Riigikogu seadus algtekst-terviktekst RES2014avaldamine avaldatud 2013-12-11 Vabariigi President 2013-12-18 347 RT I 2013-12-28+02:00 2013 10 128122013010 2014-01-01+02:00 2014-12-13+02:00 1 2013-12-26 tyviseadus_1_10.02.2010.xsd 128122013010 9 2023-12-05 Maret Mauer 1020387 Tüviseaduse raamskeem XML struktuuri koostamiseks 2014. aasta riigieelarve seadus 1 Riigieelarve tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud (eurodes) 2 Seadustest tulenevate määrade ja piirsummade kehtestamine 1 Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel kehtestatavad määrad on: 1 üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäär 299 eurot kuus vastavalt seaduse § 5 lõike 2¹ punktile 3; 2 kutseõppe õppekava õpilase põhitoetuse suurus 38,35 eurot õppekuus vastavalt seaduse § 12 lõikele 1; 3 doktoranditoetuse suurus 383,47 eurot kalendrikuus vastavalt seaduse § 12 lõikele 1; 4 üliõpilase vajaduspõhine õppetoetus taotleja ühe kuu sissetuleku korral kuni 74,75 eurot 220 eurot õppekuus, sissetuleku korral vahemikus 74,76 kuni 149,50 eurot 135 eurot õppekuus ning sissetuleku korral vahemikus 149,51 kuni 299 eurot 75 eurot õppekuus vastavalt seaduse § 12 lõikele 2; 5 üliõpilase põhitoetuse suurus 55,93 eurot ja täiendava toetuse suurus 28,13 eurot õppekuus vastavalt seaduse § 42 lõikele 5. 2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 3 alusel kehtestatav õpetaja lähtetoetuse suurus on 12 783 eurot. 3 Tartu Ülikooli seaduse § 7³ lõike 1 alusel kehtestatav maksimaalne arst-residendi koha maksumus on 2055,70 eurot kuus. 4 Riiklike peretoetuste seaduse § 4 lõigete 2 ja 3 alusel kehtestatav lapsetoetuse määr on 9,59 eurot kuus ja lapsehooldustasu määr 76,70 eurot kuus. 5 Vanemahüvitise seaduse § 3 lõike 6 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 320 eurot kuus. 6 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 5 lõike 1 alusel kehtestatav puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr on 25,57 eurot kuus. 7 Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel kehtestatavad määrad on: 1 ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär 4474 eurot vastavalt seaduse § 19 lõikele 9; 2 tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav tunnitasu määr 2,56 eurot vastavalt seaduse § 23 lõikele 6; 3 töötutoetuse päevamäär 3,62 eurot vastavalt seaduse § 31 lõikele 1; 4 stipendiumi päevamäär 3,84 eurot vastavalt seaduse § 35 lõikele 6; 5 sõidu- ja majutustoetuse määr ühe kilomeetri kohta 0,10 eurot ja ülemmäär 26 eurot päevas vastavalt seaduse § 37 lõikele 5. 8 Sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatavad määrad on: 1 toimetulekupiiri määr 90 eurot kuus vastavalt seaduse § 22 lõikele 1¹; 2 psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande kogukonnas elamise teenusele ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 211 eurot kuus vastavalt seaduse § 11¹⁹ lõikele 5; 3 ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku kohta 847 eurot kuus ja alaealise isiku kohta 1945 eurot kuus vastavalt seaduse § 11¹⁸ lõikele 6; 4 vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir perekonna esimesele liikmele 299 eurot vastavalt seaduse § 22⁵ lõikele 4. 9 Riikliku matusetoetuse seaduse § 6 lõike 1 alusel kehtestatav matusetoetuse suurus on 191,74 eurot. 10 Sotsiaalmaksuseaduse § 2¹ alusel kehtestatav sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on 320 eurot. 11 Spordiseaduse § 13 lõike 2 alusel kehtestatav olümpiavõitja toetuse määr on 650 eurot kuus. 12 Riigieelarve seaduse alusel kehtestatavad määrad on: 1 kassareservi suurus 6 391 165 eurot ja riigieelarve tulude laekumist ületavate kulude finantseerimise piirmäär 850 000 000 eurot vastavalt seaduse § 36 lõikele 1; 2 välisabi sildfinantseerimise suurim lubatud maht 500 000 000 eurot vastavalt seaduse § 36¹ lõikele 1; 3 eelarvelaenu suurim lubatud jääk 1 850 000 000 eurot vastavalt seaduse § 39 lõikele 2; 4 kassalaenu suurim lubatud jääk 1 300 000 000 eurot vastavalt seaduse § 40 lõikele 2; 5 Vabariigi Valitsuse antavate laenude suurim lubatud jääk 610 000 000 eurot vastavalt seaduse § 40¹ lõikele 1. 13 Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 4⁵ alusel kehtestatav enne kohustuse tekkimist väljamakstavate struktuuritoetuste suurim lubatud määr on 120 000 000 eurot. 14 Kooskõlas välissuhtlemisseaduse § 20 punktiga 5 ei ole vaja Riigikogus ratifitseerida välislepinguid, millest ühelgi eesseisval eelarveaastal Eesti Vabariigile tulenevate varaliste kohustuste või saamata jääva tulu maht ei ületa 3 protsenti riigiasutusele, kelle algatusel välisleping sõlmitakse, jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud kulude summast. 15 Ülikooliseaduse § 56 lõike 18 alusel kehtestatav doktoriõppe baasmaksumus, sealhulgas käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktiga 3 kehtestatud doktoranditoetus, on: 1 enne 2011. aasta 1. augustit moodustatud õppekohal 9063,31 eurot; 2 2011. aasta 1. augustil või hiljem moodustatud õppekohal 9510 eurot. 3 Kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondi jaotamise põhimõtted 1 Tasandusfondi toetus T arvutatakse järgmiselt: T – tasandusfondi suurus konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;

– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik keskmine tegevuskulu;

– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslikud tulud;

– toetustaseme koefitsient;

C_n

– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7–18 eluaastat) arv, tööealiste (19–64 eluaastat) arv, vanurite (65+ eluaastat) arv rahvastikuregistri andmetel, kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestuslik pikkus (kõvakattega maanteed koefitsiendiga 0,26; tänavad 0,74; mittekõvakattega maanteed 0,047) kilomeetrites riikliku teeregistri andmetel ning hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute kaalutud keskmine arv aastatel 2006–2008 hooldajatoetuse aruandele vastavalt;

P_n

– kohaliku omavalitsuse üksuste arvestuslik keskmine tegevuskulu ühe lapse, kooliealise, tööealise, vanuri, hooldatava ja hooldajateenust saava puudega isiku kohta ning kohalikest teedest maanteede ning tänavate arvestusliku pikkuse ühe kilomeetri kohta eurodes;

]]>

– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste arvu, kooliealiste arvu, tööealiste arvu, vanurite arvu, hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute kaalutud keskmise arvu ning kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestuslike koefitsientidega korrigeeritud pikkuse kilomeetrites ja iga vastava näitaja osas ühe ühiku kohta arvutatud arvestusliku keskmise tegevuskulu korrutiste kogusumma eurodes;

– üksikisiku tulumaksu laekumine konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses vastavalt 2011., 2012. ja 2013. aastal korrutatuna 11,6-ga ning jagatuna vastaval aastal kehtinud määraga;

]]>

– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik maamaks (1,25 protsenti üldise maa ja 0,6 protsenti põllumajandusmaa maksustamise hinnast 2013. aastal), millest on maha arvatud looduskaitsealade soodustused ning kodualuse ja ühiskondlike ehitiste aluse maa maksuvabastuse mõju;

– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse kohaliku tähtsusega maardlate maavarade kaevandamisõiguse tasu laekumine vastavalt 2011., 2012. ja 2013. aastal.

