Riigikogu
seadus
terviktekst
EPVSavaldamine
avaldatud
2002-12-18
RT I
2003
4
22
237664
2003-01-23
RT I2026-10-28+02:0020262128102026002
2026-11-07
2024-05-20
tyviseadus_1_10.02.2010.xsd
128102026002
62
2026-10-27
Maret Mauer
156035
Tüviseaduse raamskeem XML struktuuri koostamiseks
Euroopa Parlamendi valimise seadus
1
2003-12-18
RT I
2003
90
601
691976
2004-01-01
2004-01-21
RT I
2004
6
32
704851
2004-02-14
2004-03-09
RT I
2004
14
93
719332
2004-03-25
2004-04-14
RT I
2004
30
208
742737
2004-05-01
2004-09-22
RT I
2004
71
501
807285
2004-10-29
2004-09-29
RT I
2004
71
503
807319
2004-10-29
2005-06-09
RT I
2005
37
281
914829
2005-07-10
2006-06-07
RT I
2006
30
231
1043129
2006-07-14
2006-11-16
RT I
2006
55
408
12758697
2006-12-23
2008-12-11
RT I
2009
2
5
13099752
2009-01-16
, osaliselt 01.01.2011
2009-01-22
RT I
2009
12
70
13145687
2009-07-14
2009-05-06
RT I
2009
27
165
13183081
2010-01-01
2009-05-20
RT I
2009
29
175
13186034
2009-07-01
2009-11-26
RT I
2009
62
405
13244294
2010-01-01
2010-02-10
RT I
2010
10
42
13282688
2010-03-15
, osaliselt 01.01.2011
2010-04-22
RT I
2010
22
108
13310847
2011-01-01
jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
2010-05-19
RT I
2010
29
150
13324354
2011-01-01
2010-11-25
RT I
2010-12-10
1
110122010001
2011-04-01
2011-02-17
RT I
2011-03-21
1
121032011001
2012-01-01
2012-06-13
RT I
2012-07-10
3
110072012003
2013-04-01
2012-10-17
RT I
2012-11-01
1
101112012001
2012-11-11
2013-12-18
RT I
2014-01-10
1
110012014001
2014-01-20
, osaliselt 01.01.2015
2014-06-19
RT I
2014-07-11
1
111072014001
2014-07-21
2014-06-19
RT I
2014-07-12
1
112072014001
2015-01-01
, osaliselt Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
2016-04-13
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
2017-06-14
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
2017-10-25
RT I
2017-11-17
1
117112017001
2019-01-01
2018-06-13
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
2018-12-12
RT I
2018-12-22
4
122122018004
2019-01-01
2019-12-11
RT I
2020-01-03
2
103012020002
2020-01-13
2021-06-16
RT I
2021-06-25
3
125062021003
2021-10-18
2024-05-07
RT I
2024-05-24
1
124052024001
2024-06-03
, osaliselt 01.10.2024
2026-10-14
RT I
2026-10-28
1
128102026001
2026-11-07
1
ÜLDSÄTTED
1
Reguleerimisala
Käesolev seadus reguleerib Euroopa Parlamendi liikmete valimist Eestis.
2
Valimissüsteemi alused
1
Eestist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arv on sätestatud Euroopa Liidu õigusaktides.
RT I
2018-12-22
4
122122018004
2019-01-01
2
Euroopa Parlamendi valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.
3
Igal valijal on üks hääl.
4
Valimistulemused tehakse kindlaks proportsionaalsuse põhimõtte alusel.
3
Euroopa Parlamendi valimiste toimumise aeg
1
Euroopa Parlamendi liikmed valitakse viieks aastaks.
2
Euroopa Parlamendi valimispäev jääb Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud ajavahemikku. Valimispäev on pühapäev.
3
Euroopa Parlamendi valimised kuulutab välja Vabariigi President oma otsusega vähemalt kolm kuud enne valimispäeva.
4
Hääletamis- ja kandideerimisõigus
1
Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks.
RT I
2026-10-28
1
128102026001
2026-11-07
2
Hääletamisõigus on Eesti kodakondsust mitteomaval Euroopa Liidu kodanikul (edaspidi Euroopa Liidu kodanik):
1
kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks;
RT I
2026-10-28
1
128102026001
2026-11-07
2
kelle püsiv elukoht on Eestis, see tähendab tema elukoha aadressiandmed on kantud Eesti Rahvastikuregistrisse (edaspidi rahvastikuregister);
3
kellelt tema päritoluriigis ei ole hääletamisõigust ära võetud.
3
Hääleõiguslik ei ole isik, kes on:
1
valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud;
2
kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.
4
Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäeval vähemalt 18-aastane.
RT I
2026-10-28
1
128102026001
2026-11-07
5
Kandideerimisõigus on Euroopa Liidu kodanikul:
1
kes on valimispäeval vähemalt 18-aastane;
RT I
2026-10-28
1
128102026001
2026-11-07
2
kelle püsiv elukoht on Eestis, see tähendab tema elukoha aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse;
3
kellelt tema päritoluriigis ei ole kandideerimisõigust ära võetud.
RT I
2014-01-10
1
110012014001
2014-01-20
6
Euroopa Parlamendi liikmeks ei või kandideerida:
1
isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud;
2
isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust;
3
tegevväelane.
RT I
2012-07-10
3
110072012003
2013-04-01
7
Isik võib samadel Euroopa Parlamendi valimistel hääletada ja kandideerida ainult ühes Euroopa Liidu liikmesriigis.
RT I
2006
30
231
1043129
2006-07-14
2
AGITATSIOON
5
Valimisagitatsiooni piirang
1
Kehtetu -
RT I
2020-01-03
2
103012020002
2020-01-13
2
Hääletamisruumis on valimisagitatsioon keelatud.
RT I
2020-01-03
2
103012020002
2020-01-13
3
Kehtetu -
RT I
2020-01-03
2
103012020002
2020-01-13
5
1. ]]>
Poliitilise välireklaami keeld
Kehtetu -
RT I
2020-01-03
2
103012020002
2020-01-13
3
VALIMISRINGKOND
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
6
Valimisringkond
Euroopa Parlamendi valimised toimuvad ühes üleriigilises valimisringkonnas.
7
Valimisjaoskondade moodustamine
Kehtetu -
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
4
VALIMISTE KORRALDUS
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
1
Vabariigi Valimiskomisjon
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
8
Vabariigi Valimiskomisjoni pädevus
1
Vabariigi Valimiskomisjoni ülesanne on tagada käesoleva seaduse §-s 2 sätestatud põhimõtete järgimine, teha kindlaks üleriigilised hääletamis- ja valimistulemused, valvata valimiste korraldajate tegevuse järele, lahendada kaebusi ning täita muid seadustest tulenevaid ülesandeid.
2
Vabariigi Valimiskomisjonil on oma ülesannete täitmiseks õigus:
1
teha valimiste korraldajale ettekirjutus käesoleva seaduse §-s 2 sätestatud põhimõtete kaitseks või isiku subjektiivsete õiguste tagamiseks;
2
tühistada eelhääletamisel antud hääled olulise seadusrikkumise tõttu osaliselt või täielikult ning kutsuda valijad uuesti hääletama eelhääletamise ajal või valimispäeval;
3
tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas või valimisringkonnas kehtetuks või tunnistada elektroonilise hääletamise tulemused kehtetuks täies ulatuses või osaliselt ning korraldada kordushääletamine, kui seadusrikkumine mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi oluliselt;
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
4
mitte alustada elektroonilist hääletamist või peatada või lõpetada elektrooniline hääletamine täies ulatuses või osaliselt, kui elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisust või töökindlust ei ole võimalik tagada selliselt, et elektroonilist hääletamist saaks läbi viia käesoleva seaduse nõuete kohaselt.
RT I
2024-05-24
1
124052024001
2024-06-03
3
Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses oleva küsimuse lahendamiseks võtab Vabariigi Valimiskomisjon vastu otsuse, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Otsus jõustub allakirjutamisel.
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
2
Valimiste korraldajad
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
9
Valimiste korraldajad
1
Euroopa Parlamendi valimisi korraldavad:
1
riigi valimisteenistus;
2
valla- ja linnasekretärid;
3
jaoskonnakomisjonid;
4
häältelugemiskomisjonid.
2
Riigi valimisteenistuse moodustamise kord sätestatakse Riigikogu valimise seaduses.
3
Valla- ja linnasekretäri ametisse nimetamise ja asendamise kord sätestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses.
4
Valla või linna häältelugemiskomisjoni ülesandeid Euroopa Parlamendi valimistel täidab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras moodustatud valla või linna valimiskomisjon.
5
Valimisi korraldav isik ja teda abistav isik ei saa olla samal ajal erakonna või üksikkandidaadi volitatud esindaja või kandidaat.
6
Valimisi korraldav isik peab olema hääletamisõiguslik käesoleva seaduse § 4 lõigete 1–3 kohaselt ja valdama eesti keelt.
7
Valimisi korraldav isik ja teda abistav isik on oma ülesandeid täites sõltumatu ja ta ei või agiteerida erakonna ega kandidaadi poolt ega vastu.
8
Valimisi korraldaval isikul, valla- või linnavalitsuse ametnikul või töötajal või muul isikul on õigus saada tasu valimiste korraldamisega seotud ülesannete täitmise eest.
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
10
Riigi valimisteenistuse pädevus
1
Riigi valimisteenistuse ülesanne on:
1
tagada valimiste seadusekohane korraldamine, korraldada elektrooniline hääletamine ja teha kindlaks elektroonilise hääletamise tulemus;
1
1) ]]>
tagada hääletamise korraldamisel valijate nimekirja kasutamine elektrooniliselt;
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
2
valvata valimiste korraldajate tegevuse järele;
3
korraldada valimisseadustest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike tehniliste lahenduste arendus ja haldus;
4
täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid.
