Kalapüügiseaduses (RT I 1995, 80, 1384; 2006, 28, 211) tehakse järgmised muudatused:
§ 1. Kalapüügiseaduse tekstis asendatakse sõna «põhjaõngejada» sõnaga «õngejada» vastavas käändes.
§ 2. Paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Püügikorda seatud püügivahenditega veekogul või selle ranna või kalda piiranguvööndis viibimine võrdsustatakse kalapüügiga.»
§ 3. Paragrahvi 11:
1) lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) spinning, vedel, sikuti, lendõng, põhjaõng, krunda, und, käsiõng ja rohkem kui üks lihtkäsiõng;»;
2) täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:
« (42) Harrastuspüügil käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 4–7 nimetatud püügivahenditega tuleb arvestada kutselisel kalapüügil samadele püügivahenditele § 17 lõike 1 ning § 19 lõigete 3 ja 4 alusel kehtestatud kitsendusi.»;
3) lõiked 12 ja 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (12) Kalastuskaardi annab keskkonnateenistus. Kui kala püüdvate isikute või püügivahendite arv on käesoleva paragrahvi lõigete 11 ja 111 alusel piiratud, annab kalastuskaardi püügipiirkonna maakonna keskkonnateenistus. Kui püügipiirkond jääb mitme maakonna piiresse, määrab kalastuskaardi andja keskkonnaminister. Kaitseala piires kalastuskaardi andmise õiguse võib keskkonnaminister anda kaitse korraldajale. Kalastuskaardile märgitakse püügipiirkond, kaardi kehtivusaeg, püügiõiguse omaniku nimi ja vajaduse korral püügivahendid, nende arv ning püüda lubatud isendite arv. Kalastuskaardi andmise korra kehtestab keskkonnaminister.
(13) Kalastuskaardid antakse taotlemise ajalises järjekorras. Taotlus võetakse vastu pärast käesoleva paragrahvi lõigete 11 ja 111 alusel piirangute kehtestamist vastavaks aastaks. Kalastuskaardi andmisest keeldutakse, kui kalastuskaardi taotlejal on kehtiv karistus harrastuspüügi andmete esitamise nõuete rikkumise eest või rohkem kui üks kehtiv karistus muu käesolevas seaduses sätestatud väärteo toimepanemise eest või kehtiv karistus kuriteo eest, mis on määratud seoses käesoleva seaduse §-s 202 loetletud või sellega seonduvate nõuete rikkumisega.»;
4) täiendatakse lõigetega 18 ja 19 järgmises sõnastuses:
« (18) Keskkonnaministril on õigus arvuliselt või kaaluliselt piirata harrastuspüügil ühes ööpäevas püüda lubatud kalakoguseid.
(19) Harrastuspüügivahendid peavad kalapüügil olema püügivahendi omaniku valve all ja nende omanikku peab olema võimalik veekogul või selle kaldal kindlaks teha. See nõue ei kehti püügil nakkevõrgu, vähimõrra ja õngejadaga, mis peavad olema käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punkti 5 alusel tähistatud.»
§ 4. Paragrahvi 132 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
« (31) Kalapüügiloale võib kanda ainult kaluri, kellel on vähemalt rannakaluri II astme kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses.»
§ 5. Paragrahvi 134:
1) lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Lähtudes kalavarude seisundist, kehtestab Vabariigi Valitsus taotletava aasta püügivõimalused kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel maakondade ja püsiasustusega väikesaarte alalistele elanikele püsiasustusega väikesaarte kaupa taotletavale aastale eelneva aasta 1. novembriks, kui Euroopa Liit ei anna püügivõimalusi hilisemal ajal.»;
2) täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
« (31) Kutselise kalapüügiloa andja võib jagada püügivõimalused taotlejate vahel osaliselt, kui Euroopa Liit või Vabariigi Valitsus ei ole taotletava aasta püügivõimalusi kehtestanud taotletavale aastale eelneva aasta 15. detsembriks. Püügivõimaluste osalisel jagamisel võib jagada kuni 30 protsenti taotletavale aastale eelnenud aastal kehtestatud püügivõimalustest.»;
3) lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (41) Loa kehtivus peatatakse EL Nõukogu määruse 3317/94 EÜ artikli 6 punktis 2 nimetatud juhul või juhul, kui kalalaevatunnistuse kehtivus on peatatud.»;
4) täiendatakse lõigetega 10, 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
« (10) Veekogudel, kus nakke- või raamvõrgu lubatud püügivõimalus on 10 võrku või suurem, ei väljastata kalapüügiluba korraga vähem kui 10 võrgu kasutamiseks, välja arvatud juhul, kui ettevõtjale käesoleva seaduse § 16 lõike 3 alusel eraldatud püügivõimalus on väiksem kui 10 võrku. Kui ettevõtjale eraldatud püügivõimalus on väiksem kui 10 võrku, kantakse see püügivõimalus ühele kaluri kalapüügiloale.
