Majandus- ja taristuminister määrus terviktekst avaldamine avaldatud 2021-06-29 RT I 2021-07-02 12 102072021012 2021-07-05 42 RT I2025-05-28202511128052025011 2025-05-31 1 2025-05-23 maarus_1_10.02.2010.xsd 128052025011 14 2025-05-27 Maret Mauer 1052247 Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks ühistranspordisektoris 2023-06-22 RT I 2023-07-05 7 105072023007 2023-07-08 2024-05-08 RT I 2024-05-14 2 114052024002 2024-05-17 2025-05-21 RT I 2025-05-28 10 128052025010 2025-05-31 Määrus kehtestatakse § 161 lõike 3 ja § 182¹ lõike 5 alusel. 1 Üldsätted 1 Kohaldamisala Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia 2021–2024 lisa 5 kohase meetme „Kliimapoliitika eesmärkide täitmise nn pilootprojektideks” tegevuse „Vesiniku väärtusahela piloteerimine” elluviimiseks ühistranspordis rohevesiniku kasutuselevõtu toetuse andmise tingimused ja kord. 2 Toetuse andmise eesmärk 1 Toetuse andmise eesmärk on vähem keskkonnahäiringut tekitavale rohevesinikku tarbivale ühistranspordile ülemineku ergutamine. 2 Eesmärgi saavutamiseks toetatakse rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahendust ühistranspordisektoris. 3 Toetuse andmise tulemusel võetakse ühistranspordisektoris kütusena kasutusele rohevesinik. 3 Meetme tegevuse elluviija 1 Toetuse taotlusi menetleb, makseid teeb, projekti üle järelevalvet teostab ning vaided lahendab Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). 2 KIK säilitab toetuse, sealhulgas riigiabi ja vähese tähtsusega abi, andmisega seotud dokumente kümme aastat projekti lõppmaksest arvates. 4 Terminid Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1 abikõlblik kulu – projekti elluviimiseks vajalik ja mõistlik kulu, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ning mille aluseks olevad tegevused on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusega; 2 abikõlblikkuse periood – ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti tegevuste elluviimiseks abikõlblikud kulud tekivad ja makse on toetuse saajale teostatud; 3 biogaas – biomassist toodetud gaas; 4 biomass – bioloogilise päritoluga toodete jääkide ning jäätmete, tööstus- ja olmejäätmete ning -jääkide biolagunev fraktsioon, välja arvatud tüvepuit, sellest valmistatud tooted ja muu jäätmepuit või sellest valmistatud toodete segu; 5 projekt – käesoleva määruse nõuetele vastavate tegevuste kogum, mille kulud hüvitatakse osaliselt toetuse arvelt; 6 rohevesinik – vesinik, mis toodetakse kas elektrolüüseri abil veest, kasutades selleks ainult taastuvelektrit, või biogaasist, mille tootmiseks on kasutatud üksnes taastuvenergiat; 7 rohevesiniku tervikahel – rohevesiniku tootmise, tarnimise ja tarbimise etappidest koosnev rohevesiniku kasutuselevõtule suunatud tegevuste jada; 8 taastuvelekter – taastuvenergiast toodetud elekter; 9 taastuvenergia – energia, mis on täielikult pärit veest, tuulest, päikesest, lainetest, loodetest, maasoojusest, prügilagaasist, heitvee puhastamisel eralduvast gaasist, biomassist või sellest toodetud kütustest; 10 tarnetaristu – kõik taristu osad või etapid, mis jäävad tootmisüksuse ja selle lõppkasutuseks mõeldud transpordivahendisse tankimise vahele; 11 tegevuskasum – erinevus diskonteeritud tulude ja kulude vahel investeeringu eluea jooksul, kui see vahe on positiivne; 12 toetuse saaja – taotleja, kelle taotlus on rahuldatud ja kes vastutab rohevesiniku tervikahela etappide elluviimise eest; 13 tootmisüksus – seade vesiniku tootmiseks taastuvenergiast, millega on võimalik rohevesinikku eraldada, kompresseerida ja säilitada; 14 transpordivahend – rohevesinikku ühistranspordiks kasutav ühissõiduk. 5 Riigiabi 1 Transpordivahendi soetamiseks antav toetus on grupierandiga hõlmatud keskkonnaabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldise grupierandi määrus) artikli 36 tähenduses. 2 Tootmisüksuse jaoks antav toetus on taastuvallikatest toodetud energia edendamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 41 tähenduses. 