1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) saamise nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, taotluse vorm, toetuse määr ja suurus ning abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, nõuded toetuse saajale, taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise alused ja kord, toetuse väljamaksmise kord ning taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise kord.

2. peatükk
TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED NING TOETUSE MÄÄR JA SUURUS

§ 2. Taotlejale esitatavad nõuded

(1) Toetust võib taotleda mittetulundusühing, sihtasutus või valla või vallasisese linna, mille elanike arv on alla 4000 elaniku (arengukava tabel 3), või kuni 4000 elanikuga (arengukava tabel 2) väikelinna territooriumil (edaspidi maapiirkond) tegutsev kuni keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi taotleja).

(2) Toetust võib taotleda mittetulundusühing või sihtasutus:
1) kes ei ole asutatud riigi või kohaliku omavalitsusüksuse poolt ning kelle liikmed ei ole üksnes riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajad;
2) kes on taotluse esitamise ajaks tegutsenud vähemalt kuus kuud.

(3) Kui mittetulundusühing või sihtasutus on asutatud tähtajaliselt, ei või see tähtaeg olla lühem kui viis aastat arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.

(4) Toetust võib taotleda maapiirkonnas tegutsev kuni keskmise suurusega ettevõtja komisjoni määruse (EÜ) nr 70/2001 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamisest väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele antavale riigiabile (EÜT L 10, 13.01.2001, lk 33) tähenduses:
1) kui kavandatavale investeeringule ei saa investeeringuobjektist või sellega seotud tegevusest vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest ärikasumit, mis ületab majandusaastal 25% kavandatava investeeringuobjekti maksumusest. Nimetatud ärikasumi arvutamisel ei arvestata kavandatava investeeringuobjekti kulumit ja väärtuse langust;
2) kes on taotluse esitamise ajaks tegutsenud vähemalt üks aasta.

(5) Taotlejal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt.

(6) Toetust ei saa taotleda investeeringuobjekti kohta või sellega seotud § 3 lõikes 3 nimetatud ettevalmistava töö kohta, mille kohta taotletakse või on saadud riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetust või muud tagastamatut riigiabi.

(7) Kui taotleja on saanud varem toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või on saanud muud tagastamatut riigiabi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peab tagasimaksmisele kuulunud summa olema tähtajal tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral peavad tagasimaksed olema tasutud ettenähtud tähtajal ja summas.

§ 3. Toetatavad tegevused ja investeeringuobjektid

(1) Toetust võib taotleda maapiirkonna elukeskkonna arendamiseks tehtavate järgmiste tegevuste ja maapiirkonnas asuvate investeeringuobjektide kohta:
1) seltsimaja, kultuurimaja, spordisaali või muu sellise teistele isikutele kasutamiseks avatud hoone või selle osa ehitamine;
2) pargi, haljasala, puhkeala või muu sellise teistele isikutele kasutamiseks avatud rajatise rajamine või parendamine;
3) mängu- või spordiväljaku või muu sellise teistele isikutele kasutamiseks avatud vaba aja veetmise rajatise rajamine või parendamine;
4) külaplatsi (lõkkeplats, kiigeplats vms) või muu sellise teistele isikutele kasutamiseks avatud rajatise rajamine või parendamine;
5) matkaraja, terviseraja või õpperaja või muu sellise teistele isikutele kasutamiseks avatud rajatise rajamine või parendamine;
6) paadisilla või muu sellise teistele isikutele kasutamiseks avatud rajatise rajamine või parendamine;
7) ujumiskoha või muu sellise teistele isikutele kasutamiseks avatud rajatise rajamine või parendamine;
8) küla tutvustava püsiviida ja kaardi ostmine ja paigaldamine;
9) seltsimaja, kultuurimaja, spordisaali või muu sellise teistele isikutele kasutamiseks avatud hoone ruumide sisustuse ostmine;
10) sporditarviku ostmine;
11) muusikariista ja sellega seotud vahendite ostmine;
12) Eesti rahvariiete ostmine;
13) infopunktiks vajaliku hoone ehitamine;
14) infopunkti sisustuse ostmine;
15) infopunktis kasutatavate infotehnoloogiaseadme (riist- ja tarkvara) ostmine;
16) multifunktsionaalse teeninduskeskuse ehitamine;
17) kasutuses mitteoleva ja taaskasutuseks sobimatu põllumajandusliku hoone, mis on kantud riiklikusse ehitisregistrisse ehitise kasutamise otstarvete loetellu koodi alla 12710–12719, lammutamine.