(11) Veekogudel, kus nakke- või raamvõrgu lubatud püügivõimalus on 10 võrku või suurem, ei väljastata kalapüügiluba korraga vähem kui 10 võrgu kasutamiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud juhul.
(12) Vähema kui 10 nakke- või raamvõrgu kasutamiseks väljastatakse kalapüügiluba, kui ettevõtjal on püügivõimalus lisaks nakke- või raamvõrgule ka kastmõrraga või vähemalt kahe ääre- või avaveemõrraga püügiks. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel vähema kui 10 nakke- või raamvõrgu kasutamiseks kalapüügiluba ei väljastata.»
§ 6. Paragrahvi 136:
1) lõiked 41 ja 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (41) Kehtivuse kaotanud kalalaevatunnistus tuleb tagastada kalalaevade riikliku registri volitatud töötlejale kümne päeva jooksul, arvates tunnistuse kehtivuse lõppemisest. Kui tunnistus on antud väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal tegutsevale kalalaevale, tuleb tunnistus tagastada kehtivuse lõppemisest arvates 30 päeva jooksul.
(42) Kalalaevade riikliku registri volitatud töötleja peatab
kalalaevatunnistuse kehtivuse, kui:
1) laeva ei ole ühe aasta jooksul
kalapüügiks kasutatud;
2) laeva kasutamisel on rikutud
käesoleva seaduse §-s 202 loetletud kalapüügi või
sellega seonduvaid nõudeid.»;
2) täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses:
« (43) Kalalaevatunnistuse kehtivuse peatumise ajaks tagastatakse tunnistus kalalaevade riikliku registri volitatud töötlejale. Kalalaevatunnistuse kehtivuse peatamisel käesoleva paragrahvi lõike 42 punktis 1 sätestatud juhul hakkab kalalaevatunnistus jälle kehtima, kui kalalaevale kalapüügiloa saamise taotlus esitatakse uuesti ja punktis 2 sätestatud juhul, kui laevaomanik või valdaja on rahuldanud kõik nõuded ja kandnud või täitnud kõik karistused, mis selle kalalaeva kasutamisel käesoleva seaduse §-s 202 loetletud kalapüügi või sellega seonduvate nõuete rikkumise eest on määratud.»
§ 7. Paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Kalapüük on eriotstarbeline, kui seda tehakse keskkonnauuringute eesmärgil, asustusmaterjali tootmiseks vajamineva kalamarja kogumiseks, sugukalade püügiks, hüpofüüsi kogumiseks, kalade ümberasustamise eesmärgil, kalade hukkumise vältimiseks või veekogu ökosüsteemi parandamiseks. Lisaks eeltoodule võib keskkonnaminister hinnata eriotstarbeliseks ka harrastuskalapüügivõistluste raames toimuva kalapüügi või kalapüügi, mida korraldavad õppepraktika eesmärgil koolid, mille kinnitatud õppekavas on kalapüügipraktika. Kalapüügi eriotstarbeliseks hindamisel arvestab keskkonnaminister püütavate liikide püüdmisele rahvusvahelistest õigusaktidest tulenevaid kitsendusi, püügi põhjendatust, harrastuskalapüügivõistluse puhul ka selle ulatust ning kas püügi eesmärki on võimalik saavutada muul viisil. Keskkonnaminister võib eriotstarbelisel kalapüügil, välja arvatud harrastuskalapüügivõistluste raames toimuval või õppepraktika eesmärgil korraldataval kalapüügil, lubada käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides lubatust erineva püügivahendi või -viisi kasutamist ning eriotstarbelist kalapüüki keelatud ajal ja keelatud kohas.»
§ 8. Paragrahvi 16:
1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Kui veeala lubatud püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses, jagatakse püügivõimalused eelmisel kolmel aastal sellele veealale püügivõimalusi õiguspäraselt omandanud taotlejate vahel, välja arvatud kilu- ja räimepüük, mille puhul jagatakse püügivõimalused eelmisel kolmel aastal samal püügil olnud taotlejate vahel. Jagamisel tagatakse iga taotleja eelmisel kolmel aastal õiguspäraselt omandatud püügivõimaluste suhe teistesse eelmisel kolmel aastal õiguspäraselt omandatud püügivõimalustesse (ajalooline püügiõigus). Püügivõimalus loetakse omandatuks, kui see on loale kantud ja selle eest on tasutud või see on loaga välja võetud, kui tasu maksmine ei ole nõutav. Ajaloolise püügiõiguse arvutamisel arvestatakse ka käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel omandatud püügiõigust. Ajaloolise püügiõiguse arvutamisel ei arvestata püügiõigust, mille taotleja on käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt võõrandanud või millest ta on käesoleva paragrahvi lõike 7 kohaselt loobunud. Pärast püügivõimaluste jagamist täiendavalt ilmnenud püügivõimalused jagatakse vastavalt käesoleva lõike alusel määratud ajaloolisele püügiõigusele, kui lubatud püügivõimalused ei võimaldanud kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses. Kui lubatud püügivõimalused jaotati vastavalt taotlustele, jagatakse täiendavalt ilmnenud püügivõimalused loa väljaandjani jõudvate nõuetekohaste taotluste järjekorras. Püügivõimaluste ilmnemiseks loetakse püügivõimaluste kehtestamist käesoleva seaduse § 134 lõike 3 alusel.»;
2) täiendatakse lõikega 36 järgmises sõnastuses:
« (36) Kui kaluri kalapüügiloa alusel kehtestatakse räimepüügil püügivõimalused kastmõrdade piirarvu asemel väljapüügimahuna ja lubatud püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses, eraldatakse taotlejatele püügivõimalused nii, et lubatud väljapüügimaht jagatakse kõigi taotlejate poolt eelmisel aastal õiguspäraselt omandatud kastmõrdade koguarvuga, mille tulemusel saadakse lubatud väljapüügimaht ühe kastmõrra kohta ja igale taotlejale eraldatakse püügivõimalused tema eelmisel aastal õiguspäraselt omandatud kastmõrdade arvu ja ühe kastmõrra kohta saadud lubatud väljapüügimahu korrutisena. Püügivõimaluse arvutamisel ei arvestata püügiõigust, mille taotleja on käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt võõrandanud või millest ta on käesoleva paragrahvi lõike 7 kohaselt loobunud.»;
3) täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
« (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ajaloolisest püügiõigusest ja selle alusel arvutatud kasutamata püügivõimalusest võib loobuda kalapüügiloa väljaandjale kirjaliku avalduse esitamisega. Avalduses peab olema kirjas loobutud püügiõiguse või püügivõimaluse suurus. Kui ajaloolisest püügiõigusest ja püügivõimalusest loobutakse toetuse saamise eesmärgil, loetakse isik püügiõigusest ja püügivõimalusest loobunuks alates toetusetaotluse rahuldamisest. Kui toetusetaotlust ei rahuldata, loetakse ajaloolisest püügiõigusest ja püügivõimalusest loobumise avaldus tagasivõetuks.
(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel loovutatud ajaloolise püügivõimaluse jagamisel kohaldatakse täiendavalt ilmnenud püügivõimaluse jagamise kohta sätestatut.»
§ 9. Paragrahvi 171 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Kala esmakokkuostuks ei loeta kala ostmist ühe ööpäeva jooksul oma tarbeks koguses, mille väärtuseks on ostmise aastale eelneva aasta Eesti keskmise esmakokkuostuhinna järgi kuni 300 krooni. Eelneva aasta Eesti keskmised esmakokkuostuhinnad avaldatakse kalaliikide kaupa ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Põllumajandusministeeriumi koduleheküljel iga aasta 10. jaanuariks. 1.–9. jaanuarini püütud kala väärtuse arvutamisel võetakse aluseks viimased avaldatud Eesti keskmised esmakokkuostuhinnad.»
§ 10. Paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
« (6) Veeala kohta kehtestatud kutselise kalapüügi võimaluste ammendumise korral võib põllumajandusminister kutselise kalapüügi sellel veealal peatada või lõpetada.
(7) Kui Euroopa Liidu määruse kohaselt on vajalik määrata sadamad, kus teatud kalaliigi lossimine võib toimuda, määrab vastavad sadamad keskkonnaminister.»
§ 11. Seadust täiendatakse §-ga 191 järgmises sõnastuses:
« § 191. Kala päritolu tõendamine
(1) Kutselisel kalapüügil püütud kala päritolu tõendavaks dokumendiks loetakse esmakokkuostukviitungit, lossimise deklaratsiooni, kalalaeva kalapüügipäevikut koos kalalaeva kalapüügiloaga või rannapüügipäevikut koos kaluri kalapüügiloaga, kala üleandmise deklaratsiooni või kala transpordidokumenti. Eripüügil püütud kala päritolu tõendavaks dokumendiks loetakse eripüügiluba. Harrastuspüügil püütud kala päritolu tõendavaks dokumendiks loetakse kalastuskaarti, harrastuspüügiõiguse eest tasumist tõendavat dokumenti või käesoleva seaduse § 11 lõikes 7 nimetatud dokumenti.
(2) Käesolevas paragrahvis nimetatud nõuded kala päritolu tõendamise kohta ei kehti oma tarbeks ostetud kala kohta käesoleva seaduse § 171 lõikes 3 sätestatud määral ja õngepüügil püütud kala kohta.
(3) Kala esmakokkuostu kviitungi koopia peab kala ostja andma üle igale järgmisele kala ostjale, kes ostab kala kokku käitlemiseks ärilisel eesmärgil. Kui kala müüakse mitme partiina, antakse esmakokkuostukviitungi koopia üle igale kala ostjale, märkides esmakokkuostukviitungile üleantud kalakoguse suuruse, üleandmise kuupäeva ja üleantava kala esitusviisi ning andmed müüja transpordivahendi ning autojuhi kohta.
(4) Kala käitlemisel peab kala päritolu tõendav dokument olema käitlemisettevõttes ja kala vedamisel vedamiseks kasutatavas transpordivahendis ning kala käitleja ja vedaja on kohustatud selle esitama järelevalvet teostavale isikule viimase nõudmisel.»
§ 12. Paragrahvi 20:
1) täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
« (41) Keelatud on kalade elektriga püüdmise vahendi (edaspidi elektripüügivahend) valmistamine, omamine, ladustamine, võõrandamine, transportimine või kasutamine, välja arvatud kalavarude uuringute eesmärgil. Uuringuteks kasutatavad elektripüügivahendid peavad olema kantud keskkonnaministri asutatud andmekogusse ja andmekogusse kantud elektripüügivahendite kohta väljastab tõendi Keskkonnaministeerium.»;
2) lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« (6) Keelatud on:
1) müüa või osta alamõõdulist kala või
sellest valmistatud tooteid;
2) müüa, osta või transportida värsket
kala veekogu kaldal, kus selle püüdmine on keelatud;
3)
müüa, osta või käidelda värsket kala, mille päritolu ei ole tõendatav;
4)
müüa või osta harrastuspüügil või õngepüügil püütud kala.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud kala ostu keeld kehtib kala esmakokkuostjate ja iga järgmise ostja suhtes, kes ostab kala edasiseks ärilisel eesmärgil käitlemiseks.»;
3) lõige 8 tunnistatakse kehtetuks.
§ 13. Paragrahvi 202 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 9) laeval nõutava satelliitjälgimisseadme puudumine või satelliitjälgimissüsteemi kaudu edastatavate andmete esitamise korra nõuete rikkumine.»
