Vabariigi Valitsusmäärusalgtekst-terviktekstavaldamineavaldatud2017-03-2466RT I2017-03-282017121280320170122017-04-07+03:0012017-03-24maarus_1_10.02.2010.xsd12803201701252017-03-27Maret Mauer1038337Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseksNätsi-Võlla looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri1Määrus kehtestatakse § 10 lõike 1 alusel.1Üldsätted1Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk1Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Pärnu maakonnas Audru vallas Soeva, Aruvälja, Soomra, Eassalu, Kõima ja Kärbu külas, Tõstamaa vallas Kiraste, Männikuste, Ermistu ja Alu külas ning Koonga vallas Peantse, Kalli ja Palatu külas asuv ala, mille nimeks saab Nätsi-Võlla looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala).2Kaitseala kaitse-eesmärk on:1kaitsta ja taastada väärtuslikke soo- ja metsaökosüsteeme ja niidukooslusi ning kaitsealuste liikide elupaiku ja kasvukohti;2kaitsta ja taastada elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas: huumustoitelised järved ja järvikud (3160)3, liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);3kaitsta neid liike ja nende elupaiku, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas: niidurüdi (Calidris alpina schinzii), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väikepistrik (Falco columbarius), kassikakk (Bubo bubo), tutkas (Philomachus pugnax), rohunepp (Gallinago media), laululuik (Cygnus cygnus), teder (Tetrao tetrix), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), händkakk (Strix uralensis), öösorr (Caprimulgus europaeus), musträhn (Dryocopus martius), hallpea-rähn (Picus canus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), rüüt (Pluvialis apricaria), soo-loorkull (Circus pygargus), punaselg-õgija (Lanius collurio), mudatilder (Tringa glareola) ja sookurg (Grus grus);4kaitsta direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetamata rändlinnuliike ning nende elupaiku. Need liigid on piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), sõtkas (Bucephala clangula), tuttvart (Aythya fuligula), rabapüü (Lagopus lagopus), väike-koovitaja (Numenius phaeopus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja suurkoovitaja (Numenius arquata);5kaitsta kaitsealust linnuliiki hallõgijat (Lanius excubitor);6kaitsta järgmisi kaitsealuseid taimeliike ja nende kasvukohti: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), sookäpp (Hammarbya paludosa), jumalakäpp (Orchis mascula), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. estonica), kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), suur käopõll (Listera ovata), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), siberi võhumõõk (Iris sibirica), harilik porss (Myrica gale) ja harilik ungrukold (Huperzia selago).3Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kuueks sihtkaitsevööndiks.4Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.2Kaitseala piirKaitseala välis- ja vööndite piir on esitatud kaardil määruse lisas4.3Kaitseala valitsejaKaitseala valitseja on Keskkonnaamet.4Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendusedMääruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused:1kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;2loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;3kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;4kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta;5kaitsekorra kohta.2Kaitseala kaitsekord5Sihtkaitsevööndi määratlus1Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud ja kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.2Kaitsealal on kuus sihtkaitsevööndit:1Nätsi-Võlla sihtkaitsevöönd;2Salusaarte sihtkaitsevöönd;3Soeva sihtkaitsevöönd;4Männikuste sihtkaitsevöönd;5Palatu sihtkaitsevöönd;6Tuuraste sihtkaitsevöönd.6Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk1Nätsi-Võlla sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on sooökosüsteemide looduslikkuse säilitamine ja taastamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud, rabad, nokkheinakooslused, siirde- ja õõtsiksood, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad.2Salusaarte sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on sooökosüsteemide looduslikkuse säilitamine ja taastamine ning kaitsealuste liikide, kaljukotka ja merikotka, elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on rabad, nokkheinakooslused, siirde- ja õõtsiksood, vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad.3Soeva, Tuuraste, Männikuste ja Palatu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on soo- ja metsaökosüsteemide ning poollooduslike koosluste kaitse ja taastamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad niidud lubjavaesel mullal, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud, puisniidud, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad.7Lubatud tegevus1Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 9 lõike 1 punktis 3 sätestatud ajal Salusaarte sihtkaitsevööndis.2Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.3Kaitsealal on lubatud kuni 15 osalejaga rahvaürituse korraldamine. Enam kui 15 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.4Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud linnujaht ja jahipidamine § 9 lõike 1 punktis 3 sätestatud ajal Salusaarte sihtkaitsevööndis.5Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel ning jalgratastega sõitmine radadel. Muudel juhtudel on väljaspool teid ja radu sõitmine lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel.6Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:1Soeva, Männikuste ja Palatu sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu säilitamiseks ja taastamiseks vajalik tegevus;2koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;3kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja taastamiseks vajalik tegevus;4loodusliku veerežiimi taastamine;5olemasolevate ehitiste, sealhulgas teede ja radade hooldustööd;6olemasolevate maaparandussüsteemide eesvoolude hooldustööd.8Vajalik tegevus1Soeva, Männikuste ja Palatu sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende liigikoosseisu säilitamiseks vajalik rohu niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine ulatuses, mis tagab koosluste väärtuste säilimise ja suurenemise.2Kaitseala metsa- ja sookoosluste loodusliku veerežiimi taastamiseks on vajalik kraavide sulgemine.9Keelatud tegevus1Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:1majandustegevus;2loodusvarade kasutamine;3inimeste viibimine Salusaarte sihtkaitsevööndis 15. veebruarist kuni 31. juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel;4uute ehitiste püstitamine, välja arvatud tehnovõrgurajatise püstitamine või kaitseala ja kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks rajatise püstitamine kaitseala valitseja nõusolekul.2Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:1muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;2koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;3kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;4lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;5anda projekteerimistingimusi;6anda ehitusluba;7rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;8jahiulukeid lisasööta.10Tegevuse kooskõlastamine1Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.2Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.3Lõppsätted11Määruse jõustumineMäärus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.12Määruse kehtetuks tunnistamineVabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määrus nr 177 „Nätsi-Võlla looduskaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.13Määruse muutmineVabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määruses nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas” tehakse järgmised muudatused:1) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 22 tunnistatakse kehtetuks;
2) määruse lisas esitatud Nätsi-Võlla hoiuala kaart tunnistatakse kehtetuks.
]]>14Menetluse läbiviimineMääruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 28. mai 2015. a käskkirjaga nr 511 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.15VaidlustamineMäärust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7−25).2 Kaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 botaanilis-zooloogilise keeluala Nätsi raba, Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 moodustatud Nätsi-Võlla sookaitseala, Pärnu Linna TSN Täitevkomitee 12. septembri 1958. a otsusega nr 376 kaitse alla võetud kuldkinga kasvuala ning Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 5. veebruari 1964. a otsusega nr 26 kaitse alla võetud kuldkinga kasvuala põhjal ja Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määrusega nr 177 „Nätsi-Võlla looduskaitseala kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Nätsi-Võlla looduskaitseala ning Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas” kaitse alla võetud Nätsi-Võlla hoiuala põhjal.Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 262 kuulub kaitseala Nätsi-Võlla loodusala koosseisu ja punkti 1 alapunktist 36 Nätsi-Võlla linnuala koosseisu, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt on kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.4 Kaitseala välis- ja vööndite piir on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.PeaministerJüriRatasKeskkonnaministerMarkoPomerantsRiigisekretärHeikiLootLisaNätsi-Võlla looduskaitseala (Leht 1)LisaNätsi-Võlla looduskaitseala (Leht 2)