Välisministermäärusalgtekst-terviktekstkodu- ja töökordatesteerimineministeeriumi juhtimine/asjaajaminekomisjonavaldamineavaldatud2006-12-20+02:0010RTL2006-12-28+02:00921716http://www.riigiteataja.ee/akt/127672132007-01-01+02:002024-12-31+02:00maarus_1_10.02.2010.xsd1276721322024-09-26Maret Mauer308977Välisministeeriumi atesteerimiskomisjoni töökord
Määrus kehtestatakse «Välisteenistuse
seaduse» § 80 lõike 1 ja § 88 lõike 3 alusel.
]]>1ÜLDSÄTTED1Määruse reguleerimisalaMäärusega kehtestatakse:1Välisministeeriumi atesteerimiskomisjoni (edaspidi komisjon) töökord;2komisjoni koosseis;3teenistuja atesteerimise kord;4vaba ametikoha täitmiseks konkursi korraldamise kord;5asutusesisesel konkursil vabale ametikohale kandideerimise taotluse vorm.2Komisjoni ülesanded1Komisjon võtab seisukoha ja teeb ettepaneku järgmistes küsimustes:1teenistuja välisteenistusse võtmine;2teenistuja edutamine ja ümberpaigutamine;3teenistuja välisesindusse lähetamine ja seaduses ettenähtud juhtudel sealt tagasikutsumine;4diplomaatilise auastme andmine või äravõtmine;5diplomaatilise teenistusastme andmine, madaldamine või ennistamine;6teenistuja pikaajalisele taseme- või töökoolitusele saatmine;7teenistuja ametikohalt vabastamine;8vajaduse korral muud personaliküsimused.2Lõike 1 punktides 1–5 nimetatud juhtudel või üks kord kolme aasta jooksul atesteerib komisjon teenistujat, hinnates tema oskuste, võimete, isikuomaduste ja töötulemuste põhjal tema vastavust oma ametikoha nõuetele või au- või teenistusastme andmise või omamise nõuetele. Tagasikutsumise korral teenistujat üldjuhul ei atesteerita. Atesteerimise aluseks on teenistuja vahetu juhi või teenistuja soovi korral või personaliosakonna algatusel ka kõrgemate või eelnevate juhtide antud hinnangud ning muu asjakohane teave.3Komisjon teeb diplomaatilise au- ja teenistusastmega seotud küsimustes ning erakorralise ja täievolilise suursaadiku, saadiku, asjuri, asekantsleri, osakonna peadirektori või juhataja ja konsulaarasutuse juhi ametisse nimetamisega seotud küsimustes oma otsuste alusel asjakohase ettepaneku välisministrile. Lõikes 1 nimetatud muudel juhtudel teeb komisjon ettepaneku Välisministeeriumi kantslerile.3Komisjoni kohustused1Komisjon:1lähtub otsustamisel Eesti välisteenistuse vajadustest, järgides õigusakte, eetilisi tõekspidamisi ja häid tavasid;2tagab, et talle esitatud ja tema esitatavad dokumendid ja andmed ei satu asjassepuutumatute isikute kätte;3täidab teisi «Välisteenistuse seadusest», muudest õigusaktidest ja käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi.2Komisjon peab ülesannete täitmisel võimaluse korral silmas ka teenistujate soove ja eelistusi.4Komisjoni õigusedKomisjonil on õigus:1teha teenistuja kohta esitatud andmete täpsustamiseks või kontrollimiseks teenistuja teadmisel järelepärimisi tema eelmistes töö-, teenistus- või õppimiskohtades;2saada Välisministeeriumi teenistujatelt ja struktuuriüksustelt ning lähetajaministeeriumilt lisaandmeid;3kutsuda komisjoni koosolekule hääleõiguseta isikuid.2KOMISJONI KOOSSEIS NING SELLE LIIKMETEÕIGUSED JA KOHUSTUSED5Komisjoni koosseis1Komisjoni hääleõiguslikud liikmed on ametikoha järgi:1Välisministeeriumi kantsler, komisjoni esimees;2Välisministeeriumi