(2) Lõike 1 punktis 16 nimetatud tegevuse kohta võib toetust taotleda üksnes mittetulundusühing või sihtasutus.

(3) Toetatava tegevuse osaks võib olla ka kavandatava investeeringuobjektiga kaasnev tellitud projekteerimistöö ja projekteerimiseks vajalik ehitusgeoloogiline ja -geodeetiline töö ning toetuse avalduse (lisa 1) ja piirkondliku arengukava lühikokkuvõtte (lisa 2) ning neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenus (edaspidi ettevalmistav töö).

(4) Kavandatava investeeringu tegemist ei või alustada varem ja investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem, kui toetuse taotluse esitamise päevale järgneval päeval, v.a ettevalmistav töö, mille puhul töö tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui 2007. aasta 1. jaanuaril.

§ 4. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Paragrahvis 3 nimetatud toetatava tegevuse abikõlbliku kulu (edaspidi investeeringuobjekti maksumus) moodustavad:
1) tegevuse käibemaksuta maksumus, mis koosneb investeeringuobjekti väljavalitud käibemaksuta hinnapakkumisest, abikõlbliku investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuta maksumusest, kui taotleja on käibemaksukohustuslane;
2) tegevuse käibemaksuga maksumus, mis koosneb investeeringuobjekti väljavalitud käibemaksuga hinnapakkumisest, abikõlbliku investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuga maksumusest, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane;
3) ettevalmistava töö maksumus kuni 12% punktis 1 või 2 nimetatud maksumusest.

(2) Investeeringuobjekti maksumus peab olema põhjendatud, selge, üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekas ja vajalik tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Taotleja tagab kasutatava raha otstarbeka ja säästliku kasutamise.

(3) Kui ettevalmistavaks tööks on toetuse avalduse ja piirkondliku arengukava lühikokkuvõtte ning neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenus, siis ei tohi makstav toetus ületada 5000 krooni.

(4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) kulud, mis on seotud kapitalirendi lepingu sõlmimise, intressi, kindlustuse jms kuludega;
2) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei lähe üle toetuse saajale;
3) tolli-, sisseveo-, ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse ja kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist või mis on ebaproportsionaalselt suur kulutus tegevuse mis tahes osale;
4) käibemaks juhul, kui taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist «Käibemaksuseaduse» alusel;
5) maa ja olemasoleva ehitise ostmise ja rentimise kulud;
6) palga- ja koolituskulud ning remondi-, rendi-, kütuse-, side- ja transpordikulud ning muud üldkulud;
7) sularahamakse, teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu;
8) juriidilise konsultatsiooni ja raamatupidamisteenuse eest tasumiseks tehtud kulutus, tasu patendi ja litsentsi ostmiseks ning teostatavus uuringu eest, v.a ehitise projekteerimiseks vajalikuks ehitusgeoloogiliseks ja -geodeetiliseks tööks tehtud kulutused;
9) notaritasu;
10) kulutused reklaamile;
11) kasutatud seadme ja masina ostmiseks tehtud kulutused;
12) sellise kontoritehnika (sh paljundusmasinad ostmise kulud, mis ei ole vajalik infopunkti kasutaja tavapäraseks teenindamiseks;
13) sellise sülearvuti, arvutimängu ning riist- ja tarkvara ostmise kulud, mis ei ole vajalik infopunkti kasutaja tavapäraseks teenindamiseks;
14) maneeži ehitamiseks tehtud kulud;
15) mobiilsidemasti ehitamiseks tehtud kulud;
16) muud kulud, mis ei ole investeeringuobjektiga otseselt seotud;
17) kulud, mis on vastuolus nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 71 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15–73), artiklis 55 kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumitega.

