse roteeriv teenistuja.

(2) Kui eluruum valitakse lastega teenistujale, tuleb arvestada ka teenistujaga kaasasolevate laste arvu. Võimaluse korral arvestatakse ka eluruumi paiknemist lasteaedade ja õppeasutuste suhtes.

§ 3. Eluruumi üürimise kulude planeerimine

(1) Eluruumi üüri suuruse ja üürimisega kaasnevate kulude suuruse planeerimisel arvestatakse eelnevalt samalaadsete eluruumide üürimisel tehtud kulutusi, asukohariigis kinnisvaraturul toimuvaid protsesse ja elukallidust.

(2) Välisministeeriumi koosseisulise teenistuja eluruumi valikul lähtutakse välisesinduse eelarvest. Välisministeeriumi koosseisuvälise teenistuja eluruumi valikul lähtutakse lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse eelarves koosseisuvälise teenistuja lähetamiseks eraldatud vahenditest.

§ 4. Välisesinduses töötava teenistuja kasutusse antava eluruumi suuruse normid

(1) Välisesinduses töötava teenistuja kasutusse antakse eluruum, mille üldpind on diplomaadi puhul üldjuhul kuni 75 m² ja haldusteenistuja puhul kuni 60 m².

(2) Kui teenistujal on kaasasolev laps, antakse teenistuja kasutusse eluruum, mille suurus ühe lapse kohta on kuni 15 m² võrra suurem lõikes 1 sätestatust.

(3) Eluruumi üldpinna hulka ei arvestata rõdu, terrassi, pööningut, keldrit, üldkoridori, ehituskonstruktsioone, tehnoruume ega muid ruume, mida ei saa kasutada elamispinnana.

§ 5. Eluruumi taotlemine

(1) Välisministeeriumi koosseisuline teenistuja esitab enne eluruumi üürilepingu sõlmimist Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantslerile otsustamiseks lisas 1 kehtestatud eluruumi taotluse (edaspidi taotlus). Taotlusele lisavad kooskõlastuse või eriarvamuse välisesinduse juht ja Välisministeeriumi haldusosakond.

(2) Välisministeeriumi koosseisuväline teenistuja esitab enne eluruumi üürilepingu sõlmimist lähetajaministeeriumi kantslerile otsustamiseks lisas 1 kehtestatud taotluse. Kantslerile esitatavale taotlusele lisab kooskõlastuse või eriarvamuse välisesinduse juht.

(3) Taotluse esitab ka teenistuja, kes jätkab mõne teise teenistuja kasutuses olnud eluruumi kasutamist.

§ 6. Üürilepingu sõlmimine

(1) Üürileping sõlmitakse pärast §-s 5 nimetatud taotluse suhtes heakskiitva otsuse tegemist.

(2) Üürilepingu kavand esitatakse arvamuse saamiseks Välisministeeriumi haldusjuristile. Üldjuhul sõlmitakse eluruumi üürileping välisesinduse nimel. Üürilepingule ja sellega kaasnevatele dokumentidele kirjutab alla välisesinduse juht.

(3) Kui üürileandja ei ole nõus üürilepingu sõlmimisega välisesinduse nimel, sõlmitakse see teenistuja nimel, kooskõlastades selle eelnevalt välisesinduse juhiga.

(4) Sõlmitud üürileping registreeritakse ja säilitatakse välisesinduses, lähtudes Välisministeeriumi asjaajamise korrast. Üürilepingu koopia edastatakse Välisministeeriumile, Välisministeeriumi koosseisuväliste teenistujate puhul ka lähetajaministeeriumile.

(5) Eluruumi üürilepingu tingimuste muutmisel järgitakse §-des 3–6 sätestatut, esitades lisas 2 kehtestatud eluruumi üürilepingu muutmise taotluse.