personaliosakonna peadirektor, komisjoni aseesimees;3asekantslerid.2Komisjoni hääleõiguseta liikmed on:1diplomaatide ja haldusteenistujate valitud usaldusisikud;2Välisministeeriumi personaliosakonna personalibüroo direktor, komisjoni sekretär.3Komisjoni kuuluvate ametnike asendajad ei asenda neid komisjoni töös, välja arvatud komisjoni esimehe otsuse alusel juhul, kui komisjoni liige on järjest ära rohkem kui kaks kuud.6Komisjoni esimehe õigused ja kohustusedKomisjoni esimees:1annab nõusoleku asutusesisese ja avaliku konkursi väljakuulutamiseks;2annab nõusoleku komisjoni koosoleku kokkukutsumiseks, määrates selle toimumise aja ja koha;3juhatab komisjoni koosolekut või volitab seda tegema komisjoni aseesimeest;4otsustab komisjoni liikme üle kahekuulise äraoleku korral tema asendamise;5annab komisjoni liikmetele käesoleva määruse ja muude õigusaktide alusel ülesandeid.7Komisjoni aseesimehe õigused ja kohustusedKomisjoni aseesimees:1asendab komisjoni esimeest viimase nõusolekul;2nõustab komisjoni esimeest, liikmeid ja sekretäri komisjoni koosoleku ettevalmistamisel ja läbiviimisel;3vastutab komisjoni koosoleku nõuetekohase ettevalmistamise eest;4annab teenistujatele lisateavet komisjoni otsuste kohta või volitab seda tegema mõnda teist komisjoni liiget;5saab Välisministeeriumi teenistujatelt ja struktuuriüksustelt ning lähetajaministeeriumilt asjakohaseid lisaandmeid.8Komisjoni liikme kohustusedKomisjoni liige:1osaleb komisjoni töös või teavitab õigel ajal komisjoni esimeest või sekretäri komisjoni töös osalemist takistavatest asjaoludest;2eelnevalt tutvub koosolekul arutatavate küsimuste kohta edastatud materjalide ja koosoleku päevakorraga;3ei avalda komisjoni töös osalemisel talle teatavaks saanud andmeid, välja arvatud juhul, kui teenistujate teavitamise ülesande on talle andnud komisjoni aseesimees;4täidab ülesandeid, mida talle annab komisjoni esimees käesoleva määruse ja muude õigusaktide alusel;5võtab seisukoha hääletamisele pandud otsuse poolt või vastu.9Komisjoni liikme õigusedKomisjoni liikmel on õigus:1teha ettepanekuid komisjoni koosoleku päevakorra kohta;2enne komisjoni otsuse tegemist avaldada oma arvamust ja taotleda lisaandmete kogumist ja esitamist ning asjassepuutuvate isikute koosolekule kutsumist;3jääda otsuse tegemisel eriarvamusele ja nõuda selle protokollimist või kirjalikult esitatava eriarvamuse lisamist protokollile;4saada komisjoni töös osalemise eest tasu õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.10Komisjoni sekretäri kohustused1Komisjoni sekretär:1valmistab ette komisjoni koosoleku ja selle materjalid;2protokollib komisjoni koosoleku;3korraldab asjassepuutuvatele isikutele protokollide või nende väljavõtete edastamise;4arhiveerib komisjoni tööga seotud materjale;5täidab muid ülesandeid, mida talle annab komisjoni esimees või aseesimees käesoleva määruse ja muude õigusaktide alusel.2Komisjoni sekretäri äraoleku korral täidab tema ülesandeid komisjoni aseesimees.11Komisjoni sekretäri õigusedKomisjoni sekretäril on õigus:1saada komisjoni esimehelt või aseesimehelt juhiseid;2teha ettepanekuid koosoleku kokkukutsumise aja, koha ja päevakorra kohta;3saada Välisministeeriumi teenistujatelt ja