Vabariigi Valitsusmäärusalgtekst-terviktekstkordEuroopa Liitvälisabiavaldamineavaldatud2007-05-10+03:00140RT I2007-05-22+03:0037253http://www.riigiteataja.ee/akt/128286722007-05-25+03:00maarus_1_10.02.2010.xsd1282867212010-10-28+03:00migraator312885Euroopa Liidu toetuse ja välisabi taotlemise ning kasutamise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse «Välissuhtlemisseaduse»
§ 8 lõike 4 alusel.
]]>1ÜLDSÄTTED1Määruse reguleerimisala1Määrus reguleerib Euroopa Liidu (edaspidi EL), rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi või välisriigi valitsusvälise organisatsiooni (edaspidi välisabi andja) poolt tagastamatu abina antava rahalise või mitterahalise toetuse, osutatavate teenuste või läbiviidavate tööde ja õppuste (edaspidi välisabi) taotlemist ja kasutamist, sealhulgas välisabi kasutamise järelevalvet ning välisabi tulemuslikkuse hindamist.2Määrus ei laiene ELi struktuurifondidest, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist, Euroopa Kalandusfondist, ELi keskkonna rahastamisinstrumendist LIFE+ ning Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist antavale toetusele.2Projekt ja toetusskeem1Projekt käesoleva määruse tähenduses on välisabi taotluses sisalduv tegevuste kirjeldus, mille rahastamiseks välisabi taotletakse.2Toetusskeem käesoleva määruse tähenduses on ühtse eesmärgiga üksiktoetuste kogum, millele laienevad kõik projekti kohta kehtestatud sätted. Projektina ei käsitata toetusskeemi alt antavat üksiktoetust.3Välisabi taotleja ja välisabi saaja1Välisabi taotleja käesoleva määruse tähenduses on välisabi andjalt abi taotlev projekti eest vastutav ministeerium, Riigikantselei või muu valitsusasutus.2Välisabi saaja käesoleva määruse tähenduses on välisabi kasutav riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, selle asutus või muu isik.4Välisabi taotlemise ja kasutamise korraldaja ja tema ülesanded1Välisabi taotlemise ja kasutamise korraldaja käesoleva määruse tähenduses on asutus, kes korraldab välisabi andjatelt välisabi taotlemist ja välisabi kasutamist, välisabi kasutamise järelevalvet ja hindamist.2ELi välisabi, sealhulgas Phare ja Üleminekutoetuse vahendite taotlemise ja kasutamise korraldaja on Rahandusministeerium.3Schengen Facility välisabiprogrammi raames välisabi taotlemise ja kasutamise korraldaja on Siseministeerium.4Lõigetes 2 ja 3 nimetamata välisabi taotlemise ja kasutamise korraldaja on välisabi taotleja.5Välisabi taotlemise ja kasutamise korraldaja täidab järgmisi ülesandeid:1korraldab välisabialase teabe kogumist ning selle vahendamist välisabi andjatele ja taotlejatele, sealhulgas avalikustab välisabi saamise vajadused, võimalused ja tingimused, taotlemise korra ja muud vajalikud andmed;2nõustab välisabi andmisel välisabi andjaid, teavitades neid Eesti riigi välisabi vajadustest ja prioriteetidest välisabi kasutamisel;3peab välisabi andjatega läbirääkimisi konsensuse saavutamiseks välisabi kasutamise eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalike abinõude üle ning välisabi taotlemise ja kasutamise protseduuride kindlaksmääramiseks;4peab välisabi andjatega läbirääkimisi välisabi andja ja taotleja ühiselt rahastatavate ja elluviidavate välisabiprogrammide ja projektide koostamiseks;5tagab välisabi vahendite ja riigieelarve vahendite kooskõlastatud ja õigusaktidega vastavuses oleva kasutamise;6hindab välisabi taotluste otstarbekust ja projektide tehnilist teostatavust, võrreldes neid varasema välisabiga või