1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse:
1) välislähetustasu lähtesummad;
2) välislähetustasu arvutamise ja maksmise kord;
3) kaasasoleva perekonnaliikme eest välislähetustasu suurendamise kord;
4) kaasasoleva abikaasa tasu (edaspidi abikaasatasu) maksmise kord;
5) välisesinduses töötava teenistuja ning temaga kaasasoleva perekonnaliikme kulude katmise tingimused ja kord;
6) kaetavate ravikulude loetelu.

(2) Välislähetustasu, suurendatud välislähetustasu ning määruses käsitletud kulude hüvitised on teenistuslähetusega seotud hüvitised, mida ei loeta teenistuja palgaks.

§ 2. Välislähetustasu, suurendatud välislähetustasu ja abikaasatasu maksmine ning teenistuja kulude katmine

(1) Karjääridiplomaadi ja Välisministeeriumi koosseisulise haldusteenistuja (edaspidi koos koosseisuline teenistuja) välislähetustasu, perekonnaliikmete eest suurendatud välislähetustasu ja abikaasatasu maksab ning 4. peatükis nimetatud kulud katab Välisministeerium.

(2) Erialadiplomaadi ja Välisministeeriumi koosseisuvälise haldusteenistuja (edaspidi koos koosseisuväline teenistuja) välislähetustasu, perekonnaliikmete eest suurendatud välislähetustasu ja abikaasatasu maksab lähetajaministeerium või selle valitsemisala asutus (edaspidi ka lähetajaministeerium) Välisministeeriumi kantsleri käskkirja alusel ning 4. peatükis nimetatud kulud katab lähetajaministeerium kuludokumentide alusel.

§ 3. Välislähetuse kestus ja lähetusaasta

(1) Välislähetuse kestus määratakse teenistuja välisesindusse lähetamise käskkirjas nimetatud kuupäevadega. Kui välislähetuse kestust muudetakse lähetuse ajal, määratakse lähetuse lõpu kuupäev lähetustähtaja muutmise käskkirjas.

(2) Teenistuja ja kaasasoleva perekonnaliikme lähetusaasta alguseks loetakse üldjuhul teenistuja käskkirjajärgne välislähetuse alguse päev.

(3) Juhul kui teenistuja perekonnaliige saabub esmakordselt lähetuskohta hiljem kui teenistuja, loetakse perekonnaliikme esimese lähetusaasta alguseks lähetuskohta saabumise päev. Perekonnaliikme järgmise lähetusaasta alguseks loetakse teenistuja järgmise lähetusaasta alguse päev.

2. peatükk
VÄLISLÄHETUSTASU LÄHTESUMMAD NING VÄLISLÄHETUSTASU ARVUTAMISE JA MAKSMISE KORD

§ 4. Välislähetustasu lähtesummad

(1) Diplomaatide välislähetustasu lähtesummad Eesti kroonides on:

(2) Haldusteenistujate välislähetustasu lähtesummad Eesti kroonides on:

(3) Välisesinduste koosseisuliste ja koosseisuväliste haldusteenistujate kuulumise vanem- või nooremametnike kategooriasse kehtestab välisminister käskkirjaga. Ettepaneku koosseisuvälise haldusteenistuja kuulumise kohta ühte nimetatud kategooriasse teeb Välisministeeriumile lähetajaministeerium.

§ 5. Välislähetustasu arvutamine

(1) Teenistuja ühe kalendrikuu välislähetustasu arvutatakse, korrutades välislähetustasu lähtesumma välisesinduse asukohalinna koefitsiendiga. Välisminister kehtestab linnade koefitsiendid «Välisteenistuse seaduse» § 63 lõike 4 alusel.

(2) Välislähetustasu arvutamisel kalendrikuu osa eest saadakse ühe päeva kohta väljamakstav summa, jagades selle kuu välislähetustasu kalendrikuu päevade arvuga.