struktuuriüksustelt ning lähetajaministeeriumilt asjakohaseid lisaandmeid.3KOMISJONI TÖÖKORD12Komisjoni koosolek1Komisjoni töövormiks on koosolek, mida juhatab komisjoni esimees või tema volitusel aseesimees.2Komisjoni koosoleku kutsub vajaduse järgi kokku komisjoni sekretär komisjoni esimehe nõusolekul.3Kiiret otsustamist vajavates küsimustes võib komisjoni koosoleku pidada infotehnoloogiliste vahendite abil.4Komisjoni sekretär edastab komisjoni liikmetele vähemalt kaks tööpäeva enne koosolekut koosoleku päevakorra projekti ja koosoleku materjalid.5Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees ja vähemalt neli hääleõiguslikku liiget.6Üldjuhul otsustab komisjon küsimusi konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, teeb komisjon otsuse koosolekul osalevate hääleõiguslike liikmete häälteenamusega. Häälte võrdse jaotumise korral on otsustav komisjoni esimehe hääl või tema äraolekul komisjoni aseesimehe hääl.7Komisjoni otsustest teavitatakse asjaomaseid isikuid ja asutusi ning kõiki Välisministeeriumi teenistujaid hiljemalt kolme tööpäeva jooksul. Komisjon võib otsustada, et otsuseid teenistusastme madaldamise ja auastme äravõtmise kohta ning muid teenistuja kohta tehtud otsuseid ei edastata kõigile Välisministeeriumi teenistujatele.13Komisjoni koosoleku protokoll1Komisjoni koosoleku protokolli vormistab komisjoni sekretär, tema äraolekul komisjoni aseesimees.2Protokolli vormistamisel lähtutakse haldusdokumentide vormistamise nõuetest. Protokollis märgitakse:1protokolli number;2koosoleku toimumise koht ja aeg;3kohalolevad ja puuduvad komisjoni liikmed ning teised komisjoni töösse kaasatud isikud;4koosoleku juhataja ja protokollija;5koosoleku lõplik päevakord;6otsused ja nende põhjendused. Kui otsus tehti hääletamisega, siis hääletustulemused;7liikmete eriarvamused tehtud otsuste kohta.3Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja sekretär.4Komisjoni otsuste kohta annab lisaselgitusi komisjoni aseesimees või erandjuhul aseesimehe volitatud komisjoni liige.5Teenistujal on teda puudutavate küsimuste kohta õigus saada komisjoni sekretärilt väljavõte koosoleku protokollist.4KOMISJONI MENETLUSTOIMINGUD1Välisteenistusse võtmine14Välisteenistusse võtmine1Välisministeeriumi koosseisuline teenistuja võetakse välisteenistusse karjääridiplomaadiks ja talle antakse diplomaatiline teenistusaste, kui ta vastab «Välisteenistuse seaduse» §-s 24 sätestatud tingimustele.2Teenistusaste antakse §-s 26 ja «Välisteenistuse seaduse» § 15 lõike 4 alusel välisministri määrusega kehtestatud korras.3Lähetajaministeeriumi teenistuja võetakse välisteenistusse erialadiplomaadiks välisesindusse lähetamise ajaks, kui ta vastab «Välisteenistuse seaduse» §-s 24 sätestatud tingimustele.4Välisteenistusse võtmisel atesteerib komisjon teenistujat eesmärgiga selgitada välja, kas teenistuja vastab välisteenistusse võtmise tingimustele. Komisjon kuulab ära personaliosakonna arvamuse.5Kui komisjon on veendunud, et teenistuja vastab välisteenistusse võtmise tingimustele, teeb ta:1Välisministeeriumi koosseisulise teenistuja puhul välisministrile ettepaneku anda isikule teenistusaste ja võtta ta välisteenistusse;2Välisministeeriumi koosseisuvälise teenistuja