muudest vahenditest teostatud projektidega ning nende elluviimisel saavutatud tulemustega;7auditeerib vajadusel välisabi vahendite kasutamist välisabi saaja juures vastavalt välisabi andja poolt seatud tingimustele, et hinnata välisabi kasutamise sihipärasust ja efektiivsust;8tagab vajadusel koostöö välisabi andja vastavate struktuuridega välisabi kasutamise sihipärasuse ja efektiivsuse hindamisel;9korraldab välisabi kasutamise järelevalvet ja hindamist.5Välisabi lepingVälisabi leping käesoleva määruse tähenduses on välisabi andja ja välisabi taotlemise ja kasutamise korraldaja vahel sõlmitud leping välisabi saamiseks, kui välisabi andjaga ei ole kokku lepitud teisiti.6Sotsiaal- ja majanduspartnerid1Sotsiaalpartnerid käesoleva määruse tähenduses on tööandjate ja töötajate keskorganisatsioonid ning muud mitteriiklikud, sealhulgas piirkondlikud organisatsioonid ja asutused.2Majanduspartnerid käesoleva määruse tähenduses on välisabiga teostatava tegevuskava elluviimisest huvitatud või selle elluviimist rahaliselt toetavad eraõiguslikud juriidilised ja füüsilised isikud.7Välisabialase teabe avalikustamine1Välisabi taotleja teavitab majandus- ja sotsiaalpartnereid ning võimalikke välisabi saajaid välisabist teostatavate projektidega ja välisabiprogrammidega neile avanevatest võimalustest.2Välisabi saaja tagab üldsuse teavitamise välisabi andja osalusest projektis või välisabiprogrammis vastavalt välisabi andja nõuetele või välisabi lepingule.2VÄLISABI TAOTLEMINE8Välisabi taotlemine1Välisabi taotleja võib välisabi taotleda enda, teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja nende asutuste, valitsusväliste organisatsioonide või muude isikute projektidele.2Välisabi taotleja võib välisabi taotleda ühelt või mitmelt välisabi andjalt ühe ja sama välisabi taotluse alusel seda nendega eelnevalt kooskõlastades.3Välisabi taotleja taotleb välisabi vastavalt välisabi andja seatud tingimustele, lähtudes Eesti institutsionaalse arengu kiirendamise ning ELi liikmestaatusest tulenevate kohustuste täitmise eesmärkidest, kui välisabi lepingus ei ole sätestatud teisiti.9Välisabi taotlus1Välisabi taotluseks on dokument, milles sisaldub välisabi andja poolt kinnitatud vormikohane projekt, mille elluviimiseks välisabi taotletakse. Taotluse koostamisel võetakse aluseks vastava välisabi taotleja valitsemis- või haldusala tegevuse ja majanduse arengukava ning arvestatakse välisabi andja poolsete välisabi andmise tingimuste ning eelistustega.2Välisabi taotleja korraldab taotluse koostamist ja vormistamist oma valitsemis- või haldusalas ning hindab eelnevalt projekti tehnilist teostatavust ja otstarbekust. Vajadusel korraldab välisabi taotleja ka kohaliku omavalitsuse üksuste ja muude välisabi taotlejate taotluste koostamist ja vormistamist, võttes aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse ja piirkonna arengukava.3Kui välisabi saamise eeltingimuseks on Eesti-poolne kaasfinantseering, planeerib välisabi taotleja koostöös välisabi saajaga projekti kaasfinantseeringu, näidates taotluses ära kõik rahastamisallikad.10Taotluste ja eraldatud välisabi arvestus ning dokumentatsiooni ja vara säilitamine1Rahandusministeerium peab arvestust ELi välisabiprogrammide vahendite taotluste üle.2Välisabi taotlejad tagavad välisabi vahenditest soetatud vara arvelevõtmise ja kasutamise vastavalt välisabi lepingule ja õigusaktidele. Toetusskeemide puhul tagab välisabi vahenditest soetatud vara arvelevõtmise ja