2
Ülesannete täitmiseks riigi valimisteenistus:
1
annab valimiste ühetaolisuse tagamiseks valimiste korraldajatele kirjalikke juhendeid;
2
annab valimiste korraldajatele täitmiseks kohustuslikke suulisi ja kirjalikke korraldusi;
3
koostab valimiste ettevalmistamise ja korraldamise eelarve projekti;
4
jaotab kohaliku omavalitsuse üksuste vahel kooskõlastatult Vabariigi Valimiskomisjoniga valimiste korraldamiseks eraldatud raha ning kehtestab valla- ja linnasekretäridele ning jaoskonnakomisjonidele eraldatud raha kasutamise korra;
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
5
tagab valimiste korraldamiseks vajaliku inventari ja teenuste olemasolu;
5
1) ]]>
kehtestab valimisvahendite jaoskonnakomisjonidele edastamise korra ning jaotuspiirkonnad;
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
5
2) ]]>
kehtestab valimisvahendite kasutamise ja säilitamise korra;
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
5
3) ]]>
haldab valimiste infosüsteemi ning elektroonilise hääletamise süsteemi, sealhulgas elektroonilise hääletamise süsteemi alla kuuluvate elektrooniliste häälte salastamise võtme ja avamise võtme loomiseks ning häälte lugemiseks ja töötlemiseks kasutatavat riist- ja tarkvara;
RT I
2024-05-24
1
124052024001
2024-06-03
6
juhendab ja koolitab valimiste korraldajaid;
7
võib seadust või riigi valimisteenistuse korraldust rikkunud valimisi korraldava isiku kõrvaldada valimiste korraldamiselt;
8
teeb vajaduse korral Vabariigi Valimiskomisjonile ettepaneku käesoleva seaduse § 8 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud otsuste tegemiseks.
3
Riigi valimisteenistuse kirjalikule korraldusele kirjutab alla riigi valimisteenistuse juht. Kirjalik korraldus jõustub selle allakirjutamisel.
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
11
Maakonna valimisjuhi pädevus
Kehtetu -
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
11
1. ]]>
Valla- ja linnasekretäri pädevus
1
Valla- või linnasekretäri ülesanne on korraldada valimised vallas või linnas, juhendada jaoskonnakomisjone ja täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid.
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
2
Ülesannete täitmiseks valla- ja linnasekretär:
1
annab jaoskonnakomisjonidele täitmiseks kohustuslikke juhiseid;
2
otsustab jaoskonnakomisjoni kulud, lähtudes riigi valimisteenistuse jaotatud vahendite suurusest;
3
otsustab jaoskonnakomisjoni liikme tasustamise jaoskonnakomisjoni esimehe ettepanekul;
4
otsustab häältelugemiskomisjoni liikme tasustamise.
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
3
Valla- või linnasekretäri teenindamise korraldab valla- või linnavalitsus. Tallinna linnasekretär võib oma valimiste korraldamisega seotud ülesandeid täitma volitada ka teisi linna ametnikke või töötajaid, teavitades sellest riigi valimisteenistust.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
12
Valimiste korraldaja abistamine
Valimiste korraldaja abistamine toimub Riigikogu valimise seaduse §-s 18 ettenähtut järgides.
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
12
1. ]]>
Valimiste infosüsteemi ja elektroonilise hääletamise süsteemi korraldus ning küberturvalisuse tagamine
1
Riigi valimisteenistusel on õigus valimiste infosüsteemi ning elektroonilise hääletamise süsteemi arendamise, haldamise ja majutuse korraldamisse ning nende infosüsteemide küberturvalisuse tagamisse kaasata pädevaid asutusi ja isikuid. Kaasamisega seotud kulud kaetakse Riigikogu Kantselei riigi valimisteenistuse eelarvest.
2
Valimiste infosüsteemi tehnilise arendamise, haldamise, majutamise ja küberturvalisuse ning Riigikogu valimise seaduse § 484 lõike 1 punktis 3 nimetatud elektroonilise hääletamise süsteemi koguja komponendi majutamise tagab Riigi Infosüsteemi Amet. Täiendavad ülesanded ja nende rahastamine lepitakse kokku käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel.
RT I
2024-05-24
1
124052024001
2024-06-03
13
Valimisjaoskondade moodustamine
1
Iga valla ja linna ning Tallinnas linnaosa territooriumil moodustatakse vähemalt üks valimisjaoskond. Valimisjaoskonnal on hääletamisruum või hääletamisruumid, kus korraldab hääletamist jaoskonnakomisjon.
2
Valla- või linnavalitsus määrab hiljemalt 60. päeval enne valimispäeva määrusega kindlaks:
RT I
2024-05-24
1
124052024001
2024-10-01
1
valimisjaoskondade arvu ja numeratsiooni ning milliseid hääletamisliike iga jaoskond korraldab;
2
hääletamisruumide asukohad eelhääletamise päevadel ja valimispäeval;
3
ühe valimisjaoskonna, kus valijad saavad hääletada kuuendast kuni kolmanda päevani enne valimispäeva. Rohkem kui ühe valimisjaoskonna võib määrata riigi valimisteenistuse loal.
3
Valimisjaoskonnad on alalised. Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel ning rahvahääletusel korraldatakse hääletamine samades valimisjaoskondades, kui valla- või linnavalitsus ei määra teisiti, muutes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrust. Muudatustest teavitab valla- või linnavalitsus viivitamata riigi valimisteenistust.
4
Hääletamisruum või hääletamisruumid võivad igal eelhääletamise päeval asuda erinevas asukohas. Riigi valimisteenistuse loal võib valla- või linnavalitsus määrata, et valimisjaoskonnal on samal eelhääletamise päeval avatud rohkem kui üks hääletamisruum.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
14
Jaoskonnakomisjoni moodustamine
1
Hääletamise korraldamiseks valimisjaoskonnas moodustab kohaliku omavalitsuse volikogu (edaspidi volikogu) vähemalt viieliikmelise jaoskonnakomisjoni.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
2
Volikogu nimetab otsusega valla- või linnasekretäri ettepanekul ning poliitilise tasakaalustatuse põhimõtet arvestades jaoskonnakomisjoni esimehe ja jaoskonnakomisjoni liikmed hiljemalt 20. päeval enne valimispäeva.
3
Poole jaoskonnakomisjoni liikmetest esitab valla- või linnasekretär ning ülejäänud liikmed esitavad valimistel osalevad erakonnad.
4
Valimistel osalev erakond võib esitada ühe jaoskonnakomisjoni liikmekandidaadi valla- või linnasekretärile hiljemalt 40. päeval enne valimispäeva.
5
Jaoskonnakomisjoni liikmeks nimetamiseks peab olema isiku nõusolek.
6
Kui erakonnad kandidaate ei esita või kui nende esitatud kandidaatide arv on väiksem, kui on erakondadel kohti jaoskonnakomisjonis, nimetab volikogu ülejäänud liikmed valla- või linnasekretäri ettepanekul.
7
Kui erakondade esitatud jaoskonnakomisjoni liikmekandidaate on rohkem, kui on erakondadel kohti jaoskonnakomisjonis, nimetatakse kõik ülejäänud kandidaadid jaoskonnakomisjoni asendusliikmeteks.
8
Volikogu nimetab valla- või linnasekretäri ettepanekul ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 ettenähtut järgides vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni asendusliiget.
9
Jaoskonnakomisjoni aseesimehe valib jaoskonnakomisjon oma liikmete hulgast.
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
15
Jaoskonnakomisjoni pädevus
Jaoskonnakomisjoni ülesanne on korraldada hääletamine valimisjaoskonna hääletamisruumides, valija elukohas või asukohas, kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevaringses hoolekandeasutuses, teha kindlaks valimisjaoskonna hääletamistulemused ning täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
16
Jaoskonnakomisjoni töökorraldus
1
Kui jaoskonnakomisjoni liige ei saa oma ülesandeid täita, asendab teda jaoskonnakomisjoni esimehe kutsel asendusliige, kellel on kõik jaoskonnakomisjoni liikme õigused ja kohustused, välja arvatud esimehe või aseesimehe õigused ja kohustused. Valla- või linnasekretäri loal võib erandjuhul jaoskonnakomisjoni töös osaleda ka muu isik.
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
2
Jaoskonnakomisjoni teenindamise korraldab valla- või linnavalitsus.
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
16
1. ]]>
Valimiste vaatlemine
1
Igaühel on õigus vaadelda Vabariigi Valimiskomisjoni ja valimiste korraldajate tegevust ja toiminguid.
2
Vaatleja peab enne vaatlemise alustamist end esitlema.
3
Vaatlejal on õigus kirjutada üles valimisvahendite pitseerimisel kasutatud turvavahendite numbrid.
4
Vaatleja ei või segada valija hääletamist ega Vabariigi Valimiskomisjoni või valimiste korraldaja tööd ega osaleda valimiskomisjoni või valimiste korraldaja pädevuses olevates toimingutes.
5
Vaatlejal ei ole õigust tutvuda valijate nimekirjaga, välja arvatud enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsuse kontrollimiseks.
6
Kui ruumipuudusel ei ole võimalik tagada kõigile vaatlejatele võrdseid tingimusi toimingute jälgimiseks, toimub vaatlemine Vabariigi Valimiskomisjoni või valimiste korraldaja korralduste kohaselt.
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
5
VALIJATE ARVESTUS
17
Valijate arvestuse pidamine
1
Valijate arvestust peetakse rahvastikuregistris.
2
Rahvastikuregistri pidamise korra näeb ette seadus.
3
Valijate arvestust peetakse isiku kohta rahvastikuregistrisse kantud järgmiste andmete alusel:
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
1
ees- ja perekonnanimi;
2
sünniaeg;
3
isikukood;
4
kodakondsuse andmed;
5
teovõimetuks tunnistamise andmed;
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
6
elukoha aadress;
RT I
2017-11-17
1
117112017001
2019-01-01
7
viibimiskoha aadress.
RT I
2017-11-17
1
117112017001
2019-01-01
4
Valla- või linnasekretär võib volitada käesolevas peatükis sätestatud valla- või linnasekretäri ülesandeid täitma valla- või linnavalitsuse või selle allasutuse ametniku või töötaja, teavitades sellest rahvastikuregistri vastutavat töötlejat.
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
5
Käesolevas peatükis sätestatud valla- ja linnasekretäri toimingute peale võib esitada kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule.