(3) Koosseisulise teenistuja välislähetustasu arvestuse kinnitab välisesinduse juht. Koosseisuvälise teenistuja välislähetustasu arvestuse kinnitab lähetajaministeeriumi kantsler.

§ 6. Välislähetustasu maksmine

(1) Välislähetustasu makstakse teenistujale alates lähetuskohta jõudmise päevast, kuid mitte enne lähetamise käskkirjas määratud kuupäeva, kuni lähetuskohast lahkumiseni, kuid mitte kauem kui tagasikutsumise käskkirjas nimetatud kuupäevani.

(2) Välislähetustasu makstakse üldjuhul alanud kalendrikuu eest avansina kuu esimese viie tööpäeva jooksul. Vajaduse korral tehakse tasaarvestused eelmiste kuude muudatuste ja täpsustuste põhjal.

(3) Välislähetustasu makstakse üldjuhul välja välisesinduse asukohariigi valuutas makse tegemise päeval kehtiva Eesti Panga noteeringu alusel. Välisvaluuta, mille kurssi Eesti Pank ei fikseeri, hinnatakse ümber, kasutades Eesti Panga ja asjaomase riigi keskpanga fikseeritud euro ja Eesti krooni ristkurssi. Sõltuvalt asukohariigi poliitilisest või majanduslikust olukorrast võib Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsleri nõusolekul välislähetustasu välja maksta muus valuutas.

§ 7. Välislähetustasu maksmata jätmise alused

(1) Välislähetustasu ei maksta teenistuja õppepuhkuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsehoolduspuhkuse, lapsendajapuhkuse ning palgata puhkuse ajal.

(2) Välislähetustasu ei maksta, kui teenistuja kutsutakse «Välisteenistuse seaduse» § 38, § 39 või § 51 alusel ajutiselt Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse käsutusse.

§ 8. Välislähetustasu tagastamine teenistuja tagasikutsumise korral

(1) Teenistuja ennetähtaegse tagasikutsumise korral on teenistuja kohustatud ettemakstud summa tagasi maksma lähetuse lõppemisele järgnevast päevast arvates kokkulepitud tähtaja jooksul, kui ei ole võimalik teha tasaarvestust järgmiste kuude summade arvelt.

(2) Kui teenistuja ei tagasta enammakstud summat kokkulepitud tähtajaks, teeb minister talle «Välisteenistuse seaduse» § 69 lõike 4 kohaselt ettekirjutuse koos hoiatusega.

§ 9. Välislähetustasu suurendamine kaasasoleva perekonnaliikme eest

(1) Diplomaadiga kaasasoleva mittetöötava abikaasa eest suurendatakse diplomaadi välislähetustasu 30% võrra.

(2) Haldusteenistujaga kaasasoleva mittetöötava abikaasa eest suurendatakse teenistuja välislähetustasu 25% võrra.

(3) Iga kaasasoleva lapse eest suurendatakse teenistuja välislähetustasu 15% võrra § 4 lõike 1 punktis 5 nimetatud lauaülema lähtesumma alusel arvutatud välislähetustasust.

(4) Teenistuja välislähetustasu suurendatakse alates päevast, mil perekonnaliige saabub asukohariiki, kuid mitte enne perekonnaliikme eest välislähetustasu suurendamise käskkirjas määratud kuupäeva.

(5) Teenistuja esitab igal kuul üks nädal enne kuu viimast tööpäeva Välisministeeriumile või lähetajaministeeriumile andmed perekonnaliikmete asukohariigis viibitud päevade kohta.

§ 10. Kaasasoleva perekonnaliikme eest välislähetustasu suurendamise piirangud

(1) Teenistuja välislähetustasu kaasasoleva abikaasa eest ei suurendata ühe kuu vältel, kui kaasasoleku ajal ületab abikaasa ajutise töötamise või teenuse osutamise eest eelnevas kalendaarses kvartalis saadud kogutulu abikaasatasu määra kahekordselt. Sellisel juhul ei suurendata välislähetustasu lõppenud kvartalile järgneval kuul.