§ 5. Nõuded investeeringuobjekti hinnapakkumise kohta

(1) Kui investeeringuobjekti või ettevalmistava töö käibemaksuta maksumus ületab 156 466 krooni, peab taotleja olema investeeringuobjekti või ettevalmistava töö kohta saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist koos tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile (edaspidi investeeringuobjekti hinnapakkumine).

(2) Kui investeeringuobjekti või ettevalmistava töö käibemaksuta maksumus ei ületa 156 466 krooni või kui asjaomases valdkonnas on ainult üks teenuse pakkuja, peab taotleja olema saanud vähemalt ühe investeeringuobjekti hinnapakkumise koos tehniliste tingimuste loeteluga.

(3) Väljavalitud investeeringuobjekti hinnapakkumine ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse ja investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga.

(4) Taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär või liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse ega nõukokku.

§ 6. Toetuse määr ja suurus

(1) Toetust antakse mittetulundusühingule ja sihtasutusele kuni 90% investeeringuobjekti maksumusest, v.a Tallinnaga piirnevas vallas, kus toetust antakse kuni 70% investeeringuobjekti maksumusest.

(2) Toetust antakse maapiirkonnas tegutsevale kuni keskmise suurusega ettevõtjale kuni 65% investeeringuobjekti abikõlblikust maksumusest ning Harjumaal kuni 55% investeeringuobjekti abikõlblikust maksumusest.

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud maksimaalne taotletav toetussumma ühe taotleja kohta on kuni 938 796 krooni aastas.

(4) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 17 nimetatud tegevuse puhul on toetussumma taotleja kohta kuni 150 000 krooni aastas.

(5) Taotlejale antakse toetust kuni 4 693 980 krooni kogu programmiperioodi jooksul.

3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE

§ 7. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg

(1) Taotleja esitab selleks ettenähtud tähtajal PRIAle kavandatava investeeringuobjekti asukohajärgses piirkonnas taotluste vastuvõtmiseks volitatud ametniku kaudu vormikohase avalduse (lisa 1) ning piirkondliku arengukava lühikokkuvõtte (lisa 2) ja neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid, millele võib lisada ärakirja asustusüksus (küla, alev, väikelinn) arengukavast (edaspidi taotlus).

(2) PRIA teatab toetuse taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(3) Paragrahvis 8 nimetatud dokumendid esitatakse originaaldokumentidena, kui määruses ei ole ette nähtud dokumendi ärakirja esitamist.

(4) Taotleja võib ettenähtud tähtajal esitada ühe taotluse.

§ 8. Toetuse taotlusele esitatavad nõuded

(1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIAle avalduse ja piirkondliku arengukava lühikokkuvõtte ning neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid, mis on loetletud lõigetes 2–5.

(2) Taotleja esitab järgmised dokumendid:
1) ärakiri maksukohustuslaste registri tõendist, kui taotlejaks on füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole kantud äriregistrisse;
2) taotleja seadusjärgse esindusõiguseta isiku puhul tema volitusi tõendav volikiri;
3) mitte varasema kui taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga nimekiri aktsionäride kohta, kelle aktsiatega on esindatud üle 20% aktsiakapitalist, nimekiri osanike kohta, kelle osaga on esindatud üle 20% osakapitalist, või nimekiri tulundusühistu, mittetulundusühingu või sihtasutuse liikmete kohta.