(6) Võimaluse korral lisatakse üürilepingusse diplomaatiline klausel, mis näeb ette õiguse lõpetada pikaajaline, vähemalt 1 aasta kestev üürileping enne tähtaega ja mille korral üürileandja peab tagastama üüritagatise.

§ 7. Välisministeeriumile kuuluva eluruumi andmine

(1) Välisministeeriumile kuuluva eluruumi teenistuja kasutusse andmiseks teenistuja taotlust ei esita.

(2) Välisministeeriumile kuuluva eluruumi Välisministeeriumi koosseisulise teenistuja kasutusse andmise otsustab välisesinduse juht, arvestades käesolevas määruses sätestatut. Teenistuja ja välisesinduse juhi vahel sõlmitakse eluruumi kasutamisleping.

(3) Välisministeeriumile kuuluva eluruumi võib anda ka koosseisuvälise teenistuja kasutusse. Selle kohta sõlmitakse asjaomane leping.

(4) Sõlmitud kasutamisleping registreeritakse ja säilitatakse välisesinduses, lähtudes Välisministeeriumi asjaajamiskorrast. Kasutamislepingu koopia edastatakse Välisministeeriumile, Välisministeeriumi koosseisuväliste teenistujate puhul ka lähetajaministeeriumile.

§ 8. Eluruumi ja selle sisustuse vastuvõtmine ja üleandmine

(1) Kui eluruumi üüri- või kasutamislepinguga kaasneb sisustuse nimekiri, peab teenistuja eluruumi sisustuse vastuvõtmisel ja üleandmisel kontrollima nimekirjas loetletud esemete olemasolu ja seisundit ning fikseerima nende ilmsed puudused, kinnitades seda oma allkirjaga.

(2) Kui üürilepinguga lõikes 1 nimetatud nimekirja ei kaasne, tagab teenistuja asjaomase nimekirja koostamise, märkides selles ka esemete seisundi ja fikseerides nende ilmsed puudused, kinnitades seda oma allkirjaga ja võttes sellele ka eluruumi üürileandja allkirja.

(3) Lõikes 1 ja 2 nimetatud nõudeid järgitakse nii eluruumi vastuvõtmisel üürileandjalt, lahkuvalt teenistujalt või välisesinduse vastutavalt teenistujalt kui ka üleandmisel üürileandjale, uuele teenistujale või välisesinduse vastutavale teenistujale.

(4) Kui eluruumi üürilepingu sõlmimisel või lõpetamisel võtab eluruumi vastu või annab üle välisesinduse vastutav teenistuja, kes ei asu ise eluruumi kasutama, järgib ka tema lõigetes 1–3 nimetatud nõudeid. Sama tehakse ka eluruumi ja selle sisustuse üleandmisel ja vastuvõtmisel välisesinduselt eluruumi kasutama hakkavale teenistujale.

§ 9. Eluruumi kasutamine

(1) Teenistuja peab eluruumi ja selle sisustust kasutama heaperemehelikult ja lähtudes selle otstarbest ning hoidma seda nii, et selle väärtus ei väheneks, välja arvatud normaalne kulumine.

(2) Eluruumi või selle sisustuse kahjustumisest teatab teenistuja esimesel võimalusel, arvates kahjustumise või selle avastamise hetkest, välisesinduses haldusküsimuste eest vastutavale teenistujale või selle puudumisel välisesinduse juhile. Koosseisuväline teenistuja teavitab eluruumi või selle sisustuse kahjustumisest ka lähetajaministeeriumi.

§ 10. Eluruumi vahetamine

(1) Teenistuja võib välislähetuse ajal põhjendatult taotleda eluruumi vahetamist tingimusel, et vahetamisega ei kaasne olulisi lisakulutusi ning vahetuseks on kirjaliku nõusoleku andnud §-des 5–7 nimetatud ametnikud.

(2) Üldjuhul ei vahetata eluruumi, kui teenistuja lähetustähtaja lõpuni on jäänud vähem kui üks aasta.