(2) Kaasasoleva perekonnaliikme eest suurendatud välislähetustasu maksmine lõpetatakse, kui perekonnaliige viibib lähetusaasta jooksul asukohariigis vähem kui 183 päeva.

(3) Kaasasoleva perekonnaliikme eest suurendatud välislähetustasu maksmine lõpetatakse, kui perekonnaliige lahkub alaliselt asukohariigist, asub elama teenistujast eraldi leibkonda või asub alaliselt tööle või teenust osutama.

(4) Teenistuja on kohustatud eelmistes lõigetes nimetatud asjaolude tekkimisest kohe teavitama Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi.

§ 11. Kaasasoleva perekonnaliikme eest suurendatud välislähetustasu maksmise jätkamise erialused

(1) Kui teenistuja kutsutakse «Välisteenistuse seaduse» § 38, § 39 või § 51 alusel ajutiselt Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse käsutusse, kuid kaasasolev perekonnaliige jääb välisesinduse asukohariiki, jätkatakse kaasasoleva perekonnaliikme eest §-s 9 nimetatud määras tasu maksmist.

(2) Kui teenistuja kutsutakse ennetähtaegselt ja erakorraliselt tagasi enne lähetusaja lõppemist, kuid kaasasolev perekonnaliige jääb välisesinduse asukohariiki kaasasoleva lapse kooliskäimise või muu mõjuva põhjuse tõttu, jätkatakse kaasasoleva perekonnaliikme eest §-s 9 nimetatud määras tasu maksmist, kuid mitte kauem kui kuus kuud pärast teenistuja tagasikutsumist.

(3) Teenistuja põhi- ja lisapuhkuse ajal jätkatakse kaasasoleva perekonnaliikme eest (ka asukohariigist äraoleku korral) §-s 9 nimetatud määras tasu maksmist.

(4) Kui kaasasolev laps on asukohariigist ajutiselt ära muul kui «Välisteenistuse seaduse» § 68 lõigetes 2 ja 6 nimetatud põhjustel, jätkatakse teenistujale § 9 lõikes 3 nimetatud määras tasu maksmist kuni 60 kalendripäeva eest teenistuja lähetusaasta jooksul tingimusel, et laps viibib välisesinduse asukohariigis teenistuja lähetusaasta jooksul vähemalt 183 päeva.

3. peatükk
ABIKAASATASU

§ 12. Abikaasatasu maksmise tingimused

(1) Abikaasatasu suurus on Eesti kahekordne alampalk.

(2) Abikaasatasu makstakse teenistujaga kaasasolevale mittetöötavale abikaasale alates päevast, mil abikaasa saabub asukohariiki, kuid mitte enne abikaasatasu määramise käskkirjas nimetatud kuupäeva.

(3) Teenistuja esitab igal kuul üks nädal enne kuu viimast tööpäeva Välisministeeriumile või lähetajaministeeriumile andmed abikaasa asukohariigis viibitud päevade ja tema töötamise või teenuse osutamise kohta.

§ 13. Abikaasatasu maksmise piirangud

(1) Abikaasatasu ei maksta ühe kuu tasumäära ulatuses, kui kaasasoleku ajal ületab abikaasa ajutise töötamise või teenuse osutamise eest eelnevas kalendaarses kvartalis saadud kogutulu abikaasatasu määra kahekordselt. Sellisel juhul ei maksta abikaasatasu lõppenud kvartalile järgneval kuul.

(2) Abikaasatasu maksmine lõpetatakse, kui abikaasa viibib lähetusaasta jooksul asukohariigis vähem kui 183 päeva.