(3) Taotleja esitab järgmised raamatupidamise andmeid ja maksukohustuslasele esitatud nõuete täitmist tõendavad dokumendid:
1) ettevõtja puhul taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta aruande ärakiri, mis kajastab ettevõtja vähemalt kuue kuu tegevust;
2) füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta bilansi ja kasumiaruande ärakiri või «Raamatupidamise seaduse» kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta raamatupidamisregistrite alusel koostatud koonddokument tulude ja kulude kohta, seejuures majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne või koonddokument tulude ja kulude kohta, mis kajastab ettevõtja vähemalt kuue kuu tegevust;
3) riikliku maksu maksuvõla tasumise ajatamise korral mitte varasema kui taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga väljastatud Maksu- ja Tolliameti tõend selle kohta, et taotleja on täitnud tõendi väljastamise päeva seisuga maksuseadustes sätestatud kohustused ajakava kohaselt;
4) mittetulundusühingu või sihtasutuse puhul kinnitatud majandusaasta aruande ärakiri.

(4) Taotleja esitab järgmised kavandatava investeeringuobjekti nõuetekohasust tõendavad dokumendid:
1) paragrahvi 5 lõikes 1 nimetatud juhul vähemalt kolme pakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumise ärakirjad koos tehnilise spetsifikatsiooniga ning § 5 lõikes 2 nimetatud juhul vähemalt ühe pakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumise ärakiri koos tehnilise spetsifikatsiooniga;
2) paragrahvi 5 lõikes 1 nimetatud juhul vormikohane investeeringuobjekti hinnapakkumiste võrdlustabel (lisa 3). Väljavalitud hinnapakkumine peab olema objektiivselt põhjendatud;
3) ärakiri investeeringuobjekti avaliku kasutamise lepingu eelkokkuleppest või kokkuleppest, mis on sõlmitud kohaliku omavalitsusüksusega taotluse esitamisest kuni vähemalt viieks PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisele järgnevaks aastaks, millest nähtuvad avalikuks kasutamiseks mõeldud investeeringuobjekti täpne nimetus ja kirjeldus, investeeringuobjekti avaliku kasutamise tingimused ning lepingupoolte õigused ja kohustused investeeringuobjekti avaliku kasutamise tagamiseks;
4) ärakiri dokumendist, mis tõendab, et kavandatav investeeringuobjekt kuulub taotleja omandisse või on antud taotlejale õiguslikul alusel kasutamiseks taotluse esitamisest kuni vähemalt viieks PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisele järgnevaks aastaks;
5) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 17 nimetatud tegevuse puhul ehitusluba hoone lammutamise kohta;
6) keskkonnamõju hindamise aruanne, kui see on nõutav «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» kohaselt.

(5) Kui taotleja taotleb toetust ka ettevalmistava töö kohta, esitab ta ärakirja arve-saatelehest või arvest, mille on väljastanud isik, kellelt taotleja tellis ettevalmistava töö või teenuse. Kui ettevalmistava töö eest on tasutud enne taotluse esitamist, esitab taotleja nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava arvelduskonto väljavõtte või maksekorralduse ärakirja.

4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 9. Taotluse vastuvõtmine

PRIA kontrollib taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist.

§ 10. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust määruses sätestatud nõuetele.

(2) Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamiseks võrdleb PRIA avalduses ja piirkondliku arengukava lühikokkuvõttes toodud andmeid omavahel ning neid andmeid tõendavates dokumentides esitatud andmetega.

(3) Taotleja ja taotlus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui:
1) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased;
2) ei esine «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁶ lõikes 2 nimetatud asjaolusid;
3) täidetud on kõik määruses sätestatud nõuded.

(4) Taotluses esitatud andmete kontrollimiseks on PRIAl õigus kasutada teiste riiklike registrite andmeid.

(5) Kui taotleja ja taotluse nõuetele vastamise kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, teeb PRIA «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁶ lõike 2 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 11. Taotluste hindamine ja taotluste paremusjärjestuse moodustamine

(1) Nõuetele vastavaid taotlusi hinnatakse avalduses ja piirkondliku arengukava lühikokkuvõttes toodud andmete alusel.

(2) Investeeringuobjekti asukohajärgse maakonna maavanem (edaspidi maavanem) annab arvamuse investeeringuobjekti vastavuse kohta toetuse eesmärkidele ning investeeringu vajalikkuse ja sobivuse kohta ning kinnitab taotluste paremusjärjestuse.