puhul Välisministeeriumi kantslerile ettepaneku võtta isik välisteenistusse.6Kui komisjon ei ole veendunud, et teenistuja vastab välisteenistusse võtmise tingimustele, lükkab ta lõpliku otsuse tegemise edasi või ei nõustu taotlusega.7Komisjon peab otsuse tegemise edasilükkamist põhjendama ja määrama otsuse tegemise eeldatava aja.8Komisjon peab põhjendama otsust jätta taotlusega nõustumata.9Lähetajaministeeriumi teenistuja välisteenistusse võtmise menetlemisel on lähetajaministeeriumi esindajal õigus viibida taotluse arutamise juures. Lähetajaministeeriumi esindajaks ei või olla lähetatav teenistuja.2Vaba ametikoha täitmine15Vaba ametikoha täitmise viisidKomisjon otsustab, kas täita vaba ametikoht asutusesisese konkursi korras, suunatud pakkumisena või avaliku konkursi korras, lähtudes vaba ametikoha nõuetest, sobivate kandidaatide olemasolust asutuses ja välisteenistuse vajadustest.16Asutusesisese konkursi korraldamine1Üldjuhul korraldatakse Välisministeeriumi vaba ametikoha täitmiseks asutusesisene konkurss.2Konkursi kuulutab Välisministeeriumi arvutivõrgus välja komisjoni esimees või tema teadmisel komisjoni sekretär. Konkursi väljakuulutamise teatis sisaldab järgmist teavet:1vabad ametikohad ja nende eeldatav täitmise aeg;2ametikoha ametijuhend ja kaasnevad lisaülesanded;3kandideerimistaotluste esitamise lõppkuupäev ja -kellaaeg;4muu asjakohane teave.3Taotluste esitamiseks jäetakse aega vähemalt kaks nädalat konkursi väljakuulutamise päevast arvates, välja arvatud juhul, kui on vaja erakorraliselt vabanenud ametikoht kohe täita.4Pärast kandideerimistähtaja möödumist esitatud taotlusi ei arvestata.17Asutusesisesel konkursil osalemine1Asutusesisesel konkursil osalemiseks esitab teenistuja määratud tähtajaks komisjonile komisjoni sekretäri kaudu käesoleva määruse lisaga kehtestatud vormi kohase vabale ametikohale kandideerimise taotluse (edaspidi taotlus) koos vahetu juhi ja teenistuja soovi korral kõrgemate või eelnevate juhtide antud hinnanguga. Taotlus esitatakse võimaluse korral elektrooniliselt.2Juht, kellelt teenistuja on palunud enda kohta hinnangut, esitab taotluse saamisest kolme tööpäeva jooksul teenistuja kohta iseloomustuse, milles hindab teenistuja senist ametialast tegevust, isikuomadusi ja sobivust taotletavale ametikohale.3Komisjoni sekretär registreerib taotluse ja teavitab sellest teenistujat.4Personaliosakond lisab teenistuja taotlusele andmed isiku teenistuskäigu, täienduskoolituse ja kehtivate distsiplinaarkaristuste kohta, vajaduse korral täiendavad hinnangud ja muu asjakohase teabe ning edastab need komisjonile.18Komisjoni otsused asutusesisese konkursi korral1Komisjon atesteerib kandidaadid, kuulates ära personaliosakonna arvamuse, vaba ametikohaga struktuuriüksuse juhi ning valdkonna juhi hinnangu, ning teeb ühe järgmistest otsustest:1esitada üks kandidaat ametikohale nimetamiseks;2pikendada konkurssi, arvestades esitatud taotlusi;3pikendada konkurssi, arvestamata esitatud taotlusi;4pikendada välisesinduse ametikohal oleva teenistuja lähetustähtaega tema nõusolekul;5teha ametikoha täitmiseks suunatud pakkumine;6jätta küsimuse lahendamine kantsleri pädevusse;7kuulutada ametikoha täitmiseks välja avalik konkurss, kui sobivat kandidaati Välisministeeriumi teenistujate hulgast ei leita.2Komisjon teeb ühe lõike 1 punktides 4–7 loetletud otsustest või otsuse pikendada konkurssi ka juhul, kui asutusesisesel konkursil vabale ametikohale kandidaate ei ole.19Suunatud pakkumise tegemine1Komisjon võib teha vabale ametikohale asumise ettepaneku teenistujale, kes vastab ametikoha nõuetele, kui teenistuja ei ole välisesindusest tagasikutsumise korral kandideerinud vabale ametikohale või on komisjoni arvates sellele ametikohale kõige sobivam.2Kui teenistujal ei ole kolme kuu jooksul enne välisesindusest tagasikutsumist olnud võimalust asutusesisesel konkursil vabale ametikohale kandideerida või kui ta ei ole kandideerinud või kui ta on kandideerinud, kuid ei ole osutunud valituks, tehakse talle suunatud pakkumine. Sobivate vabade ametikohtade olemasolul tehakse suunatud pakkumine vähemalt kahele ametikohale.3Komisjon esitab suunatud pakkumise teenistujale komisjoni sekretäri kaudu elektrooniliselt.4Teenistuja peab ettepanekule vastama kahe nädala jooksul või pakkumise tegemisel määratud kuupäevaks. Ettepaneku tagasilükkamist tuleb põhjendada. Teenistuja esitab komisjonile kirjaliku vastuse komisjoni sekretäri kaudu.5Suunatud pakkumise vastuvõtmise korral teavitab koosseisuline teenistuja Välisministeeriumi personaliosakonda täienduskoolituse vajadusest seoses vastuvõetavale ametikohale asumisega ja perekonnaliikmete lähetusse kaasatulekust.20Vaba ametikoha täitmise jätmine kantsleri pädevusse1Kui asutusesisese konkursi või suunatud pakkumisega sobivat kandidaati vabale ametikohale ei leita, võib komisjon jätta küsimuse lahendamise kantsleri pädevusse. Sellisel juhul otsib personaliosakond koostöös asjassepuutuva struktuuriüksusega sobivat kandidaati ja selle leidmisel teeb kantslerile ettepaneku tema ametikohale nimetamise kohta.2Kui mõistliku aja jooksul sobivat kandidaati ei leita, võib komisjon küsimust uuesti arutada.3Kantsleri pädevusse ei jäeta otsuse tegemist erakorralise ja täievolilise suursaadiku, saadiku, asjuri, asekantsleri, osakonna peadirektori või juhataja ja konsulaarasutuse juhi kohta.21Avaliku konkursi korraldamine1Juhul kui komisjon teeb ettepaneku korraldada ametikoha täitmiseks § 18 lõike 1 punkti 7 kohaselt avalik konkurss, kuulutatakse avalik konkurss välja üleriigilises ajalehes ning Välisministeeriumi veebilehel.2Konkursi väljakuulutamise teatis sisaldab vähemalt järgmist teavet:1selle ametikoha nimetus, millele otsitakse teenistujat;2kandidaadilt nõutavad ja soovitavad oskused, teadmised ja kogemused;3kandideerimisel esitatavad andmed ja dokumendid;4kandideerimistaotluse esitamise lõppkuupäev.3Taotluste esitamiseks jäetakse aega vähemalt kaks nädalat konkursi väljakuulutamise päevast arvates. Pärast kandideerimistähtaja möödumist esitatud taotlusi ei arvestata.4Komisjoni sekretär registreerib saabunud kandideerimistaotlused.5Personaliosakond vaatab saabunud taotlused läbi, korraldab avalikku teenistusse või välisteenistusse võtmise üldnõuetele vastavatele kandidaatidele kirjaliku töö ning kutsub kirjaliku töö edukalt teinud kandidaadid vestlusele.6Konkursi edukalt läbinud isikule pakutakse ametikoht Välisministeeriumis.3Teenistuja