(3) Abikaasatasu maksmine lõpetatakse, kui abikaasa asub elama teenistujast eraldi leibkonda, asub alaliselt tööle või teenust osutama või lahkub alaliselt asukohariigist, välja arvatud § 14 lõikes 4 toodud alusel.

(4) Teenistuja on kohustatud eelmistes lõigetes nimetatud asjaolude tekkimisest kohe teavitama Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi.

§ 14. Abikaasatasu maksmise jätkamise erialused

(1) Kui teenistuja kutsutakse «Välisteenistuse seaduse» § 38, § 39 või § 51 alusel ajutiselt Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse käsutusse, kuid kaasasolev abikaasa jääb välisesinduse asukohariiki, jätkatakse abikaasatasu maksmist.

(2) Kui teenistuja ajutise Välisministeeriumi, lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutuse käsutusse kutsumise korral tuleb kaasasolev abikaasa temaga Eestisse kaasa, jätkatakse abikaasatasu maksmist.

(3) Kui teenistuja kutsutakse ennetähtaegselt ja erakorraliselt tagasi enne lähetusaja lõppemist, kuid kaasasolev abikaasa jääb välisesinduse asukohariiki kaasasoleva lapse kooliskäimise või muu mõjuva põhjuse tõttu, jätkatakse abikaasatasu maksmist, kuid mitte kauem kui kuus kuud pärast teenistuja tagasikutsumist.

(4) Kui teenistuja kutsutakse Välisministeeriumi või asukohariigi algatusel erakorraliselt tagasi enne lähetusaja lõppemist ja teenistujaga kaasasolev abikaasa ei leia pärast Eestisse naasmist tööd, jätkatakse abikaasatasu maksmist teenistuja kirjaliku taotluse ja Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi kantsleri otsuse alusel kuni abikaasa tööleasumiseni, kuid mitte kauem kui kuue kuu jooksul pärast Eestisse naasmist. Sellisel juhul esitab teenistuja Välisministeeriumile või lähetajaministeeriumile igal kuul üks nädal enne kuu viimast tööpäeva andmed abikaasa töötamise või teenuse osutamise kohta.

(5) Teenistuja põhi- ja lisapuhkuse ajal jätkatakse abikaasale (ka asukohariigist äraoleku korral) abikaasatasu maksmist.

(6) Kui kaasasolev mittetöötav abikaasa on asukohariigist ajutiselt ära sünnituse tõttu Eestis, jätkatakse abikaasatasu maksmist, kuid mitte kauem kui kaks kuud.

(7) Kui kaasasolev abikaasa on asukohariigist ajutiselt ära muul põhjusel, jätkatakse abikaasatasu maksmist 60 kalendripäeva eest teenistuja lähetusaasta jooksul tingimusel, et abikaasa viibib välisesinduse asukohariigis teenistuja lähetusaasta jooksul vähemalt 183 päeva.

§ 15. Abikaasatasu maksmine

(1) Abikaasatasu makstakse jooksva kalendrikuu eest teenistuja esitatud andmete põhjal. Vajaduse korral tehakse tasaarveldused eelmiste kuude muudatuste ja täpsustuste alusel.

(2) Abikaasatasu maksmisel kalendrikuu osa eest saadakse ühe päeva kohta väljamakstav summa, jagades ühe kuu abikaasatasu määra selle kalendrikuu päevade arvuga.

(3) Abikaasatasu kantakse üle abikaasa Eesti krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaalis avatud arvelduskontole Eesti kroonides iga kuu viimasel tööpäeval.

(4) Abikaasatasu tagasimaksmisel määratakse ühe päeva kohta tagasimakstav summa, jagades ühe kuu abikaasatasu määra kalendrikuu keskmise päevade arvuga (30).

(5) Väljamakstava abikaasatasu suuruse kinnitab Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi kantsler.