(3) Maavanem moodustab lõikes 2 nimetatud arvamuse andmiseks ning nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste paremusjärjestuse moodustamiseks 20 tööpäeva jooksul arvates määruse jõustumisest hindamiskomisjoni (edaspidi komisjon).

(4) PRIA esitab taotluste ärakirjad kahe tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast maavanemale tutvumiseks.

(5) PRIA esitab taotlejate nimekirja maavanemale 35 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast väljastusteatega tähtkirjaga, märkides eraldi nende taotlejate nimed, kelle taotlus ei ole nõuetele vastavaks tunnistatud.

§ 12. Komisjoni koosseis

(1) Komisjon on vähemalt seitsmeliikmeline, kuid mitte suurem kui 15-liikmeline, ja selle liikmeid on paaritu arv.

(2) Komisjon koosneb vähemalt kahest mittetulundusühingu või sihtasutuse esindajast ja vähemalt kahest ettevõtjast, kes tegutsevad kavandatava investeeringuobjekti asukohajärgse maakonna territooriumil, ning asjaomase maavalitsuse esindajast ja vähemalt kahest asjaomase maakonna kohaliku omavalitsusüksuse esindajast (edaspidi komisjoni liikmed). Avaliku sektori esindajate osakaal peab jääma alla 50%.

(3) Komisjoni liikmele võib määrata ka asendusliikme, kellel on kõik komisjoni liikme õigused ja kohustused.

(4) Maavanem teatab PRIAle viie tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosseisu määramisest komisjoni liikmete ja asendusliikmete nimed ning nende asutuste või isikute nimed, keda liige esindab. Komisjoni liikmete ja asendusliikmete nimed avalikustatakse PRIA veebilehel.

(5) Komisjoni tööd juhib maavanem või tema volitatud maavalitsuse ametnik (edaspidi komisjoni esimees).

§ 13. Komisjoni istung

(1) Komisjoni töövorm on komisjoni istung, mille valmistab ette maavalitsus. Komisjoni töö tehnilise teenindamise tagab maavalitsus. Komisjoni istung on kinnine.

(2) Komisjoni istungi kutsub kokku komisjoni esimees, kooskõlastades istungi toimumise aja PRIAga. Komisjoni esimees teatab komisjoni liikmetele ja Põllumajandusministeeriumile kirjalikult või elektrooniliselt komisjoni istungi toimumise aja ja koha kolme tööpäeva jooksul arvates toetuse taotlejate nimekirja saamisest.

(3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees.

(4) Kui komisjon ei ole otsustusvõimeline, kutsub komisjoni esimees uue komisjoni kokku 10 tööpäeva jooksul arvates eelmise komisjoni istungi toimumisest, kooskõlastades eelnevalt istungi toimumise aja PRIAga.

(5) Komisjoni esimehel on õigus piirkondliku arengukava lühikokkuvõtte ja avalduse või kavandatava investeeringuobjekti kohta lisateabe saamiseks kutsuda komisjoni istungile pädeva spetsialisti ja eksperdi. Sellekohase põhjendatud kirjaliku ettepaneku võib komisjoni esimehele teha ka komisjoni liige.

(6) Komisjoni istungil osaleb PRIA määratud järelevalveametnik vaatlejana. Komisjoni istungil võivad osaleda Põllumajandusministeeriumi esindaja ja lõikes 5 nimetatud komisjoni istungile kutsutud isik. Nimetatud isikud ei osale taotluste paremusjärjestuse moodustamises.

(7) Komisjoni liige hindab avaldust ja piirkondliku arengukava lühikokkuvõtet § 14 lõikes 1 toodud hindamiskriteeriumide alusel, täites iga taotleja kohta lisas 4 toodud vormi kohase hindamislehe.

(8) Kui komisjoni liige ei võta hindamisest osa või kui esinevad «Haldusmenetluse seaduse» § 10 lõikes 1 toodud asjaolud, taandab ta ennast komisjoni istungilt ning teatab sellest viivitamata komisjoni esimehele ja asendusliikmele.

(9) Kui asendusliige ei saa lõikes 8 toodud põhjustel hindamisest osa võtta, teatab ta sellest viivitamata komisjoni esimehele, kes määrab asendusliikme komisjoni teiste asendusliikmete hulgast, eelistades lähedase tegevusvaldkonnaga organisatsiooni esindajat.

(10) Komisjoni istungil koostatakse lisas 5 toodud vormi kohane komisjoni ettepanek (edaspidi komisjoni ettepanek).

§ 14. Taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise kord

(1) Taotluse hindamisel arvestatavad hindamiskriteeriumid on:
1) kavandatava investeeringuobjekti sobivus toetuse eesmärkidega, sealhulgas investeeringuobjekti kulutõhusus;
2) investeeringuobjekti vastavus asjaomase maapiirkonna arenguvajadustele.

(2) Lõikes 1 nimetatud hindamiskriteeriumidele vastavuse hindamiseks annab komisjoni liige hindepunkte, võrreldes selleks ka avalduses ja piirkondliku arengukava lühikokkuvõttes toodud andmeid omavahel.

§ 15. Investeeringuobjekti sobivus toetuse eesmärkidega

Investeeringuobjekti sobivusele toetuse eesmärkidega hinnangu andmise korral on maksimaalselt võimalik anda:
1) kuni 5 hindepunkti lähtuvalt sellest, millisel määral investeeringuobjekt suurendab elukeskkonna atraktiivsust;
2) kuni 10 hindepunkti lähtuvalt sellest, millisel määral investeeringuobjekt suurendab maapiirkonna elukvaliteeti;
3) kuni 10 hindepunkti lähtuvalt sellest, millisel määral investeeringuobjekt suurendab maapiirkonna elanike omaalgatust ja võimalust teha koostööd ning tugevdab sotsiaalseid suhteid;
4) kuni 10 hindepunkti lähtuvalt sellest, millisel määral on piirkondliku arengukava koostamise protsessi kaasatud elanikud;
5) kuni 10 hindepunkti lähtuvalt sellest, millisel määral on investeeringuobjekti kavandatav majandamine tegelikkuses elluviidav;
6) kuni 10 hindepunkti lähtuvalt sellest, millisel määral on investeeringuobjekti kavandatav kasutajate arv vastavuses investeeringuobjektile tehtavate kulutustega.

§ 16. Investeeringuobjekti vastavus maapiirkonna arenguvajadustele

Investeeringuobjekti vastavusele maapiirkonna arenguvajadustele hinnangu andmise korral on maksimaalselt võimalik anda:
1) kuni 5 hindepunkti lähtuvalt sellest, millisel määral investeeringuobjekt vastab piirkondliku arengukava lühikokkuvõttes sätestatud arengueeldustele;
2) kuni 10 hindepunkti lähtuvalt sellest, millisel määral investeeringuobjekt vastab piirkondliku arengukava lühikokkuvõttes sätestatud strateegilistele eesmärkidele või arengusuundadele;
3) kuni 10 hindepunkti lähtuvalt sellest, millisel määral on investeeringuobjekt kajastatud piirkondliku arengukava lühikokkuvõttes märgitud tegevustes;
4) kuni 10 hindepunkti lähtuvalt sellest, millisel määral investeeringuobjekt aitab säilitada maapiirkonna kultuuripärandit ja parandada selle kvaliteeti;
5) kuni 10 hindepunkti lähtuvalt sellest, millisel määral on investeering vajalik hoone ehituse lõpetamiseks.

§ 17. Komisjoni ettepaneku koostamine

(1) Komisjoni liikme märgitud hindepunktide alusel arvutatakse taotluse hindepunktide summa.

(2) Taotluste paremusjärjestuse moodustamiseks liidetakse kõigilt komisjoni liikmetelt saadud taotluse hindepunktid kokku.

(3) Taotluste paremusjärjestuse moodustamisel loetakse paremaks kõrgema hindepunktide summa saanud taotlus.

(4) Võrdsete näitajatega taotluste puhul moodustatakse taotluste paremusjärjestus «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁷ lõike 2 alusel komisjoni liikmete hääletuse tulemuste alusel. Komisjoni otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral loetakse vastuvõetuks otsus, mille poolt hääletas komisjoni esimees. Nimetatud hääletuse tulemused märgitakse komisjoni ettepanekusse.

(5) Komisjon koostab maavanemale ettepaneku kinnitada taotluste paremusjärjestus. Taotluste hindepunktide summa märgitakse komisjoni ettepanekusse taotluste ja hindepunkte andnud komisjoni liikmete kaupa.

(6) Komisjoni ettepanekule kirjutavad alla komisjoni esimees ja komisjoni liikmed ning PRIA järelevalveametnik.

§ 18. Komisjoni ettepaneku kinnitamine

(1) Maavanem kinnitab komisjoni ettepaneku maavanema korraldusega. Maavanemal on õigus jätta komisjoni ettepanek kinnitamata õigusaktides sätestatud juhtudel.

(2) Kui maavanem ei kinnita komisjoni ettepanekut, kutsub komisjoni esimees komisjoni kokku 10 tööpäeva jooksul arvates eelmise komisjoni istungi toimumisest, kooskõlastades istungi toimumise aja PRIAga.

(3) Maavanem edastab taotluste kinnitatud paremusjärjestuse koos komisjoni ettepanekuga ja koos hindamislehtedega PRIAle 15 tööpäeva jooksul arvates PRIAlt taotlejate nimekirja saamisest, kuid mitte hiljem kui 30 tööpäeva jooksul lõikes 2 ja § 13 lõikes 4 toodud juhtudel.

§ 19. Komisjoni töö avalikustamine

Maavanemal on õigus avalikustada taotluste paremusjärjestus maavalitsuse veebilehel. Paremusjärjestuse avalikustamise korral avaldatakse taotleja nimi ja investeeringuobjekti nimetus. Hindamislehti ja komisjoni ettepanekut ei avalikustata.

§ 20. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

(1) Rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel moodustatud paremusjärjestuse alusel parimad taotlused, mis on saanud vähemalt 10% võimalikust maksimaalsest punktide arvust ja mille rahastamise summa ei ületa toetuse taotluste rahastamise eelarvet maakonna kohta.

(2) Taotluste rahastamise eelarve jaotus maakondade vahel määratakse järgmiselt: pool toetuseks ettenähtud rahast jagatakse võrdselt 15 maakonna vahel ning ülejäänud raha jagatakse võrdeliselt maapiirkonna elanike arvuga maakonnas.

(3) PRIA teeb «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁷ lõike 1 punkti 2 alusel taotluse rahuldamise või sama paragrahvi lõike 5 või 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse 100 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.

(4) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁷ lõike 6 alusel.

(5) Kui ettevalmistav töö ei vasta § 3 lõigetes 3 ja 4, § 4 lõike 1 punktis 3, § 4 lõikes 3 ja § 5 lõigetes 1 ja 2 toodud nõuetele, siis jäetakse toetuse taotlus rahuldamata ettevalmistava töö osas.

§ 21. Muudatustest teavitamine

(1) Kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata PRIAt kirjalikult käibemaksukohustuslaseks registreerimisest «Käibemaksuseaduse» § 19 alusel.

(2) Alates toetuse taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata PRIAt kirjalikult oma postiaadressi või kontaktandmete muutumisest ning nõusoleku saamiseks:
1) tegevuse või investeeringuobjektiga seotud muudatusest;
2) toetuse saamise või toetuse kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu toetuse taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged.

(3) Kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni teavitab taotleja viivitamata PRIAt kirjalikult:
1) ettevõtja ümberkujundamisest, ühinemisest või jagunemisest ning ettevõtte või selle osa üleminekust;
2) ettevõtja töötajate arvu suurenemisest üle 250 või kui ettevõtja aastakäive ja bilansimaht ületavad komisjoni määruses (EÜ) nr 70/2001 sätestatud määrasid;
3) mittetulundusühingu või sihtasutuse ühinemisest või jagunemisest.

5. peatükk
NÕUDED TOETUSE SAAJALE JA TOETUSE VÄLJAMAKSMISE KORD

§ 22. Nõuded toetuse saajale

(1) Toetuse saaja teeb investeeringu ja esitab PRIAle investeeringut tõendavad dokumendid kuni neljas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

(2) Toetuse saaja peab investeeringust saadava ärikasumi määramiseks kavandatava investeeringuobjekti ja sellega seotud tegevuste kohta eraldi tulude ja kulude arvestust alates toetuse taotluse esitamisest viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.

(3) Toetuse saaja säilitab ja kasutab sihipäraselt toetuse eest soetatud investeeringuobjekti vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.

(4) Kui toetuse saaja on mittetulundusühing või sihtasutus, peab ta vastama § 2 lõikes 1 sätestatud nõuetele kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni. Kui toetuse saaja on ettevõtja peab ta vastama kuni keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud nõuetele kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni.

§ 23. Investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamine

(1) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist PRIAle kuludeklaratsiooni (lisa 6) koos ärakirjadega järgmistest dokumentidest:
1) selle isiku, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve-saateleht või arve;
2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või arvelduskonto väljavõte;
3) selle isiku, kellelt taotleja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö või müüdud kauba üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument juhul, kui toetust taotletakse ehitamiseks;
4) ehitise puhul ehitusluba või kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek ning kasutusluba, kui see on nõutav «Ehitusseaduse» tähenduses;
5) hoone lammutamise korral väljavõte ehitisregistrist;
6) haljastusprojekt ja haljastusprojekti eelarve, kui investeeringuobjekt on park, haljastus- või puhkeala;
7) paragrahvi 8 lõike 4 punktis 3 nimetatud kehtiv leping.

(2) Kapitalirendi (liising) puhul esitab toetuse saaja PRIAle pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist kapitalirendi lepingus ettenähtud korras toetuse väljamaksmiseks kuludeklaratsiooni koos ärakirjadega järgmistest dokumentidest:
1) selle isiku, kellelt kapitalirendile andja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve-saateleht või arve;
2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või arvelduskonto väljavõte;
3) kapitalirendile andja ja toetuse saaja vahel sõlmitud kapitalirendi leping ja maksegraafik.

(3) Kapitalirendile andjaks võib olla «Krediidiasutuste seaduse» alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus.

(4) Lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumisele.

§ 24. Toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine

(1) PRIA otsustab toetuse maksmise sellise aja jooksul, et oleks võimalik kanda toetusraha toetuse saaja arvelduskontole või kapitalirendi puhul toetuse saaja nimetatud kapitalirendile andja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates § 23 lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(2) Toetust ei maksta «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁷ lõikes 8 sätestatud juhtudel. Sellisel juhul ei hüvitata toetuse saajale ka ettevalmistava töö eest tehtud kulutusi.

(3) Ettevalmistava töö eest tehtud kulutusi ei hüvitata, kui toetuse saaja ei ole ettevalmistava töö kohta esitanud nõuetekohaseid dokumente.

(4) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

§ 25. Dokumentide säilitamine

Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. Nimetatud dokumente säilitatakse PRIAs kuni 2025. aasta 31. detsembrini.

6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 26. Rakendussätted

(1) 2007. aastal ei saa § 3 lõike 1 punktis 17 nimetatud tegevuse kohta toetust taotleda.

(2) 2007. aastal võib taotleda toetust tegevuse kohta, mille tegemisega on alustatud enne taotluse esitamist, kuid mille tegemisega ei ole alustatud ning mille tegemist tõendavad dokumendid ei ole taotlejale väljastatud varem kui 2007. aasta 1. jaanuaril.

(3) Kui taotleja on alustanud investeeringu tegemist enne taotluse esitamist, võib ta esitada § 23 lõigetes 1 ja 2 nimetatud investeeringu tegemist tõendavad dokumendid koos taotlusega.

(4) Lõikes 2 nimetatud juhul otsustakse toetuse maksmine sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast.