Välisministermäärusalgtekst-terviktekstakadeemiline kraadkordkeelvälissuhtleminetasuministeeriumavaldamineavaldatud2006-12-14+02:008RTL2006-12-21+02:00911693http://www.riigiteataja.ee/akt/127641962007-01-01+02:002009-04-02+03:00maarus_1_10.02.2010.xsd1276419612010-10-28+03:00migraator308775Välisministeeriumis võõrkeelte valdamise, akadeemilise kraadi omamise ning riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise eest lisatasu maksmise tingimused ja kord ning võõrkeele valdamise nõuded Määrus kehtestatakse «Välisteenistuse seaduse» § 24 punkti 3, § 47 punkti 3, § 57 lõike 3, ja § 58 lõike 2 alusel ning kooskõlas «Keeleseadusega».

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse:
1) võõrkeelte valdamise ulatuse nõuded välisteenistusse võtmisel;
2) võõrkeelte valdamise ulatuse nõuded haldusteenistuja välisesindusse lähetamisel;
3) võõrkeelte valdamise eest lisatasu maksmise tingimused ja kord;
4) akadeemilise kraadi eest lisatasu maksmise tingimused ja kord ning
5) riigisaladuse ja salastatud teabekandja töötlemise eest lisatasu maksmise tingimused ja kord.

2. peatükk
VÕÕRKEELTE VALDAMISE ULATUS NING LISATASU MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD

1. jagu
Võõrkeele mõiste ja selle valdamise hindamise tasemed

§ 2. Võõrkeele mõiste ja selle valdamise hindamise tasemed

(1) Võõrkeel käesoleva määruse tähenduses on iga muu keel peale eesti keele.

(2) Võõrkeele valdamise hindamisel kasutatavad tasemed ja nende kirjeldus on esitatud määruse lisas.

2. jagu
Teenistujale esitatavad võõrkeelte valdamise nõuded

§ 3. Võõrkeelte valdamise nõue välisteenistusse võtmisel

(1) Välisteenistusse võtmisel peab karjääridiplomaat valdama kahte võõrkeelt, mille oskus peab vastama vähemalt 5. tasemele 9-astmelise skaala järgi. Kahest võõrkeelest üks peab olema inglise või prantsuse keel.

(2) Erialadiplomaat peab valdama kahte võõrkeelt, millest ühe oskus peab vastama vähemalt 5. tasemele ja teise oskus vähemalt 3. tasemele 9-astmelise skaala järgi. Kahest võõrkeelest üks peab olema inglise või prantsuse keel.

(3) Kui diplomaadi ametijuhendis on ette nähtud võõrkeele valdamise lisanõuded, peab sellele ametikohale nimetatav isik valdama võõrkeelt ametijuhendi kohaselt.

§ 4. Võõrkeele valdamise nõue haldusteenistuja välisesindusse lähetamisel

(1) Välisesindusse lähetatav haldusteenistuja peab valdama välisesinduse asukohas enamlevinud keelt vähemalt 1. tasemel 9-astmelise skaala järgi.

(2) Kui Välisministeeriumi atesteerimiskomisjon teeb haldusteenistuja välisesindusse lähetamise otsuse vähem kui pool aastat enne lähetuse algust, siis võib komisjon otsustada lõiget 1 välisesindusse lähetamisel ja esimesel lähetusaastal mitte kohaldada.

(3) Lõikes 1 nimetatud asukohariigi keele valdamise taseme tõendamise testi maksumuse ja õppekulu tasub Välisministeerium või lähetajaministeerium.

(4) Kui haldusteenistuja ametijuhendis on ette nähtud võõrkeele valdamise lisanõuded, peab sellele ametikohale nimetatav isik valdama võõrkeelt ametijuhendi kohaselt.

3. jagu
Võõrkeele valdamise taseme hindamine

§ 5. Võõrkeele valdamise taseme hindamise alused

(1) Võõrkeele valdamise taseme hindamise aluseks on järgmised testid:
1) rahvusvaheliselt tunnustatud keeletest, näiteks IELTS, TOEFL, Cambridge, DELF/DALF;
2) Eesti kõrgkooli või koolitusettevõtte keeletest, mille tulemused on märgitud 9-astmelise skaala järgi;
3) võõrkeele puhul, mida Eesti kõrgkoolid ega koolitusettevõtted ei testi, välisriigis tehtud keeletest, mille tulemused on märgitud 9-astmelise skaala järgi.

(2) Kui teenistuja esitab võõrkeele valdamise taseme tõendamiseks võõrkeelse dokumendi, peab see olema inglise või prantsuse keeles või nimetatud keeltesse või eesti keelde tõlgitud.