kasutamise vastavalt välisabi lepingule ja õigusaktidele välisabi saaja.3Välisabi taotlejad tagavad välisabi vahenditest soetatud vara säilitamise viie aasta jooksul välisabi lepingu lõppemisest arvates vastavalt välisabi lepingule ja õigusaktidele. Toetusskeemide puhul tagab vara säilitamise samadel tingimustel välisabi saaja.4Välisabi taotleja tagab vahendite taotlemist ja projekti elluviimist puudutava dokumentatsiooni säilimise ja kättesaadavuse välisabi andjale või tema volitatud esindajatele ning välisabi saaja tagab projekti elluviimist puudutava dokumentatsiooni säilimise ja kättesaadavuse välisabi andjale või taotlejale või nende poolt volitatud esindajatele seitsme aasta vältel välisabi lepingu lõppemisest arvates, kui välisabi lepingus ei ole sätestatud teisiti.5Välisabi taotlemise ja kasutamise korraldaja peab arvestust valitsusasutustele, kelle projektide jaoks ta välisabi taotlemist ja kasutamist korraldab, välisabi andja poolt antud välisabi üle. Toetuse saaja peab arvestust temale välisabi andja poolt antud välisabi üle.11Välisabi taotlemine Schengeni viisaruumiga liitumise ettevalmistamiseks ettenähtud fondi (Schengen Facility) kaudu1Välisabi Schengeni õigustiku ja välispiirikontrolli rakendamiseks Schengen Facility kaudu taotleb liitumislepingu alusel Eesti esindajana Siseministeerium, arvestades asjaomaste riigiasutuste huve.2Schengen Facility raames tehtavad kulutused kinnitab Rahandusministeerium.3Schengen Facility suhtes ei rakendata käesoleva määruse § 8–10.3VÄLISABI KASUTAMINE12Välisabi kasutamine1Välisabi vahendeid kasutatakse välisabi andja poolt heaks kiidetud projekti elluviimiseks välisabi lepingus ettenähtud tingimustel ja selles määratud eesmärkide saavutamiseks.2Välisabi taotleja:1korraldab välisabi vahendite kasutamist vastavalt välisabi lepingule, kasutades välisabi vahendeid ise või volitades välisabi saajaid neid kasutama;2tagab välisabi vahendite kasutamisel Eesti-poolsete kohustuste täitmise, mis on talle pandud vastavalt välisabi lepingu tingimustele.13Välisabi saaja kohustused välisabi kasutamiselVälisabi saaja:1kasutab välisabi vastavalt välisabi lepingus sätestatule;2võimaldab välisabi andja, välisabi taotlemise ja kasutamise korraldaja ning välisabi taotleja poolt volitatud isikutel auditeerida välisabi juhtimis- ja kontrollisüsteeme ja välisabi kasutamist;3võimaldab välisabi andjal, välisabi taotlemise ja kasutamise korraldajal ning välisabi taotlejal kontrollida välisabi kasutamist, sealhulgas teha paikvaatlust;4maksab välisabi andjale tema nõudmisel tagasi välisabi lepingule mittevastavalt kulutatud rahalised vahendid, kui selline kohustus on välisabi lepingus ette nähtud.14Erisused Phare ja Üleminekutoetuse vahendite kasutamisel1Phare (Poland and Hungary Assistance for Restructuring Economies) on ELi välisabiprogramm, mille eesmärgiks on aidata Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel valmistuda Euroopa Liitu astumiseks.2Phare ja Üleminekutoetuse vahendite taotleja määrab välisabi projekti või välisabiprogrammi elluviimiseks vastutava ametniku, kes:1korraldab suhtlust välisabi saajatega ja vastutab projekti välisabi lepingu järgsete eesmärkide saavutamise eest;2tagab välisabi projekti kaasfinantseeringu olemasolu ja kasutamise vastavalt välisabi lepingus märgitud ulatusele ja eesmärkidele;3vastutab hankedokumentide tehnilise kirjelduse sisu ja kvaliteedi eest;4korraldab projektide pakkumise kutsedokumentide ettevalmistamise ja edastab