3 Tarnetaristu jaoks antav toetus on: 1 keskkonnakaitseks antav investeerimisabi üldise grupierandi määruse artikli 36 tähenduses, kui tarnetaristut kasutab vaid ettevõtja ise; 2 kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 56 tähenduses, kui tarnetaristu on avalikult kasutatav. 4 Kui tarnetaristu jaoks antava toetuse suhtes ei ole kohaldatav üldise grupierandi määruse artikkel 36 ega artikkel 56, võib selleks anda toetust vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). 5 Muude projekti kulude katmiseks võib anda toetust vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013 vähese tähtsusega abina. 6 Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel kohaldatakse konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. Abi andmisel kohaldatakse üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud välistusi. Abil peab olema ergutav mõju vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 6. 7 Vähese tähtsusega abi andmisel kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013 ning konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Abi andmisel kohaldatakse nimetatud määruse artiklis 1 sätestatud välistusi. Ühe ettevõtja poolt kõigist allikatest saadav vähese tähtsusega abi ei tohi kolme majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot. Üheks ettevõtjaks loetakse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 2 määratletud ettevõtja. Vähese tähtsusega abi võib kumuleerida teiste abiliikidega Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud tingimustel ja piirmäärades. 8 Ebaseaduslik riigiabi nõutakse tagasi koos intressiga vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134), artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise meetodile. 2 Toetuse andmise alused 6 Toetatav tegevus ja nõuded rohevesiniku tootmiseks kasutatavale taastuvenergiale 1 Toetust antakse rohevesiniku tervikahela väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks. 2 Tootmisüksus, tarnetaristu ja transpordivahend peavad olema taotluses kirjeldatud viisil kasutuses Eestis vähemalt viis aastat lõppmakse tegemisest. 3 Rohevesiniku tootmiseks kasutatavale taastuvenergiale on järgmised nõuded: 1 juhul, kui taastuvelekter tarnitakse otse taastuvelektri elektrijaamast, tõendatakse, et vastav elektrienergia on tarnitud võrgust elektrienergiat võtmata; 2 juhul, kui taastuvelekter on pärit elektrivõrgust tõendatakse päritolutunnistusega, et tegemist on taastuvelektriga; 3 kasutatav biogaas peab olema toodetud biomassist, mis vastab biomassi säästlikkuse kriteeriumitele tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi artikkel 29 (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209). 7 Projekti abikõlblikkuse periood 1 Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval. 2 Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise aeg ning lõpp ei või olla hilisem kui 30. november 2025. a. RT I 2025-05-28 10 128052025010 2025-05-31 8 Toetuse suurus, osakaal ja kulude abikõlblikkus 1 Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on viis miljonit eurot. 2 Toetuse osakaal: 1 transpordivahendi puhul on maksimaalselt 55 protsenti abikõlblikest kuludest vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 36 lõigetele 6 ja 8; 2 tootmisüksuse puhul on maksimaalselt 45 protsenti abikõlblikest kuludest vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 41 lõike 7 punktile b ja lõikele 9; 3 oma tarbeks kasutatava tarnetaristu puhul on maksimaalselt 55 protsenti abikõlblikest kuludest vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 36 lõigetele 6 ja 8; 4 avalikult kasutatava tarnetaristu puhul on toetuse maksimaalne suurus abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahe vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 56 lõikele 6; 5 vähese tähtsusega abi andmise korral on maksimaalselt 100 protsenti abikõlblikest kuludest. 3 Vähese tähtsusega abi andmisel arvestatakse taotlejale viimase kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi suurusega. 4 Abikõlblikud kulud on: 1 transpordivahendi soetamisel üldise grupierandi määruse artikli 36 lõike 5 punkti b kohaselt toetuse abil soetatava rohevesinikku kasutava transpordivahendi soetamiskulude ja võrreldava tavalise transpordivahendi vastavate soetamiskulude vahe; 2 transpordivahendi ümberehitamise kulud üldise grupierandi määruse artikli 36 lõike 5 punkti a alusel; 3 tootmisüksuse puhul üldise grupierandi määruse artikli 41 lõike 6 punkti c kohaselt investeeringu kogukulu; 4 oma tarbeks kasutatavasse tarnetaristusse tehtava investeeringu puhul üldise grupierandi määruse artikli 36 lõike 5 punkti b kohaselt toetuse abil rajatava tarnetaristu ja võrreldava tavalise kütusetarne taristu rajamiskulude vahe; 5 avalikult kasutatavasse tarnetaristusse tehtava investeeringu kulud, millest on lahutatud tegevuskasum, kui tarnetaristu vastab üldise grupierandi määruse artikli 56 tingimustele; 6 vähese tähtsusega abi andmisel tarnetaristu kulud ja teised toetatava tegevuse elluviimisel tekkivad kulud. 5 Mitteabikõlblikud kulud on: 1 liisinglepingu sõlmimisega seotud kulu ja liisingulepingu alusel makstav intress; 2 liisingumakse, kui liisinguleping ei sisalda liisinguvõtja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja ja see ei lähe liisinguvõtja omandisse; 3 kindlustamise kulu; 4 amortisatsioonikulu; 5 kulu, mis on riigi või Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest hüvitatud; 6 käibemaks ulatuses, milles toetuse saajal on õigus see tagasi saada; 7 koolituskulud; 8 õigusabi, kohtu ja riigihangete vaidlustuskomisjoni kulud; 9 palgakulud; 10 kasutatud seadme ostukulud; 11 muud projektiga mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised kulud. 3 Taotlejale, partnerile ja taotlusele esitatavad nõuded 9 Nõuded taotlejale ja partnerile 1 Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud juriidiline isik. 2 Taotleja võib projekti elluviimisesse kaasata partnerina teise Eestis registreeritud juriidilise isiku. Partner osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja tal tekivad selle käigus abikõlblikud kulud. Partner vastutab projekti elluviimise ning saavutatava tulemuse säilimise ja sihipärase kasutamise eest solidaarselt toetuse saajaga. 3 Taotlejale ja partnerile esitatavad nõuded on järgmised: 1 nende kummagi maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud; 2 nende majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud; 3 nad ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud; 4 nad on täitnud toetuse tagasimaksmise nõude juhul, kui mõni avaliku sektori toetuse andja on selle varasema toetuse korral esitanud; 5 nende suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 6 äriühingust taotleja või partneri osakapital või aktsiakapital vastab äriseadustikus kehtestatud nõuetele; 7 taotlejal, partneril ega tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 210, 260¹, 372, 379 või 384 ja taotleja või partneri seaduslikul esindajal karistusseadustiku § 373 alusel määratud kehtivat karistust. 10 Nõuded taotlusele 1 Taotlus esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse E-toetuse keskkonnas (edaspidi E-toetuse keskkond) taotlusvormil, millele lisatakse lõikes 6 nimetatud dokumendid. 2 KIK kuulutab taotlusvooru välja vähemalt kolm kuud enne taotluste esitamise tähtaja algust. 3 Taotlus tuleb esitada taotlusvooru tähtajal, vastasel korral tagastatakse taotlus läbi vaatamata. 4 Taotluses peab välja tooma: 1 tehnoloogia valmiduse taseme vastavalt lisa 1 punktile 3.3, mis on vähemalt seitse; 2 rohevesiniku tervikahela kirjelduse, mis sisaldab tehnilist, ajalist ja finantsilist analüüsi koos riskide hindamisega; 3 kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutuse alates rohevesiniku tootmisest kuni tarbimiseni vastavalt lisa 4; 4 projekti eelarve taotleja ja partneri kohta, kus on märgitud tarneahela erinevate osade maksumused vastavalt lisale 1; 5 projekti lisa 1 kohase ajakava, mis on teostatav abikõlblikkuse perioodil; 6 rohevesiniku tervikahela või selle osade täiendava kasutuselevõtu kirjelduse antud projekti edasiarendamiseks või kasutusvõimaluseks väljaspool projekti; 7 lisa 1 kohase kirjelduse taotleja ja partneri vahelise koostöö kohta ning koostöö projektiväliste osapooltega koos lisatud koostöökokkulepetega; 8 hinnatud sotsiaalmajanduslikud mõjud; 9 hinnatud projekti keskkonnamõjud ja -riskid ning pakutud lahendused võimalike riskide minimeerimiseks; 10 projekti raames soetatud vara kasutamise kava viie aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist; 11 paragrahvi 2 lõike 3 kohase projekti tulemuse; 12 teabe ärisaladuse kohta; 13 projekti hinnatavad näitajad. 5 Lõikes 4 sätestatud nõudeid taotlusele on täpsemalt selgitatud määruse lisas 2. 6 Taotleja peab taotlusele lisama järgmised dokumendid: 1 käesoleva määruse lisades 1–3 nõutud dokumendid; 2 tehnoloogia pakkuja kinnitus lõike 5 tingimustele vastavuse kohta; 3 kui tarnetaristu soetamiseks antav toetus vastab üldise grupierandi määruse artikli 56 tingimustele, tuleb esitada üldise grupierandi määruse artikli 56 lõike 6 kohane selgitus investeeringu tegevuskasumi kujunemise osas ja toetuse määra arvutus; 4 kinnitus nõutava omafinantseeringu olemasolu kohta, kolmandate osapoolte rahastamise korral rahastajate kinnituskirjad; 5 volikiri, kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel. 7 Kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile toetust muudest allikatest, tuleb taotlusele lisada andmed kõigi projekti avaliku sektori toetuste kohta. Sellisel juhul ei anta toetust rohkem, kui nähakse ette üldise grupierandi määruse artiklis 8. 4 Taotluse menetlemine 11 Taotluse menetlemine 1 Toetust taotletakse ja taotluse menetlemisega seotud teave ja dokumendid esitatakse E-toetuse keskkonna kaudu. E-toetuse keskkonna kaudu edastatud dokumendid loetakse taotlejale ja toetuse saajale kätte toimetatuks. 2 Taotlust ei avaldata kolmandatele osapooltele. 3 Taotluse menetlemine koosneb järgmistest tegevustest: 1 taotluse registreerimine; 2 taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine; 3 taotluse kohase projekti hindamine; 4 taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine. 4 Taotleja teavitab KIKi viivitamata taotluses esitatud andmete muutumisest või asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. 5 Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse korral esitab KIK taotluse kohase projekti hindamiskomisjonile hindamiseks 14 kalendripäeva jooksul pärast taotlusvooru sulgemist. 6 KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist. 7 KIKil on õigus taotluse ja taotluse kohase projekti hindamiseks tellida ekspertiis ning teostada taotleja juures kohapealset kontrolli. 8 KIK annab taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kuni 14-kalendripäevase tähtaja. 9 KIK teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 90 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Juhul kui taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra, teeb KIK taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 120 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. 10 Kui taotlusest ei kõrvaldata KIKi poolt välja toodud puudust selleks määratud tähtaja jooksul, teeb KIK taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust hindamata ja taotlejat täiendavalt ära kuulamata. 12 Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll 1 Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust kontrollib KIK. 2 Taotleja ja partner tunnistatakse nõuetele mittevastavaks ja taotlus jäetakse rahuldamata, kui üks neist ei vasta §-s 9 või nende esitatud taotlus §-s 10 sätestatud nõuetele. 3 Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotlus esitati käesolevas määruses sätestatud korras ja see vastab käesoleva määruse nõuetele. 4 Taotlus ei vasta nõuetele ja jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1 toetust ei taotleta toetatavale tegevusele; 2 taotletud toetuse suurus ületab §-s 8 sätestatud toetuse maksimaalset suurust või osakaalu; 3 taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 4 taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi; 5 taotlus ei vasta vähemalt ühele käesolevas määruses esitatud nõudele. 13 Hindamiskomisjoni moodustamine 1 Nõuetele vastavate taotluste hindamiseks moodustab KIK hindamiskomisjoni, mille koosseisu kuuluvad vähemalt kaks Kliimaministeeriumi (edaspidi ministeeriumi) ja üks KIKi ekspert. KIK võib ministeeriumi nõusolekul kaasata täiendavalt eksperte. RT I 2023-07-05 7 105072023007 2023-07-08 2 Kehtetu - RT I 2023-07-05 7 105072023007 2023-07-08 3 Hindamiskomisjoni tööd korraldab KIK. 14 Hindamiskriteeriumid ja -metoodika 1 Nõuetele vastavas taotluses sisalduvat projekti hinnatakse rohevesiniku tervikahela hindamiskriteeriumide alusel. Hindamismetoodikat kirjeldatakse lisas 3. 2 Kasvuhoonegaaside heite vähenemine arvutatakse taotleja andmete põhjal KIKi koostatud ja ministeeriumiga kooskõlastatud metoodika alusel, mis avaldatakse hiljemalt taotlusvooru avamisega samal ajal KIKi kodulehel. 3 Rohevesiniku tervikahela projekti hindamiskriteeriumid on: 1 kasvuhoonegaasi ja peenaerosoolse heite vähenemine aastas; 2 projekti tulemusena aastas kasutusele võetav toodetud rohevesiniku maht; 3 vesiniku müügihind; 4 toote hinna ja kvaliteedi suhe; 5 omafinantseeringu osakaal projekti abikõlblikest kuludest. 4 Projektile hindamiskriteeriumide alusel omistatud punktide liitmisel moodustub projekti koondhinne, mille alusel tekib taotluste pingerida. 5 Pingerea alusel enim punkte saanud taotlus rahuldatakse. Järgnevad taotlused rahuldatakse kuni eelarve ammendumiseni. 6 Juhul kui hindamise tulemusena saavad projektid võrdse koondhinde, rahuldatakse taotlus, mis sai rohkem punkte lõike 3 punktis 1 sätestatud hindamiskriteeriumis. Võrdsete punktide korral heidetakse liisku. 15 Taotluse rahuldamine 1 Hindamiskomisjon teeb KIKile ettepaneku taotluste rahuldamiseks vastavalt §-s 14 toodud hindamiskriteeriumide rakendamisel välja kujunenud pingereale ja eelarvelistele vahenditele. 2 Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1 projekti nimetus; 2 toetuse saaja ja partneri (edaspidi projekti osapooled) nimi; 3 projekti osapoolte lõikes toetatavate tegevuste abikõlblike kulude summa, toetuse maksimaalne suurus ja toetuse osakaal; 4 projekti abikõlblikkuse periood ja ajakava; 5 projekti osapoolte õigused ja kohustused; 6 tootmisüksuse, tarnetaristu ja transpordivahendi sihtotstarbelise kasutamise ja säilitamise tingimused ja kord; 7 toetuse abil soetatud vara ja toetuse kasutamise üle tehtava järelevalve tingimused ja kord; 8 toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord; 9 toetuse maksmise tingimused ja kord; 10 asjaolu, et toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi; 11 toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seotud tingimused ja kord; 12 otsuse muutmise tingimused; 13 muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks. 3 KIK toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist. 4 KIK kannab toetuse pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. 16 Taotluse rahuldamata jätmine 1 KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse nõudele või taotlus jääb väljapoole taotluste rahuldamise eelarvet. 2 Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1 otsuse tegija; 2 otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3 toetuse taotleja andmed; 4 otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5 taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 6 otsuse vaidlustamise kord. 3 KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist. 17 Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 1 Taotluse rahuldamise otsust võib muuta toetuse saaja avalduse alusel või KIKi algatusel, kui sellega ei kaasne projekti tulemuste saavutamata jäämine. 2 Kui toetuse saaja ei vii projekti ellu taotluse rahuldamise otsuse kohaselt, on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja makstud toetus tagasi nõuda. 5 Toetuse maksmine ja kasutamine 18 Toetuse maksmine 1 Toetust makstakse abikõlblike kulude hüvitamiseks. 2 Toetuse saaja esitab maksetaotluse E-toetuse keskkonna kaudu abikõlblikkuse perioodil. 3 Toetus makstakse tasutud kuludokumendi ja maksetaotluse alusel toetuse saajale või partnerile 30 päeva jooksul maksetaotluse esitamisest. 4 Maksetaotlused esitatakse eraldi projekti osapoolte tegevuste osas. 5 Maksetaotlusele lisatakse järgmised dokumendid: 1 hankeleping, kui see ei ole KIKile teatavaks tehtud; 2 hankelepingu muudatused, hankelepingu muutmise aluseks olevad dokumendid vastavalt riigihangete seaduse § 123 lõike 1 punktide 1 ja 2 olemasolul, õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused; 3 arve või muu raamatupidamisdokument; 4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 5 kulu tasumist tõendav dokument; 6 raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument. 6 KIK kontrollib maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust. Puuduste korral määrab KIK toetuse saajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Lõikes 3 sätestatud makse tegemise aeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduste kõrvaldamiseks. 7 KIK võib peatada kuni peatamise aluseks olnud asjaolud äralangemiseni, kuid mitte kauemaks, kui 30. november 2024. a, maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult, kui: 1 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 2 maksetaotluses oleva või projekti ükskõik millise kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 3 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia projekti ettenähtud ajaks ellu või saavutada kavandatud tulemust. 19 Toetuse saaja õigused ja kohustused 1 Toetuse saajal on õigus saada KIKilt teavet, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. 2 Toetuse saaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ning käesolevas määruses toodud tingimuste kohaselt. 3 Rohevesiniku tervikahela loomise käigus soetatud või rajatud vara peab olema taotluses kirjeldatud viisil kasutusel vähemalt viie aastat pärast projektile lõppmakse tegemist. 4 Toetuse saaja kohustub viivitamata vastama KIKi küsimustele toetuse saaja ning rohevesiniku tervikahela loomise ja kasutamise kohta. 5 Toetuse saaja peab säilitama ja võimaldama KIKi või ministeeriumi nimetatud isikutel enne projekti elluviimist, selle elluviimise ajal ning kümne aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist tutvuda toetuse saaja valduses olevate dokumentidega, sealhulgas toetuse saaja raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on KIKi või ministeeriumi hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel. 6 Toetuse saaja peab andma KIKi või ministeeriumi nimetatud audiitori, kontrollija või järelevalveametniku kasutusse andmed ja dokumendid kümne kalendripäeva jooksul, arvates sellekohase nõude saamisest. 7 Toetuse saaja peab võimaldama KIKil teostada kohapealset kontrolli nii enda kui partneri valduses projekti raames soetatud vara nõuetele vastavuse kontrollimiseks või projektiga seotud dokumentide kontrollimiseks. KIK võib kaasata kohapealsesse kontrolli eksperdi. 8 Toetuse saaja peab teavitama viivitamata KIKi projekti elluviimise ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või toetuse saaja võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või toetuse saaja kohustusi. 9 Toetuse saajal ega partneril ei ole lubatud toetuse abil soetatud vara müüa liisinguandjale liisingusse võtmiseks enne viie aasta möödumist projektile lõppmakse tegemisest. 20 Projekti hangete läbiviimine 1 Toetusest hüvitatakse kulud, mis on tehtud riigihangete seadust järgides. Toetuse saaja või partner, kes ei ole hankija riigihangete seaduse mõistes, järgib riigihangete seaduse § 3 kohaseid põhimõtteid kulude tegemisel. 2 Projektiga seotud hankeid ei või välja kuulutada enne taotluse rahuldamise otsust. 3 Kui hanke eeldatav maksumus on vähemalt 100 000 eurot käibemaksuta, esitab toetuse saaja või partner enne hanke väljakuulutamist hankedokumentide kavandi ja hankelepingu projekti KIKile teadmiseks. 4 Kui hanke eeldatav maksumus on vähemalt 100 000 eurot käibemaksuta, avaldab toetuse saaja või partner hanketeate riigihangete registris. 