1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded määruse §-s 3 nimetatud aruannete (edaspidi aruanded) sisule ja struktuurile ning aruannete Eesti Pangale esitamise tähtajad ja kord.

§ 2. Määruse kohaldamine

Käesoleva määrusega kehtestatud aruandeid on kohustatud koostama ja esitama kõik Eestis tegutsevad krediidiasutused ja krediidiasutuse filiaalid (edaspidi krediidiasutus).

2. peatükk
ARUANDED, NENDE KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED JA ESITAMINE

§ 3. Aruanded

Krediidiasutus on kohustatud koostama ja esitama järgmised aruanded:
1) «Mittetehinguliste finantsvoogude aruanne» koodiga 226 (lisa 1);
2) «Mitteresidentidele müüdud ja neilt ostetud teenuste aruanne» koodiga 221 (lisa 2).

§ 4. Aruandeperiood ja aruannete esitamise tähtajad

(1) Paragrahvi 3 punktis 1 nimetatud aruande aruandeperioodiks on kuu. Paragrahvi 3 punktis 2 nimetatud aruande aruandeperioodiks on kvartal.

(2) Paragrahvi 3 punktis 1 nimetatud aruanne esitatakse 12. (kaheteistkümnendaks) pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu. Paragrahvi 3 punktis 2 nimetatud aruanne esitatakse 10. (kümnendaks) pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu.

§ 5. Aruannete esitamine

(1) Aruanded esitatakse Eesti Pangale elektrooniliselt XML-s (eXtensible Markup Language) vormindatud dokumendina vastavalt Eesti Panga presidendi 20. septembri 2002. a määrusele nr 15 «Aruannete elektrooniline formaat».

(2) Vigade tuvastamisel ja arvestuspõhimõtete muutmisel esitatakse Eesti Pangale elektrooniliselt uued korrigeeritud aruanded.

(3) Aruandevaldkonda kuuluvate andmete puudumisel esitatakse tühi aruanne.

§ 6. Klassifikaatorite ja rahvusvaheliste standardite kasutamine

(1) Aruannetes määratakse valuutakood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.

(2) Aruannetes määratakse kliendi riigi kood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.

3. peatükk
ANDMEVAHETUSE TURVAMINE

§ 7. Andmevahetuse korraldamine

(1) Aruandekohustuslase juhtorgan määrab aruandluskohustuse täitmise eest vastutava aruandekohustuslase esindaja (edaspidi vastutav esindaja), kelle ülesandeks on tagada aruandekohustuslase võtmepaari ja aruannete esitamisel vahetatud andmete käideldavus.

(2) Aruandekohustuslane esitab Eesti Pangale hiljemalt viiendal päeval lõikes 1 nimetatud aruandekohustuslase juhtorgani otsuse tegemisest kinnitatud koopiad aruandekohustuslase juhtorgani otsusest vastutava esindaja määramise kohta koos koopiaga vastutava esindaja isikut tõendavast dokumendist või selle dokumendi kannetega lehekülgedest.

(3) Vastutava esindaja muutumisel või vastutava esindaja andmete muutumisel teavitab aruandekohustuslane Eesti Panka muudatustest viie pangapäeva jooksul muudatuste toimumisest või nendest teada saamisest ning esitab lõikes 2 nimetatud dokumendid.

(4) Vastutav esindaja tekitab aruandekohustuslase aruannete esitamiseks vajaliku §-s 8 nimetatud võtmepaari (edaspidi võtmepaar), organiseerib selle kasutamise aruandekohustuslase aruandeid edastava töötaja (edaspidi volitatud töötaja) poolt ja edastab avaliku võtme Eesti Pangale.

(5) Aruandekohustuslase edastatud avaliku võtme hoidmiseks ja §-s 9 sätestatud ülesannete täitmiseks määrab Eesti Pank oma töötaja (edaspidi võtmehaldur).

(6) Aruandekohustuslase võtmepaari isiklikku võtit kaitsvat paroolifraasi võib Eesti Pangale avaldada ainult volitatud töötaja või vastutav esindaja.

