1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna «Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng» meetme «Kohalike avalike teenuste arendamine» (edaspidi meede) raames kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava koostamise kord ning struktuuritoetuse (edaspidi toetus) taotluste esitamise ja menetlemise ning toetuse kasutamise tingimused ja kord.

(2) Meetme abikõlblikuks sihtpiirkonnaks on kogu Eesti territoorium, v.a Tallinna linn, Saue linn, Maardu linn, Viimsi vald, Tartu linn, Pärnu linn, Narva linn ja Kohtla-Järve linn.

§ 2. Mõisted

Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) ehitustöö – ehitamine «Ehitusseaduse» § 2 lõike 6 tähenduses;
2) ehituslik projekteerimine – projekteerimine «Ehitusseaduse» § 2 lõike 4 tähenduses;
3) kaasfinantseerija – teine projektis osalev kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik isik, riigiasutus, mittetulundusühing või sihtasutus, kes panustab projekti rahaliselt abikõlbliku omafinantseeringu katmisel.

§ 3. Meetme rakendusasutus ja -üksus

(1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Siseministeerium.

(2) Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS).

§ 4. Meetme eesmärk

Meetme eesmärkideks on:
1) kvaliteetsete ja konkurentsivõimeliste avalike teenuste kättesaadavuse tagamine maakondlikes ja kohalikes keskustes;
2) kohalike avalike teenustega seotud infrastruktuuri kasutuse efektiivsuse parandamine maapiirkondades.

2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED

§ 5. Toetatavad tegevused

(1) Meetme raames toetatakse järgmisi kohalike avalike teenuste osutamiseks vajalikke infrastruktuuriinvesteeringuid:
1) investeeringud üldhariduskoolide (sh spordirajatised ja õpilaskodud) arendamiseks;
2) investeeringud koolieelsete lasteasutuste arendamiseks (lastesõimed, lasteaiad, erilasteaiad);
3) investeeringud vaba aja keskustesse ja spordiobjektidesse (sh rahvamajad, huvikeskused, raamatukogud, võimlad, spordiväljakud, lähiliikumispaigad);
4) investeeringud esmatasandi tervishoiuteenuste ja sotsiaalteenuste osutamiseks vajalikku infrastruktuuri arendamiseks (sh rehabilitatsiooni-, aktiviseerimis- ja kaugtöökeskused, päevakeskused, hooldekodud, sotsiaalelamud, lastekodud);
5) investeeringud ühistranspordi kättesaadavuse parandamiseks (sh reisiterminalid, bussijaamad, ootekojad, peatuskohad).

(2) Meetme raames toetatakse investeeringuid olemasoleva avaliku infrastruktuuri kasutuse mitmekesistamiseks ja ümberkohandamiseks avalike teenuste mitmekesistamise eesmärgil (kogukonnakeskused, polüfunktsionaalsed ehitised).

(3) Meetme raames on abikõlblikeks tegevusteks:
1) lõigetes 1 ja 2 sätestatud objektide ehitustööd;
2) lõigetes 1 ja 2 sätestatud objektide ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemine, ehituslik projekteerimine, ehitusprojektide ekspertiiside tegemine, omanikujärelevalve, ehitusprojekti juhtimine, autorijärelevalve, ehitusprojektide ja ehitise ekspertiiside tegemine ning objekti funktsioonide täitmiseks vajaliku mööbli ja sisseseade ost.

(4) Meetme raames ei toetata järgmisi tegevusi:
1) hooldusremont (perioodiline hooldustöö ehitise normaalse toimimise tagamiseks ning ehitise kasutusea pikendamiseks);
2) transpordivahendite soetamine;
3) investeeringud objektidesse, mille omanikuks või valdajaks on kasutuslepingu või kontsessioonilepingu alusel äriühingud, tulundusasutused või füüsilised isikud.

(5) Projekti tegevused peavad otseselt tulenema kehtivast kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavast ja olema kooskõlas regionaalsete ja valdkondlike arengukavade ning planeeringutega.

§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Meetme raames on abikõlblikud need toetuse saaja või kaasfinantseerija kulud, mis on otseselt vajalikud § 1 lõikes 2 nimetatud abikõlblikus sihtpiirkonnas § 5 lõikes 3 toodud abikõlblike tegevuste elluviimiseks § 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud infrastruktuuriobjektidel (sh Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord» § 2 lõikest 1 tulenevad kohustused).

(2) Investeeringud väljaspool abikõlblikku sihtpiirkonda asuvatesse objektidesse on abikõlblikud juhul, kui vähemalt 50% projekti abikõlblikust omafinantseeringust on tagatud abikõlbliku sihtpiirkonna asukohajärgsete kohaliku omavalitsuse üksuste poolt.

(3) Finantseeritavate kulude osas on järgmised piirangud:
1) kinnisasja ost võib moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust;
2) ehitusliku projekteerimise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde või ehitusprojektide ekspertiiside kulud võivad moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust.

