1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 4 «Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng» meetme «Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine» (edaspidi meede) raames antava struktuuritoetuse (edaspidi toetus) taotluste esitamise ja menetlemise ning toetuse kasutamise tingimused ja kord.

(2) Meedet rakendatakse kogu Eesti territooriumil.

§ 2. Mõisted

Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) arengueeldus – piirkonnale omane ressurss, mille põhjal on võimalik välja arendada konkurentsieelis;
2) ehituslik projekteerimine – projekteerimine «Ehitusseaduse» § 2 lõike 4 tähenduses;
3) kaasfinantseerija – teine projektis osalev kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik isik, riigiasutus, samuti mittetulundusühing või sihtasutus või avaliku sektori valitseva mõju all olev äriühing, kes panustab projekti rahaliselt abikõlbliku omafinantseeringu katmisel;
4) külastaja – isik, kes külastab väljaspool oma igapäevast keskkonda asuvat piirkonda seal ööbides (turist) või seal ööbimata;
5) piirkond – ühe või mitme kohaliku omavalitsuse üksuse territoorium, samuti külade kogum, linnaosa või linnaosade kogum, mida iseloomustab ühtse keskuse olemasolu või sarnased sotsiaal-majanduslikud või kultuurilised tingimused;
6) piirkondade konkurentsivõime – piirkondade võime luua eeldusi jätkusuutlike töökohtade pakkumiseks, elujõuliste ettevõtete tekkeks ning erainvesteeringute kaasamiseks, samuti võime luua eeldusi piirkonna elanike arvu stabiliseerimiseks või kasvuks ja külastajate arvu suurendamiseks.

§ 3. Meetme rakendusasutus ja -üksus

(1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Siseministeerium.

(2) Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS).

§ 4. Meetme eesmärk

(1) Meetme üldiseks eesmärgiks on tõsta piirkondade konkurentsivõimet, muutes piirkonnad atraktiivsemaks ettevõtjate, investorite, kvalifitseeritud tööjõu ja külastajate jaoks. Meetme spetsiifilisteks eesmärkideks on:
1) atraktiivsem kohalik külastuskeskkond;
2) atraktiivsem kohalik ettevõtluskeskkond.

(2) Eesmärgid saavutatakse:
1) piirkondade arengupotentsiaali maksimaalset ärakasutamist takistavate tegurite kõrvaldamise kaudu;
2) kiirendades majandusarengut piirkondadele omaste konkurentsieeliste väljaarendamise kaudu.

2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED

§ 5. Toetatavad tegevused

(1) Meetme raames toetatakse kohalikku turismi- ja puhkemajandust arendavaid projekte, mis on eeskätt suunatud külastajatele ja sisaldavad järgmisi abikõlblikke tegevusi:
1) külastus- ja vabaajavõimaluste väljaarendamine ja mitmekesistamine (külastuskeskused, muuseumid, teemapargid, käsitöökojad jms);
2) aktiivse puhkuse võimaluste mitmekesistamine (matka- ja õpperajad, kergliiklusteed, supelrannad, vabaajaharrastuste võimalused jms);
3) väikesadamate, mis on suunatud piirkonda külastatavatele harrastusveeliiklejatele, arendamine;
4) kultuuriliselt ja looduslikult väärtuslike alade eksponeerimine; ajalooliste ehitiste ja objektide restaureerimine ja rekonstrueerimine, ajalooliste varemete konserveerimine ning nende taaskasutusele võtmine kaasaegsetes funktsioonides; külastajaprogrammide loomine; loodusobjektide ja maastike miljööväärtuse tõstmine, miljööd risustavate kasutusel mitteolevate ja ohtlike ehitiste likvideerimine, vaadete avamine ja maastike ajaloolise ilme taastamine vaatamisväärsetes paikades, vaateplatvormide ja -tornide rajamine; puhkeotstarbeliste väikerajatiste väljaarendamine (laagriplatsid, paviljonid, paargud, kiiged, puhkekohad, lautrid, slipid jms);
5) puhke- ja turismiobjektide tugiinfrastruktuuri väljaarendamine (parkimiskohad, juurdepääsuteed ja -rajad, sanitaar- ja jäätmehooldustingimused, infotahvlid ja -viidad jms).

(2) Meetme raames toetatakse kohaliku ettevõtluskeskkonna infrastruktuuri arendavaid projekte, mis sisaldavad järgmisi abikõlblikke tegevusi:
1) ettevõtluse seisukohalt olulise avaliku tehnilise infrastruktuuri rajamine ja renoveerimine (juurdepääsuteed (v.a parklad), vee- ja kanalisatsioonitrassid, maaparandussüsteemid, välisvalgustus, elektri- ja sideliinid, küttesüsteemid);
2) endiste militaar-, tööstus- ja põllumajandusobjektide maa-alade ettevalmistamine nende taaskasutuselevõtuks ettevõtluskeskkonna arendamise eesmärgil, miljööd risustavate kasutusel mitteolevate ja ohtlike ehitiste likvideerimine ja pinnase puhastamine;
3) kasutusel mitteolevate ehitiste konserveerimine taaskasutuselevõtmise eesmärgil.

(3) Projektide raames on täiendavalt abikõlblikud järgmised lõigetest 1 ja 2 tulenevate projektide eesmärke ja põhitegevusi toetavad tegevused:
1) piirkondlike koostöövõrgustike ja partnerluste (sh era- ja avaliku sektori vaheliste) väljaarendamine (sh seminarid, ümarlauad);
2) objektispetsiifiliste koolituste korraldamine;
3) objekti turundus (infokandjate ja -jaotusmaterjalide valmistamine jms);
4) külastajatele suunatud objektispetsiifiliste regulaarürituste käivitamine;
5) avalikuks kasutuseks mõeldud internetiühenduste loomine;
6) jääkreostuse likvideerimine.

(4) Lõike 3 punktides 1–3 sätestatud tegevuste kulud ei tohi kokku ületada 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust.

(5) Investeeringud äriühingute, tulundusasutuste või eraisikute omandisse või valdusesse kuuluvatesse objektidesse on abikõlblikud matkaradade, vaatlustornide ja -platside, vaadete avamise, jalgratta- ja juurdepääsuteede puhul järgmistel tingimustel:
1) maa omanikuga peab olema sõlmitud avaliku kasutuse kokkulepe vähemalt viieks aastaks projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates;
2) jalgratta- ja juurdepääsuteede puhul peab olema seatud servituut taotleja kasuks vähemalt viieks aastaks projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.

(6) Meetme raames ei toetata järgmisi tegevusi:
1) üldine töö- ja juhtimisalase täienduskoolituse läbiviimine, keeleõpe, töötajate üldise haridustaseme tõstmisega seotud tasemekoolitus, praktika jm objektispetsiifikaga otseselt mitteseotud koolitused;
2) investeeringud, mille põhieesmärgiks on piirkonna elanikele suunatud avalike teenuste osutamise tagamine (üldharidus, kohalikud kultuuri- ja sporditeenused, sh klubiliseks ja kogukondlikuks tegevuseks mõeldud ruumid, võimlad, staadionid, ujulad; tervishoiu- ja sotsiaalteenused, sh hoolduskodud, lastekodud) ja usuliste ühenduste põhitegevusega «Kirikute ja koguduste seaduse» § 3 tähenduses seotud tegevused;
3) majutus- ja toitlustusvõimaluste ning muude reeglina puhastulu saamisele orienteeritud teenuste väljaarendamine;
4) investeeringud äriühingute, tulundusasutuste või eraisikute omandisse või valdusesse kuuluvatesse objektidesse, välja arvatud lõikes 4 nimetatud juhtudel;
5) tegevused, mille suhtes on toetus käsitletav riigiabina Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõistes;
6) investeeringud objektidesse, mis kuuluvad rahastamisele Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud üleriigilise kultuuri- ja turismiobjektide rahastamiskava alusel.

§ 6. Abikõlblikud kulud

(1) Meetme raames on abikõlblikud need toetuse saaja või projekti elluviimisesse kaasatud partnerite kulud, mis on otseselt vajalikud § 5 lõigetes 1–4 nimetatud abikõlblike tegevuste elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks (sh Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord» § 2 lõikest 1 tulenevad kohustused).

(2) Finantseeritavate kulude osas on järgmised piirangud:
1) kinnisasja ost võib moodustada maksimaalselt 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust;
2) projekti personali- ja üldkulud võivad moodustada maksimaalselt 7% projekti abikõlblike kulude kogumahust (sellest on lubatud katta taotleja projektiga seotud kommunaal-, side-, transpordikulu, bürootarbed ja projektijuhtimisega seotud töötasud). Projekti personali- ja üldkulud peavad põhinema projekti rakendamise tegelikel kuludel ning olema arvestatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» § 3 lõikes 7 sätestatud nõuete kohaselt;
3) ehitusliku projekteerimise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde või ehitusprojektide ekspertiiside kulud võivad moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust.

(3) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) organisatsioonide liikmemaksud;
2) trahvid, kohtukulud, viivised, intressid, valuutavahetustasud, finantstehingute kulud (k.a lepingutasud, pangaülekande tasud);
3) kindlustusettevõtete teenustega kaasnevad kulud;
4) kindlustusmaksed, välja arvatud kasko-, liiklus-, vara-, reisi-, ravi-, tööohutus-, tööandja vastutuskindlustusmaksed ja töötasuga kaasnevad kindlustusmaksed;
5) hüvitised ametist vabastamise ja töölepingu lõpetamise korral;
6) esinduskulud ja kingitused (sh suveniirid ja meened);
7) kulud projekti personali lisahüvedele ja töötasule lisaks makstavatele toetustele;
8) hangetest või teenuse osutamisest tingitud kulud, kui hangete korraldamine või teenuste osutamine tekitab projektile kulusid, loomata sellele lisaväärtust;
9) muud abikõlblike tegevustega mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud;
10) kulu, mis on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi toetustest hüvitatud.

(4) Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik tõendada, et abikõlbliku kulu teinud isikul ei ole vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele õigus projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning temale ei hüvitata käibemaksu muul moel. Kui selle osas ei ole võimalik kindlust saavutada, tuleb käibemaksu käsitleda mitteabikõlbliku kuluna.

(5) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid «Tulumaksuseaduse» § 8 mõistes seotud isikute vahel, välja arvatud juhul, kui see on vältimatu projekti elluviimise seisukohast.

(6) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse registreerimise hetkest või taotluse rahuldamise otsusega määratud hilisemast tähtajast. Projekti abikõlblikkuse perioodi maksimaalne kestus on 36 kuud. Projekti abikõlblikkuse lõppkuupäev ei tohi olla hilisem kui 31. august 2015. a.

(7) Toetatavate kulude, välja arvatud ehitusliku projekteerimise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise, ehitusprojektide ekspertiisi tegemise kulud või kinnisvara ost, hulka saab arvata ainult need abikõlblikud kulud, mis on tehtud pärast taotluse registreerimist EAS-s või taotluse rahuldamise otsusega määratletud hilisemast tähtajast kuni projekti abikõlblikkuse lõppkuupäevani.

(8) Ehitusliku projekteerimise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise, ehitusprojektide ekspertiiside tegemise või kinnisasja ostuga seotud kulude osas võib taotluse rahuldamise otsuses sätestada taotluse registreerimise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsusega määratud hilisemast tähtajast kuni 36 kuud varasema abikõlblikkuse alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuar 2007. a. Juhul kui EAS teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, siis taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta.

(9) Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 1 000 000 krooni. Maksimaalne toetus projekti kohta on 50 000 000 krooni. Paragrahvi 5 lõikes 2 nimetatud tegevuste puhul on maksimaalne toetus projekti kohta 25 000 000 krooni.

(10) Perioodil kuni 31.12.2010 toetuse rahuldamise otsustega eraldatud toetuse kogusumma ei saa ületada 70 000 000 krooni toetuse saaja kohta.

§ 7. Toetuse ning omafinantseeringu määr ja projekti kestus

(1) Toetuse määr on kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest.

(2) Omafinantseering peab kokku moodustama vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest.

(3) Omafinantseeringuks loetakse toetuse saaja või kaasfinantseerija rahaline panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või kaasfinantseerija tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseeringut toetuse hulka ei arvata, samuti ei saa toetust kasutada omafinantseeringuks.

(4) Abikõlblikuks kaasfinantseerija panuseks ei loeta füüsiliste isikute ja avaliku sektori valitseva mõju all mitteolevate äriühingute panust.

(5) Projekti kestuse arvestus algab taotluse registreerimise hetkest või § 6 lõike 6 alusel määratud tähtajast. Projektide maksimaalne kestus on 36 kuud. Projekti lõpptähtaeg ei tohi olla hilisem kui 31. august 2015. a.