(7) Aruandekohustuslane allkirjastab elektrooniliselt edastatavad andmed isikliku võtmega, krüpteerib need avaliku võtmega ning edastab Eesti Pangale.

(8) Krüpteerimine käesoleva määruse tähenduses on teabe elektrooniline teisendamine, mille tagajärjel andmete tulemi tähenduslik sisu ei ole kättesaadav mittevolitatud isikutele.

§ 8. Võtmepaar

(1) Võtmepaar koosneb avalikust ja isiklikust võtmest digitaalallkirja seaduse § 2 lõike 2 tähenduses käesoleva määruse erisustega.

(2) Avaliku võtme pikkuseks on 1024 bitti.

(3) Võtmepaari kasutajatunnuses peab sisalduma aruandekohuslase kood, sõna «aruandlus», volitatud töötaja nimi ja võtmepaari kehtivuse lõppkuupäev.

(4) Võtmepaare tuleb muuta vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.

(5) Kasutatud võtmepaarid tuleb säilitada, et oleks tagatud vahetatud andmete käideldavus.

§ 9. Võtmete vahetus

(1) Esimesel võtmete vahetamisel aruandekohustuslase vastutav esindaja ja võtmehaldur kohtuvad ning vahetavad avalikud võtmed.

(2) Edaspidisel korralisel võtmevahetusel edastatakse uued avalikud võtmed elektrooniliselt, allkirjastades need eelnevalt kehtiva isikliku võtmega ning krüpteerides, kasutades vastaspoole avalikku võtit.

(3) Võtmete vahetus vormistatakse aktiga, milles fikseeritakse vahetatud avalike võtmete võtmetunnus ja kasutajatunnus, volitatud töötaja isikuandmed ning sõrmejäljed ja võtmete vahetuse läbiviinud isikute andmed. Sõrmejälg käesoleva määruse tähenduses on võtmepaarist tuletatud sümboljäljend, mis tuvastab võtmepaari kasutaja.

(4) Eriolukordade puhul (isiklik võti on avalikustatud, kadunud või hävinenud) teatatakse juhtunust viivituseta vastaspoolele ning tekitatakse uued võtmepaarid ja avalikud võtmed vahetatakse aruandekohustuslase vastutava esindaja ja võtmehalduri kohtumisel.

(5) Kasutamiskõlbmatuks muutunud võtmepaarid tuleb kasutusest kõrvaldada.

§ 10. Isikusamasuse tuvastamine aruannete esitamisel

(1) Eesti Pank tuvastab aruande esitaja isikusamasuse igakordselt.

(2) Aruannete esitaja isikusamasuse tuvastamine aruannete esitamisel toimub avaliku võtme ja sõrmejälje alusel.

(3) Eesti Pank registreerib lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel:
1) volitatud töötaja nime;
2) volitatud töötaja sõrmejälje;
3) aruandekohustuslase nime;
4) aruande esitamise aja;
5) aruande koodi.

4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 11. Määruse kehtetuks tunnistamine

Eesti Panga presidendi 31. oktoobri 2002. a määrus nr 17 «Krediidiasutuste maksebilansi aruandlus» (RTL 2002, 125, 1830; 2005, 56, 790) ja 16. mai 2005. a määrus nr 9 «Krediidiasutuse maksebilansiaruandlus» (RTL 2005, 56, 790) tunnistatakse kehtetuks.

§ 12. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2008. a.

MITTETEHINGULISTE FINANTSVOOGUDE ARUANNE

1. Aruande valdkond

Aruandeperioodil toimunud mittetehingulised finantsvood, välja arvatud valuutakursi muutusest tulenevad ümberhindlused.

Mittetehinguline finantsvoog on tekkepõhisest raamatupidamisarvestusest tulenev vara ja/või kohustuste bilansilise väärtuse muutus, mis ei tulene vara soetamisest/realiseerimisest või kohustuste võtmisest/tagasimaksmisest.