(4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) projekti üld- ja personalikulud;
2) trahvid, viivised ja muud rahalised karistused ning kohtukulud;
3) kindlustusettevõtete teenustega kaasnevad kulud;
4) esinduskulud ja kingitused (sh suveniirid ja meened);
5) intressid ja valuutavahetustasud;
6) laenu-, liisingu- ja pangagarantii;
7) kulu, mis on eelnevalt riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi toetustest hüvitatud;
8) muud abikõlblike tegevustega mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

(5) Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik tõendada, et abikõlbliku kulu teinud isikul ei ole vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele õigus projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning temale ei hüvitata käibemaksu muul moel. Kui selles osas ei ole võimalik kindlust saavutada, tuleb käibemaksu käsitleda mitteabikõlbliku kuluna.

(6) Abikõlblike kulude hulka ei arvestata tehinguid «Tulumaksuseaduse» § 8 mõistes seotud isikute vahel, välja arvatud juhul, kui see on vältimatu projekti elluviimise seisukohast.

(7) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse registreerimise hetkest või taotluse rahuldamise otsusega määratud hilisemast tähtajast. Projekti abikõlblikkuse perioodi maksimaalne kestus on 36 kuud. Projekti abikõlblikkuse lõppkuupäev ei tohi olla hilisem kui 31. august 2015. a.

(8) Toetatavate kulude, välja arvatud ehitusliku projekteerimise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise, ehitusprojektide ekspertiiside tegemise kulud või kinnisvara ost, hulka saab arvata ainult need abikõlblikud kulud, mis on tehtud pärast taotluse registreerimist EAS-s või taotluse rahuldamise otsusega määratletud hilisemast tähtajast kuni projekti abikõlblikkuse lõppkuupäevani.

(9) Ehitusliku projekteerimise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise, ehitusprojektide ekspertiiside tegemise või kinnisasja ostuga seotud kulude osas võib taotluse rahuldamise otsuses sätestada taotluse registreerimise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsusega määratud hilisemast tähtajast kuni 36 kuud varasema abikõlblikkuse alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuar 2007. a. Juhul kui EAS teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, siis taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta.

(10) Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 5 000 000 krooni.

§ 7. Toetuse ning omafinantseeringu määr

(1) Toetuse määr on kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest.

(2) Omafinantseering peab kokku moodustama vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest.

(3) Omafinantseeringuks loetakse toetuse saaja või kaasfinantseerija abikõlblikku rahalist panust projekti.

(4) Kaasfinantseerija abikõlblik rahaline panus peab olema eraldatud sihtotstarbeliselt projekti elluviimiseks.

(5) Abikõlblikuks kaasfinantseerija panuseks ei loeta füüsiliste isikute või äriühingute panust.

3. peatükk
TAOTLEJALE ESITATAVAD NÕUDED

§ 8. Taotlejale esitatavad nõuded

(1) Meetme raames saavad taotlejaks olla:
1) kohaliku omavalitsuse üksused;
2) sihtasutused ja mittetulundusühingud (sh usulised ühendused «Kirikute ja koguduste seaduse» § 2 lõike 1 tähenduses), juhul kui projektiga kavandatud tegevused kuuluvad nende organisatsioonide põhikirjaliste tegevuste hulka.

(2) Taotlejatele kehtivad järgmised üldnõuded:
1) taotlejal puuduvad ajatamata maksuvõlad taotluse registreerimise hetkel;
2) taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas;
3) projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe;
4) taotleja peab kinnitama nõutavate vahendite olemasolu projekti omafinantseerimiseks vastavalt §-s 7 ja § 6 lõikes 2 sätestatud piirmääradele ja tingimustele;
5) taotlejal on projekti elluviimiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi;
6) kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, peab tal olema kehtiv «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 37 lõikele 3 vastav arengukava. Kohaliku omavalitsuse üksuste ühisprojekti puhul peab kõigil kohaliku omavalitsuse üksustel olema kehtiv arengukava;
7) taotleja peab olema projekti raames rajatava või rekonstrueeritava infrastruktuuriobjekti omanik või valdaja või üks omanikest või valdajatest. Mitut juriidilist isikut hõlmava ühisprojekti puhul peab taotleja olema vähemalt ühe projekti raames rajatava või rekonstrueeritava infrastruktuuriobjekti omanik. Riigi omandis oleva maa ja ehitiste puhul peab taotleja ja riigi vahel olema sõlmitud kokkulepe, kus muuhulgas sätestatakse kohustus säilitada projekti raames rajatavat või rekonstrueeritavat infrastruktuuriobjekti projektis toodud otstarbel vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti lõppemisest;
8) taotleja ei pea olema projekti raames rajatava või rekonstrueeritava infrastruktuuriobjekti omanik või valdaja, või üks omanikest või valdajatest, kui mitut kohaliku omavalitsuse üksust hõlmava ühisprojekti puhul on taotlejaks sihtasutus või mittetulundusühing, kelle põhikirjaliseks tegevuseks on kohaliku omavalitsuse üksuste ühisprojektide elluviimine ja mille asutajaks või liikmeks on maavalitsus, maakonna kohalike omavalitsuste üksuste liit või kohaliku omavalitsuse üksus või kui projektis osalevad kaasfinantseerijana kohaliku omavalitsuse üksused.

(3) Kaasfinantseerijale laienevad lõike 2 punktides 1–4 toodud sätted.