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
18
Euroopa Liidu kodaniku teavitamine hääleõiguslikkusest Euroopa Parlamendi valimistel
1
Rahvastikuregistri vastutav töötleja korraldab teatise koostamise ja saatmise Euroopa Liidu kodanikule, kellel on vastavalt käesoleva seaduse § 4 lõigetele 2 ja 3 õigus hääletamisest osa võtta, hiljemalt 70. päeval enne valimispäeva.
2
Teatisele kantakse:
1
valija ees- ja perekonnanimi;
2
valija sünniaeg;
3
elukoha aadress;
4
teave valija hääletamis- ja kandideerimisõiguslikkuse kohta;
5
teave kandideerimise ja hääletamise korra kohta.
19
Valijate teavitamine hääletamise võimalustest
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
1
Rahvastikuregistri vastutav töötleja korraldab valimiste teabelehe koostamise ja saatmise hiljemalt kümnendal päeval enne valimispäeva. Valijale, kellel on Eesti teabeväravas registreeritud või rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadress, saadetakse teabeleht elektrooniliselt.
2
Valimiste teabelehele kantakse:
1
teave hääletamisõiguse tingimuste kohta;
2
teave hääletamisvõimaluste kohta vallas või linnas;
3
muu teave hääletamise kohta.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
20
Valijate nimekiri
1
Rahvastikuregistri vastutav töötleja korraldab rahvastikuregistri andmete alusel valijate nimekirja koostamise ja edastab valijate nimekirja riigi valimisteenistusele hiljemalt 25. päeval enne valimispäeva.
2
Valijate nimekirja pidamise aluseks on käesoleva seaduse § 17 lõikes 3 ettenähtud andmed valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga. Valijate nimekirja pidamisel võetakse arvesse ka käesoleva seaduse § 17 lõike 3 punktides 1–5 nimetatud andmetes pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva tehtud muudatused. Elukoha ja viibimiskoha aadressiandmetes pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva tehtud muudatusi arvesse ei võeta.
3
Valijate nimekirja ei kanta andmeid isiku kohta:
1
kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust;
2
kes Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva haldusasutuse teatise kohaselt on soovinud kasutada oma hääletamisõigust teises Euroopa Liidu liikmesriigis;
3
kes on Euroopa Liidu kodanik ja ei ole esitanud taotlust valijate nimekirja kandmiseks või on esitanud taotluse nimekirjast väljaarvamise kohta.
4
Valija kohta kantakse valijate nimekirja tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga. Kui rahvastikuregistrisse ei ole kantud valija elukoha aadressi ja on olemas viibimiskoha aadress, kantakse valijate nimekirja tema viibimiskoha aadress. Kui valija elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega, kantakse valijate nimekirja tema elukoha andmed valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega.
5
Valijate nimekirja kantakse valija kohta järgmised andmed:
1
ees- ja perekonnanimi;
2
isikukood;
3
elu- või viibimiskoha aadress;
4
märge valijale hääletamissedeli väljastamise kohta ning andmed hääletamise aja ja koha kohta.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
21
Toimingud Euroopa Liidu kodaniku valijate nimekirja kandmiseks
1
Euroopa Liidu kodanik, kellel on vastavalt käesoleva seaduse § 4 lõigetele 2 ja 3 õigus hääletamisest osa võtta ja kes soovib seda õigust kasutada, esitab hiljemalt 30. päeval enne valimispäeva rahvastikuregistri vastutavale töötlejale taotluse valijate nimekirja kandmiseks. Taotlusele lisab isik isikut tõendava dokumendi isikuandmete lehekülje koopia.
2
Taotluses isik:
1
märgib oma kodakondsuse;
2
märgib elukoha aadressi Eestis;
3
märgib andmete olemasolul oma päritoluriigi kohaliku omavalitsuse üksuse või valimisringkonna, mille valijate registrisse tema nimi oli viimati kantud;
4
kinnitab, et ta soovib kasutada oma hääletamisõigust ainult Eestis;
5
kinnitab, et temalt ei ole päritoluriigis hääletamisõigust ära võetud.
3
Rahvastikuregistri vastutav töötleja kannab isiku valijate nimekirja käesoleva seaduse §-s 20 ettenähtud korras ja teavitab sellest isiku päritoluriigi pädevat haldusasutust, samuti teavitab isikut valijate nimekirja kandmisest või kandmata jätmisest.
4
Järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel kantakse isik, kes on käesoleva paragrahvi sätete kohaselt valijate nimekirja kantud, valijate nimekirja ilma, et oleks vaja taotlust uuesti esitada, kui tal on:
1
vastavalt käesoleva seaduse § 4 lõigetele 2 ja 3 õigus hääletamisest osa võtta;
2
kogu valimistevahelise aja vältel olnud Eestis püsiv, rahvastikuregistrisse kantud elukoht.
22
Valijate nimekirja avalikkus
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
1
Valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust.
2
Pärast valimispäeva võivad valijate nimekirjaga põhjendatud huvi korral riigi valimisteenistuse asukohas vajalikus ulatuses tutvuda erakondade volitatud esindajad ning üksikkandidaadid ja nende volitatud esindajad, samuti võib nimekirja kasutada teaduslikul eesmärgil.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
23
Valijate nimekirja kantud andmete õigsuse kontrollimine ja vea parandamine
1
Kui valija leiab, et tema kohta valijate nimekirja kantud andmetes on viga, esitab ta vea parandamise avalduse jaoskonnakomisjonile, kes edastab selle viivitamata valla- või linnasekretärile.
2
Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos rahvastikuregistri vastutava töötlejaga viivitamata läbi ja vastab avaldajale. Vea parandamise korral edastab rahvastikuregistri vastutav töötleja paranduse riigi valimisteenistusele.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
24
Valijate nimekirjas muudatuste tegemine
1
Valijate nimekirjas tehakse muudatus üksnes juhul, kui:
1
valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole valijate nimekirjas, kuid kellel käesoleva seaduse kohaselt on õigus hääletamisest osa võtta;
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
2
valijate nimekirjast tuleb kustutada isik, kellel ei ole õigust hääletamisest osa võtta;
3
valijate nimekirjast tuleb kustutada isik, kes Euroopa Liidu teise liikmesriigi pädeva haldusasutuse teatise kohaselt on kantud selle riigi valijate nimekirja või registrisse.
2
Valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse valla- või linnasekretärile. Valla- või linnasekretär vaatab avalduse koos rahvastikuregistri vastutava töötlejaga läbi ja vastab isikule viivitamata. Kui rahvastikuregistri valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid muudetakse selliselt, et see toob kaasa muudatuse valijate nimekirjas, edastab rahvastikuregistri vastutav töötleja muudatuse riigi valimisteenistusele.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
3
Kehtetu -
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
4
Kehtetu -
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
5
Kui valla- või linnasekretär jätab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse rahuldamata, võib avaldaja esitada valla- või linnasekretäri toimingu peale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule. Kaebus esitatakse valla- või linnasekretärile, kes edastab selle 24 tunni jooksul asukohajärgsele halduskohtule koos omapoolsete kirjalike selgitustega.
6
Halduskohus peab kaebuse läbi vaatama ja tegema otsuse kolme tööpäeva jooksul, arvates kaebuse saamise päevast.
7
Halduskohus teeb ühe järgmistest otsustest:
1
jätta kaebus rahuldamata;
2
kaebus rahuldada ning teha valla- või linnasekretärile ettekirjutus korraldada isiku andmete kandmine rahvastikuregistrisse või muuta valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid.
8
Kui halduskohus kaebuse rahuldab, kantakse isiku andmed viivitamata rahvastikuregistrisse või muudetakse tema andmeid.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
9
Kui Euroopa Liidu kodanik kustutatakse valijate nimekirjast, teavitab rahvastikuregistri vastutav töötleja sellest päritoluriigi pädevat haldusasutust.
6
KANDIDAATIDE REGISTREERIMISEKS ESITAMINE JA REGISTREERIMINE
25
Erakond
1
Euroopa Parlamendi valimistel võib osaleda erakond, kes on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris kandidaatide registreerimiseks esitamise viimasel päeval.
2
Kehtetu -
RT I
2010
29
150
13324354
2011-01-01
3
Erakond osaleb Euroopa Parlamendi valimistel oma nime all.
4
Erakond esitab kandidaatide registreerimiseks esitamisel riigi valimisteenistusele kirjaliku teatise, milles on erakonna volitatud esindajate nimed, isikukoodid, aadressid ja sidevahendite numbrid. Teatisele kirjutab alla mittetulundusühingute seaduse või erakonna põhikirja kohaselt erakonda esindama õigustatud isik.
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
5
Erakond võib volitada ennast esindama kuni kaks isikut.
6
Kehtetu -
RT I
2010
29
150
13324354
2011-01-01
26
Üksikkandidaat
Üksikkandidaadina registreerimiseks võib end esitada ning registreerimiseks vajalikke toiminguid teha iga kandideerimisõiguslik isik. Teise isiku võib üksikkandidaadina registreerimiseks esitada ning tema registreerimiseks vajalikke toiminguid teha sellekohase volikirja alusel isik, kellel on hääletamisõigus käesoleva seaduse § 4 lõigete 1–3 kohaselt.
26
1. ]]>
Kandideerimisdokumendid
Riigi valimisteenistus valmistab ette ja avaldab kandideerimisdokumentide näidised ning tagab võimaluse esitada kandideerimisdokumendid elektrooniliselt.
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
27
Kandideerimisavaldus
RT I
2014-07-11
1
111072014001
2014-07-21
1
Kandideerimisavalduses isik:
1
väljendab oma soovi kandideerida erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina;
2
kinnitab, et ta vastab käesolevas seaduses Euroopa Parlamendi liikmekandidaadile esitatud nõuetele;
3
kinnitab, et ta ei kandideeri Euroopa Parlamendi liikmeks mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis;
4
esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud andmed.
2
Euroopa Liidu kodanik kinnitab kandideerimisavalduses, et temalt ei ole päritoluliikmesriigis kandideerimisõigust ära võetud.
3
Kandidaat esitab kandideerimisavalduses järgmised andmed:
1
ees- ja perekonnanimi;
2
isikukood;
3
erakondlik kuuluvus;
4
elukoha aadress;
5
sidevahendite numbrid;
6
kontaktandmed;
7
andmed hariduse kohta;
8
töökoht ja amet.