]]> 2 Tasandusfondi ja toetusfondi vahendite jaotuse ning jaotamise ulatuse, tingimused ja korra . 3 Kui Vabariigi Valitsus ei ole eelarveaasta alguseks kehtestanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vahendite jaotust, võib kuni nimetatud jaotuse kehtestamiseni eraldada kohaliku omavalitsuse üksusele alanud eelarveaasta igal kuul kuni ühe kaheteistkümnendiku eelmise aasta Vabariigi Valitsuse kinnitatud jaotuse alusel samaks otstarbeks eraldatud summast. 4 Toetusfondi eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud jääk tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel üle kanda järgmisse eelarveaastasse samaks ettenähtud otstarbeks, kui toetuse andja ei ole kasutamata jäänud vahendite tagastamist riigieelarvesse muudel alustel ette näinud. 4 Toetustest laekuvate tulude kasutamine ja tuludest sõltuvate kulude tegemine 1 Käesoleva seaduse §-s 1 ettenähtud eelarve liigi 40 Tulud ja tuludest sõltuvad kulud vahendeid on õigus kasutada vastavalt tegelikule laekumisele ja kavandatud majanduslikule sisule. Eelarve liigile 40 laekunud ja eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendid, välja arvatud riigieelarve piirmääraga vahendite arvel saadud siirded riigiasutustelt, on järgmisse eelarveaastasse ülekantavad vastavate tulude eelarveaasta lõpuks tegelikult laekunud ja kasutamata summade ulatuses. Riigieelarve piirmääraga vahendite arvel saadud siirded riigiasutustelt võib üle kanda kuni 3 protsendi ulatuses saadud siirde mahust, kui käesoleva seaduse §-s 1 ei ole siirde andja eelarves siirde ülekandmise tingimused määratud teisiti. 2 Eelarve konto 358 Saadud kodumaised toetused ja konto 359 Saadud välistoetused arvel on käesoleva seadusega sätestatud toetuse saajatel õigus kasutada vahendeid ainult vastavalt toetuse andja määratud otstarbele. Välistoetused on järgmisse eelarveaastasse ülekantavad vastavate tulude eelarveaasta lõpuks tegelikult laekunud ja kasutamata summade ulatuses. 3 Käesoleva seaduse §-s 1 ettenähtud eelarve liigi 31 Välistoetuste riiklik kaas- ja omafinantseering vahendeid on käesoleva seadusega sätestatud vahendite saajatel õigus kasutada ainult vastavalt toetuse andja määratud otstarbele. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud eelarve liigi 31 vahendid on järgmisse eelarveaastasse ülekantavad eelarveaasta lõpuks kasutamata summade ulatuses. 5 Ühistranspordi korraldamise ja sotsiaalhoolekande kulude jaotamine 1 Käesoleva seaduse § 1 6. osa 10. jao Siseministeeriumi valdkonna eest vastutava ministri valitsemisala konto 70 Saadud siirded riigiasutustelt arvel tehtavate maantee-, vee- ja õhutranspordi korraldamise kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab valdkonna eest vastutav minister. RT I 2014-06-29 109 129062014109 2014-07-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „regionaalminister” ning „majandus- ja kommunikatsiooniminister” sõnadega „valdkonna eest vastutav minister” vastavas käändes. 2 Käesoleva seaduse § 1 6. osa 7. jao Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala objekti TK070001 Ühistranspordi korraldamine (jaotamata vahendid) arvel kulude tegemisel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil õigus määrata kulude majanduslik sisu lähtuvalt kulude täpsustumisest erinevate toetuse saajate vahel. 3 Käesoleva seaduse § 1 6. osa 10. jao Siseministeeriumi valdkonna eest vastutava ministri valitsemisala konto 70 Saadud siirded riigiasutustelt arvel tehtavate sotsiaalhoolekande kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab valdkonna eest vastutav minister. RT I 2014-06-29 109 129062014109 2014-07-01 , Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „regionaalminister” ja „sotsiaalminister” sõnadega „valdkonna eest vastutav minister” vastavas käändes. 6 Õppelaenude põhiosa kustutamiseks ja maksudeks erisoodustustelt planeeritud kulude muutmine Ministeeriumidel oma valitsemisala ja Riigikantseleil oma haldusala piires ning põhiseaduslikel institutsioonidel on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi käesoleva seadusega õppelaenude põhiosa kustutamiseks ja maksudeks erisoodustustelt ettenähtud kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses majandusliku sisu järgi, teavitades sellest e-posti teel Rahandusministeeriumi. Kui eelarves kavandatud vahenditest ei piisa õppelaenude põhiosa kustutamiseks, võivad ministeerium, Riigikantselei ja põhiseaduslik institutsioon esitada Rahandusministeeriumile põhjendatud taotluse allasutuste kaupa täiendavate vahendite eraldamiseks õppelaenude põhiosa kustutamiseks ja maksudeks erisoodustustelt. 7 Riigiasutuste ümberkorraldamisel ja lõpetamisel vabanevate vahendite kasutamine Vabariigi Valitsusel on õigus riigiasutuste ümberkorraldamisel ja lõpetamisel vähendada neile riigieelarves ettenähtud vahendeid, suunates vabanevad summad Vabariigi Valitsuse reservi. Nimetatud vahendite arvel on õigus finantseerida moodustatud, lõpetatud ja ümberkorraldatud riigiasutusi. Vabariigi Valitsuse reservi kaudu ei jaotata ümber toetuste, asutuse majandustegevusest laekuvate tulude ning varude ja põhivara müügist laekunud tulude arvel kavandatud kulusid. 8 Välistoetustega seotud kulude tegemine ja muutmine ning toetuste kaasfinantseerimine 1 Kui välistoetuse saamine toimub riigiasutuse poolt eelnevalt tehtud kulude hüvitamisena, tuleb eelnevate kulude tegemiseks riigiasutusel kasutada üldjuhul välisabi sildfinantseerimist. Sildfinantseerimist kasutamata võib välistoetuse andjalt riigiasutusele tema poolt 2013. aastal tehtud kulude hüvitamiseks laekunud vahendeid kasutada vastavalt tegelikule laekumisele nende esialgselt määratud otstarbel. 2 Käesoleva seaduse §-s 1 ettenähtud välistoetuse kaasrahastamiseks laekuvaid vahendeid võib riigiasutus Rahandusministeeriumi seatud piirmäära ulatuses kasutada enne nende vahendite laekumist. 3 Vabariigi Valitsusel on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi riigieelarves määratud välistoetuste ja riikliku kaasfinantseerimisega seotud tulude, kulude ja investeeringute administratiivses jaotuses ning jaotuses majandusliku sisu järgi. 4 Riigiasutustel on kohustus tagada välistoetuse oma- ja kaasfinantseerimisena kajastatavate kulude ühesugune kirjendamine riigieelarve täitmise aruandes ja toetuse andjale esitatavates aruannetes. 9 Mitmeaastaste kohustuste võtmine välistoetuse andmisel ja saamisel 1 Välistoetuse andmisel on rakendusasutustel ja riigiasutustest rakendusüksustel õigus võtta kohustusi järgmiste aastate eelarvete arvel tingimusel, et kohustuste ja teostatud väljamaksete summaarne määr ei ületa toetuse andja poolt nende kasutusse antud vahendite kogumahtu. 2 Valitsusasutustel, valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel ja põhiseaduslikel institutsioonidel on välistoetuse saamise korral õigus võtta kohustusi järgmiste aastate eelarvete arvel tingimusel, et kohustuste ja väljamaksete summaarne määr ei ületa välistoetuse kogumahtu ning välistoetuse kasutamiseks ettenähtud riikliku kaas- ja omafinantseerimise vahendite kogumahtu. 10 Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude muutmine NATO reageerimisjõudude rahvusvahelisele missioonile lähetamise korral NATO reageerimisjõudude rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetamise korral on Vabariigi Valitsusel õigus teha muudatusi Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses majandusliku sisu järgi. 11 Luba kapitalirendi kasutamiseks Riigieelarve seaduse § 29 lõike 3 alusel on: 1 Justiitsministeeriumil ja Siseministeeriumil lubatud uue Tallinna Vangla hoonete ja territooriumi üürimiseks sõlmida lepingud kapitalirendi tingimustel Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga eeldusel, et nimetatud lepingute sõlmimiseks on andnud loa Vabariigi Valitsus; 2 Haridus- ja Teadusministeeriumil lubatud riigi haridusasutuste hoonete üürimiseks sõlmida lepingud kapitalirendi tingimustel Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga eeldusel, et nimetatud lepingute sõlmimiseks on andnud loa Vabariigi Valitsus; 3 riigiasutustel lubatud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile mitterahalise sissemaksena üle anda kavatsetavate või üleantud kinnistute üürimiseks sõlmida lepingud kapitalirendi tingimustel, võtmata seejuures valitsussektori eelarvepositsioonis arvestamata investeerimiskohustusi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ees. 12 Tööjõu- ja majandamiskuludeks ning investeeringuteks planeeritud kulude muutmine Vabariigi Valitsusel on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi käesoleva seadusega määratud kulude majandusliku sisu järgi liigenduses kontode Tööjõu- ja majandamiskulud ning Investeeringud vahel nimetatud kulude administratiivset liigendust muutmata, kui muudatuse tingib asjaolu, et konkreetse tehingu tegemise käigus täpsustunud tingimuste tõttu klassifitseeritakse tehing põhivara arvelevõtmise reeglite kohaselt teisiti, kui riigieelarve koostamisel kavandati. 