4. peatükk
KOHALIKU OMAVALITSUSE INVESTEERINGUTOETUSTE KAVA

§ 9. Kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava

(1) Kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava (edaspidi KOIT kava) on meetmest toetuse taotlemise aluseks.

(2) KOIT kava kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt.

(3) KOIT kava koostatakse eraldi kaheks perioodiks – aastateks 2007–2010 ning aastateks 2010–2013. Meetme vahendite jaotus kahe perioodi KOIT kavade osas kehtestatakse regionaalministri käskkirjaga.

(4) KOIT kava koosneb §-s 8 nimetatud abikõlblike taotlejate §-st 5 tulenevate abikõlblike projektide loetelust.

(5) KOIT kava koostatakse eelistusnimekirjana, kus on maakondade kaupa koos maksimaalse toetussumma ning minimaalse omafinantseeringumääraga nimetatud projektid, mille osas võib kavas nimetatud abikõlblik taotleja taotleda kavaga hõlmatud perioodil toetust. KOIT kavas eristatakse kolme esimese aasta taotlemisele kuuluvaid projekte ning eraldi projekte, mis kuuluvad taotlemisele neljandal aastal.

(6) KOIT kava koostamist korraldab Siseministeerium. KOIT kava ja vastavate maakondlike eelistusnimekirjade koostamisse kaasab Siseministeerium maavalitsused ja EAS-i.

§ 10. KOIT kava koostamine

(1) KOIT kava koostamise algatamine:
1) KOIT kava koostamise algatamisest teavitatakse maakonnalehtede ja Siseministeeriumi veebilehe kaudu.
2) Projektide osas, millele toetust taotletakse, esitatakse eeltaotlused lisas 1 toodud eeltaotluse vormil objekti asukohajärgsele maavalitsusele. Eeltaotluse vormi koos eelarve ja ajakavaga esitab taotleja ka elektrooniliselt. Eeltaotluste esitamise tähtpäev määratakse punktis 1 nimetatud teates.

(2) Eeltaotlus peab sisaldama järgmist informatsiooni ulatuses, mis võimaldab hinnata projekti abikõlblikkust ja otstarbekust vastavalt lõigetele 3 ja 4:
1) projekti ajakava sh eeldatav tähtaeg taotluse esitamiseks EAS-ile kvartaalse täpsusega;
2) infomatsioon eeltaotluse esitaja kohta §-s 8 toodud nõuete osas;
3) projekti olulisus tulenevalt kohaliku omavalitsuse arengukavast;
4) projekti eesmärgid ja nende seos meetme eesmärkidega;
5) projekti põhjendus (sh infrastruktuuriobjekti seisundi ja kasutusotstarbe muutus võrreldes olemasoleva olukorraga) ning projekti potentsiaalsed kasusaajad;
6) infrastruktuuriobjekti kirjeldus koos kavandatavate tegevuste loeteluga ning eeldatav tulemus koos vähemalt eskiisi tasemel ehitusliku projektdokumentatsiooniga;
7) projekti eelarve (hinnangulised abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud), mis on koostatud põhjendatud hinnakalkulatsiooni alusel;
8) projekti kavandatavad rahastamise allikad;
9) arvestused objekti haldamisega kaasnevate keskmiste iga-aastaste kulude ja võimalike tulude kohta ning kulude katteallikad;
10) projekti valmisolek elluviimiseks (sh valmisoleku saavutamiseks vajalikud tegevused koos orienteeruva ajakavaga);
11) taotleja poolt võetud finantskohustuste ja väljastatud finantsgarantiide loetelu ning kavandatud investeeringud kavaga hõlmatud perioodi kohta;
12) paragrahvi 8 lõike 1 punktis 2 nimetatud taotlejate puhul loodava või rekonstrueeritava infrastruktuuriobjekti asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse kaaskiri ning taotlemisele eelneva majandusaasta aruanne.

(3) KOIT kavasse võib lülitada projekte, mis vastavad §-des 5–8 toodud nõuetele.

(4) KOIT kava eeltaotluste hindamisel võetakse arvesse järgmisi valikukriteeriume:
1) projekti olulisus tulenevalt kohaliku omavalitsuse arengukavast;
2) projekti olulisus tulenevalt maakondlikest arengudokumentidest;
3) projekti kooskõla valdkondlike strateegiate ja arengukavadega;
4) kavandatavate tegevuste tulemuste jätkusuutlikkus;
5) kavandatavate tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele;
6) kavandatavate tegevuste mõju regionaalne ulatus;
7) projekti täiendavus olemasoleva infrastruktuuri kontekstis ja kavandatud tegevuste olulisus maakonna tasakaalustatud arengu põhimõtte seisukohast;
8) taotlejale varasemalt antud ja teistest allikatest saadav toetus;
9) projekti vastavus kohalike omavalitsuse üksuste ühishuvidele;
10) projekti valmisolek elluviimiseks (sh võime tagada nõutud omafinantseeringut ning vajalike analüüside olemasolu projekti teostatavuse ja tasuvuse kohta);
11) projektis kavandatud tegevused järgivad probleemi võimalikult kompleksset lahendust;
12) paragrahvi 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud infrastruktuuriinvesteeringute vaheline tasakaal.

(5) KOIT kava eeltaotluste hindamise juhend koos hindamislehe vormiga kinnitatakse regionaalministri käskkirjaga.

(6) Maakondliku indikatiivse toetussumma piirmäär arvestatakse järgmistel alustel:
1) maakondliku indikatiivse toetussumma piirmäära arvestamisel võetakse aluseks meetme jaoks ettenähtud struktuuritoetuse kogumaht;
2) KOIT kavaga eraldatavad vahendid jaotatakse maakondade vahel, arvestades abikõlbliku sihtpiirkonna elanike arvu vastavas maakonnas. Maakonna kogusumma arvestamisel Saue valla, Saku valla, Jõelähtme valla, Harku valla, Kiili valla, Rae valla ja Jõhvi valla puhul võetakse aluseks 50% nende elanike koguarvust.

§ 11. KOIT kava eeltaotluste menetlemine

(1) Tähtpäevaks laekunud eeltaotlused registreeritakse maavalitsuses üldises korras. Laekunud eeltaotluste vormid koos eelarve ja ajakavaga edastatakse maavalitsuse poolt elektrooniliselt Siseministeeriumile.

(2) Maavalitsuses avatakse eeltaotluse kohta toimik, kuhu lisatakse eeltaotlusvorm koos lisadega, eeltaotluse ja taotleja vastavuse kontrolli ja eeltaotluse hindamise tulemused, koopiad kirjavahetusest taotlejaga ja muud eeltaotluse menetlemisega seotud dokumendid.

(3) Maavanem määrab vastutava isiku, kes laekunud eeltaotluste osas viib läbi taotleja ja eeltaotluse nõuetele vastavuse kontrolli.

(4) Vastutaval isikul on õigus:
1) teostada eeltaotluses nimetatud objektil paikvaatlust ning saada juurdepääs objektiga seotud ruumidesse ja territooriumile;
2) küsida eeltaotluse kohta täiendavaid andmeid ja dokumente.

(5) Kui eeltaotlus ei vasta meetme tingimustes kehtestatud nõuetele või on vaja täiendavat teavet projekti kohta, teeb maavalitsus ettepaneku eeltaotluse vastavusse viimiseks meetme tingimustes kehtestatud nõuetele või täiendava dokumentatsiooni või informatsiooni esitamiseks või eeltaotluses toodud tegevuste muudatusteks üldjuhul 7 tööpäeva jooksul.

(6) Vastutav isik täidab iga eeltaotluse kohta regionaalministri poolt kehtestatud kontroll-lehe koos märkustega eeltaotluse vastavuse või mittevastavuse kohta ja esitab need 20 tööpäeva jooksul alates eeltaotluste esitamise tähtpäevast Siseministeeriumile kinnitamiseks. Siseministeerium kinnitab esitatud kontroll-lehed 5 tööpäeva jooksul.

(7) Maakondliku hindamiskomisjoni liikmed kinnitab regionaalminister käskkirjaga 25 tööpäeva jooksul alates eeltaotluste esitamise tähtajast, arvestades maavanema ettepanekut. Komisjoni peab kuuluma vähemalt 1 maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liidu esindaja ja vähemalt 1 kodanikeühenduste esindaja.

(8) Maakondlik hindamiskomisjon hindab vastavaks tunnistatud eeltaotlusi vastavalt regionaalministri kehtestatud hindamismetoodikale.

(9) Põhjendatud juhtudel võib maakondlik hindamiskomisjon teha ettepanekuid maakondlikku eelistusnimekirja kantud projekti muutmiseks. Nimetatud ettepanekud tuuakse märkustena välja maakondlikus eelistusnimekirjas.

(10) Maavanem esitab Siseministeeriumile maakondliku eelistusnimekirja koos maakondliku hindamiskomisjoni protokollide ning hindamislehtedega hiljemalt 40 tööpäeva jooksul eeltaotluste esitamise tähtpäevast arvates. KOIT kava maakondlik eelistusnimekiri koosneb hindamistulemuste alusel reastatud projektidest, koos omafinantseeringu määra, taotletava toetuse summa ning eeldatava elluviimise perioodiga.

(11) Vastavalt maakondliku hindamiskomisjoni hindamistulemustele esitab maavanem maakondliku eelistusnimekirja maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liidule kooskõlastamiseks.

(12) Maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liit kooskõlastab maakondliku eelistusnimekirja Siseministeeriumile ja maavanemale, lisades vajadusel omapoolsed ettepanekud või eriarvamusele jäädes põhjendused.

(13) Siseministeerium küsib asjaomaste ministeeriumide arvamust maakondlikes eelistusnimekirjades nende valdkonda puudutavate eeltaotluste asjakohasuse kohta tulenevalt valdkondlikest arengukavadest ja strateegiatest ning samuti investeeringu tehnilise ja majandusliku otstarbekuse osas.

(14) Vastavalt laekunud maakondlikele eelistusnimekirjadele ning asjaomaste ministeeriumite arvamusele koostab Siseministeerium põhjendatud ulatuses valiku eeltaotlustest, mille esitab EAS-ile ekspertiisiks.

(15) EAS kontrollib eeltaotluses sisalduva informatsiooni paikapidavust ning annab eeltaotlusele hinnangu § 10 lõike 4 punktides 10 ja 11 toodud kriteeriumitele vastavuse osas. EAS-l on õigus küsida taotlejatelt, maavalitsuselt ja hinnapakkujatelt lisainformatsiooni ning teostada kohapealset eeltaotlustes märgitud objektide paikvaatlust.

(16) Regionaalminister moodustab ekspertkomisjoni, kuhu kaasatakse Siseministeeriumi, asjaomaste ministeeriumite, üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude, asjaomaste mittetulundusühingute katusorganisatsioonide esindajaid ning regionaalvaldkonna eksperdid. Ekspertkomisjoni ülesandeks on võttes aluseks maakondlikud eelistusnimekirjad, anda omapoolne hinnang KOIT kava eelnõusse lülitatavate projektide osas arvestades maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liitude ettepanekuid, asjaomaste ministeeriumite arvamust ja EAS-i eksperthinnanguid.

(17) Siseministeeriumil on õigus ekspertkomisjoni hinnangute alusel teha maakondlikesse eelistusnimekirjadesse kuuluva projekti osas taotlejale muudatusettepanekuid kui:
1) eeltaotlusega kavandatav projekt või selle osa ei ole abikõlblik lähtuvalt §-dest 5–8;
2) asjaomane ministeerium on esitanud eeltaotlusega kavandatava projekti osas põhjendatult negatiivse arvamuse lähtudes lõikes 13 sätestatud põhimõttest;
3) eeltaotluses toodud informatsioon ei ole vastavuses tegeliku olukorraga;
4) eeltaotluses kavandatud projektiga ei ole võimalik tagada meetme eesmärkide maksimaalset saavutamist ja kavandatavate tegevuste komplekssust.

(18) Siseministeeriumil on õigus ekspertkomisjoni hinnangute alusel teha muudatusi KOIT kava eelnõu osas võrreldes selle aluseks olevate maakondlike eelistusnimekirjadega järgnevatel juhtudel:
1) eeltaotlusega kavandatav projekt või selle osa ei ole abikõlblik lähtuvalt §-dest 5–8;
2) asjaomane ministeerium on esitanud eeltaotlusega kavandatava projekti osas põhjendatult negatiivse arvamuse lähtudes meetme määruses sätestatud tingimustest;
3) KOIT kava maakondliku eelistusnimekirja koostamise protseduur on vaidlustatud;
4) maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liit on esitanud põhjendatud muudatusettepanekud või eriarvamuse maakondliku eelistusnimekirja projektide või nende kavasse nimetamise tingimuste osas;
5) eeltaotluste hindamiseks moodustatud komisjon ei ole eelistusnimekirja koostamisel järginud hindamisjuhendit;
6) eeltaotluses toodud informatsioon ei ole vastavuses tegeliku olukorraga;
7) eeltaotluses kavandatud projektiga ei ole võimalik tagada meetme eesmärkide maksimaalset saavutamist ja kavandatavate tegevuste komplekssust.

(19) Siseministeeriumil on õigus ekspertkomisjoni hinnangute alusel teha muudatusi KOIT kava eelnõu osas arvestades maakondlikke indikatiivseid rahastamismäärasid, meetme raames toetusteks jaotatavate vahendite ajalist jaotust ning võimalikke projektide alternatiivseid rahastamisallikaid.

(20) Juhul kui mõnes maakonnas on konkreetsete 2004–2006 KOIT kavasse kuulunud projektide osas objektiivsetel põhjustel toetusest loobutud ja sellest on õigeaegselt teavitatud, võib prioriteetse suuna seirekomisjoni heakskiidul arvestada vastavate vahendite osalises või täielikus ulatuses antud maakonna indikatiivsele piirmäärale lisavahendeid. Selliselt vabanenud vahendid peavad olema mõne teise maakonna projektide elluviimiseks tulemuslikult ära kasutatud.

(21) KOIT kava eelnõu kiidab heaks prioriteetse suuna seirekomisjon.

(22) Siseministeerium esitab prioriteetse suuna seirekomisjoni poolt heaks kiidetud KOIT kava eelnõu kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele.

§ 12. KOIT kava muutmine

(1) Siseministeerium võib põhjendatud juhtudel algatada KOIT kava muutmise, kui on selgunud § 13 lõikes 2 toodud asjaolud või selgub, et eeltaotluses toodud projekti elluviimine ei ole KOIT kavas fikseeritud tingimustel võimalik.

(2) Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku KOIT kava muutmiseks, mille on eelnevalt heaks kiitnud prioriteetse suuna seirekomisjon.

5. peatükk
TAOTLUSTE ESITAMINE JA MENETLEMINE, TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDED

§ 13. Taotluse esitamine ja taotlusele esitatavad nõuded

(1) Taotlusi 2007–2010 KOIT kava 2007–2009 projektide osas saab esitada vastavalt § 10 lõike 2 punktis 1 nimetatud ajakavale.

(2) Kui 2007–2010 KOIT kava 2007–2009 projektide osas ilmneb asjaolusid, mille tõttu lõikes 1 nimetatud tähtajast kolme kuu jooksul taotlust ei esitata, peab taotleja esitama asjaolude ilmnemisel kohesel või lõikes 1 nimetatud tähtpäevaks EAS-ile uue realistliku ajakava taotluse esitamise kohta. Juhul kui taotleja nimetatud tähtpäevaks uut ajakava ei esita, võib Siseministeerium algatada KOIT kava muutmise.

(3) Kui taotleja soovib esitada taotluse lõikes 1 nimetatud tähtajast varem, peab taotleja lõikes 1 nimetatud tähtajast vähemalt kolm kuud varem esitama EAS-ile uue ajakava taotluse esitamise kohta.

(4) KOIT kavas 2010. aastaks kavandatud projekti osas saab taotleja esitada taotluse alates 1. jaanuarist 2010 või regionaalministri käskkirjaga kehtestatud varasemast kuupäevast.

(5) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse EAS-ile lisas 2 toodud taotlusvormil.

(6) Taotluses sisalduv projekt peab vastama määruses sätestatud meetme eesmärkidele ning tingimustele. Projektis sisalduvad tegevused peavad olema abikõlblikud vastavalt §-des 5–8 sätestatud nõuetele.

(7) Taotluste vastuvõtmist alustab EAS KOIT kava jõustumisel. Sellekohase teate avaldab EAS oma kodulehel.

(8) Taotlusvormile tuleb lisada:
1) projekti kirjeldus;
2) projekti eelarve;
3) projekti ajakava;
4) projekti omafinantseeringut tõendavad dokumendid;
5) taustainfo taotlejast ja kaasfinantseerija(te)st (ei ole nõutud kohaliku omavalitsuse üksuse puhul);
6) projektijuhi elulookirjeldus (CV);
7) eelarve aluseks olnud põhjendatud hinnakalkulatsioon või võrreldavad hinnapakkumised;
8) kinnitus, et taotleja tagab projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja avaliku kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel viie aasta jooksul alates projekti lõppemisest ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi ega tehinguid, mille tulemusena vara rendile andmisel teenib taotleja puhastulu;
9) projekti aruannete esitamise graafik koos väljamaksete prognoosiga, arvestades § 18 lõikes 4 toodud nõuet.

(9) Sõltuvalt projekti iseloomust tuleb taotlusele lisada:
1) projektis osalevate isikute vahelised koostöökokkulepped;
2) projekti elluviimiseks vajalikud load (sh ehitusluba) ja kooskõlastused;
3) ehituslik projektdokumentatsioon: hoonete puhul vastavalt kehtivale «Ehitusseadusele» ja põhiprojekti staadiumile vastavalt standardile EVS 811:2006 ning riiklike kultuurimälestiste puhul vastavalt kultuuriministri 30. juuni 2003. a määruse nr 9 «Mälestise ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise, remondi ja ehitamise projektide koostamise ja neis eelnevate uuringute tegemise tingimused ja kord ning muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord» nõuetele; rajatiste puhul ehitusprojekt vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a määrusele nr 70 «Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile» nõuetele;
4) dokumendid, mis kinnitavad projekti tulemusena väärindatava objekti omandi- või kasutusõigust projekti kestel ning viie aasta jooksul pärast selle lõppemist;
5) analüüs projekti tasuvuse ja teostatavuse ning objekti haldamisega kaasnevate iga-aastaste kulude ja tulude kohta;
6) ehitise ja kasutatud varustuse ostu puhul müüja tõend selle kohta, et nii ehitise kui ka kasutatud varustuse osas ei ole vastavalt eelneva 10 ja 7 aasta jooksul antud siseriiklikku ega Euroopa Ühenduse toetust, ning atesteeritud kinnisvara hindaja poolt koostatud hindamisakt;
7) keskkonnamõjude hinnang vastavalt «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele»;
8) hankedokumentatsioon, juhul kui hange on läbi viidud.

(10) EAS võib vajadusel lõigetes 8 ja 9 toodud dokumentatsiooni osas nõuda lisainformatsiooni.

(11) Taotlus esitatakse paberkandjal kirjalikult või digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt. Paberkandjal esitamise korral esitatakse lisaks elektrooniliselt taotlusvorm, projekt, eelarve ja ajakava.

(12) Rahandusministeeriumil, Siseministeeriumil EAS-l või objekti asukohajärgsel maavalitsusel on õigus esitada päringuid KOIT kavas kavandatud projekti taotlejale taotluse ettevalmistamise käigu kohta. Kui taotleja saab teada asjaoludest, mis takistavad või seavad kahtluse alla taotluse esitamise, on ta kohustatud sellest koheselt informeerima EAS-i.

§ 14. Taotluse registreerimine, taotluse ja taotleja vastavaks tunnistamine

(1) Taotlusi menetleb ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb EAS.

(2) Kõik taotlused registreeritakse.

(3) Taotluste menetlemine toimub jooksvalt nende laekumise järjekorras.

(4) Taotluse menetlemise aeg registreerimise hetkest on üldjuhul kuni 25 tööpäeva. Hiljemalt 25 tööpäeva möödumisel tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus või taotluse menetlemise hetkeseis. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on EAS-l õigus taotluse menetlemise tähtaega pikendada kuni 25 tööpäeva võrra.

(5) Taotleja ja registreeritud taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist teostatakse järgnevalt:
1) taotluse ja taotleja vastavust kontrollib EAS. EAS-l on õigus nõuda puuduva informatsiooni esitamist või lisamaterjale;
2) taotlejal on kohustus vastata kõigile taotluse kohta esitatud küsimustele ja ta on kohustatud võimaldama taotluse nõuetele vastavuse kontrolli teostamist;
3) kui taotluse vastavuse kontrollimisel avastatakse selles esinevaid ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 10 tööpäeva, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb;
4) kui projekti raames kavandatavad tegevused erinevad oma sisult oluliselt KOIT kavale esitatud eeltaotluses nimetatud eesmärkidest või väljundi realiseerimine ei ole taotluses esitatud tegevuste kaudu tagatud, küsib EAS Siseministeeriumi hinnangut muudatuste otstarbekuse või tegevuste vastavuse kohta KOIT kava koostamise aluseks olnud kriteeriumidega. Siseministeeriumi negatiivse hinnangu korral taotlust ei rahuldata.

(6) Taotleja ja taotlus tunnistatakse vastavaks, kui kõik §-des 5–8 ja 13 esitatud nõuded on täidetud ning taotletav toetussumma ei ületa KOIT kavas määratletud projekti maksimaalset toetussummat.

(7) EAS-l on õigus kasutada vastavaks tunnistamise protsessis sõltumatuid eksperte.

(8) Taotlejat või taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusevastaselt otsuse tegemist;
2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
3) määruses sätestatud taotlejale või taotlusele esitatud nõuded ei ole täidetud;
4) taotleja ei ole lõike 5 punkti 3 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi.

(9) Taotleja ja taotluse tunnistab vastavaks või mittevastavaks EAS. Taotleja või taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb EAS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 15. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus ja otsusest teavitamine

(1) Kõikide vastavaks tunnistatud taotluste osas teeb EAS taotluse rahuldamise otsuse.

(2) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta vormistab EAS eraldi otsuse. Otsuse vormi kooskõlastab EAS regionaalministriga. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses tuuakse välja rahuldamata jätmise põhjused. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
1) toetuse saaja;
2) toetuse suurus Eesti kroonides;
3) projekti omafinantseeringu summa Eesti kroonides;
4) projekti abikõlblikkuse periood;
5) toetuse saaja kohustused;
6) toetuse väljamaksmise tingimused;
7) aruandluse esitamine;
8) toetuse tagasinõudmise alused.

(3) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks 10 tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest.

§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsuse muutmist peab EAS-ilt taotlema järgmistel juhtudel:
1) kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt rohkem kui 10%;
2) kui kavandatakse taotluses sisalduva projekti elluviimise tähtaja pikendamist, peatamist, tegevuste või eesmärkide muutmist.

(2) Toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise rahuldamisest võib EAS keelduda, kui:
1) muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;
2) muudatused ei ole kooskõlas määruses esitatud nõudega;
3) otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada 2015. aasta 31. augustiks;
4) otsuse muutmist ei võimalda meetme rahastamise eelarve;
5) muudatused ei ole põhjendatud.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EAS üldjuhul kuni 65 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse registreerimise hetkest. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on EAS-il õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) ilmneb asjaolu, mille varasema teadmise korral ei oleks EAS taotluse rahuldamise otsust teinud;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
4) projekti ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 31. augustiks;
5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel;
6) toetuse saaja esitab avalduse tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.

§ 17. Vaide esitamine ja läbivaatamine

Otsuse peale võib esitada vaide «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud alusel ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

6. peatükk
TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED, TOETUSE SAAJA JA EAS-I ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

§ 18. Toetuse väljamaksete teostamise tingimused

(1) Toetus makstakse välja toetuse saajale.

(2) Toetuse väljamaksmisel lähtutakse toetuse ja projekti abikõlbliku kogumaksumuse suhtest, kusjuures väljamakstava toetuse summa ei või ületada rahuldamise otsuses toodud toetuse summat.

(3) Toetuse saaja esitab EAS-ile toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse (edaspidi väljamakse taotlus) koos kuludokumentide koopiate ja kuludokumendi tasumist tõendavate dokumentidega.

(4) Väljamakseid teostatakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatud korras pärast toetuse kasutamise vahe- või lõpparuande heakskiitmist EAS-i poolt vastavalt aruandele lisatud maksetaotluses kajastatud ja tõendatud tegelikele abikõlblikele kuludele.

(5) Väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel on võimalik teha ainult põhjendatud juhtudel ning rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» § 6 lõigetes 2, 3 ja 5–9 sätestatud korras.

(6) Toetuse saaja võib esitada väljamakse taotluse iga kolme kuu järel või harvem.

(7) EAS menetleb väljamakse taotlust hiljemalt 16 tööpäeva jooksul pärast toetuse saaja esitatud vahe- või lõpparuande heakskiitmist EAS-i poolt ja toetuse saajalt väljamakse taotluse saamist. Toetuse väljamakse toetuse saajale toimub korrektsete andmete korral 5. tööpäeval pärast EAS-i poolse väljamakse taotluse kontrolli lõppu, vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määrusele nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise üldised tingimused ja kord».

(8) EAS võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse kui:
1) esitatud väljamakse taotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;
2) toetust taotletakse mitteabikõlblike kulude katteks;
3) projekt on seotud tagasimaksega kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimaksmiseni.

§ 19. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja on kohustatud:
1) tagama taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud omafinantseeringu;
2) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
3) tagastama EAS-ile toetuse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõikes 1 toodud juhtudel või kui EAS nõuab seda vastavalt nimetatud seaduse § 26 lõikes 2 toodud juhtudel;
4) esitama EAS-i poolt ettenähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni ja aruanded;
5) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning omafinantseeringu kasutamise kohta. Toetuse saaja raamatupidamises peavad toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid olema muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
6) võimaldama teostada järelevalvetoiminguid või auditit toetuse ning omafinantseeringut kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas, sh võimaldama kontrollijal juurdepääsu toetusega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
7) taotlema EAS-ilt nõusolekut projekti eelarve muudatusteks, kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt rohkem kui 10%;
8) taotlema EAS-ilt nõusolekut projekti kestuse muutmiseks;
9) taotlema EAS-ilt nõusolekut tegevuste või eesmärkide muudatusteks;
10) andma kontrollija käsutusse soovitud toetusega seotud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul arvates vastava teate saamisest;
11) osutama järelevalvetoimingute ja auditi kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
12) täitma kõik järelevalvetoimingute ja auditi tulemusena tehtud ettekirjutused;
13) «Riigihangete seaduse» subjektina järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid;
14) näitama EAS-i poolt etteantud viisil toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega;
15) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvad dokumendid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 5 31. detsembrini 2025;
16) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sh nime, aadressi ja põhimäärusest, põhikirjast tulenevate või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jne ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu, projekti kestel ja viie aasta jooksul alates projekti lõppemisest;
17) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
18) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i projekti teostamise baasiks oleva majandusüksuse või terviklikuks üksuseks oleva majandusüksuse osa ja nendesse kuuluvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest, projekti kestel ja viie aasta jooksul alates projekti lõppemisest;
19) tagama projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja avaliku kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel projekti kestel ja viie aasta jooksul alates projekti lõppemisest, ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi;
20) kooskõlastama EAS-iga toetuse eest loodud ja soetatud vara osas õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest projekti kestel ja viie aasta jooksul alates projekti lõppemisest;
21) maksma EASi poolt tagasinõutav toetus tagasinõudmise otsuses sätestatud summas ja tähtpäevaks tagasi;
22) täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi;
23) tagama § 13 lõike 9 punktis 1 nimetatud koostöökokkuleppe ning muude asjakohaste korraldustega punktides 1, 2, 5, 6, 10–22 pandud kohustuste täitmise projektis osalevate teiste isikute poolt.

§ 20. Toetuse saaja õigused

Toetuse saajal on õigus:
1) muuta taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust EAS-ile esitamata, juhul kui väheneb projekti eelarve ning projektis ettenähtud eesmärgid ja tegevuste maht ei muutu või kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt mitte rohkem kui 10% ning projekti eesmärgid ja tegevused ei muutu. Sel juhul tuleb EAS-i eelnevalt muudatustest teavitada;
2) saada EAS-ilt nõuandeid ja informatsiooni, mis on seotud §-s 19 nimetatud kohustuste täitmisega.

§ 21. EAS-i kohustused

EAS on kohustatud:
1) tegema taotlus- ja aruandevormid ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
2) läbi vaatama § 19 punktides 7–9 nimetatud taotlused üldjuhul hiljemalt 25 tööpäeva jooksul. Paragrahvi 19 punktis 9 nimetatud muudatuse puhul tuleb küsida Siseministeeriumi seisukohta muudatuse otstarbekuse kohta. Muudatustaotlus rahuldatakse olemaoleva taotluse rahuldamisotsuse muutmisega;
3) heaks kiitma või tagasi lükkama § 19 punktis 4 nimetatud aruanded hiljemalt 25 tööpäeva jooksul nende laekumisest. EAS on kohustatud viivitamatult teavitama toetuse saajat § 19 punktis 4 nimetatud aruannete ja § 18 lõikes 3 nimetatud maksetaotluse heakskiitmise või tagasi lükkamise otsusest;
4) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist tegema oma veebilehel kättesaadavaks järgmise informatsiooni: toetuse saaja nimi, projekti nimetus, toetuse ja projekti kogumaht, projekti eesmärgid ja tegevused ning projekti ajaline kestvus;
5) vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõikele 6 mitte avaldama taotlejate kohta menetluse käigus saadud informatsiooni (välja arvatud punktis 4 nimetatud informatsioon) ega dokumente;
6) säilitama taotluse ja projektide teostamisega seotud dokumentatsiooni vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini.

§ 22. EAS-i õigused

EAS-il on õigus:
1) teostada järelevalvetoiminguid või auditit toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas;
2) nõuda taotluses sisaldunud projekti tegevuste ja kulutuste kohta täiendavate asjakohaste andmete ja dokumentide esitamist;
3) keelduda toetuse väljamaksmisest täielikult või osaliselt § 18 lõikes 8 sätestatud juhtudel;
4) tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides sätestatuga;
5) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides sätestatuga.