§ 1. Ohvriabi seaduses (RT I 2004, 2, 3; 2006, 26, 191) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Käesolev seadus sätestab riikliku ohvriabi korralduse alused ning ohvriabiteenuse osutamise raames makstava psühholoogilise abi kulu hüvitise ja kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise korra.

(2) Käesolev seadus määrab kindlaks isikud, kellel on õigus saada ohvriabiteenust, psühholoogilise abi kulu hüvitist ja riiklikku hüvitist, ning nimetatud hüvitiste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ning korra.»;

2) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Ohvriabiteenust osutatakse igas Eesti maakonnas ja vältimatu abi korras telefoniteenusena üleriigilisel lühinumbril. Teave ohvriabiteenuse kasutamise võimaluste kohta on kättesaadav kohaliku omavalitsuse, politsei-, pääste-, tervishoiu- ja hoolekande- ning muudes asjaomastes asutustes.»;

4) paragrahvi 5 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Sotsiaalkindlustusamet võib ohvriabiteenuse osutamise halduslepinguga osaliselt või tervikuna täitmiseks üle anda juriidilisele isikule või kohaliku omavalitsuse üksusele (edaspidi ohvriabiteenuse osutaja).

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusleping sõlmitakse halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kohaldamata nimetatud seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3.

(3) Ohvriabiteenuse osutaja kaudu ohvriabiteenust osutaval füüsilisel isikul peavad olema ohvriabitööks vajalikud kõlbelised omadused ja kõrgharidus.

(4) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud füüsilise isiku sobivust ohvriabitööks ning annab oma asjakohase nõusoleku või keeldub nõusolekut andmast kolme nädala jooksul Sotsiaalkindlustusametile elulookirjelduse esitamisest arvates. Nõusoleku andmisest keeldumist motiveeritakse.

(5) Riiklikku järelevalvet ohvriabiteenuse osutaja üle teostab Sotsiaalkindlustusamet.»;

5) paragrahvi 6 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Ohvriabi vabatahtlik (edaspidi vabatahtlik) on isik, kes oma vabast ajast ja tasu saamata osaleb ohvriabiteenuse osutamises Sotsiaalkindlustusameti ohvriabiteenust osutava ametniku või käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud isiku juhendamisel.

(2) Vabatahtlikuna võib tegutseda isik, kes vastab järgmistele nõuetele:
1) ta on vähemalt 18-aastane Eesti alaline elanik;
2) tal on ohvriabitööks vajalikud isikuomadused;
3) ta ei ole teda juhendava Sotsiaalkindlustusameti ohvriabiteenust osutava ametniku või käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud isiku vanavanem, vanem, vend, õde, laps või lapselaps, abikaasa või elukaaslane, samuti viimati nimetatute vanem, vend, õde või laps;
4) teda ei ole kriminaalkorras karistatud;
5) tema tervislik seisund võimaldab vabatahtliku ülesannete täitmist.

(3) Vabatahtlik kinnitab enda vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele allkirjaga.

(4) Vabatahtlikuna tegutsemise õiguse andmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet isiku taotluse alusel, milles on märgitud tema ees- ja perekonnanimi, elukoht ja sidevahendite numbrid ning andmed eelnenud töökogemuse kohta.

(5) Sotsiaalkindlustusamet tunnistab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel tehtud otsuse kehtetuks, kui vabatahtlik avaldab selleks soovi või kui ta on rikkunud vabatahtliku kohustusi, korduvalt põhjendamatult keeldunud talle pandud ülesannete täitmisest või osutunud muul viisil sobimatuks tegutsema ohvriabi vabatahtlikuna.

(6) Vabatahtlikule hüvitatakse ohvri abistamisega seotud sõidu- ja sidekulud sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras ning piirsumma ulatuses.»;

6) seadust täiendatakse peatükiga 2¹ järgmises sõnastuses:

«2¹. peatükk
PSÜHHOLOOGILISE ABI KULU HÜVITIS

§ 6¹. Psühholoogilise abi kulu hüvitise maksmise tingimused (õ) 16.01.2007 12:00

(1) Ohvriabiteenuse osutamise raames on sellise süüteo ohvril, mis ei ole vägivallakuritegu käesoleva seaduse § 8 tähenduses, õigus vajaduse korral saada kuni ühe kuupalga alammäära ulatuses psühholoogilise abi kulu hüvitist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitist on õigus saada ka mis tahes süüteo ohvri lapsel, vanemal ja vanavanemal ning muul sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud perekonnaliikmel, kui tema toimetulekuvõime on ohvri suhtes toime pandud süüteo tõttu langenud. Hüvitist makstakse ühe kuupalga alammäära ulatuses perekonnaliikme kohta, kuid mitte rohkem kui kolme kuupalga alammäära ulatuses perekonna kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud võivad aasta jooksul süüteo toimepanemisest arvates taotleda psühholoogilise abi kulu hüvitist psühholoogilise nõustamise, psühhoteraapia või tugigrupi teenuse kasutamise eest. Psühholoogilise abi kulu hüvitatakse isikule, kes on selle kulu kandnud.

(4) Psühholoogilise abi kulu hüvitatakse, kui nimetatud abi osutajaks on Tervishoiuametis tervishoiutöötajana või kutseregistris kliinilise psühholoogina või koolipsühholoogina registreeritud isik, kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana või kes on töö- või võlaõiguslikus suhtes füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isikuga, kellel on psühhiaatrilise eriarstiabi osutamise tegevusluba või kellele psühholoogilise nõustamise, psühhoteraapia või tugigrupi teenuse osutamine on põhikirjaliseks tegevuseks.

§ 6². Psühholoogilise abi kulu hüvitamise kord (õ) 16.01.2007 12:00

(1) Psühholoogilise abi kulu hüvitamise otsuse teeb ja hüvitise maksab välja Sotsiaalkindlustusamet.

(2) Psühholoogilise abi kulu hüvitamise otsuse tegemisel lähtutakse järgmisest:
1) seosest ohvri suhtes toime pandud süüteo ja hüvitise taotleja toimetulekuvõime languse vahel;
2) psühholoogilise abi eeldatavast tõhususest;
3) isiku vajadusest muude teenuste järele.

(3) Psühholoogilise abi kulu hüvitamisel ei kohaldata käesoleva seaduse 3. peatüki sätteid.

(4) Psühholoogilise abi kulu hüvitamise korra ja hüvitise taotluse vormi ning nõutavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister.

(5) Isikul, kellele psühholoogilise abi kulu hüvitamisest keeldutakse, on õigus esitada vaie Sotsiaalkindlustusameti juures tegutsevale riikliku pensionikindlustuse seaduse § 40 lõike 2 alusel moodustatud vaidluskomisjonile või halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebus halduskohtusse.»;

7) paragrahvi 7 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Välismaal toimepandud vägivallakuriteo ohvrile, kes on Eesti alaline elanik või Eesti kodanik, kes ei ela alaliselt Eestis, makstakse hüvitist juhul, kui tema välismaal viibimine oli tingitud õppimisest, töö- või teenistusülesannete täitmisest või muust mõjuvast põhjusest ning ohvril ei ole õigust saada samasugust hüvitist kuriteo toimepanemise asukohamaa seaduse alusel.»;

8) paragrahvi 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Hüvitise suurus on 80 protsenti käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud varalisest kahjust. Summat alla 50 sendi ei arvestata ning 50 senti ja üle selle ümardatakse kroonini.»;

9) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Vägivallakuriteo ohvri matusteks tehtud kulutused hüvitatakse need kandnud isikule summas 7 000 krooni, millest arvatakse maha saadud riiklik matusetoetus.»;

10) paragrahvi 15 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Käesoleva seaduse alusel makstav hüvitis ühele ohvrile ja kõigile ülalpeetavatele kokku ei või olla suurem kui 150 000 krooni.»;

11) seaduse § 17 lõikes 6, § 19 lõikes 6, § 26 lõikes 1, § 27 lõikes 3, § 30 lõikes 2 ja § 31 lõikes 3 asendatakse sõna «pensioniamet» sõnaga «Sotsiaalkindlustusamet» vastavas käändes;

12) seaduse §-s 18, § 19 lõikes 7, § 20 lõigetes 1 ja 2, § 21 lõigetes 1 ja 4; § 22 lõikes 1, §-des 23 ja 24 asendatakse sõnad «pensioniameti peadirektor» või «pensioniameti direktor» sõnaga «Sotsiaalkindlustusamet» vastavas käändes;

13) seaduse § 19 lõikes 1 asendatakse sõna «elukohajärgsele» sõnadega «Sotsiaalkindlustusameti piirkondlikule»;

14) seaduse 3. peatükki täiendatakse 4. ja 5. jaoga järgmises sõnastuses:

«4. jagu
Hüvitise maksmine piiriülesel juhtumil Euroopa Liidus

§ 31¹. Hüvitise maksmine muus Euroopa Liidu liikmesriigis elavale ohvrile

(1) Eestis toimepandud vägivallakuriteo ohvrile ja ohvri surma korral tema ülalpeetavale (edaspidi taotleja), kelle alaline elukoht on muus Euroopa Liidu liikmesriigis, määrab hüvitise käesolevas seaduses kehtestatud tingimustel ja korras Sotsiaalkindlustusamet.

(2) Taotleja esitab taotluse ja vajalikud lisadokumendid Sotsiaalkindlustusametile või oma elukohariigi pädevale asutusele.

(3) Muust Euroopa Liidu liikmesriigist saabunud taotluse vastuvõtmise kohta edastab Sotsiaalkindlustusamet viivitamata taotlejale ja taotluse edastanud asutusele kinnituse, milles kajastub taotluse menetleja ning taotluse kohta otsuse tegemise tähtaeg.

(4) Sotsiaalkindlustusamet teeb taotlejale hüvitise määramise või sellest keeldumise otsuse kolme kuu jooksul taotluse ja vajalike lisadokumentide kättesaamisest arvates. Otsus saadetakse taotlejale posti teel või elektrooniliselt kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

(5) Sotsiaalkindlustusamet maksab taotlejale määratud hüvitise välja selle määramise otsuse tegemisele järgneva kalendrikuu jooksul.

31². Muus Euroopa Liidu liikmesriigis elavale ohvrile hüvitise maksmise erisused

(1) Muus Euroopa Liidu liikmesriigis elavale ohvrile töövõimetusest tuleneva kahju ja ohvri ülalpeetavale ohvri surmast tuleneva kahju hüvitise arvutamise aluseks võetakse ohvri kuriteo toimepanemisele eelnenud kuue kuu palgatulu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamise korral makstakse hüvitis välja ühe summana kogu ajavahemiku eest, mille vältel taotleja on püsivalt töövõimetu või vastab toitjakaotuspensioni saamise tingimustele.

(3) Matusekulud hüvitatakse summas 7000 krooni.

31³. Hüvitise maksmine muus Euroopa Liidu liikmesriigis toimepandud vägivallakuriteo ohvrile

(1) Muus Euroopa Liidu liikmesriigis (edaspidi liikmesriik) toimepandud vägivallakuriteo ohvrile ja muule liikmesriigi õigusaktide alusel hüvitist saama õigustatud isikule, kelle alaline elukoht on Eestis, määrab hüvitise ja maksab selle välja liikmesriigi pädev asutus liikmesriigi õigusaktide alusel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik pöördub Sotsiaalkindlustusametisse, kes vajaduse korral abistab teda taotluse vormistamisel. Sotsiaalkindlustusamet edastab taotluse koos lisadokumentidega selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus vägivallakuritegu on toime pandud, 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku Sotsiaalkindlustusametisse pöördumisest arvates.

(3) Kui liikmesriigi pädev asutus soovib taotluse menetluse ajal liikmesriigi õigusaktide kohaselt ära kuulata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku, tunnistaja või eksperdi, pöördub liikmesriigi pädev asutus Sotsiaalkindlustusameti poole, kes korraldab:
1) nimetatud isikute ärakuulamise liikmesriigi pädeva asutuse esindaja poolt telefoni või videokonverentsi teel;
2) nimetatud isikute ärakuulamise ja selle protokollimise, vajaduse korral protokolli tõlkimise ning edastamise liikmesriigi pädevale asutusele.

5. jagu
Hüvitise maksmine vägivallakuritegude ohvritele hüvitise maksmise Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi kodanikule

31⁴. Hüvitise maksmine vägivallakuritegude ohvritele hüvitise maksmise Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi kodanikule

(1) Eestis toimepandud vägivallakuriteo ohvrile ja ohvri surma korral tema ülalpeetavale, kes on vägivallakuritegude ohvritele hüvitiste maksmise Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi kodanik, määrab hüvitise käesolevas seaduses kehtestatud tingimustel ja korras Sotsiaalkindlustusamet.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule makstava hüvitise suurus arvutatakse käesoleva seaduse §-s 31² sätestatud korras.

(3) Sotsiaalkindlustusamet maksab käeoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule määratud hüvitise välja § 31¹ lõikes 5 sätestatud korras.»;

15) seaduse § 34 tunnistatakse kehtetuks;

16) seadust täiendatakse §-dega 34¹ ja 34² järgmises sõnastuses:

« § 34¹. Hüvitise määrad

(1) Käesolevas seaduses sätestatud hüvitisi makstakse hüvitise määramise otsuse tegemise päeval kehtiva määra alusel.

(2) Enne 2007. aasta 1. jaanuari määratud perioodilised hüvitised, mille maksmine jätkub pärast nimetatud tähtpäeva möödumist, arvutatakse ümber 2007. aasta 1. jaanuaril kehtivate määrade kohaselt.

§ 34². Hüvitise taotlemine piiriülesel juhtumil

Käesoleva seaduse 3. peatüki 4. jaos sätestatud korda kohaldatakse taotlejate suhtes, kes on langenud kuriteo ohvriks pärast 2005. aasta 30. juunit. Ajavahemikus 2005. aasta 1. juulist kuni 2006. aasta 1. jaanuarini kuriteo ohvriks langenud taotlejad võivad esitada taotluse 2007. aasta jooksul.»

17) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

«¹ EL Nõukogu direktiiv 2004/80/EÜ, mis käsitleb kuriteoohvritele hüvitise maksmist (ELT L 261, 6.08.2004, lk 15–18)».

§ 2. Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Toomas VAREK

ÕIEND avaldatud RT I 2007, 4

Lugeda RT I 2006, 60, 445 avaldatud «Ohvriabi seaduse muutmise seaduse» § 1 punktis 6 numbri «62» asemel õigeks «61» ja numbri «63» asemel õigeks «62».
Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 17 lg 31 p 2 ja riigisekretäri 12.01.2007. a resolutsioon nr 17-1/07-00268.