3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLUSELE JA TAOTLEJALE

§ 8. Taotlejale ja kaasfinantseerijale esitatavad nõuded

(1) Meetme raames saavad taotlejaks olla:
1) kohaliku omavalitsuse üksused;
2) sihtasutused ja mittetulundusühingud (sh usulised ühendused «Kirikute ja koguduste seaduse» § 2 lõike 1 tähenduses), kui projektis kavandatud tegevused kuuluvad nende organisatsioonide põhikirjaliste tegevuste hulka;
3) riigiasutused § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud külastusobjektide haldajatena;
4) avalik-õiguslikud ülikoolid kui projekti tegevused toetavad meetme eesmärkide täitmist.

(2) Paragrahvi 5 lõikes 2 nimetatud tegevuste osas saavad taotlejaks olla üksnes kohaliku omavalitsuse üksused.

(3) Taotlejatele kehtivad järgmised üldnõuded:
1) taotlejal puuduvad ajatamata maksuvõlad;
2) taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas;
3) projektile või projekti üksisikutele tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe;
4) taotleja peab kinnitama nõutavate vahendite olemasolu toetuse omafinantseerimiseks vastavalt §-s 7 sätestatud piirmääradele ja tingimustele;
5) taotlejal on projekti elluviimiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi;
6) kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, peab tal olema kehtiv «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 37 lõikele 3 vastav arengukava. Kohaliku omavalitsuse üksuste ühisprojekti puhul peab kõigil kohaliku omavalitsuse üksustel olema kehtiv arengukava;
7) taotleja peab olema projekti raames loodava, väärindatava või soetatava eseme omanik või valdaja, või üks omanikest või valdajatest. Mitut juriidilist isikut hõlmava ühisprojekti puhul peab taotleja olema vähemalt ühe projekti raames rajatava või renoveeritava infrastruktuuriobjekti omanik. Riigi omandis oleva maa ja ehitiste puhul peab olema kohaliku omavalitsuse üksuse ja riigi vahel sõlmitud kokkulepe, kus muuhulgas sätestatud kohustus säilitada projekti raames loodud, renoveeritud või korrastatud objekti projektis toodud otstarbel vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
8) taotleja ei pea olema projekti raames loodava, väärindatava või soetatava eseme omanik või valdaja, või üks omanikest või valdajatest, kui mitut kohaliku omavalitsuse üksust hõlmava ühisprojekti puhul on taotlejaks sihtasutus või mittetulundusühing, kelle põhikirjalisteks tegevusteks on kohaliku omavalitsuse üksuste ühisprojektide elluviimine ja kui projektis osalevad kohaliku omavalitsuse üksused on kaasfinantseerijateks. Sihtasutused või mittetulundusühingud peavad olema moodustatud maavalitsuste, maakondlike omavalitsusliitude või kohaliku omavalitsuse üksuste poolt.

(4) Kaasfinantseerija osas kohaldatakse lõike 3 punktides 1–4 toodud taotlejale kehtestatud sätteid.

(5) Meetme raames ei toetata järgmisi taotlejaid:
1) riiklikke toetusi vahendavad sihtasutused;
2) Riiklik Looduskaitsekeskus.

§ 9. Taotluse esitamine ja taotlusele esitatavad nõuded

(1) Toetuse saamiseks esitatakse EAS-ile taotlus määruse lisas toodud taotlusvormil. Taotluses sisalduv projekt peab vastama määruses sätestatud meetme eesmärkidele ning käesoleva paragrahvi muudele nõuetele. Projektis sisalduvad tegevused peavad olema abikõlblikud vastavalt §-de 5 ja 6 nõuetele.

(2) Taotluste vastuvõtmise alustamise otsustab regionaalminister. Taotluste vastuvõtmise peatamise otsustab ja avalikustab EAS kooskõlastatult regionaalministriga.

(3) Taotlus peab muuhulgas sisaldama järgmisi dokumente:
1) projekti kirjeldus;
2) projekti eelarve;
3) projekti ajakava;
4) projekti omafinantseeringut tõendavad dokumendid;
5) taustainfo taotlejast ja kaasfinantseerija(te)st (ei ole nõutud kohaliku omavalitsuse üksuse ega riigiasutuse korral);
6) projektijuhi elulookirjeldus (CV);
7) võrreldavad hinnakalkulatsioonid ja nende aluseks olev lähteülesanne või hankedokumentatsioon (sh pakkumise kutse dokumendid, hankest osavõtnud ettevõtete hinnapakkumised, eduka pakkuja valimise protokollid jms) või põhjendatud juhtudel maksumuste põhjendused;
8) kinnitus, et taotleja tagab projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilitamise ja avaliku kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi ega tehinguid, mille tulemusena vara rendile andmisel teenib taotleja puhastulu;
9) projekti aruannete esitamise graafik koos väljamaksete prognoosiga.

(4) Sõltuvalt projekti iseloomust tuleb taotlusele lisada:
1) projektis osalevate ekspertide nimekiri ja nende elulookirjeldused (CVd);
2) projektis osalevate partnerorganisatsioonide vaheline koostöökokkulepe;
3) projekti elluviimiseks vajalikud load, sh ehitusluba ja kooskõlastused;
4) keskkonnamõjude hinnang vastavalt «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele»;
5) hoonete puhul ehituslik projektdokumentatsioon vastavalt «Ehitusseadusele» ja põhiprojekti staadiumile vastavalt standardile EVS 811:2006 ning riiklike kultuurimälestiste puhul dokumentatsioon vastavalt kultuuriministri 30. juuni 2003. a määruses nr 9 «Mälestise ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise, remondi ja ehitamise projektide koostamise ja neis eelnevate uuringute tegemise tingimused ja kord ning muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord» esitatud nõuetele;
6) rajatiste puhul ehitusprojekt vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a määruse nr 70 «Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile» nõuetele ning riiklike kultuurimälestiste puhul ehitusprojekt vastavalt kultuuriministri 30. juuni 2003. a määruse nr 9 «Mälestise ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise, remondi ja ehitamise projektide koostamise ja neis eelnevate uuringute tegemise tingimused ja kord ning muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord» nõuetele;
7) analüüs projekti tasuvuse ja teostatavuse hindamiseks;
8) dokumendid, mis kinnitavad väärindatava objekti omandi- või kasutusõigust projekti abikõlblikkuse perioodil ning vähemalt viie aasta jooksul, arvates selle lõppemisest;
9) avaliku kasutamise kokkulepped investeeringute korral äriühingutele ja tulundusasutustele ning eraisikutele kuuluvatesse objektidesse (matkarajad, vaatlustornid, vaadete avamine jms);
10) ehitise ja kasutatud varustuse ostu puhul müüja tõend selle kohta, et nii ehitise kui ka kasutatud varustuse osas ei ole vastavalt eelneva 10 ja 7 aasta jooksul antud siseriiklikku ega Euroopa Ühenduse toetust, ning kinnisvara hindamise tõend;
11) EAS-i poolt täiendavalt nõutud dokumente ja informatsiooni.

(5) Taotlus esitatakse paberkandjal kirjalikult või digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt. Paberkandjal esitamise korral esitatakse lisaks elektrooniliselt taotlusvorm, projekt, projekti eelarve ja ajakava.

(6) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste omandis olevat projektiga seotud vara ei tohi koormata hüpoteegiga.

4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 10. Taotluse registreerimine, taotluse ja taotleja vastavaks tunnistamine

(1) Taotlused võetakse menetlusse jooksvalt nende laekumise järjekorras.

(2) Taotlusi menetleb ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb EAS.

(3) Kõik taotlused registreeritakse. Juhul kui taotleja esitab korraga kaks või rohkem taotlust, peab ta need järjestama.

(4) Taotluse menetlemise aeg registreerimise hetkest on üldjuhul kuni 65 tööpäeva. Hiljemalt 65 tööpäeva möödumisel tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus või taotluse menetlemise hetkeseis. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on EAS-l õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra.

(5) EAS kontrollib taotluse ja taotleja vastavust §-des 5–9 esitatud nõuetele.

(6) Taotlus või taotleja ei ole vastav, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotlejale või taotlusele «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 15 sätestatud või määruses esitatud nõuded ei ole täidetud;
2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusevastaselt otsuse tegemist;
3) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
4) taotleja ei ole lõike 8 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi.

(7) EAS-l on õigus nõuda puuduva informatsiooni esitamist või lisainformatsiooni. Taotlejal on kohustus vastata kõigile taotluse kohta esitatud küsimustele ja ta on kohustatud võimaldama teostada taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrolli.

(8) Kui taotluse ja taotleja vastavuse kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 10 tööpäeva, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb.

(9) Taotluse või taotleja mittevastavaks tunnistamise korral taotlus edasisele hindamisele ei kuulu ja selle kohta teeb EAS rahuldamata jätmise otsuse. Rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul, tuues välja rahuldamata jätmise põhjused.

§ 11. Taotluse hindamine ja rahuldamine

(1) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab EAS, võttes aluseks hindamismetoodika, mille kinnitab EAS kooskõlastatult regionaalministriga. Hindamismetoodika koostamisel lähtub EAS lõikes 4 toodud hindamiskriteeriumitest. Hindamiskriteeriumid avalikustatakse EAS-i veebilehel.

(2) EAS kaasab taotluste hindamiseks eksperte.

(3) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab ekspertidest moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseis avalikustatakse EAS-i veebilehel. Hindamise tulemused summeritakse eraldi kahes hindamisblokis. Hinnang loetakse positiivseks, kui mõlema hindamisbloki tulemused ületavad lõikes 5 sätestatud lävendi.

(4) Taotluste hindamiskriteeriumid hindamisblokkides on järgmised:
1) esimeses hindamisblokis võetakse hindamisel arvesse projekti prioriteetsus, mis moodustab 25% maksimaalsest koondhindest; projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele, mis moodustab 50% maksimaalsest koondhindest ning projekti jätkusuutlikkust, mis moodustab 25% maksimaalsest koondhindest;
2) teises hindamisblokis võetakse hindamisel arvesse projekti ettevalmistuse kvaliteeti, mis moodustab 40% maksimaalsest koondhindest; projekti eelarve põhjendatust ja kvaliteeti, mis moodustab 30% maksimaalsest koondhindest ning projekti teostatavust ja kindlustatust organisatsiooniliste ressurssidega, mis moodustab 30% maksimaalsest koondhindest.

(5) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 4 loetletud hindamiskriteeriumide alusel antud hinnete kaalutud keskmisest eraldi mõlema hindamisbloki osas. Hinnang taotlusele loetakse positiivseks, kui kummagi hindamisbloki hindamisel antud koondhinne on vähemalt 2,5.

(6) Taotluste osas, mis vastavalt lõikes 1 nimetatud hindamismetoodikale ei saa positiivset hinnangut, teeb EAS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(7) Taotluse nõuetele vastavuse kontrolli ning hindamise toimingute korrektsuse ja põhjendatuse jälgimiseks moodustab regionaalminister valdkonna asjatundjatest meetme komisjoni. Meetme komisjon vaatab läbi kõik vastavalt lõikes 1 nimetatud hindamismetoodikale positiivse hinnangu saanud taotlused ning teeb EAS-ile ettepaneku taotluse rahuldamiseks, osaliseks rahuldamiseks, rahuldamata jätmiseks või saadab taotluse EAS-i täiendavaks menetlemiseks. Vajadusel vaatab meetme komisjon läbi mittevastavaks tunnistatud või negatiivse hinnangu saanud taotluse ning võtab vastavaks tunnistamise ning hindamise toimingute korrektsuse ja põhjendatuse suhtes seisukoha.

(8) Meetme komisjon tugineb oma hinnangu andmisel taotluse nõuetele vastavuse kontrollile, ekspertide hinnangule ja esitatavale lisainformatsioonile.

(9) Rahuldamisele kuuluvad meetme komisjoni ettepanekul taotlused mille hindamise tulemused ületavad lõikes 5 sätestatud lävendi, tingimusel et nende rahastamise summa ei ületa meetme taotluste rahastamise eelarvet.

(10) EAS teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, võttes aluseks meetme komisjoni ettepaneku. Otsuse võib jätta tegemata, kui taotluse või taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisel või taotluse hindamisel ei ole lähtutud määrusest või lõikes 1 nimetatud hindamismetoodikast. Sel juhul suunatakse tagasi vastava toimingu uuesti sooritamiseks.

(11) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta vormistab EAS eraldi otsuse. Otsuse vormi kooskõlastab EAS regionaalministriga. Rahuldamata jätmise otsuses tuuakse välja rahuldamata jätmise põhjused. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
1) toetuse saaja;
2) toetuse suurus Eesti kroonides;
3) omafinantseeringu suurus Eesti kroonides;
4) projekti abikõlblikkuse periood;
5) toetuse saaja kohustused;
6) toetuse väljamaksmise tingimused;
7) aruandluse esitamine;
8) toetuse tagasinõudmise alused.

(12) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 12. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsuse muutmist peab toetuse saaja EAS-ilt taotlema järgmistel juhtudel:
1) kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt rohkem kui 10%;
2) kui kavandatakse taotluses sisalduva projekti elluviimise tähtaja pikendamist, peatamist, tegevuste või eesmärkide muutmist.

(2) Toetuse saaja esitatud taotlusest rahuldamise otsuse muutmisest võib EAS mitte rahuldada, kui:
1) muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;
2) muudatused ei ole kooskõlas määruses esitatud nõudega;
3) otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada 2015. aasta 31. augustiks;
4) otsuse muutmist ei võimalda meetme rahastamise eelarve;
5) muudatused ei ole põhjendatud.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EAS üldjuhul kuni 30 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse registreerimise hetkest. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on EAS-l õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) ilmneb asjaolu, mille varasema teadmise korral ei oleks EAS taotluse rahuldamise otsust teinud;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
4) projekti ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 31. augustiks;
5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;
6) toetuse saaja esitab avalduse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

§ 13. Vaide esitamine ja läbivaatamine

Otsuse peale võib esitada vaide «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud alusel ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

5. peatükk
TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED, TOETUSE SAAJA JA EAS-I ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

§ 14. Toetuse väljamaksete teostamise tingimused

(1) Toetus makstakse välja toetuse saajale.

(2) Toetuse väljamaksmisel lähtutakse toetuse ja projekti maksumuse suhtest, kusjuures väljamakstava toetuse summa ei või ületada rahuldamise otsuses toodud toetuse summat.

(3) Toetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse (edaspidi väljamakse taotlus), toetuse saaja allkirjaõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopia ning maksete toimumist tõendavate dokumentide koopiad.

(4) Väljamakseid teostatakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatud korras pärast projekti vahe- või lõpparuande heakskiitmist EAS-i poolt vastavalt aruandele lisatud väljamakse taotluses kajastatud ja tõendatud tegelikele abikõlblikele kuludele.

(5) Väljamakseid tasumata kuludokumentide alusel on võimalik teha ainult rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» § 6 lõikes 1 nimetatud toetuse saajate puhul ja rahandusministri määruses sätestatud korras.

(6) Väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel on võimalik teha ainult põhjendatud juhtudel rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» § 6 lõigetes 2, 3 ja 5–9 sätestatud korras.

(7) Toetuse saaja võib esitada väljamakse taotluse iga kolme kuu järel või harvem.

(8) EAS menetleb väljamakse taotlust hiljemalt 16 tööpäeva jooksul pärast toetuse saaja esitatud vahe- või lõpparuande heakskiitmist EAS-i poolt ja toetuse saajalt väljamakse taotluse saamist. Toetuse väljamakse toetuse saajale tehakse korrektsete andmete korral 5. tööpäeval pärast EAS-i poolse väljamakse taotluse kontrolli lõppu, vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määrusele nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise üldised tingimused ja kord».

(9) EAS võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
1) esitatud väljamaksete taotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;
2) taotletakse toetust mitteabikõlblike kulude katteks;
3) projekt on seotud tagasimaksega kuni tagasinõustava summa lõpliku tagasimaksmiseni.

§ 15. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja on kohustatud:
1) tagama taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud omafinantseeringu;
2) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
3) tagastama EAS-ile toetuse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõikes 1 toodud juhtudel või kui EAS nõuab seda vastavalt nimetatud seaduse § 26 lõikes 2 toodud juhtudel;
4) esitama EAS-i poolt ettenähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni ja aruanded;
5) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning omafinantseeringu kasutamise kohta. Toetuse saaja raamatupidamises peavad toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid olema muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
6) taotlema EAS-ilt nõusolekut kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt rohkem kui 10%;
7) taotlema EAS-ilt nõusolekut taotluses sisalduva projekti elluviimise tähtaja pikendamiseks, peatamiseks, tegevuste või eesmärkide muutmiseks;
8) võimaldama teostada järelevalvetoiminguid või auditit ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas, sh võimaldama kontrollijal juurdepääsu ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
9) andma kontrollija käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul arvates vastava teate saamisest;
10) osutama kontrolli, auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
11) täitma kõik järelevalvetoimingute ja auditite tulemusena tehtud ettekirjutused;
12) esitama EAS-ile vajalikud andmed toetuse lõpetamise deklaratsiooni koostamiseks;
13) «Riigihangete seaduse» subjektina järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid;
14) näitama EAS-i poolt etteantud viisil toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega;
15) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjali vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 5;
16) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sh nime, aadressi ja põhimäärusest, põhikirjast tulenevate või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jne ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
17) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
18) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i projekti teostamise baasiks oleva majandusüksuse või terviklikuks üksuseks oleva majandusüksuse osa ja nendesse kuuluvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
19) tagama projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja avaliku kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest, ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi;
20) kooskõlastama EAS-iga toetuse eest loodud ja soetatud vara osas õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest;
21) tagama § 9 lõike 4 punktis 2 nimetatud koostöökokkuleppe ning muude asjakohaste korraldustega punktides 1, 2, 5, 8–11 ja 13–20 pandud kohustuste täitmise projekti elluviimisesse kaasatud partneri(te) poolt;
22) maksma rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks tagasi;
23) täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 16. Toetuse saaja õigused

Toetuse saajal on õigus:
1) muuta taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust EAS-ile esitamata, juhul kui väheneb projekti eelarve ning projektis ettenähtud eesmärgid ja tegevuste maht ei muutu või kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt mitte rohkem kui 10% ja projekti ettenähtud eesmärgid ja tegevused ei muutu. Sel juhul tuleb EAS-i eelnevalt muudatustest teavitada;
2) saada EAS-ilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud §-s 15 nimetatud kohustuste täitmisega.

§ 17. EAS-i kohustused

EAS on kohustatud:
1) tegema taotlus- ja aruandevormid ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
2) teavitama toetuse saajaid viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
3) läbi vaatama § 14 punktides 3 ja 4 nimetatud taotlused hiljemalt 16 tööpäeva jooksul. Paragrahvi 15 punktides 6 ja 7 (va projekti elluviimise tähtaja pikendamist) nimetatud muudatuste puhul on EAS enne otsuse langetamist kohustatud küsima meetme komisjoni ettepanekut muudatuse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Muudatustaotlus rahuldatakse olemaoleva taotluse rahuldamise otsuse muutmisega;
4) heaks kiitma või tagasi lükkama § 15 punktis 4 nimetatud aruanded hiljemalt 21 tööpäeva jooksul nende laekumisest. EAS on kohustatud viivitamatult teavitama toetuse saajat § 15 punktis 4 nimetatud aruannete ja § 14 lõikes 3 nimetatud väljamakse taotluse heakskiitmise või tagasi lükkamise otsusest;
5) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist tegema oma veebilehel kättesaadavaks järgmise informatsiooni: toetuse saaja nimi, toetust saava projekti nimi, toetuse summa, projekti kogumaht, projekti eesmärgid ja tegevused ning projekti ajaline kestus;
6) vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõikele 6 mitte avaldama taotlejate kohta menetluse käigus saadud informatsiooni (välja arvatud punktis 5 nimetatud informatsioon) ega dokumente;
7) säilitama taotluse ja projektide teostamisega seotud dokumentatsiooni vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini.

§ 18. EAS-i õigused

EAS-l on õigus:
1) teostada järelevalvetoiminguid või auditit toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas;
2) nõuda taotluses sisaldunud projekti tegevuste ja kulude kohta täiendavate asjakohaste andmete ja dokumentide esitamist;
3) vähendada toetust, juhul kui omafinantseering väheneb alla projekti eelarves või taotluse rahuldamise otsuses toodud summa;
4) projekti eelneva etapi käigus tehtud toetuse kasutamise tingimustele mittevastavate kulude võrra vähendada projekti järgneva etapi eest väljamakstavat toetust;
5) nõuda toetus tagasi, kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu projekti läbiviimist või jätkamist ei saa pidada otstarbekaks või see on võimatu või võib osutuda võimatuks;
6) nõuda toetus tagasi, kui projekti teostamise ajal on toetuse saaja andnud valeandmeid või varjanud andmeid;
7) tunnistada kehtetuks taotluse rahuldamise otsus juhul, kui toetuse saaja ei ole projekti tegevustega alustanud 90 kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest või projekti alguskuupäevast, kui see on hilisem;
8) nõuda toetus tagasi, kui viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest on rikutud § 15 punktide 19–21 tingimusi;
9) nõuda toetus tagasi, kui toetuse saaja on projektiga seotult rikkunud muudes õigusaktides sätestatud kohustusi.