4. peatükk
VÄLISESINDUSES TÖÖTAVA TEENISTUJA NING TEMAGA KAASASOLEVA PEREKONNALIIKME KAETAVATE KULUDE LIIGID NING NENDE KATMISE TINGIMUSED JA KORD

§ 16. Kolimiskulud

(1) Välisministeerium korraldab ühe korra välislähetuse kestel koosseisulise teenistuja isikliku vara veo välisesinduse asukohariiki minekul ja sealt tulekul ning katab veokulud. Koosseisuvälise teenistuja vara veo korraldab ja kulud katab lähetajaministeerium. Üldjuhul kaetakse soodsaima teenuse maksumus.

(2) Isikliku vara hulka ei arvata teenistuja lemmik- ega koduloomi.

(3) Teenistuja isikliku vara vedamisel kaetakse kuni 21 m³ vara veo kulud. Kui teenistujaga on kaasas rohkem kui kolm perekonnaliiget, kaetakse kuni 26 m³ vara veo kulud. Kulud hüvitatakse esitatud arvete, teenistuja taotluse ning Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsleri või lähetajaministeeriumi kantsleri otsuse alusel.

(4) Kui teenistujal on põhjendatud vajadus võtta isiklikku vara kaasa lõikes 3 nimetatust suuremas mahus, esitab ta Välisministeeriumile või lähetajaministeeriumile sellekohase põhjendatud taotluse. Sellise vara veo kulud võidakse hüvitada Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsleri või lähetajaministeeriumi kantsleri nõusolekul.

(5) Välisministeerium või lähetajaministeerium kindlustab teenistuja isikliku vara selle vedamisel vastavalt vara tegelikule väärtusele, kuid mitte rohkem kui 500 000 krooni väärtuses.

(6) Kui isiklik vara ei jõua lähetuskohta või tagasi Eestisse mõistliku aja jooksul pärast või enne teenistuja kohalejõudmist, hüvitatakse Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsleri või lähetajaministeeriumi kantsleri eelneval kirjalikul nõusolekul riietus- ja muude esmatarbeesemete vedu lennukis ülekaalulise pagasina.

§ 17. Majutuskulud

(1) Teenistujale hüvitatakse järgmised asukohariigis asuva eluruumi üürimise, sisustamise ja kasutamisega kaasnevad kulud:
1) eluruumi üürilepingu sõlmimise, muutmise, pikendamise ja lõpetamisega kaasnevad kulud, sealhulgas üüritagatis;
2) eluruumi üür;
3) pliidi, külmiku, pesumasina, nõudepesumasina ja kliimaseadme paigaldamise ja seadmestamise kulud;
4) kommunaalkulud (küte, vesi, kanalisatsioon, prügivedu, hoone halduskulud);
5) gaasikulud 100% ulatuses, kui gaasi kasutatakse ainult eluruumi kütmiseks või vee soojendamiseks; kui peale eluruumi kütmise ja vee soojendamise kasutatakse gaasi ka mujal olmes, hüvitatakse gaasikulu kuni 90% ulatuses;
6) elektrikulud kuni 90% ulatuses lõike 3 kohaselt kehtestatud tingimustel;
7) eluruumi hooldusremondi kulud enne eluruumi üleandmist välisesinduse teisele teenistujale.

(2) Esinduse juhi residentsi puhul hüvitatakse lisaks lõikes 1 nimetatud kuludele järgmised kulud:
1) esindusauto residentsi juures hoidmise kulud;
2) valveteenused ning valvesüsteemide soetamise, paigaldamise ja hooldusega seotud kulud;
3) esindusruumide ja köögi koristuse kulud esindusürituse eel ja järel ning suurpuhastus kaks korda aastas;
4) esindusülesannete täitmisega seotud teenuste ja abitööjõu kulud.

(3) Välisesinduses töötava teenistuja majutuskulude katmise täpsem kord ja tingimused sätestatakse «Välisteenistuse seaduse» § 64 ning «Välissuhtlemisseaduse» § 5 lõike 4 alusel kehtestatud välisministri määrustes.