5 Kui hanke eeldatav maksumus on väiksem eelmises lõikes sätestatust, küsib toetuse saaja või partner, kes ei ole hankija riigihangete seaduse mõistes, kirjalikult vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumust vastavas turusektoris tegutsevatelt isikutelt või avaldab hanketeate riigihangete registris. 6 Toetuse saaja esitab KIKile hanke korraldamist tõendavad dokumendid ja hankelepingu E-toetuse keskkonna kaudu viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole kättesaadavad riigihangete registrist. 7 KIK nõustab vajadusel toetuse saajat ja partnerit hangete läbiviimisel. 8 Toetuse saaja või partner esitab enne hankelepingu muutmist KIKile ülevaatamiseks muudatuse kavandi. 21 Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine 1 Toetuse saaja esitab KIKile projekti elluviimise kohta vahearuanded ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel E-toetuse keskkonna kaudu. 2 Vahearuannetes kajastatakse andmed projekti elluviimise kohta ja hinnang tegevuste elluviimise tulemustele vastavalt taotluses esitatule. 3 KIK kinnitab vahe- ja lõpparuande või saadab selle taotlejale täiendamiseks 30 kalendripäeva jooksul selle esitamisest. 4 Arvates projektile lõppmakse tegemisest viiee aasta jooksul esitab toetuse saaja KIKile iga aasta andmed: 1 taastuvenergia kasutamise kohta; 2 tootmisüksuse, tarnetaristu ja transpordivahendi kasutamise ning omaduste muutumise kohta; 3 andmed rohevesiniku tervikahela sisend- ja väljundparameetrite kohta gigavatt-tundides. 6 Toetuse maksmisest keeldumine ja tagasinõudmine 22 Toetuse maksmisest keeldumine KIK keeldub toetuse maksmisest täielikult või osaliselt, kui: 1 kulu ei ole abikõlblik; 2 kuludokumendid ei vasta nõuetele; 3 toetuse saajal on täitmata mõni käesolevast määrusest või taotluse rahuldamise otsusest tulenev kohustus. 23 Toetuse tagasinõudmise alused ja ulatus 1 KIK võib muuta taotluse rahuldamise otsust ja teha toetuse osaliselt või täielikult tagasinõudmise otsuse sõltuvalt asjaoludest, kui: 1 ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2 toetust on makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; 3 toetuse saaja või partner on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 4 toetuse saaja või partner ei täida taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 5 ilmneb, et projekti eesmärki ei ole võimalik saavutada; 6 toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal või partneril ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 7 toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta; 8 toetuse saaja või partner on rikkunud hangete läbiviimise reegleid ja sellega võis kaasneda mõju hankelepingu maksumusele. 2 Kui toetuse saaja ei esita tähtaegselt vahe- või lõpparuannet, on KIKil õigus nõuda kaks protsenti taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summast tagasi. 3 Kui projekti käigus ilmneb, et seda ei ole võimalik ellu viia, nõutakse kogu makstud toetus tagasi. Kui projekti eesmärk on saavutatud osaliselt, nõutakse toetus osaliselt tagasi. 4 Kui toetuse saaja ja partner ei säilita toetuse abil soetatud vara viis aastat ja ei kasuta seda viie aasta jooksul sihtotstarbeliselt, siis nõutakse toetus proportsionaalselt tagasi. Sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse vara kasutamist taotluses kirjeldatud eesmärgil. 5 Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus vastavas ulatuses kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral taotluse rahuldamise otsus tühistatakse. 24 Toetuse tagasimaksmine 1 Tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 60 kalendripäeva jooksul sellekohase nõude saamisest E-toetuse keskkonna vahendusel, vastasel korral antakse toetuse tagasinõudmise otsus sundtäitmisele. 2 Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele kuuluva toetusega, arvestades § 5 lõikes 8 sätestatut. Lisa 1 Äriplaani ja finantsanalüüsi koostamise nõuded Lisa 2 Täpsustatud nõuded taotlusele Lisa 3 Rohevesiniku tervikahela hindamiskriteeriumid Lisa 4 Kasvuhoonegaaside ja muu kaasneva heite tulemuste esitamine