13 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas kulude tegemine Käesoleva seaduse § 1 6. osa 2. jao Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala objektide TK020001 Kõrghariduse õppetoetused, TK020002 Kutseõppe õpilaste õppetoetused, sõidusoodustused ja koolitoidu toetus, TK020003 Kõrgkoolide tegevustoetus ning TK020004 Kutseõppe riiklik koolitustellimus arvel kulude tegemisel on Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus määrata kulude majanduslik sisu lähtuvalt kulude täpsustumisest sama õppetasemega õppeasutuste liikide vahel. 14 Tagastatav toetus Riigimetsa Majandamise Keskusele 1 Rahandusministeeriumil on õigus käesoleva seaduse § 1 6. osa 9. jao Rahandusministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute vahendeid kasutada riigitulundusasutusele Riigimetsa Majandamise Keskus tagastatava toetuse andmiseks järgmistel tingimustel: 1 tagastatava toetuse suurus on kuni 20 000 000 eurot; 2 Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt toetuse Rahandusministeeriumile tagastamise tähtaeg on 2015. aasta 31. jaanuar. 2 Riigimetsa Majandamise Keskus maksab tagastatava toetuse kasutamise eest tasu, mida väljendatakse intressimäärana ja mis ei tohi olla madalam intressimäärast, mida riik tasuks, kui ta võtaks Riigimetsa Majandamise Keskuse tagastatava toetusega sarnastel tingimustel laenu. 3 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagastatava toetuse suuruse ning selle väljamaksmise ja tagastamise täpsed tingimused ja korra ning toetuse kasutamise eest makstava tasu suuruse ja maksmise täpsed tingimused ja korra otsustab Rahandusministeerium. 15 Tegevusala alusel määratud kulude tegemine 1 Vabariigi Valitsusel on õigus teha muudatusi käesoleva seadusega määratud kulude tegevusala klassifikaatori COFOG liigenduses ministeeriumide valitsemisalade ja Riigikantselei haldusala ning põhiseaduslike institutsioonide vahel administratiivselt ja majandusliku sisu järgi. 2 Ministeeriumidel oma valitsemisala ja Riigikantseleil oma haldusala piires ning põhiseaduslikel institutsioonidel on õigus teha muudatusi käesoleva seadusega määratud kulude tegevusala klassifikaatori COFOG liigenduses administratiivselt ja majandusliku sisu järgi. 16 Edasiantavate maksude tulude ja kulude kasutamine 1 Valitsusasutustel ja valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel on kohustus edasi anda käesoleva seaduse §-s 1 ettenähtud eelarve liikide 50–59 Edasiantav maks tuluna laekunud vahendid vastavalt maksude, maksete, tasude ja lõivude tegelikule laekumisele. 2 Valitsusasutustel ja valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel on õigus kasutada käesoleva seaduse §-s 1 ettenähtud eelarve liikide 50–59 Edasiantav maks tuluna laekunud vahendeid vastavalt maksude, maksete, tasude ja lõivude tegelikule laekumisele ning kavandatud majanduslikule sisule. 3 Eelarve liikidele 50–59 Edasiantav maks laekunud ja eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendid on järgmisse eelarveaastasse ülekantavad vastavate tulude eelarveaasta lõpuks tegelikult laekunud ja kasutamata summade ulatuses. 17 Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile riigieelarves planeeritud rendikulu mahtude muutmine Vabariigi Valitsusel on õigus muuta põhjendatud juhtudel ministeeriumile, Riigikantseleile või põhiseaduslikule institutsioonile käesoleva seaduse §-s 1 eelarve kontodel 5, 650 ja 206 objektikoodiga SE000028 Vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile ettenähtud vahendeid riigieelarves vastavale ministeeriumile, Riigikantseleile või põhiseaduslikule institutsioonile samal eelarve kontol ettenähtud vahendite ulatuses. Riigikogu esimees Ene Ergma