§ 18. Kindlustus ja ravikulud

(1) Välisesinduses töötavale teenistujale ja temaga kaasasolevale perekonnaliikmele tagatakse reisi- ja tervisekindlustus, sealhulgas retseptiravimid, kui ravikulusid ei kaeta välislepingu või muu õigusakti kohaselt.

(2) Välisministeerium või lähetajaministeerium kindlustab välisesinduses töötava teenistuja ja temaga kaasasolevad perekonnaliikmed järgmiste juhtumite vastu:
1) stomatoloogiline haigus (esmaabi ja ravikulud kindlustuslepingus ettenähtud ulatuses);
2) välislähetuses algav haigus (ravikulud, sealhulgas vältimatu vedu välisriigis ja vajaduse korral Eestisse, lisaks ühe saatja vältimatud reisi- ja majutuskulud);
3) kroonilise haiguse ägenemine (ägenemisega seotud ravikulud);
4) õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud vigastused (ravikulud);
5) kuriteo tagajärjel tekkinud vigastused (ravikulud);
6) viirusepideemia (vaktsineerimine);
7) surm (kojutoomine või matus või tuhastamine välismaal).

(3) Lõikes 2 nimetamata, kuid Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kantud raviteenuste kulud, mida ei ole võimalik hüvitada «Ravikindlustuse seaduse» ja selle § 30 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras, hüvitatakse esitatud arvete alusel selles määruses ettenähtud ulatuses. Lähetusega seotud kohustuslike kaitsesüstimiste kulud hüvitatakse esitatud arvete alusel. Raseduse ja sünnitusega seotud kulude puhul võidakse hüvitada teenistuja või tema perekonnaliikme sõlmitud kindlustuslepingu maksumus.

(4) Kui teenistuja abikaasa on kindlustatud muudel alustel, ei hüvitata tema tervisekindlustuskulusid käesoleva määruse alusel, välja arvatud lõikes 3 sätestatud raseduse ja sünnitusega seotud kulud.

(5) Välisministeerium või lähetajaministeerium tasub teenistuja ning temaga kaasasoleva perekonnaliikme käesolevas paragrahvis käsitletud kindlustus- ja ravikulud sõlmitud lepingute kohaselt või katab need tegelike kulude ulatuses esitatud arvete, teenistuja taotluse ning Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsleri või lähetajaministeeriumi kantsleri otsuse alusel.

(6) Teenistuja on kohustatud enne välislähetusse minekut tutvuma kindlustuslepingu tingimustega.

§ 19. Koolieelse lasteasutuse tasu või lapsehoidja palga kulude hüvitamine

(1) Välisesinduses töötavale teenistujale hüvitatakse kaasasoleva lapse koolieelse lasteasutuse tasu 50% ulatuses. Juhul kui laps ei käi lasteasutuses meditsiinilistel põhjustel või kui teenistuja peab töötama töövälisel ajal, võidakse hüvitada välisesinduses töötavale teenistujale alla 13-aastase lapse lapsehoidja palk 90% ulatuses.

(2) Juhul kui teenistuja on välislähetuses ilma abikaasata, hüvitatakse lapse koolieelse lasteasutuse tasu või lapsehoidja palk 90% ulatuses. Lapsehoidja palka ei hüvitata, kui lapsehoidjaks on lähisugulane või isik, kellele makstakse käesolevas määruses ettenähtud välislähetustasu või hüvitisi.

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud katab või hüvitab Välisministeerium või lähetajaministeerium esitatud arvete, asjakohaste lepingute või kokkulepete, teenistuja taotluse ning Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsleri või lähetajaministeeriumi kantsleri otsuse alusel.