välisabi lepingu nõuetekohaselt vormistatud hankedokumendid Rahandusministeeriumile;5kajastab korrektselt välisabiprogrammide rahaliste vahendite ja dokumendikäibega seotud teavet ning vajadusel esitab vastava dokumentatsiooni Rahandusministeeriumile;6teatab Rahandusministeeriumile rikkumistest välisabi kasutamisel.3Rahandusminister võib Phare ja Üleminekutoetuse vahenditest rahastatavate projektide elluviimiseks anda välisabi taotlejatele ja saajatele projektide elluviimisega seotud korraldusi ning kehtestada protseduure ja eeskirju.15Erisused Schengen Facility vahendite kasutamisel1Siseministeerium vastutab Schengen Facility vahendite kasutamisega seotud välisabi lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise ja selles kokkulepitud tingimuste järgimise eest.2Siseminister kehtestab Schengen Facility vahendite kasutamise korra ja kava.4JÄRELEVALVE VÄLISABI KASUTAMISE ÜLE16Järelevalve välisabi kasutamise üle1Rahandusministeerium vastutab Phare ja Üleminekutoetuse vahendite kasutamise järelevalve eest.2Siseministeerium vastutab Schengen Facility vahendite kasutamise järelevalve eest.3Välisabi taotlemise ja kasutamise korraldaja teeb vajadusel välisabi taotlejale ettepanekuid välisabi lepingu nõuetekohaseks täitmiseks.4Välisabi taotleja teostab järelevalvet selle üle, kas välisabi saaja kasutab välisabi vastavuses välisabi lepinguga.17Järelevalvekomisjon1Välisabi taotlemise ja kasutamise korraldaja moodustab järelevalve teostamiseks järelevalvekomisjoni (edaspidi järelevalvekomisjon), kui välisabi lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Järelevalvekomisjon teostab järelevalvet projekti või välisabiprogrammi välisabi lepingule vastava elluviimise üle.2Järelevalvekomisjoni kuuluvad välisabi taotlemise ja kasutamise korraldaja, välisabi taotleja, välisabi saaja ning välisabi andja ja teiste projekti või välisabiprogrammi rahastajate esindajad, samuti vajadusel sotsiaal- ja majanduspartnerite ning Rahandusministeeriumi esindajad, kui välisabi lepingus ei ole ette nähtud teisiti.3Järelevalvekomisjoni töö kestab välisabi lepingus sätestatud tähtajani või seni, kuni välisabi andja aktsepteerib projekti või välisabiprogrammi elluviimise lõpparuande.4Järelevalvekomisjon korraldab oma tööd vastavalt välisabi lepingule.5VÄLISABI KASUTAMISE HINDAMINE18Välisabi kasutamise hindamine1Välisabi kasutamise hindamisi teostatakse vastavalt välisabi lepingule nii välisabi kasutamise ajal kui ka pärast selle lõppu. Hindamise eesmärgiks on hinnangu andmine välisabi kasutamise asjakohasusele, efektiivsusele, tulemuslikkusele, mõjule ja jätkusuutlikkusele.2Välisabi kasutamist hindavad välisabi kasutamisega mitteseotud hindajad.3Välisabi kasutamise ajal toimuva hindamise eest vastutab Rahandusministeerium, kui välisabi lepingus ei ole sätestatud teisiti. Pärast välisabi kasutamise lõppu toimuva hindamise eest vastutab välisabi andja.4Kõik välisabi kasutamisega seotud subjektid peavad andma hindamise läbiviimiseks vajalikku teavet.5Hindaja on kohustatud pärast hindamise läbiviimist vormistama hindamisaruande. Hindamisaruandes tehtud järelduste kasutamist ja soovituste elluviimist osapoolte poolt, kellele need on suunatud, jälgib hindamise eest vastutaja.6RAKENDUSSÄTE19Määruse kehtetuks tunnistamineVabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määrus nr 169 «Välisabi taotlemise, kasutamise, järelevalve ning hindamise kord» (RT I 2004, 40, 271; 2006, 25, 190) tunnistatakse kehtetuks.