välisesindusse lähetamine ja sealt tagasikutsumine22Teenistuja välisesindusse lähetamine1Koosseisulise teenistuja välisesindusse lähetamist menetletakse 4. peatüki 2. jaos vaba ametikoha täitmise kohta kehtestatud korras ja seda käsitletakse koos vaba ametikoha täitmise menetlemisega.2Koosseisuvälise teenistuja välisesindusse lähetamist menetletakse 4. peatüki 1. jaos välisteenistusse võtmise kohta kehtestatud korras ja seda käsitletakse koos välisteenistusse võtmisega.3Teenistuja välisesindusse lähetamise kord on kehtestatud «Välisteenistuse seaduse» § 31 lõike 2 ja § 49 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega.23Teenistuja välisesindusest tagasikutsumine1«Välisteenistuse seaduse» § 41 lõikes 6 ja § 53 lõikes 3 ettenähtud juhtudel menetleb teenistuja välisesindusest tagasikutsumise taotlust komisjon.2Taotluses esitatud ja sellele lisatud teabe põhjal teeb komisjon ettepaneku teenistuja välisesindusest tagasi kutsuda või mitte toetada tagasikutsumise taotlust.3Teenistuja välisesindusest tagasikutsumise kord on kehtestatud «Välisteenistuse seaduse» § 42 lõike 2 ja § 54 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega.4Enne lähetustähtaja lõppemist kandideerib koosseisuline teenistuja aegsasti Välisministeeriumi vabale ametikohale. Kui koosseisulist teenistujat ei ole lähetuse lõppemise päevaks valitud Välisministeeriumi vabale ametikohale ning kui ta ei ole võtnud vastu suunatud pakkumist, võib ta teenistusest vabastada.4Au- ja teenistusastme andmine, madaldamine ja äravõtmine24Diplomaatilise auastme andmine1Välisministril ja Välisministeeriumi igal teenistujal on õigus esitada komisjonile esildis diplomaatilise auastme andmiseks. Esildisele tuleb lisada esildatava nõusolek. Komisjon käsitleb diplomaatilise auastme andmist esildise ja personaliosakonna ettevalmistatud materjalide alusel.2Komisjon atesteerib esitatud materjalide alusel diplomaati ja teeb ühe järgmistest otsustest:1teha välisministrile põhjendatud ettepanek esitada Vabariigi Valitsuse kaudu Vabariigi Presidendile taotlus diplomaadile diplomaatilise auastme andmiseks;2diplomaatilise auastme andmise menetlus lõpetada.25Diplomaatilise auastme äravõtmine1Kui suursaadiku auastmega diplomaati on kriminaalkorras karistatud, teeb komisjon välisministrile ettepaneku esitada Vabariigi Valitsuse kaudu Vabariigi Presidendile taotlus tema diplomaatilise auastme äravõtmiseks.2Diplomaatilise auastme äravõtmist arutatakse jõustunud kohtuotsuse ja personaliosakonna esitatud diplomaadi teenistuskäiku kirjeldava materjali alusel.26Diplomaatilise teenistusastme andmine1Teenistusastme andmisel atesteerib komisjon teenistujat, kuulates ära personaliosakonna hinnangu, ja teeb ühe järgmistest otsustest:1teha välisministrile ettepanek anda teenistujale taotletav diplomaatiline teenistusaste;2mitte toetada diplomaatilise teenistusastme andmise ettepanekut;3lükata otsuse tegemine edasi;4erandkorras teenistusastme taotlemise korral teha välisministrile punktides 1–3 nimetatud ettepanek või teha ettepanek anda taotletavast teenistusastmest madalam või kõrgem teenistusaste.2Komisjon peab otsuse tegemise edasilükkamist põhjendama ja määrama otsuse tegemise eeldatava aja.3Komisjon peab põhjendama ka otsust mitte toetada diplomaatilise teenistusastme andmise ettepanekut ja otsust teha taotletavast erineva teenistusastme andmise ettepanek.4Diplomaatilise teenistusastme andmise tingimused ja kord kehtestatakse «Välisteenistuse seaduse» § 15 lõike 4 alusel välisministri määrusega.27Diplomaatilise teenistusastme ennistamine1Diplomaatilise teenistusastme ennistamist menetletakse diplomaatilise teenistusastme andmise kohta sätestatud korras.2Kui isik taasnimetatakse diplomaatilisele ametikohale, siis diplomaatiline teenistusaste üldjuhul ennistatakse.3Kui teenistuja vabastati Välisministeeriumi teenistusest distsiplinaarsüüteo tõttu või kohtuotsusest tulenevalt, siis teenistusastet ei ennistata.4Teenistuja varasemat teenistusastet ei pea ennistama, kui välisteenistusest lahkumisest on möödunud üle kümne aasta või muudel põhjendatud juhtudel.28Diplomaatilise teenistusastme madaldamine1Diplomaatilise teenistusastme madaldamine on teenistujale määratav distsiplinaarkaristus, mille menetlemisel rakendatakse «Avaliku teenistuse seaduse» ja «Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse» distsiplinaarkaristuse määramise korda.2Ühe süüteo eest võib diplomaatilist teenistusastet madaldada korraga kuni kahe astme võrra tähtaega määramata.3Diplomaatilist teenistusastet võib madaldada välisminister komisjoni ettepanekul; seda ka nende teenistujate puhul, kelle suhtes muu distsiplinaarkaristuse määramise õigus on kantsleril kui teenistujat ametisse nimetaval isikul.4Diplomaatilise teenistusastme madaldamise menetluse algatab kantsler. Komisjoni sekretär kutsub komisjoni esimehe nõusolekul kokku komisjoni koosoleku.5Teenistusastme madaldamisel atesteerib komisjon teenistujat, kuulates ära personaliosakonna hinnangu, ja teeb ühe järgmistest otsustest:1teha välisministrile ettepanek madaldada teenistuja diplomaatilist teenistusastet;2mitte toetada diplomaatilise teenistusastme madaldamise ettepanekut.6Komisjon peab oma otsust põhjendama.5Muud küsimused29Distsiplinaarkaristuse määramine1Komisjon arutab distsiplinaarkaristuse kohaldamist:1au- ja teenistusastme madaldamise või äravõtmise ettepaneku saamise korral või2juhul, kui distsiplinaarkaristuse määramise õigusega isikud on teinud komisjonile ettepaneku arutada distsiplinaarkaristuse kohaldamist.2Komisjon arutab küsimust esitatud materjalide põhjal ning teeb ühe järgmistest otsustest:1teha ettepanek määrata distsiplinaarkaristus;2teha ettepanek jätta distsiplinaarkaristus määramata.3Komisjon peab oma otsust põhjendama.6Komisjoni ettepaneku tagasilükkamine30Komisjoni ettepaneku tagasilükkamine1Kui välisminister või kantsler ei nõustu komisjoni ettepanekuga, saadab ta selle komisjonile tagasi. Komisjon arutab küsimust uuesti ja esitab välisministrile või kantslerile uue ettepaneku.2Kui Vabariigi Valitsus ei nõustu välisministri ettepanekuga, saadetakse ettepanek tagasi komisjonile arutamiseks. Komisjon arutab küsimust uuesti ja teeb välisministrile uue ettepaneku.5RAKENDUSSÄTE31Määruse jõustumineMäärus jõustub 1. jaanuaril 2007. a.
Minister Urmas PAET
]]>
Kantsler Matti MAASIKAS
]]>
Välisministri 20. detsembri 2006. a määruse nr 10
«Välisministeeriumi atesteerimiskomisjoni töökord» lisa