(3) Välisministeeriumil on õigus nõuda koosseisulise teenistuja eluruumi vahetamist teenistujaga kaasas olevate perekonnaliikmete arvu muutumise korral. Koosseisuvälise teenistuja puhul on samasugune õigus lähetajaministeeriumil.

§ 11. Eluruumi sisustamise alused ja kord

(1) Üldjuhul üüritakse sisustatud ja seadmestatud eluruum.

(2) Kui asukohariigi olusid arvestades ei ole sisustatud ja seadmestatud eluruumi võimalik või otstarbekas üürida, on koosseisulisel teenistujal õigus saada Välisministeeriumi või koosseisuvälisel teenistujal lähetajaministeeriumi ettenähtud korras ja kulul järgmisi esemeid:
1) kirjutuslaud, tool, raamaturiiul;
2) pehme mööbel (diivan, tugitoolid), diivanilaud, nõudekapp;
3) pliit, külmik, söögilaud ja toolid;
4) magamisasemed ja öökapid;
5) riidekapp;
6) valgustid.

(3) Välisministeerium või lähetajaministeerium võib lõikes 2 nimetatud esemed eelarveliste võimaluste kohaselt osaliselt või täielikult kindlustada.

(4) Välisesinduse juhi ja Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsleri kirjalikul nõusolekul võib koosseisulisele teenistujale Välisministeeriumi kulul põhjendatud juhtudel soetada lõikes 2 nimetamata esemeid. Koosseisuvälise teenistuja puhul võib seda teha lähetajaministeeriumi kulul ja kirjalikul nõusolekul.

§ 12. Kulude hüvitamine

(1) Välisministeerium või lähetajaministeerium tasub:
1) eluruumi üürilepingu sõlmimise, muutmise, pikendamise ja lõpetamisega kaasnevad kulud, sealhulgas üüritagatise;
2) üüri;
3) pliidi, külmiku, pesumasina, nõudepesumasina ja kliimaseadme seadmestamise ja paigaldamise kulud;
4) kommunaalkulud (küte, vesi, kanalisatsioon, prügivedu, hoone halduskulud);
5) gaasikulud 100% ulatuses, kui gaasi kasutatakse ainult eluruumi kütmiseks või vee soojendamiseks; kui peale eluruumi kütmise ja vee soojendamise kasutatakse gaasi ka mujal olmes, hüvitatakse gaasikulu kuni 90% ulatuses;
6) elektrikulu:
a) 10% ulatuses, kui eluruumis on täiendavaid elektriseadmeid, nagu kliimaseade, soojuspump või soojaveeboiler (edaspidi täiendavad elektriseadmed) või
b) 70% ulatuses, kui elektrit kasutatakse põhikütteallikana või
c) 80% ulatuses, kui elektrit kasutatakse põhikütteallikana ning eluruumis on täiendavaid elektriseadmeid;
7) eluruumi hooldusremondi kulud enne eluruumi üleandmist välisesinduse teisele teenistujale.

(2) Lõike 1 punktide 5 ja 6 rakendamisel võib erandeid teha koosseisulise teenistuja puhul Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsleri või koosseisuvälise teenistuja puhul lähetajaministeeriumi otsusega.

(3) Lemmikloomade kaasasolekuga põhjustatud kulusid ei kaeta.

(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud kulude katmise aluseks on kuludokumendid.

§ 13. Teenistuja vastutus

Teenistuja on kohustatud hüvitama enda, oma perekonnaliikmete ja külaliste süülise tegevuse, tegevusetuse või hooletuse tagajärjel, kaasa arvatud lemmikloomade poolt eluruumile või selle sisustusele tekitatud kahju. Kui hüvitamise suuruse ja põhjendatuse üle tekib vaidlus, teeb otsuse Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsler või lähetajaministeeriumi kantsler, küsides välisesinduse juhi kirjalikku arvamust.

§ 14. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2007. a.