4
Euroopa Liidu kodanik esitab kandideerimisavalduses täiendavalt järgmised andmed:
1
kodakondsuse andmed;
2
sünniaeg ja -koht;
3
viimane elukoha aadress päritoluliikmesriigis;
4
andmed päritoluliikmesriigi kohaliku omavalitsuse üksuse või valimisringkonna kohta, mille valijate registrisse tema nimi oli viimati kantud.
5
Riigi valimisteenistus avaldab:
1
käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 ja lõike 4 punktis 1 sätestatud andmed tähtajatult, kusjuures isikukoodi asemel avaldatakse sünniaeg;
2
käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 6–8 sätestatud andmed kuueks kuuks arvates valimispäevast.
RT I
2024-05-24
1
124052024001
2024-06-03
6
Kandidaat kasutab kandideerimisel oma nimena üksnes ees- ja perekonnanime.
7
Kandidaat allkirjastab kandideerimisavalduse.
8
Euroopa Liidu kodaniku kandideerimisavalduse esitamisest teavitab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata päritoluliikmesriigi pädevat haldusasutust, kellelt Vabariigi Valimiskomisjon saab teavet isiku kandideerimisõiguse olemasolu kohta päritoluliikmesriigis.
RT I
2014-07-11
1
111072014001
2014-07-21
28
Kandidaatide nimekiri
1
Erakond koostab kandidaatide nimekirja.
2
Kandidaatide arv nimekirjas võib ületada Eestist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arvu kahe võrra.
RT I
2018-12-22
4
122122018004
2019-01-01
3
Isik võib kandideerida ainult ühe erakonna kandidaatide nimekirjas. Kandidaatide nimekirjas ei või kandideerida üksikkandidaadina registreerimiseks esitatud isik või teise Eestis registreeritud erakonna liige.
4
Erakond võib registreerimiseks esitada ainult ühe kandidaatide nimekirja.
5
Kandidaatide järjestuse nimekirjas määrab erakond.
6
Kandidaatide nimekirjale kirjutavad alla erakonna kõik volitatud esindajad.
29
Kandidaatide registreerimiseks esitamine
1
Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab 60. päeval enne valimispäeva. Erakond võib esitada oma kandidaadid pärast käesoleva seaduse § 25 lõikes 4 nimetatud teatise esitamist.
2
Kandidaatide registreerimiseks esitamine lõpeb valimispäevale eelneval 50. päeval kell 18.00.
RT I
2014-01-10
1
110012014001
2015-01-01
3
Kandidaatide registreerimiseks esitab erakond riigi valimisteenistusele:
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
1
kandidaatide registreerimise avalduse;
2
kandidaatide nimekirja;
3
kautsjoni tasumist tõendava maksekorralduse koopia;
4
iga kandidaadi kandideerimisavalduse.
RT I
2014-07-11
1
111072014001
2014-07-21
4
Üksikkandidaat esitab riigi valimisteenistusele:
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
1
kandidaadi registreerimise avalduse;
2
kautsjoni tasumist tõendava maksekorralduse koopia;
3
kandideerimisavalduse.
RT I
2014-07-11
1
111072014001
2014-07-21
5
Erakond või üksikkandidaat kannab enne kandidaatide registreerimiseks esitamist Rahandusministeeriumi arveldusarvele kautsjonina summa, mille suurus on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga viis alammäära iga registreerimiseks esitatud isiku kohta.
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
30
Dokumentide vastuvõtmine ja tagastamine
1
Riigi valimisteenistus peab kandidaatide registreerimiseks esitamise kohta arvestust.
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
2
Kandidaatide registreerimise dokumendid annab üle erakonna volitatud esindaja. Üksikkandidaadi registreerimise dokumendid annab üle üksikkandidaat või tema volitatud esindaja.
3
Kui riigi valimisteenistusele ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente, esitatud dokumentides on vigu või neis on andmeid puudu, teeb dokumentide vastuvõtja dokumentide esitajale ettepaneku esitada nõutavad dokumendid või andmed või parandada vead. Kõik esitatud dokumendid tagastatakse.
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
4
Kui erakond või üksikkandidaat soovib kandidaatide registreerimise dokumentides teha muudatusi, tagastab riigi valimisteenistus kõik esitatud dokumendid ning nende uuesti esitamisel loetakse dokumendid esmakordselt esitatuks.
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
5
Kui kandidaat kustutatakse registreerimiseks esitatud kandidaatide nimekirjast isikliku avalduse alusel, tagastab riigi valimisteenistus talle kandideerimisavalduse ja teavitab sellest erakonna või üksikkandidaadi volitatud esindajat. Erakond kandidaatide registreerimise dokumente uuesti esitama ei pea.
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
6
Kui erakond või üksikkandidaat esitab dokumendid valimispäevale eelneval 50. päeval enne kella 18.00 ning selgub, et ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente, et dokumentides on andmeid puudu või et esitatud dokumentides on vigu, mida ei ole võimalik kohe parandada, võetakse dokumendid vastu. Dokumentide vastuvõtja teeb dokumentide esitajale ettepaneku esitada puuduvad dokumendid või andmed või parandada vead. Sellisel juhul peab erakond või üksikkandidaat nõutava toimingu tegema hiljemalt valimispäevale eelneval 43. päeval enne kella 18.00.
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
31
Kandidaatide registreerimine
1
Vabariigi Valimiskomisjon registreerib kõik käesoleva seaduse nõuete kohaselt registreerimiseks esitatud isikud nende registreerimiseks esitamise järjekorras pärast kandidaatide registreerimiseks esitamise tähtaja lõppemist hiljemalt 40. päeval enne valimispäeva.
2
Kandidaadile antakse registreerimisnumber. Registreerimisnumbrid algavad 101-st ja need antakse kandidaatidele erakondade nimekirjade kaupa. Üksikkandidaatidele antakse registreerimisnumbrid pärast erakondade kandidaatidele numbrite andmist. Numbrite andmise järjekord erakondade vahel ning üksikkandidaatide vahel selgitatakse liisu heitmisega.
RT I
2010
10
42
13282688
2010-03-15
3
Kui käesoleva seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul ei esitanud dokumentide esitaja puuduvaid dokumente või andmeid või ei parandanud kandideerimisdokumentides vigu, jätab Vabariigi Valimiskomisjon registreerimata:
1
kõik erakonna poolt registreerimiseks esitatud kandidaadid, kui puudub käesoleva seaduse § 29 lõike 3 punktis 1, 2 või 3 nimetatud dokument või selles on olulisi puudusi;
2
kandidaadi, kelle dokumente või andmeid on puudu või kelle dokumentides on olulisi puudusi;
3
kandidaadi, kes ei vasta käesoleva seaduse § 4 lõigetes 4–7 ning § 28 lõikes 3 ettenähtud nõuetele.
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
4
Kandidaadi registreerimata jätmise kohta võtab Vabariigi Valimiskomisjon vastu põhistatud otsuse.
5
Vabariigi Valimiskomisjon tühistab kandidaadi registreerimise otsuse, kui:
1
kandidaat loobub kandideerimast kirjaliku avalduse alusel, mille ta võib esitada kolme päeva jooksul pärast registreerimist;
2
kandidaat sureb;
3
tõendatakse, et kandidaat ei vasta käesoleva seaduse § 4 lõigetes 4–7 ettenähtud nõuetele.
6
Vabariigi Valimiskomisjon registreerib varem registreerimata jäetud isiku pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega, kui ta leiab, et isik vastab käesoleva seaduse § 4 lõigetes 4–7 ettenähtud nõuetele või kui Riigikohtu otsusega on tühistatud Vabariigi Valimiskomisjoni otsus, millega kandidaat jäeti registreerimata.
7
Registreerimisotsuse võib tühistada ja registreerimata jäetud isiku registreerida hiljemalt 13. päeval enne valimispäeva.
RT I
2012-11-01
1
101112012001
2012-11-11
32
Kandidaatide koondnimekiri
1
Riigi valimisteenistus koostab pärast kandidaatide registreerimist kandidaatide koondnimekirja.
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
2
Kandidaatide koondnimekirja kantakse kandidaadid erakondade nimekirjade kaupa registreerimisnumbrite järjekorras. Nimekirja ette märgitakse selle esitanud erakonna nimi. Üksikkandidaadid kantakse kandidaatide koondnimekirja pärast erakondade nimekirju registreerimisnumbrite järjekorras.
RT I
2010
10
42
13282688
2010-03-15
3
Kandidaatide koondnimekirja märgitakse iga kandidaadi kohta tema registreerimisnumber ja nimi. Kui kandideerib mitu samanimelist kandidaati, märgitakse koondnimekirja ka nende sünniaeg.
RT I
2010
10
42
13282688
2010-03-15
4
Riigi valimisteenistus teavitab kõigist kandidaatide koondnimekirja parandustest ja muudatustest valla- ja linnasekretäre ning välisriigis hääletamist korraldavaid välisesindusi, kes teevad asjakohased parandused ja muudatused kandidaatide koondnimekirja. Kandidaatide koondnimekirja ei muudeta pärast 13. päeva enne valimispäeva.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
32
1. ]]>
Eesti kodaniku kandideerimisõiguse tõendamine Euroopa Liidu liikmesriigis kandideerimisel
Riigi valimisteenistus edastab elukohajärgsele pädevale haldusasutusele viie tööpäeva jooksul alates kohase teatise kättesaamisest andmed vastavalt nõukogu direktiivi 93/109/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel (EÜT L 329, 30.12.1993, lk 34–38), muudetud direktiiviga 2013/1/EL (ELT L 26, 26.01.2013, lk 27–29), artikli 6 lõikele 1.
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
7
HÄÄLETAMISE KORD
33
Hääletamisruum
1
Hääletamine valimisjaoskonnas korraldatakse valla- või linnavalitsuse määratud hääletamisruumis või hääletamisruumides. Hääletamiseks valimispäeval ja eelhääletamise päevadel võib määrata erinevad hääletamisruumid.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
2
Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad, hääletamiskabiinid ja hääletamiskast. Hääletamisruumis on välja pandud kandidaatide koondnimekiri.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
3
Hääletamisruumis peab korda jaoskonnakomisjon. Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele.
34
Hääletamiskabiin
1
Hääletamiskabiin peab võimaldama salajast hääletamist.
2
Hääletamiskabiinis on laud ja kirjutusvahend. Hääletamiskabiini seinal on kandidaatide koondnimekiri.
35
Hääletamiskast
1
Jaoskonnakomisjon kontrollib hääletamiskasti ja pitseerib selle enne hääletamise algust.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
2
Hääletamiskasti ava on kaetud. See avatakse üksnes hääletamissedeli kasti laskmiseks.
3
Eelhääletamise päevadel pitseerib jaoskonnakomisjon pärast hääletamise lõppemist eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti ava.
36
Hääletamissedel
1
Hääletamissedeli ja elektroonilise hääle vormi kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon.
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
2
Riigi valimisteenistus korraldab hääletamissedelite valmistamise ning jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise.
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
3
Pärast hääletamissedelite kättesaamist paneb jaoskonnakomisjon sedelitele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. Välisriigis hääletamisel kasutatavatele sedelitele paneb pitsati jäljendi riigi valimisteenistus.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
37
Hääletamise aeg
1
Valimispäeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00.
RT I
2012-11-01
1
101112012001
2012-11-11
2
Eelhääletamine toimub:
1
kuuendast kuni kolmanda päevani enne valimispäeva käesoleva seaduse § 13 lõike 2 punkti 3 alusel määratud valimisjaoskonnas. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00;
2
teisest kuni esimese päevani enne valimispäeva kõigis valimisjaoskondades. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00;
3
kuuendast kuni kolmanda päevani enne valimispäeva kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses ajavahemikus kella 9.00-st kuni 20.00-ni;
4
kuuendast kuni esimese päevani enne valimispäeva elektrooniliselt. Hääletamine algab kuuendal päeval enne valimispäeva kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni valimispäevale eelneva päeva kella 20.00-ni.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
3
Kodus hääletamine korraldatakse käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel teisel ja esimesel päeval enne valimispäeva ning valimispäeval ajavahemikus kella 9.00-st kuni 20.00-ni.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
4
Valijal võimaldatakse hääletamine lõpetada 15 minuti jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõike 2 punktis 4 sätestatud hääletamise aja lõppemisest.
RT I
2024-05-24
1
124052024001
2024-06-03
38
Hääletamine
1
Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi.
2
Jaoskonnakomisjoni liige kontrollib valijate nimekirjast, et valijal on hääletamisõigus.
3
Kui kontrolli tulemusena selgub, et valijal on õigus hääletada, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke hääletamissedeli väljastamise kohta. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja.
4
Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis.
5
Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab.
6
Valija täidab hääletamissedeli ise. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu võimeline hääletamissedelit ise täitma, võib seda tema palvel ja tema juuresolekul teha teine valija, kuid mitte Euroopa Parlamendi liikme kandidaat.
7
Valija ei või hääletamissedelit hääletamisruumist välja viia. Kui valija rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Valija peab rikutud või kasutamata hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastama.
8
Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ja annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele, kes paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi.
9
Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskasti ise. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu võimeline hääletamissedelit ise hääletamiskasti laskma, võib seda tema palvel ja tema juuresolekul teha teine valija.
10
Kui valija tagastab hääletamissedeli ning loobub hääletamisest, eemaldab jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirjast märke valijale hääletamissedeli väljastamise kohta.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
39
Eelhääletamine
1
Eelhääletamine toimub käesoleva seaduse §-s 38 ettenähtud korras.
2
Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes sellel eelhääletamise päeval on vähemalt 16-aastane.
RT I
2026-10-28
1
128102026001
2026-11-07
3
Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.
4
Kehtetu -
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
5
Jaoskonnakomisjon hoiab hääletamiskasti ja valimisdokumente eelhääletamise päevadel ja järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed.
40
Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuva eelhääletamise erisused
Kehtetu -
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
41
Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuv eelhääletamine hääletamisruumis
Kehtetu -
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
42
Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuv eelhääletamine valija asukohas
Kehtetu -
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
43
Elektrooniline hääletamine
Kehtetu -
RT I
2012-11-01
1
101112012001
2012-11-11
44
Hääletamine kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses
RT I
2014-07-11
1
111072014001
2014-07-21
1
Kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldab hääletamist käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktis 3 ettenähtud päevadel valla- või linnavalitsuse määratud jaoskonnakomisjon. Valla- ja linnavalitsus võib määrata jaoskonnakomisjoni, kes korraldab hääletamist ainult kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses.
2
Kinnipidamiskoha, haigla ja ööpäevase hoolekandeasutuse administratsioon esitab taotluse hääletamise korraldamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud jaoskonnakomisjonile.
3
Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse § 38 lõigetes 1–3, 5–7 ja 10 ettenähtut järgides.
4
Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ja laseb hääletamiskasti käesoleva seaduse § 38 lõikes 9 sätestatud korras.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
45
Kodus hääletamine
1
Kui valija ei saa terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda kodus hääletamist. Kodus hääletamise taotluse võib esitada ka valija asukohas hääletamiseks.
2
Kodus hääletamise korraldamiseks esitab valija kuni valimispäeva kella 14.00-ni kirjaliku taotluse.
3
Valija võib esitada kodus hääletamise taotluse ka telefoni teel teisel ja esimesel päeval enne valimispäeva kella 12.00-st kuni 20.00-ni ning valimispäeval kella 9.00-st kuni 14.00-ni.
4
Kodus hääletamise taotlus peab sisaldama:
1
valija nime;
2
valija isikukoodi;
3
valija aadressi;
4
valija sidevahendi numbrit;
5
kodus hääletamise põhjust.
5
Kodus hääletamise taotlus registreeritakse. Kui kodus hääletamist korraldav jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest selle esitajat.
6
Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse § 38 lõigetes 1–3, 5–7 ja 10 ettenähtut järgides. Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et nad ei ole sama erakonna liikmed või sama erakonna ettepanekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud.
7
Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ja laseb hääletamiskasti käesoleva seaduse § 38 lõikes 9 sätestatud korras.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
46
Välisriigis elava valija hääletamine Eestis
Alaliselt välisriigis elav valija, kes on kantud valijate nimekirja ja kes ei ole hääletanud käesoleva seaduse 8. peatükis ettenähtud korras, võib hääletada üldises korras käesoleva seaduse §-s 37 ettenähtud ajal.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
46
1. ]]>
Hääletamine ilma valijate nimekirja kasutamata
1
Kui valijate nimekirja ei ole võimalik kasutada, paneb valija hääletamissedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kannab jaoskonnakomisjon valija andmed.
2
Hääletamissedeliga ümbriku annab valija jaoskonnakomisjoni liikmele. Jaoskonnakomisjoni liikmed hoiavad hääletamissedeliga ümbrikku käesoleva seaduse § 39 lõikes 5 sätestatud korras kuni neil on võimalik kontrollida valijate nimekirjast valija hääletamisõigust.
3
Kui kontrolli tulemusena selgub, et valijal on õigus hääletada, siis valija hääletamissedeliga välimine ümbrik avatakse ja sisemine ümbrik lastakse hääletamiskasti.
4
Hääletamise kohta teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke.
5
Kui valijat ei ole valijate nimekirjas või ta on valijate nimekirja andmetel juba hääletanud, jäetakse valija hääletamissedeliga ümbrik arvestamata.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
47
Eelhääletamise ajal väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda antud häälte arvestamine
Kehtetu -
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
47
1. ]]>
Elektrooniliselt antud häälte arvestamine
Kehtetu -
RT I
2012-11-01
1
101112012001
2012-11-11
7
1. peatükk]]>
ELEKTROONILINE HÄÄLETAMINE
RT I
2012-11-01
1
101112012001
2012-11-11
47
2. ]]>
Elektroonilise hääletamise korraldamine
Elektrooniline hääletamine korraldatakse käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktis 4 sätestatud ajal ning Riigikogu valimise seaduse 71. peatükis sätestatud korras.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
8
HÄÄLETAMINE VÄLISRIIGIS
48
Hääletamise ettevalmistamine
1
Välisriigis alaliselt elavate valijate ja seal ajutiselt viibivate valijate hääletamist välisriigis viivad läbi Eesti välisesindused.
2
Vabariigi Valitsus võib oma korraldusega määrata hääletamist läbi viima aukonsuli juhitava konsulaarasutuse, mille aukonsul on Eesti kodanik. Sellisel juhul teeb käesolevas peatükis ettenähtud toiminguid aukonsuli juhitav konsulaarasutus.
RT I
2009
29
175
13186034
2009-07-01
3
Hääletamist korraldab välisesinduse juht või tema määratud ametnik. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud juhul korraldab hääletamist aukonsul või tema määratud isik. Hääletamise korraldajaks peab olema isik, kellel on hääletamisõigus käesoleva seaduse § 4 lõigete 1 ja 3 kohaselt.
4
Kehtetu -
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
5
Välisriigis alaliselt elavale valijale ja rahvastikuregistri andmete alusel ajutiselt välisriigis viibivale valijale saadetakse elektrooniline valimiste teabeleht Eesti teabeväravas registreeritud või rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressil hiljemalt 60. päeval enne valimispäeva.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
6
Valimiste teabelehele kantakse:
1
teave hääletamisõiguse tingimuste kohta;
2
välisesinduse aadress;
3
kirja teel hääletamise taotluse esitamise, kirja teel hääletamise ja välisesinduses hääletamise kord;
4
kirja teel hääletamise taotluse välisesindusele laekumise tähtpäev;
5
kirja teel saadetava hääletamissedeli välisesindusele laekumise tähtpäev;
6
välisesinduses hääletamise aeg;
7
elektroonilise hääletamise aeg;
8
muu teave hääletamise kohta.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
49
Hääletamistaotluste esitamine
1
Kui valija soovib hääletada kirja teel, saadab ta oma asukohariigi Eesti välisesindusele sellekohase taotluse. Kui valija asukohariigis Eesti välisesindust ei ole, saadab valija taotluse lähimale Eesti välisesindusele.
2
Valija, kes on kantud valijate nimekirja:
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
1
lisab taotlusele isikut tõendava dokumendi isikuandmete lehekülje koopia;
2
märgib taotluses välisriigis oleva elukoha aadressi.
3
Valija, keda ei ole valijate nimekirjas:
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
1
lisab taotlusele koopiad dokumentidest, mis tõendavad tema isikut ja seda, et tal on hääletamisõigus käesoleva seaduse § 4 lõike 1 kohaselt;
2
märgib välisriigis oleva elukoha aadressi;
3
märgib, kus oli tema viimane elukoht Eestis (maakond, Tallinna linnaosa või Tartu linn). Kui alaliselt välisriigis elaval valijal ei ole Eestis elukohta olnud, märgib ta oma vanemate või vanavanemate viimase elukoha Eestis.
4
Ajutiselt välisriigis viibiv valija märgib taotluses lisaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 ettenähtud andmetele ka oma elukoha aadressi Eestis.
5
Taotlused peavad olema laekunud välisesindusele hiljemalt 30. päeval enne valimispäeva.
RT I
2006
30
231
1043129
2006-07-14
50
Valimisdokumentide saatmine valijale
Taotluse õigeaegselt saatnud valijale, kes vastab käesoleva seaduse nõuetele, saadab välisesindus esimesel võimalusel:
1
hääletamissedeli;
2
kandidaatide koondnimekirja;
3
kaks ümbrikku.
51
Kirja teel hääletamine
1
Valija täidab hääletamissedeli käesolevas seaduses ettenähtut järgides. Valija paneb täidetud sedeli ühte välisesinduse saadetud ümbrikku. Viimase paneb valija välisesinduse saadetud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kantakse valija andmed. Seejärel saadab valija hääletamissedeli välisesindusele.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
2
Kirja teel saadetavad hääletamissedelid peavad olema välisesindusele laekunud hiljemalt välisesinduse määratud päevaks, mis peab olema määratud arvestusega, et hääletamissedelid laekuksid riigi valimisteenistusele hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva.
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
3
Välisesindus teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtajaks laekunud hääletamissedeli alusel valijate nimekirja märke hääletamise kohta.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
4
Kirja teel hääletamise korral kannab käesoleva seaduse § 49 lõikes 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingutega seotud kulud valija.
52
Elektrooniline hääletamine välisriigis
Kehtetu -
RT I
2012-11-01
1
101112012001
2012-11-11
53
Hääletamine välisesinduses
1
Kui valija ei esita kirja teel hääletamise taotlust välisesindusele käesoleva seaduse § 49 lõikes 5 ettenähtud tähtaja jooksul või ei saada hääletamissedelit välisesindusele § 51 lõikes 2 ettenähtud tähtpäevaks, võib ta hääletada välisesinduses viimase määratud ajal.
2
Välisesinduses hääletamist peab välisesindus võimaldama vähemalt kahel päeval ajavahemikus 15. päevast kuni 10. päevani enne valimispäeva.
3
Hääletamist korraldav isik kontrollib valijate nimekirjast, et valijal on hääletamisõigus.
4
Kui kontrolli tulemusena selgub, et valijal on õigus hääletada, teeb hääletamist korraldav isik valijate nimekirja märke hääletamissedeli väljastamise kohta. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja.
5
Välisesinduses täidab valija hääletamissedeli käesolevas seaduses ettenähtut järgides. Seejärel paneb valija täidetud sedeli ümbrikku. Viimase paneb valija teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kannab hääletamist korraldav isik valija andmed.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
54
Hääletamissedelite arvestamine hääletamistulemuste kindlakstegemisel
1
Välisesindus edastab laekunud hääletamissedelitega ümbrikud riigi valimisteenistusele. Kui valija on valijate nimekirja andmetel juba hääletanud või on hääletanud mitu korda, siis jätab välisesindus valija kõik hääletamissedelid arvestamata ning hääletamissedelitega ümbrikke riigi valimisteenistusele ei edastata.
2
Välisesindusele laekunud hääletamissedeleid arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel, kui need laekuvad riigi valimisteenistusele hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva.
3
Välisriigis hääletanud valijate hääletamistulemused teeb kindlaks Tallinna linna häältelugemiskomisjon.
4
Riigi valimisteenistus edastab välisriigis hääletanud valijate hääletamissedelid käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud häältelugemiskomisjonile hiljemalt teisel päeval enne valimispäeva.
5
Ümbrikud välisriigis hääletanud valijate hääletamissedelitega avatakse valimispäeval hääletamistulemuste kindlakstegemiseks.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
55
Hääletamine rahvusvahelistes või välisriigi vetes asuval Eesti riigilippu kandval laeval
Kehtetu -
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
9
HÄÄLETAMIS- JA VALIMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE
56
Hääletamistulemuste kindlakstegemise aeg
Häälte lugemist alustatakse valimispäeval pärast hääletamise lõppemist Eestis. Hääletamistulemusi ei või avaldada enne hääletamise lõppu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.
RT I
2004
30
208
742737
2004-05-01
57
Hääletamistulemuste kindlakstegemine jaoskonnakomisjonis
1
Kui häälte lugemist ei alustata kohe pärast hääletamise lõppemist, pitseerib jaoskonnakomisjon hääletamiskastide avad.
2
Enne hääletamiskastide avamist peab jaoskonnakomisjon üle lugema ja kustutama kõik valijatele välja andmata jäänud, samuti valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid. Hääletamissedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega.
3
Enne hääletamiskastide avamist koostab jaoskonnakomisjon hääletamissedelite arvestuslehe.
4
Hääletamiskasti avades kontrollitakse sellel olevate turvaelementide seisukorda. Avamise juures peab olema üle poole jaoskonnakomisjoni koosseisust.
5
Kodus hääletanute ning käesoleva seaduse § 44 lõike 4 ja § 461 lõike 3 alusel hääletamiskasti lastud hääletamissedelite välisküljele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning sedelid pannakse hääletamisruumis hääletanute hääletamissedelite hulka.
6
Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiskastides olnud sedelite alusel kindlaks kehtetute sedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu ning kannab need protokolli.
7
Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel:
1
millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit;
2
millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks;
3
millele kirjutatud registreerimisnumber on parandatud või
4
millele kirjutatud registreerimisnumber ei ole loetav.
8
Kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel kehtivaks.
9
Hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.
10
Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakitakse kehtivad sedelid kandidaatide kaupa, eraldi pakkidesse pannakse kehtetud sedelid, valijatele välja andmata jäänud sedelid ja valijate tagastatud rikutud sedelid. Pakile märgitakse, millise valimisjaoskonna sedelid, millised ja kui palju neid pakis on. Märkele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees.
11
Hääletamissedelid, hääletamissedelite arvestusleht ja hääletamistulemuste protokoll edastatakse viivitamata valla või linna valimiskomisjonile.
12
Hääletamistulemused tehakse jaoskonnakomisjonis kindlaks avalikult. Häälte lugemise juures viibiv isik peab täitma jaoskonnakomisjoni liikmete suulisi korraldusi.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
58
Välisriigis hääletanud valijate hääletamistulemuste kindlakstegemine
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
1
Häälte lugemist korraldab ja hääletamissedeli kehtivuse üle otsustab Tallinna linna häältelugemiskomisjon.
2
Välisriigis hääletanud valijate häälte lugemist alustab häältelugemiskomisjon käesoleva seaduse §-s 56 ettenähtud ajal. Ümbrike avamise juures peab viibima vähemalt kolm häältelugemiskomisjoni liiget.
3
Välisriigis hääletanud valijate hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ja hääletamissedelite välisküljele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend.
4
Häältelugemiskomisjon teeb hääletamissedelite alusel kindlaks välisriigis hääletanud valijate arvu, kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu. Hääletamissedeli kehtetuks tunnistamisel järgitakse käesoleva seaduse § 57 lõigetes 7 ja 8 ettenähtut.
5
Välisriigis hääletanud valijate hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse protokoll, millele kirjutab alla Tallinna linna valimiskomisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.
6
Välisriigis hääletanud valijate hääletamistulemused tehakse kindlaks avalikult. Häälte lugemise juures viibiv isik peab täitma häältelugemiskomisjoni liikme suulisi korraldusi.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
59
Hääletamistulemuste kindlakstegemine vallas ja linnas
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
1
Häälte lugemist korraldab ja hääletamissedeli kehtivuse üle otsustab käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 sätestatud häältelugemiskomisjon.
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
2
Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide, valijate nimekirja ja hääletamissedelite arvestuslehtede alusel teeb häältelugemiskomisjon kindlaks valijate nimekirja kantud valijate arvu, hääletamissedeli saanud valijate arvu, hääletamiskastides olnud sedelite arvu, sealhulgas kehtetute sedelite arvu, ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu ning kannab need protokolli. Saadud tulemust kontrollitakse hääletamissedelite ülelugemise teel.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
3
Kui hääletamissedelite ülelugemise teel saadud arvud erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis või valijate nimekirjas olevatest, märgib häältelugemiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning neid tinginud asjaolud. Jaoskonnakomisjoni protokolli ega hääletamissedelite arvestuslehte ei muudeta. Lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsuse häältelugemiskomisjon.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
4
Valla või linna hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille allkirjastab valla või linna valimiskomisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
5
Hääletamistulemused tehakse kindlaks avalikult.
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
59
1. ]]>
Elektrooniliselt antud häälte lugemine
1
Riigi valimisteenistus teeb elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval pärast kella 20.00.
1
1)]]>
Pärast elektroonilise hääletamise lõppemist ja enne elektrooniliselt antud häälte lugemist kontrollib riigi valimisteenistus infosüsteemide audiitori juuresolekul elektroonilise hääletamise süsteemis salvestatud elektrooniliste häälte kogumi terviklust, süsteemis salvestatud häälte vastavust registreeritud häältele, häälte digitaalallkirjade terviklust ning elektrooniliselt hääletanud valija kuuluvust valijate nimekirja.
RT I
2024-05-24
1
124052024001
2024-06-03
2
Häälte lugemise juures peab viibima vähemalt kolm riigi valimisteenistuse juhi määratud isikut ja vähemalt pool Vabariigi Valimiskomisjoni koosseisust.
3
Enne elektrooniliste häälte lugemist riigi valimisteenistus:
1
tühistab elektroonilised hääled, mida on hääletamissedeliga hääletamisel muudetud;
1
1) ]]>
jätab alles valija viimasena antud elektroonilise hääle ja jätab arvestamata varem antud elektroonilise hääle;
RT I
2024-05-24
1
124052024001
2024-06-03
2
eraldab lugemisele minevad elektroonilised hääled valijate isikuandmetest.
3
1)]]>
Elektrooniliselt antud häälte lugemisel loetakse ainult käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktis 4 ja lõikes 4 sätestatud eelhääletamise ajal antud elektroonilisi hääli.
RT I
2024-05-24
1
124052024001
2024-06-03
4
Elektrooniliste häälte lugemiseks kasutavad Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed ja riigi valimisteenistus Riigikogu valimise seaduse § 483 lõikes 3 sätestatud ligipääsuvahendeid, mis tagavad juurdepääsu häälte avamise võtmele.
5
Riigi valimisteenistus teeb iga valla ja linna ning alaliselt välisriigis elavate valijate kohta kindlaks:
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
1
elektroonilisest hääletamisest osavõtnud valijate arvu;
2
kehtetute elektrooniliste häälte arvu;
3
käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 alusel tühistatud elektrooniliste häälte arvu;
4
kandidaatidele ja erakondadele antud elektrooniliste häälte arvu.
6
Elektrooniline hääl, mis ei sisalda kandidaadi registreerimisnumbrit või ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohane, on kehtetu.
7
Elektrooniliselt antud häälte lugemine on avalik. Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma riigi valimisteenistuse juhi määratud isikute suulisi korraldusi.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
8
Riigi valimisteenistus sisestab hääletamistulemused valimiste infosüsteemi viivitamata.
8
1)]]>
Valimispäevale järgneval päeval kontrollib riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise süsteemi andmete terviklust, sealhulgas elektrooniliste häälte lugemise tulemuse õigsust selliselt, et valija hääle salajasus on tagatud.
RT I
2024-05-24
1
124052024001
2024-06-03
9
Riigi valimisteenistuse juht allkirjastab elektroonilise hääletamise tulemused pärast elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli.
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
60
Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis
1
Kõigilt valla- ja linnasekretäridelt laekunud valla ja linna hääletamistulemuste ning välisriigis hääletanud valijate hääletamistulemuste protokolli ning elektrooniliselt hääletanud valijate hääletamistulemuste ja valijate nimekirja alusel teeb Vabariigi Valimiskomisjon kindlaks valijate nimekirja kantud valijate arvu, hääletamissedeli saanud valijate arvu, hääletamisest osavõtnud valijate arvu, kehtetute hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
2
Hääletamistulemuste kohta koostab Vabariigi Valimiskomisjon protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.
3
Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis on avalik.
61
Valimistulemuste kindlakstegemine
1
Mandaadid jaotatakse d’Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 2, 3, 4 jne. Üksikkandidaadi võrdlusarvuks on talle antud häälte koguarv. Mandaadi saab erakond või üksikkandidaat, kelle võrdlusarv on suurem. Kui vähemalt kahe erakonna või üksikkandidaadi võrdlusarvud on võrdsed, saab mandaadi erakond või üksikkandidaat, kes paiknes kandidaatide koondnimekirjas tagapool.
2
Erakonna nimekirjas reastatakse kandidaadid ümber vastavalt igaühele antud häälte arvule. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, siis reastatakse ettepoole kandidaat, kes oli erakonna poolt esitatud nimekirjas eespool. Erakonna ümberreastatud nimekirjas saab mandaadi kandidaat, kes on nimekirjas eespool.
RT I
2010
10
42
13282688
2010-03-15
3
Erakond ei või saada rohkem mandaate, kui on tema nimekirjas kandidaate.
4
Kui erakonna nimekirjas oleva kandidaadi registreerimise otsus tühistatakse (§ 31 lõige 5), jäävad temale välisriigis antud hääled erakonnale. Samuti jäävad erakonnale selle kandidaadi hääled, kes sureb pärast eelhääletamise algust. Kui üksikkandidaadi registreerimise otsus tühistatakse või kui ta sureb, siis temale antud hääli valimistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata.
RT I
2010
10
42
13282688
2010-03-15
5
Valimistulemuste kohta koostab Vabariigi Valimiskomisjon protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.
6
Valimistulemused tehakse Vabariigi Valimiskomisjonis kindlaks avalikult.
10
VALIMISTE KULUD
62
Valimiste korraldamise kulud
1
Euroopa Parlamendi valimiste ettevalmistamise ja korraldamise kulud kaetakse riigieelarvest.
2
Kehtetu -
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
3
Kehtetu -
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
4
Rahvastikuregistri valijate arvestusega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi eelarves selleks ettenähtud rahast.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
5
Välisriigis hääletamise korraldamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Välisministeeriumi eelarves selleks ettenähtud rahast.
RT I
2014-07-11
1
111072014001
2014-07-21
6
Riigi Infosüsteemi Ameti käesoleva seaduse § 121 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisega seotud kulud kaetakse Riigikogu Kantselei riigi valimisteenistuse eelarves Riigi Infosüsteemi Ameti tegevusteks ettenähtud vahenditest.
RT I
2024-05-24
1
124052024001
2024-06-03
63
Erakonna ja üksikkandidaadi valimiskampaania rahastamise aruanne
Kehtetu -
RT I
2010-12-10
1
110122010001
2011-04-01
64
Valimiskampaaniaks kasutatud vahendid
Kehtetu -
RT I
2010-12-10
1
110122010001
2011-04-01
65
Valimiskampaania kulud
Kehtetu -
RT I
2010-12-10
1
110122010001
2011-04-01
11
AVALDUSED JA KAEBUSED
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
66
Avaldus puuduse kohta valimiste korralduses
1
Isik, kes leiab, et valimiste korraldaja on rikkunud tema õigusi või rikkunud seadust muul viisil, võib esitada avalduse puuduse kohta valimiste korralduses (edaspidi avaldus puuduse kohta).
2
Avaldus puuduse kohta esitatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolmandal päeval käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumisest arvates.
3
Avaldus puuduse kohta esitatakse riigi valimisteenistusele, kes korraldab avalduse läbivaatamise ja sellele vastamise.
4
Avalduses puuduse kohta:
1
märgitakse avalduse esitaja nimi, isikukood ja sidevahendite andmed;
2
kirjeldatakse toimingut, mille kohta avaldus esitatakse.
5
Avaldus puuduse kohta esitatakse suuliselt või kirjalikult. Suulise avalduse protokollib riigi valimisteenistus.
6
Avaldus puuduse kohta vaadatakse läbi viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme päeva jooksul selle esitamisest arvates. Läbivaatamise tulemustest ja võetud meetmetest teavitatakse avalduse esitajat viivitamata.
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
67
Kaebuse mõiste
Käesoleva seaduse tähenduses on kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming ja käesoleva seaduse §-s 701 sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale.
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
68
Kaebuse esitamise õigus
Kaebuse esitamise õigus on üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal (edaspidi huvitatud isik), kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud.
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
69
Kaebusele esitatavad nõuded
1
Kaebus vormistatakse kirjalikult ning selles märgitakse:
1
kaebuse esitaja nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg või registrikood, aadress ja sidevahendite andmed;
2
kaebuse esitaja esindaja nimi, aadress ja sidevahendite andmed, kui kaebuse esitajal on esindaja;
3
vaidlustatava toimingu kirjeldus;
4
põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav toiming rikub tema õigusi;
5
põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav toiming ei ole seaduslik;
6
kuidas ja millal sai kaebuse esitaja vaidlustatavast toimingust teada;
7
kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused, kui kaebus esitatakse pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist;
8
kaebuse esitamise kuupäev.
2
Kaebusele kirjutab alla selle esitaja. Erakonna kaebusele kirjutab alla erakonna volitatud esindaja.
3
Kui kaebus ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud nõuetele või kui kaebus on esitatud käesoleva seaduse §-s 68 ja § 70 lõikes 1 ettenähtud korda rikkudes, võib Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel võib Vabariigi Valimiskomisjon selle edastada riigi valimisteenistusele vastamiseks käesoleva seaduse § 66 lõikes 6 sätestatud korras. Kui kaebuse esitaja on kaebuse esitamise tähtaja lasknud mööda mõjuval põhjusel, ennistab Vabariigi Valimiskomisjon tema põhistatud taotluse alusel tähtaja.
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
70
Kaebuse läbivaatamine Vabariigi Valimiskomisjonis
1
Kaebus esitatakse Vabariigi Valimiskomisjonile kolme päeva jooksul arvates:
1
vaidlustatava toimingu tegemisest või
2
käesoleva seaduse §-s 66 sätestatud avalduse läbivaatamisest.
2
Vabariigi Valimiskomisjon peab kaebuse läbi vaatama ja selle suhtes otsuse tegema viie tööpäeva jooksul kaebuse laekumisest arvates.
3
Vabariigi Valimiskomisjon teeb ühe järgmistest otsustest:
1
jätta kaebus rahuldamata;
2
kaebus rahuldada;
3
kaebus rahuldada osaliselt.
4
Vabariigi Valimiskomisjon edastab otsuse kaebuse esitajale viivitamata.
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
70
1. ]]>
Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale kaebuse esitamine
1
Kui huvitatud isik leiab, et valimiste korraldaja toiminguga või Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras kaebuse Riigikohtule.
2
Kaebuse valimiste korraldaja toimingu peale võib Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis.
3
Kaebus valimiste korraldaja toimingu või Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatakse Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates.
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
71
Hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamine
1
Kui Vabariigi Valimiskomisjon või Riigikohus on tunnistanud valimisjaoskonna, valla, linna või valimisringkonna hääletamistulemused kehtetuks, määrab Vabariigi Valimiskomisjon uue valimispäeva ja asjaomases valimisjaoskonnas, vallas, linnas või valimisringkonnas korraldatakse kordushääletamine. Valimisjaoskonna hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise korral saavad kordushääletamisel hääletada valijad, kes eelhääletamise ajal ja valimispäeval selles valimisjaoskonnas hääletasid.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
2
Kordushääletamist ei korraldata, kui Vabariigi Valimiskomisjon on tühistanud eelhääletamisel antud hääled olulise seadusrikkumise tõttu osaliselt või täielikult ning kutsunud valijad uuesti hääletama eelhääletamise ajal või valimispäeval.
RT I
2016-05-06
1
106052016001
2017-01-01
3
Kordushääletamisel käesoleva seaduse §-des 39, 44 ja 46 ning 71. ja 8. peatükis ettenähtut ei kohaldata.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
11
1. peatükk]]>
VASTUTUS
RT I
2005
37
281
914829
2005-07-10
71
1. ]]>
Poliitilisele välireklaamile kehtestatud piirangute rikkumine
Kehtetu -
RT I
2014-07-12
1
112072014001
2015-01-01
71
2. ]]>
Hääletamissedeli hääletamisruumist väljaviimine
1
Hääletamissedeli hääletamisruumist väljaviimise keelu rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.
RT I
2006
30
231
1043129
2006-07-14
2
Kehtetu -
RT I
2014-07-12
1
112072014001
2015-01-01
3
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiasutus.
RT I
2009
27
165
13183081
2010-01-01
12
LÕPPSÄTTED
72
Euroopa Parlamendi liikmete registreerimine ja valimistulemuste väljakuulutamine
1
Vabariigi Valimiskomisjon registreerib valitud Euroopa Parlamendi liikmed oma otsusega hiljemalt 20. päeval pärast valimispäeva.
2
Kui käesoleva seaduse §-s 71 ettenähtud juhul on hääletamistulemused tunnistatud kehtetuks, teeb Vabariigi Valimiskomisjon uue Euroopa Parlamendi liikmete registreerimise otsuse pärast kordushääletamise tulemuste selgumist.
3
Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks Vabariigi Valimiskomisjoni käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 märgitud otsuse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Vabariigi Valimiskomisjon edastab otsuse Euroopa Parlamendile.
4
Valituks osutunud kandidaat, kes valimistulemuste väljakuulutamise ajal on mõnes käesoleva seaduse § 75 punktis 2, 4, 5 või 7 loetletud ametis, peab kümne päeva jooksul valimistulemuste väljakuulutamise päevast arvates teavitama Vabariigi Valimiskomisjoni, kas ta on nõus Euroopa Parlamendi töös osalema või soovib jätkata oma senises ametis ja mandaadist loobuda. Euroopa Parlamendi töös osalemisega nõustumise korral peab valituks osutunud kandidaat esitama Vabariigi Valimiskomisjonile ka ärakirja senisest ametist tagasiastumise avaldusest.
RT I
2021-06-25
3
125062021003
2021-10-18
5
Kui valituks osutunud kandidaat Euroopa Parlamendi mandaadist loobub, asub tema asemele asendusliige. Valituks osutunud kandidaadi asendamine vormistatakse Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega, mis edastatakse Euroopa Parlamendile.
73
Euroopa Parlamendi asendusliikmete registreerimine
1
Euroopa Parlamendi liikme asendusliikmeks on esimene Euroopa Parlamenti valimata jäänud kandidaat Euroopa Parlamendist lahkunud või mandaadist loobunud isikuga samas nimekirjas kandideerinute hulgast.
2
Vabariigi Valimiskomisjon registreerib Euroopa Parlamendi asendusliikmed oma otsusega.
3
Asendusliikmeteks registreeritakse sama erakonna nimekirjas valimata jäänud kandidaadid ümberreastatult saadud häälte arvu järgi (§ 61 lõige 2).
RT I
2010
10
42
13282688
2010-03-15
74
Lisamandaatide registreerimine
1
Kui asendatav Euroopa Parlamendi liige kandideeris üksikkandidaadina või kui samas nimekirjas rohkem kandidaate ei olnud, saab Euroopa Parlamendi liikmeks asendusliige, kes on määratud nimekirjade ja üksikkandidaatide vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud Vabariigi Valimiskomisjon.
2
Lisamandaatide jaotamise aluseks on erakondade ja üksikkandidaatide võrdlusarvude tabel, mis on kinnitatud Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega.
3
Võrdlusarvude tabelis on erakondadele ja üksikkandidaatidele arvutatud võrdlusarvud (§ 61 lg 1) suuruse järjekorras, alates võrdlusarvust, mis esimesena jäi mandaatide jaotamisel arvesse võtmata.
4
Kui vähemalt kaks võrdlusarvu on võrdsed, saab kõrgema järjekoha valijatelt rohkem hääli saanud erakonna või üksikkandidaadi võrdlusarv. Kui üksikkandidaatide või erakondade häälte arv on võrdne, saab kõrgema järjekoha üksikkandidaat või erakond, kes paiknes kandidaatide koondnimekirjas tagapool.
RT I
2006
30
231
1043129
2006-07-14
75
Euroopa Parlamendi liikme volituste ühitamatus
Euroopa Parlamendi liikmeks ei või olla:
1
Riigikogu liige;
2
Vabariigi President;
3
Vabariigi Valitsuse liige;
4
Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, peaministri, mõne valitsusasutuse või muu riigiasutuse juhi poolt nimetatud ametikohal teenistuses olev isik, välja arvatud Riigikogu poolt seaduse alusel nimetatud mõne nõukogu esimees või liige;
5
Eesti Panga Nõukogu esimees;
6
tegevväelane;
RT I
2012-07-10
3
110072012003
2013-04-01
7
vallavanem või linnapea, valla- või linnavalitsuse liige;
RT I
2021-06-25
3
125062021003
2021-10-18
8
kehtetu -
RT I
2021-06-25
3
125062021003
2021-10-18
9
Euroopa Ühenduste Komisjoni liige;
10
Euroopa Ühenduste Kohtu või Euroopa Ühenduste esimese astme kohtu kohtunik, kohtujurist või kohtusekretär;
11
Euroopa Keskpanga direktorite nõukogu liige;
12
Euroopa Ühenduste Kontrollikoja liige;
13
Euroopa Ühenduste ombudsman;
14
Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse majandus- ja sotsiaalkomitee liige;
15
Regioonide Komitee liige;
16
Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ühenduste fondide haldamiseks või alalise vahetu haldusülesande täitmiseks loodud komitee või muu organi liige;
17
Euroopa Investeerimispanga direktorite nõukogu, halduskomitee või personali liige;
18
Euroopa Ühenduste institutsioonide või nendega liidetud spetsialiseeritud asutuste või Euroopa Keskpanga tegevametnik või -teenistuja.
75
1. ]]>
Kehtetu -
RT I
2009
12
70
13145687
2009-07-14
76
Euroopa Parlamendi liikme volituste ennetähtaegne lõppemine
1
Euroopa Parlamendi liikme volitused lõpevad enne tähtaega:
1
tema asumisel mõnda käesoleva seaduse §-s 75 nimetatud ametisse;
2
tema tagasiastumisel;
3
kui Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse kohaselt ei vasta Euroopa Parlamendi liige käesoleva seaduse § 4 lõigetes 4–7 sätestatud nõuetele;
4
tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, kui isikule mõisteti vanglakaristus;
5
tema surma korral;
6
kui ta kordushääletamise tulemusel ei osutu valituks Vabariigi Valimiskomisjoni käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 märgitud otsuse jõustumisel.
2
Euroopa Parlamendi liikme asumisest käesoleva seaduse § 75 punktis 2, 4, 5, 6 või 7 loetletud ametisse või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–6 nimetatud asjaoludest või nende teatavakssaamisest teavitab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata Euroopa Parlamenti. Euroopa Parlamendi liikme tagasiastumisel esitab liige avalduse Euroopa Parlamendi esimehele.
RT I
2021-06-25
3
125062021003
2021-10-18
3
Euroopa Parlamendi liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel asub tema asemele asendusliige. Liikme asendamine vormistatakse Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega, mis edastatakse Euroopa Parlamendile.
77
Kautsjoni tagasimaksmine
Üksikkandidaadile või erakonnale makstakse kautsjon tagasi, kui üksikkandidaat või erakond kogus üleriigiliselt kokku vähemalt 5% häältest. Tagastamata kautsjoni kannab Vabariigi Valimiskomisjon riigituludesse.
77
1. ]]>
Hääletamissedelite ja valimisdokumentide säilitamine
1
Valla- või linnasekretär säilitab hääletamissedelid ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui käesoleva seaduse §-s 67 sätestatud esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, korraldab valla- või linnasekretär hääletamissedelite hävitamise ning dokumenteerib selle.
RT I
2024-05-24
1
124052024001
2024-06-03
2
Riigi valimisteenistus säilitab elektroonilisi hääli ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui käesoleva seaduse §-s 67 sätestatud esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused:
1
hävitab riigi valimisteenistus avalikult elektroonilised hääled, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed ning elektrooniliste häälte avamise võtme;
2
hävitavad teised osapooled, kes on kaasatud elektroonilise hääletamise korraldamisse, oma valduses olevad elektroonilise hääletamise süsteemi varukoopiad ning elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed.
RT I
2024-05-24
1
124052024001
2024-06-03
3
Hääletamis- ja valimistulemuste protokolle säilitatakse alaliselt. Valijate nimekirja säilitatakse püsivalt Rahvusarhiivis.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
4
Hääletamis- ja valimistulemuste protokollide, hääletamissedelite arvestuslehtede ning muude valimisdokumentide säilitamise korraldab riigi valimisteenistus.
RT I
2018-07-09
1
109072018001
2021-01-01
5
Valimisvahendite säilitamise valimistevahelisel perioodil vallas ja linnas korraldab valla- ja linnavalitsus.
RT I
2017-07-04
1
104072017001
2018-01-01
78
Elektroonilise hääletamise rakendamine
Elektroonilist hääletamist ei rakendata enne 2005. aastat.
79
§ 79.
–
92
§ 92.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
1
Nõukogu direktiiv 93/109/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel (EÜT L 329, 30.12.1993, lk 34–38), muudetud direktiiviga 2013/1/EL (ELT L 26, 26.01.2013, lk 27–29).
RT I
2014-01-10
1
110012014001
2014-01-20