EELNÕU Vabariigi Valitsus määrus algtekst-terviktekst avaldamine avaldatud 2010-12-16 182 RT I2010-12-28+02:002010+02:0014128122010014 2010-12-31+02:00 2011-09-22+03:00 1 2010-12-26 maarus_1_10.02.2010.xsd 128122010014 6 2011-09-19+03:00 Maret Mauer 1000347Määruse raamskeem XML struktuuri koostamiseks Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava Määrus kehtestatakse „ ” § 15 lõike 2 alusel. 1 Määruse reguleerimisala ja ülesehitus 1 Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (edaspidi lihtsustatud riiklik õppekava) kehtestab põhihariduse standardi intellektipuudega õpilastele, kes nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul õpivad lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppes. 2 Lihtsustatud õpet rakendatakse kerge intellektipuudega õpilastele, toimetulekuõpet mõõduka intellektipuudega õpilastele ning hooldusõpet raske ja sügava intellektipuudega õpilastele. 3 Lihtsustatud riiklikku õppekava rakendatakse lõikes 1 nimetatud õpilastele kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides, olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisiti. 4 Määruse lisades esitatakse õppe eesmärgid, oodatavad õpitulemused, hindamise tingimused ja kord ning õppe ja kasvatuse korraldus: 1 lihtsustatud õppe puhul (lisa 1); 2 toimetulekuõppe puhul (lisa 2); 3 hooldusõppe puhul (lisa 3). 2 Põhikooli riikliku õppekava kohaldamine Lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe korraldamisel lähtutakse „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 15 lõike 2 alusel kehtestatud põhikooli riiklikus õppekavas (edaspidi põhikooli riiklik õppekava) sätestatud põhihariduse alusväärtustest, õppe- ja kasvatuse eesmärkidest, õppimiskäsitusest, hindamispõhimõtetest, nõuetest õpikeskkonnale ning õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldusest, võttes arvesse käesolevas määruses esile toodud erisusi ning õpilaste arenguvajaduste rõhuasetusi. 3 Põhikooli lõpetamine 1 Lihtsustatud õppes väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel põhikooli lõputunnistus õpilasele, kelle viimased aastahinded kõikides õppeainetes on vähemalt „rahuldavad” ning kes on sooritanud eesti keele ja matemaatika koolieksami ning kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine koolieksami. Kooli valitud eksami õppeaine ja vormi määrab kooli direktor ning teeb selle põhikoolilõpetajale ja tema seaduslikule esindajale teatavaks hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks. 2 Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel või kes asus eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele kui teise keele koolieksami. 3 Õppenõukogu otsusel võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse ka lihtsustatud õppes õppivale õpilasele, kellel on: 1 „nõrk” või „puudulik” lõpueksamihinne või õppeaine viimane aastahinne ühes õppeaines; 2 „nõrk” või „puudulik” lõpueksamihinne või õppeaine viimane aastahinne kahes õppeaines. 4 Toimetuleku- ja hooldusõppes väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel põhikooli lõputunnistus õpilasele, kes on läbinud temale koostatud individuaalse õppekava. 4 Kooli õppekava koostamise alused ja ülesehitus 1 Kooli õppekava on õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument. Kooli õppekava koostatakse lähtudes lihtsustatud riiklikust õppekavast ja kooli arengukavast, pidades silmas piirkonna vajadusi, kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning kasutatavaid ressursse. Kui koolis tegutsevad klassid, kus õpet viiakse läbi põhikooli riikliku õppekava järgi (edaspidi tavaklass), ja lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppel olevate õpilaste klassid, peab kooli õppekava koostamisel arvestama nii põhikooli riikliku õppekava kui ka lihtsustatud riikliku õppekavaga. 2 Kooli õppekava koostades lähtutakse põhikooli riikliku õppekava §-s 24 kooli õppekavale esitatud nõuetest, arvestades järgmisi erisusi: 1 hooldusõppe puhul ei pea kooli õppekavas esitama ainekavasid, läbivaid teemasid ning nende käsitlemise ja lõimingu põhimõtteid; 2 lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe puhul ei esitata kooli õppekavas õppeaineid, lõimiva loovtöö korraldamise põhimõtted ega temaatilisi rõhuasetusi. 5 Individuaalne õppekava 1 Lihtsustatud õppes rakendatakse individuaalset õppekava „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” §-s 18 sätestatud tingimustel ja korras. 2 Individuaalne õppekava koostatakse kõigile lihtsustatud õppel olevatele õpilastele, kes õpivad klassis, kus õppetöö toimub põhikooli riikliku õppekava järgi, ning kõigile toimetuleku- või hooldusõppel olevatele õpilastele. 3 Toimetuleku- või hooldusõppel olevale õpilasele ning tavaklassis õppivale lihtsustatud õppel olevale õpilasele koostatakse igaks aastaks individuaalne õppekava, kus esitatakse: 1 üldised andmed õpilase kohta; 2 õpilase pedagoogilis-psühholoogiline kirjeldus ja õpilase tervisliku seisundi kirjeldus; 3 erisused õppesisus ja õpitulemustes; 4 õpilasele rakendatavad meetmed või õppe läbiviimise eritingimused, sealhulgas õppevara kohta; 5 õpitulemuste ja arengu hindamise kord, sealhulgas hindamisviisid ja vahendid, õpilase arengule tagasiside andmise viisid ja vahendid; 6 individuaalse õppekava rakendamise aeg; 7 individuaalse õppekava koostamise ja täitmisega seotud isikud ja nende kohustused. 6 Rakendussätted 1 Kooli õppekava ja õppekorraldus viiakse käesoleva määrusega kooskõlla hiljemalt 1. septembriks 2012. a. Kuni käesoleva määrusega vastavusse viimiseni peab kooli õppekava lihtsustatud õppe puhul vastama enne 1. jaanuari 2011. a kehtinud haridusministri 24. märtsi 1999. a määrusele nr 21 „Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) kinnitamine” (RTL 1999, 70, 907; 2006, 74, 1360) ning toimetulekuõppe puhul enne 1. jaanuari 2011. a kehtinud haridusministri 15. detsembri 1999. a määrusele nr 59 „Toimetuleku riikliku õppekava kinnitamine” (RTL 2000, 3, 19; 2004, 106, 1705). 2 Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a määruse nr 14 „Põhikooli riiklik õppekava” (RT I 2010, 6, 22) preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 15 lõike 2 alusel.”

]]> 3 Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a määruse nr 13 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” (RT I 2010, 6, 21) preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 15 lõike 2 alusel.”

]]> 4 Määrus jõustub 31. detsembril 2010. a. Haridus- ja teadusminister peaministri ülesannetes Tõnis Lukas Haridus- ja teadusinister Tõnis Lukas Riigisekretär Heiki Loot Lisa 1 Lihtsustatud õpe Lisa 2 Toimetulekuõpe Lisa 3 Hooldusõpe