§ 14. Paragrahvi 231:
1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 231. Kala püügi, pardal hoidmise, müügi, ostu, käitlemise või elektripüügivahendiga seotud nõuete rikkumine»;
2) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Kala-, jõesilmu- või vähipüügi või selle korraldamise eest keeluajal või -alal või keelatud vahenditega või loata või loa nõudeid rikkudes, samuti muude kala püügi, kalavaru kaitse või kasutamise nõuete rikkumise eest või kala ostu või müügi nõuete rikkumise eest või kala, mille päritolu ei ole tõendatav, käitlemise eest, või keelatud elektripüügivahendi kasutamise, valmistamise, omamise, ladustamise, võõrandamise või transportimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.»;
3) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Kohtuväline menetleja või kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.»
§ 15. Paragrahv 233 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 233. Satelliitjälgimissüsteemi kaudu edastatavate andmete esitamise korra rikkumine või vaatleja või inspektori töö takistamine
(1) Satelliitjälgimissüsteemi kaudu edastatavate andmete esitamise korra rikkumise eest, laeval nõutava satelliitjälgimisseadme puudumise või selle töö häirimise eest, samuti laeva pardale määratud vaatlejate töö või järelevalvet teostava inspektori töö takistamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»
§ 16. Paragrahvi 24 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
« (3) Kui laeva kapten ei luba väljaspool Eesti jurisdiktsiooni jääval veealal nõuetekohaselt volitatud inspektorite pardaleminekut ja inspekteerimist, annab Keskkonnainspektsioon kaptenile korralduse, et ta seda viivitamata võimaldaks, välja arvatud olukorras, kus mereohutusega üldtunnustatud rahvusvaheliste eeskirjade, menetluste või tavade kohaselt on vaja pardaleminekut ja inspekteerimist edasi lükata. Kui laeva kapten seda korraldust ei täida, peatatakse laeva kalalaevatunnistuse kehtivus.
(4) Järelevalve teostamiseks on laeva kapten kohustatud:
1)
võimaldama ja hõlbustama inspektoritel kiiresti ja ohutult laeva pardale
minna;
2) tegema koostööd ja abistama inspektorit laeva
inspekteerimisel;
3) inspekteerimisel mitte takistama ega segama
inspektoreid;
4) võimaldama vajaduse korral kasutada laeva
sidepidamisvahendeid, et inspektor saaks inspekteerimise ajal lipuriigi
ja inspekteeriva riigi asutustega ühendust pidada;
5) tagama
inspektoritele tööks vajalikud tingimused, muu hulgas vajaduse korral
söögi ja majutuse;
6) hõlbustama inspektorite turvalist
lahkumist laevalt.»
§ 17. Paragrahvi 25:
1) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Kalavarudele tekitatud kahju tuleb hüvitada. Kahju hüvitamise määrad ja kalapüügiga või kalavarude muul viisil kahjustamisega kalavarudele tekitatud kahju arvutamise alused ja metoodika, sealhulgas kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti vormi, kehtestab Vabariigi Valitsus. Kahju hüvitamise määra kehtestamisel lähtutakse kalaliigi ohustatusest, kaitsestaatusest või turuhinnast. Kahju hüvitamise määr isendi kohta ei või olla väiksem kui 50 krooni ega suurem kui 500 krooni. Kahju hüvitamise määr lõhe isendi kohta ei või olla väiksem kui 1000 krooni ega suurem kui 2000 krooni. Kahju hüvitamise määr kilogrammi kohta ei või olla väiksem kui 10 krooni ega suurem kui 500 krooni, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul.»;
2) lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
3) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (6) Isendi kahjustamisel püügikeeluajal või -kohas või kalavaru kahjustamisel eriti suurel määral võib kahju hüvitamise määr olla kuni selle liigi isendi või kilo kohta käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud kümnekordne määr. Kalavaru kahjustamiseks eriti suurel määral loetakse kalavarule kahju tekitamist püügil elektriga, mürk- või narkootiliste ainetega, tulirelvade ja lõhkelaengutega või muul kalade asjatut hukkumist põhjustaval viisil.»
§ 18. Paragrahvi 251 täiendatakse lõigetega 18 ja 19 järgmises sõnastuses:
« (18) Käesoleva seaduse § 134 lõige 10 kehtib kuni 2007. aasta 31. detsembrini.
(19) Käesoleva seaduse § 132 lõige 31 ning § 134 lõiked 11 ja 12 jõustuvad 2008. aasta 1. jaanuaril.»
| Riigikogu esimees Toomas VAREK |