Kõik bilansilised mittetehingulised muutused näidatakse aruandes lähtudes raamatupidamisarvestuse kahekordse kirjendamise põhimõttest (näiteks aktsiate väärtuse suurenemine tulenevalt aktsiate turuhinna tõusust näidatakse varade poolel ja samaväärne omakapitali kirje suurenemine kohustuste ja omakapitali poolel). Sellest tulenevalt peaksid aruande valdkonda kuuluvad mittetehingulised finantsvood varade poolel üldjuhul võrduma mittetehinguliste finantsvoogudega kohustuste ja omakapitali poolel. Teatud juhtudel võib mittetehinguline muutus aset leida ainult bilansi varade või kohustuste ja omakapitali kirjetel. Näiteks kui on tegemist laenu mahakandmise ja samas summas tagatisvara bilansis arvelevõtmisega, kajastatakse mõlemad mittetehingulised finantsvood bilansi varade poolel. Samuti, kui on tegemist ümberklassifitseerimisega, näidatakse nii positiivne kui negatiivne mittetehinguline finantsvoog bilansi samal poolel.

Aruande valdkonda ei kuulu laenude allahindlus ning materiaalse ja immateriaalse vara amortisatsioon.

2. Üldnõuded andmete summeerimisele

Ühe reana tuleb näidata nende varade ja kohustuste mittetehinguliste finantsvoogude summa, mille identifikaatorid langevad kokku.

3. Aruanderea struktuur
1) kirje liik
2) eritingimus
3) aruande valuuta kood
4) riigi kood
5) klient
6) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused
7) noteering
8) lepinguline tähtaeg
9) hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaeg
10) laenu eesmärk
11) mittetehingulise finantsvoo liik
12) mittetehingulise finantsvoo summa

1) Kirje liigi identifikaatorid

Kirje liigi «Muu vara» all näidatakse bilansikirjetel «Muud varad», «Müügiootel varad» ning «Maksude ettemaksed» kajastatud mittetehingulised finantsvood.

Kirje liigi «Muu kohustus» all näidatakse bilansikirjetel «Muud kohustused», «Nõudmisel tagasiostetavad omakapitaliinstrumendid» ning «Müügiootel kohustused» kajastatud mittetehingulised finantsvood.

Kirje liigi «Muu nõue» all näidatakse teistesse krediidiasutustesse paigutatud hoiuste mittetehingulised muutused.

Kirje liigi «Investeerimisfondi osak» all näidatakse ka rahaturufondi osakud.

2) Eritingimuse identifikaatorid

3) Aruande valuuta kood

Siin näidatakse valuuta, milles vara on välja antud või kohustus kaasatud.

Kui välja antud vara või kaasatud ressursi lepinguline valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja muu valuuta (näiteks EUR) kursiga, tuleb seda vara/kohustust käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) välja antut/kaasatut. Väärtpaberite puhul määratakse valuuta kood vastavalt nimiväärtusele, seda ka siis, kui väärtpaberi turuhind on fikseeritud teises valuutas). Tuletisinstrumendi puhul on aruande valuutaks EEK.

4) Riigi kood

Siin näidatakse riigi kood kliendi või väärtpaberi emitendi (tuletisinstrumendi puhul tehingu teise poole) residentsuse järgi. Euro sularaha või Euroopa Liidu institutsioonide poolt emiteeritud väärtpaberite puhul märgitakse riigi koodiks EU või XX. Kirjetel, millel residentsus puudub või seda pole võimalik identifitseerida (näiteks kirje liikide «Materiaalne ja immateriaalne vara», «Muu vara», «Muu kohustus» ja «Omakapital» puhul), märgitakse riigi koodiks XX.

5) Kliendi identifikaatorid

Väljaantud võlainstrumentide puhul on kliendiks võlakirja esmane ostja. Aktsiate ja osade puhul määratakse kliendi identifikaator emitendi järgi.

Kirje liikide «Sularaha», «Investeerimisfondi osak», «Materiaalne ja immateriaalne vara», «Muu vara», «Omakapital» ja «Muu kohustus» puhul võib kliendi identifikaatoriks märkida «Määramata». Kõikidel ülejäänud juhtudel on kliendi identifitseerimine kohustuslik.

6) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid

Siin näidatakse kliendi liikide «Keskpank», «Muu finantseerimisasutus» ja «Krediidiasutus» puhul klientide kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/
elegass/html/index.en.html (alajaotused «Search the database» ja «Download dataset»).

Kliendi liigi 12 «Keskpank» puhul märgitakse RFA identifikaatoriks «Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused». Ülejäänud kliendi liikide puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null).

7) Noteeringu identifikaatorid

Identifikaatorit 1 «Noteeritud» kasutatakse ainult väärtpaberibörsidel noteeritud aktsiate ja võlainstrumentide puhul. Ülejäänud varade ja kohustuste ning omakapitali kirje puhul märgitakse identifikaatoriks «Ei ole noteeritud».

8) Lepingulise tähtaja identifikaatorid

Tähtaeg määratakse vara/kohustuse lepingulise tähtaja või võlainstrumendi puhul kustutustähtaja alusel. Kirjete puhul, millel lepinguline tähtaeg puudub (näiteks «Omakapital», «Sularaha», «Investeerimisfondi osak» jne), märgitakse lepingulise tähtaja identifikaatoriks «Tähtajata».

9) Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaator

Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaator määratakse ainult kohustuse liikide «Tähtajaline hoius», «Säästuhoius», «Investeerimishoius» ja «Muu hoius» puhul hoiuse lõpetamiseks kohustusliku etteteatamise tähtaja alusel. Kõigi ülejäänud kirje liikide puhul ja juhul, kui eelnimetatud hoiuse liigil ei ole lõpetamiseks etteteatamise tähtaega fikseeritud, on hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatoriks 0 (null).

10) Laenu eesmärgi identifikaatorid

Siin näidatakse väljaantud laenu eesmärk.

Laenu eesmärk näidatakse ainult kirje liigi «Laen» puhul, kui kliendi liigiks on «Eraisik». Ülejäänud juhtudel ning eelpoolmainitud kirje puhul, kui kliendi liigiks ei ole «Eraisik», tuleb laenu eesmärgi identifikaatoriks märkida 0 (null).

11) Mittetehingulise finantsvoo liigi identifikaatorid

Hinnamuutusest tulenev ümberhindlus

Hõlmab vara, kohustuse ja omakapitali kirjetel kajastatavaid mittetehingulisi finantsvoogusid, mis tulenevad vastaval kirjel kajastatud instrumentide hinna muutusest aruandeperioodil.

Näiteks krediidiasutuse investeerimisportfellis sisaldub 10 ettevõtte X aktsiat, mille turuhind aruandeperioodi alguses oli 100 krooni ja aruandeperioodi lõpus 120 krooni ning aruandeperioodi jooksul ei tehtud ühtegi tehingut. Hinnamuutusest tulenev ümberhindlus on seega 10×(120–100)=200 krooni.

Mahakandmine/arvelevõtmine

Hõlmab krediidiasutuse bilansist nii finants- kui mittefinantsvara osalist või täielikku mahakandmist/arvelevõtmist.

Mahakandmine võib tuleneda deebitori pankrotist või muudest kliendi maksevõimet puudutavatest asjaoludest. Materiaalse ja immateriaalse vara mahakandmise puhul võib põhjuseks olla tulekahju, üleujutus, vara kasutuskõlbmatuks muutumine jms.

Arvelevõtmine võib tuleneda vajadusest kajastada mahakantud laenu tagatiseks olnud vara bilansis vms asjaoludest.

Kõik mahakandmised tuleb näidata negatiivse summana ja arvelevõtmised positiivse summana.

Mahakandmisest/arvelevõtmisest tulenev mittetehingulise finantsvoo näitamine on kohustuslik ainult kirje liikide «Laen», «Materiaalne ja immateriaalne vara», «Muu vara» ja «Omakapital» puhul.

Ümberklassifitseerimine

Hõlmab neid mittetehingulisi finantsvooge, mis tulenevad kliendi, kirje liigi või riigi koodi muutusest (ümberklassifitseerimisest).