4. jagu
Võõrkeelte valdamise eest lisatasu taotlemise ja maksmise tingimused ja kord

§ 6. Võõrkeelte valdamise eest lisatasu taotlemine

Võõrkeelte valdamise eest lisatasu taotlev teenistuja esitab Välisministeeriumi personaliosakonnale või lähetajaministeeriumile kirjaliku avalduse, millele on lisatud §-s 5 nimetatud võõrkeele valdamise taset tõendavad dokumendid. Selliseid dokumente arvestatakse võõrkeeleoskuse tõendamisel kuni nendel märgitud kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem, kui viis aastat.

§ 7. Võõrkeelte valdamise eest lisatasu maksmine

(1) Teenistujale makstakse lisatasu võõrkeelte valdamise eest, kui tema võõrkeelte oskus vastab järgmistele tasemetele:

1) esimene võõrkeel (inglise või prantsuse keel) alates 5. tasemest;
2) teine võõrkeel alates 5. tasemest;
3) kolmas võõrkeel alates 3. tasemest;
4) neljas võõrkeel alates 3. tasemest;
5) viies võõrkeel alates 3. tasemest.

(2) Diplomaadile ja välisesinduses töötavale haldusteenistujale, kes valdab kolme võõrkeelt lõike 1 punktide 1–3 kohaselt, makstakse lisatasu 5% ametipalgast. Kui teenistuja valdab nelja võõrkeelt lõike 1 punktide 1–4 kohaselt, makstakse lisatasu 10% ametipalgast. Kui teenistuja valdab viit võõrkeelt lõike 1 punktide 1–5 kohaselt, makstakse lisatasu 15% ametipalgast.

(3) Lisatasu makstakse koos palgaga taotluse esitamise kuule järgneva kalendrikuu esimesest päevast kuni võõrkeele valdamist tõendava dokumendi kehtivusaja lõpuni vastavalt §-le 6.

(4) Kui teenistuja töötab võõrkeele valdamise taset tõendava dokumendi aegumise ajal välisesinduses, jätkatakse võõrkeele valdamise eest määratud senise lisatasu maksmist kuni 12 kuud.

3. peatükk
AKADEEMILISE KRAADI EEST LISATASU MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD

§ 8. Lisatasu akadeemilise kraadi eest

(1) Teenistujale, kellel on doktorikraad või sellega võrdsustatud akadeemiline kraad, makstakse lisatasu 5% ametipalgast.

(2) Lisatasu saamiseks esitab teenistuja Välisministeeriumi personaliosakonnale või lähetajaministeeriumile kirjaliku taotluse koos diplomi või tunnistusega doktorikraadi või sellega võrdsustatud akadeemilise kraadi saamise kohta.

(3) Lisatasu makstakse kord kuus koos palgaga, alates taotluse esitamise kuule järgneva kalendrikuu esimesest päevast.

4. peatükk
RIIGISALADUSE JA SALASTATUD TEABEKANDJA TÖÖTLEMISE EEST LISATASU MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD

§ 9. Lisatasu riigisaladuse ja salastatud teabekandja töötlemise eest

(1) Teenistujale, kellel on riigisaladusele juurdepääsuluba ja kes töötab ametikohal, millel töötamise eeltingimuseks on riigisaladusele juurdepääsuloa omamine, makstakse lisatasu 5% ametipalgast.

(2) Teenistujale, kes on määratud riigisaladuse kaitse korraldamise ning «Riigisaladuse seaduse» ja selle alusel antud õigusaktide täitmise eest vastutavaks isikuks, sellise isiku asendajale, vastutava struktuuriüksuse teenistujale ning salastatud teabekandjate registri pidajale makstakse lisatasu 10% ametipalgast.

(3) Kui lõikes 1 või 2 nimetatud teenistuja töötleb «salajase» või «täiesti salajase» tasemega teavet eriti suures ulatuses või töötleb eriti tundlikku teavet, võib talle Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi kantsleri loal erandjuhul maksta lisatasu 15% ametipalgast.

(4) Teenistujale, kellel ei ole ametikohale nimetamise ajal riigisaladusele juurdepääsu luba, hakatakse lisatasu maksma juurdepääsuloa saamisele järgneva kuu esimesest päevast.

5. peatükk
LISATASU MÄÄRAMINE JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE

§ 10. Lisatasu määramine

(1) Lisatasu võõrkeelte valdamise, akadeemilise kraadi omamise või riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise eest määratakse teenistujale Välisministeeriumi kantsleri käskkirjaga.

(2) Koosseisuvälisele teenistujale määratakse lisatasu lähetajaministeeriumi ettepaneku alusel ja lähetajaministeeriumi kantsleriga kooskõlastatult.

6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 11. Lisatasude ümberarvutamine

Enne määruse jõustumist kehtinud lisatasud arvutatakse ümber käesolevast määrusest tulenevate määrade alusel 1. jaanuari 2007. aasta seisuga.

§ 12. Võõrkeele valdamise taset tõendavate dokumentide kehtivus

(1) 31. detsembrini 2006 esitatud võõrkeele valdamise taset tõendavad dokumendid kehtivad kuni nendel märgitud kehtivusaja lõpuni või lisatasu määramise käskkirjas märgitud tähtajani.

(2) Võõrkeele valdamise taset tõendavad dokumendid, mille kehtivusaega ei ole täpsustatud lisatasu määramise käskkirjas, kehtivad kuni 1. jaanuarini 2008.

§ 13. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2007. a.

Minister Urmas PAET

Kantsler Matti MAASIKAS

Välisministri 14. detsembri 2006. a määruse nr 8 «Välisministeeriumis võõrkeelte valdamise, akadeemilise kraadi omamise ning riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise eest lisatasu maksmise tingimused ja kord»
lisa

Võõrkeele valdamise tasemekirjeldus

Tase Kirjeldus
9 Valdab keelt täielikult: suhtlemine on ladus, asjakohane ja hästi struktureeritud. Keeleoskuse erakordne tase, mis esineb tavaliselt hea haridusega filoloogidel erialastes olukordades.
8 Suhtleb loomulikult, tõhusalt ja asjakohaselt, ka nõudlike suuliste ja kirjalike ülesannete täitmisel ja keerulistes olukordades. Keelekasutus on ladus ja sarnaneb mitmeti keelt emakeelena kõneleja keelekasutusele. Esineb juhuslikke probleeme stiililiste erinevuste ja idioomide täpsel mõistmisel.
7 Suhtleb üsna tõhusalt ja asjakohaselt nõudlike suuliste ja kirjalike ülesannete täitmisel ja paljudes keerulistes olukordades. Keelekasutus on küllalt mitmekülgne ja ladus. Väikesed ebatäpsused ja muude keelte mõju ei ole häirivad. Isegi keeruliste teemade korral saab kergesti aru nii kõnest kui ka kirjalikust tekstist.
6 Suhtleb sobivalt varem esinenud suuliste ja kirjalike ülesannete täitmisel ja keerulistes olukordades ning saab küllaldaselt hakkama ka sotsiaalselt või keeleliselt nõudlikes olukordades. Esinevad juhuslikud keelelised ebatäpsused ja mittevastavused, mis põhjustavad arusaamatusi siiski harva. Keeruliste teemade korral vajab vahetevahel kordamist või sõnaraamatu abi.
5 Saab üsna hästi hakkama varem esinenud suuliste ja kirjalike ülesannete täitmisega ning töö ja vaba ajaga seotud olukordades. Tunneb keele põhistruktuure ja sõnavara ning vajab vaid vahetevahel kordamist või sõnaraamatu abi. Ebatäpsused või muude keelte sekkumine segab suhtlemist harva.
4 Saab küllaldaselt hakkama töö ja vaba ajaga seotud varem esinenud suuliste ja kirjalike ülesannete täitmisega ja olukordades. Muude keelte sekkumine võib olla häiriv. Sõnavara ja grammatika kasutus on üldiselt sobiv ja ladus, kuid mitte alati. Tavalise teksti, näiteks ajaleheartikli põhiteesidest arusaamiseks tuleb vahel kasutada sõnaraamatut.
3 Saab hakkama suhtlemisega enimlevinud suuliste ja kirjalike ülesannete täitmisel ja tavaolukordades, kuid uus olukord võib põhjustada suhtlemisraskusi. Saab aru aeglasest ja korralikust kõnest ja lihtsa teksti, näiteks lühikese ajaleheartikli mõttest.
2 Saab hakkama lihtsate igapäevaülesannete täitmisega ja lihtsates olukordades. Sõnaraamatu abil saab aru ka lihtsast kirjalikust teatest ning ilma sõnaraamatuta saab aru selle mõttest. Piiratud keeleoskus põhjustab mitteigapäevastes olukordades sagedasi kõnekatkemisi ja arusaamatusi.
1 Keeleoskusest enam-vähem piisab, et saada hakkama kõige lihtsamate suuliste ja kirjalike ülesannete ning olukordadega. Saab aru lihtsamate ajaleheartiklite ja vestluste teemast, kui nende sisu on ka varem esinenud. Teab mõningaid keele põhistruktuure.
]]>