§ 20. Hariduse omandamise kulude katmine või hüvitamine

(1) Välisesinduses töötavale teenistujale hüvitatakse alates viieaastase kaasasoleva lapse (või noorema, kui laps käib asukohariigi koolis ja seal on ette nähtud varasem koolikohustus) põhi- ja üldkeskhariduse omandamise kulud, sealhulgas:
1) registreerimis- ja õppemaks ning sellega seoses ettenähtud deposiidid;
2) kohustuslik õppematerjal, sealhulgas õpikud, töövihikud ja kaardid (välja arvatud deposiidid);
3) kooli poolt ettenähtud järeleaitamistunnid õppekeele omandamiseks;
4) erandjuhul lapse transport kooli ja tagasi.

Kulude hüvitamise piirmääraks on asukohariigis diplomaatilise korpuse töötajate lastele mõeldud õppeasutuses õppimise kulud.

(2) Kooli valikul tuleb arvestada õppekeelt, õppekava sobivust lapse seniste ja tulevaste õpingutega ning majanduslikku otstarbekust.

(3) Lapse täisealiseks saamisel jätkatakse kulude katmist või hüvitamist kuni keskhariduse omandamiseni.

(4) Teenistujaga kaasasoleva lapse hariduse omandamise kulud katab või hüvitab Välisministeerium või lähetajaministeerium lõikes 1 nimetatud kulude ulatuses esitatud arvete, teenistuja taotluse ning Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsleri või lähetajaministeeriumi kantsleri otsuse alusel.

§ 21. Reisikulud

(1) Üks kord lähetusaasta jooksul hüvitatakse teenistuja ja temaga kaasasolevate perekonnaliikmete Eestisse puhkusele ja tagasi sõidu kulud, mis on eelnevalt kooskõlastatud Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsleri või lähetajaministeeriumi kantsleriga.

(2) Välisesindusse lähetamisel ja sealt tagasi kutsumisel hüvitatakse teenistuja ja tema kaasasolevate perekonnaliikmete sõidukulud, mis on eelnevalt kooskõlastatud Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsleriga või lähetajaministeeriumiga.

(3) Kui välisesinduses töötava teenistuja abikaasa või laps ei ole temaga kaasas, võib üks kord lähetusaasta jooksul Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsleri või lähetajaministeeriumi kantsleri eelneval nõusolekul hüvitada teenistuja abikaasa, alaealise või põhi- või keskharidust omandava või abivajava töövõimetu täisealise lapse välisesinduse asukohariiki ja sealt tagasi sõidu kulud, sealhulgas reisikindlustuse.

(4) Sõidukulud hüvitatakse tegelike kulutuste ulatuses. Täisaastast lühema lähetusperioodi eest hüvitatakse sõidukulud lähetusperioodiga proportsionaalselt.

(5) Lõigetes 1–3 nimetamata juhtudel otsustab Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi kantsler igal üksikjuhul eraldi, kas ja kui suures ulatuses sõidukulud hüvitatakse.

(6) Kui puhkusele sõidu või mittekaasasoleva perekonnaliikme küllasõidukulude hüvitamise aluseks olnud lähetusaeg ja tegelikult lähetuses oldud aeg erinevad, nõutakse väljamakstud hüvitis tagasi proportsionaalselt tegelikult lähetuses oldud ajaga.

5. peatükk
LÕPPSÄTTED

§ 22. Vastutus

(1) Välisministeeriumi koosseisulise teenistuja välislähetustasu ja kaetavate kulude maksmise põhjendatuse ja õigsuse eest vastutab välisesinduse juht või tema kohuseid täitev diplomaat. Koosseisuvälise teenistuja välislähetustasu ja hüvituste maksmise õigsuse eest vastutab lähetajaministeeriumi kantsler.

(2) Välislähetustasu ja kaetavate kulude arvutamise aluseks olevate andmete õigsuse ja tähtaegse esitamise eest vastutab teenistuja.

(3) Käesoleva määruse nõuete järgimata jätmist käsitatakse teenistuskohustuste rikkumisena.

§ 23. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2007. a.