Näiteks kui pangal on laenunõue 1000 EEK-i riigi äriühingu vastu ja see äriühing erastatakse aruandeperioodil, tuleb ümberklassifitseerimine kajastada aruandes järgnevalt:

12) Mittetehingulise finantsvoo summa

Siin näidatakse mittetehingulise finantsvoo summa (suurenemine (+) ja vähenemine (–) märgiga) aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.

Omakapitali suurenemine/vähenemine näidatakse ainult siis, kui see tuleneb antud aruande valdkonda kuuluvatest mittetehingulistest finantsvoogudest.

Näiteks kui omakapital suureneb ainult aruandeperioodil teenitud kasumi arvel, siis käesolevas aruandes seda ei näidata.

MITTERESIDENTIDELE MÜÜDUD JA NEILT OSTETUD
TEENUSTE ARUANNE

1. Aruande valdkond

Mitteresidentidele müüdud ja neilt ostetud teenused.

2. Üldnõuded andmete summeerimisele

Ühe reana tuleb näidata nende mitteresidentidele müüdud ja neilt ostetud teenuste maksumuse summa, mille identifikaatorid langevad kokku.

3. Aruanderea struktuur
1) kirje liik
2) riigi kood
3) kirje tüübi identifikaator
4) mitteresidentidele müüdud või neilt ostetud teenuste maksumus

1) Kirje liigi identifikaatorid

Side- ja kommunikatsiooniteenuste all näidatakse mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud summad telekommunikatsiooniteenuste (näiteks tele- ja raadiotranslatsioon, telegraaf-, teleksi- ja telefaksiside, SAT- ja kaabeltelevisioon, elektronpost, SWIFT jne) eest.

Arvuti- ja infoteenuste all näidatakse mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud summad andmebaaside kasutamise ja arendamise, andmetöötluse ja programmeerimise, riistvarakonsultatsioonide, tarkvara juurutamise jms eest. Samuti kajastatakse siin uudisteagentuuridega seotud teenused.

Konsultatsiooniteenuste all näidatakse mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud summad seoses raamatupidamis- ja majandusarvestusteenustega, ettevõtte finantsjuhtimis- ja maksukonsultatsioonidega, avalike suhetega, audiitoriteenustega jms.

Kasutusrendi all näidatakse mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud summad seoses renditehingutega, kus rentnik kasutab vara lepinguperioodi kestel ning lepingu lõppedes tagastab selle rendileandjale.

Kindlustushüvitiste, kahjutasude ja trahvide all näidatakse mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud kindlustushüvitised, kahjutasud ja trahvid.

Kindlustusteenuste all näidatakse mitteresidentidele makstud kindlustuspreemiad, see tähendab kindlustuslepingute (poliiside) eest makstud summad eesmärgil anda kindlustusseltsidele osa vastutusest võimalikest õnnetusjuhtumitest tulenevate kahjude eest.

Reklaami- ja marketingiteenuste all näidatakse mitteresidentidele makstud summad seoses reklaami tellimisega, osavõttudega messidelt ja näitustelt, turu- ja avaliku arvamuse uuringutega jms reklaami- ja marketingialaste teenustega.

Ehitusteenuste all näidatakse ehitusteenuste (ehitus ja remont) ost mitteresidentidelt. Samuti kajastatakse siin projekteerimiste eest makstud summad. Kui ehitusteenuse maksumus hõlmab endas ka ehitusmaterjali maksumust, kajastatakse selle kirje all võimaluse korral ainult ostetud teenus.

Posti- ja kullerteenuste all näidatakse mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud summad seoses posti- ja kullerteenustega.

Pangateenuste all näidatakse kasumiaruande kirjetel «Teenustasutulu» ja «Teenustasukulu» mitteresidentidega seotud summad.

Muude teenuste all näidatakse kõik mitteresidentidelt saadud ja mitteresidentidele makstud summad muude teenuste eest, mis ei ole hõlmatud eelnevate kirjete alla.

2) Riigi kood

Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui mitteresidendist kliendi riigi koodi pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.

3) Kirje tüübi identifikaatorid

4) Mitteresidentidele müüdud või neilt ostetud teenuste maksumus

Siin näidatakse mitteresidentidele müüdud või neilt ostetud teenuste maksumus Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni.