2. Muudan punktis 1 nimetatud sihtasutuse põhikirja ja kinnitan selle uues sõnastuses (lisatud).

3. Tunnistan kehtetuks Vabariigi Presidendi 18. septembri 2007 otsuse nr 173 «Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse ümbernimetamine ja põhikirja kinnitamine uues sõnastuses».

Alus: sihtasutuste seaduse § 41 lg 3.

SIHTASUTUSE EESTI KOOSTÖÖ KOGU PÕHIKIRI

1. NIMI JA ASUKOHT

1.2. Nimi

Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu (edaspidi Sihtasutus). Sihtasutuse nime tõlge inglise keeles on Estonian Cooperation Assembly. Sihtasutuse nime tõlge vene keeles on Ассамблея Сотрудничества Эстонии.

1.2. Asukoht

Sihtasutuse asukoht on Tallinn, Eesti.

2. EESMÄRK

2.1. Sihtasutuse eesmärgiks on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostöö arendamine, mille sihiks on nimetatud organisatsioonide seisukohtade teadvustamine, kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine ühiskonna tuleviku võtmeküsimustes. Selle eesmärgi saavutamiseks võetakse aeg-ajalt vastu harta (edaspidi Harta), mis on programmilise sisu ja tähendusega dokument ning kajastab Sihtasutuse ja Harta foorumi seisukohtasid. Hartat võib täiendada või asendada mõne samalaadse dokumendiga. Harta eelkäijaks on ühiskondlik lepe, mis sõlmiti 20. oktoobril 2003. a.

2.2. Sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks Sihtasutus eelkõige:
2.2.1. korraldab Hartaga seonduvaid tegevusi;
2.2.2. taotleb toetusi ja muid rahalisi vahendeid Eesti ja teiste riikide institutsioonidelt, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, fondidelt ning füüsilistelt isikutelt;
2.2.3. rahastab oma eesmärgile vastavaid projekte;
2.2.4. korraldab üritusi oma tegevuse tutvustamiseks ja propageerimiseks.

2.3. Sihtasutusel on õigus teha kõiki tehinguid ja toiminguid, mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks.

3. VARA

3.1. Vara üleandmine Sihtasutusele

Sihtasutuse vara moodustub Sihtasutusele asutajate ja teiste isikute poolt üleantud varast, annetustest, toetustest, muudest Sihtasutusele eraldatud või Sihtasutuse tegevuse käigus laekunud vahenditest ning muudest allikatest saadud tulust.

3.2. Sihtasutusele vara üleandmise kord
3.2.1. Sihtasutusele üleantav raha kantakse üle Sihtasutuse pangakontole.
3.2.2. Muu Sihtasutusele üleantava vara võtab vastu juhatus vastava üleandmis-vastuvõtuakti või lepinguga. Juhatus hindab Sihtasutusele üleantava vara ja teeb muud vajalikud tehingud ja toimingud vara üleminekuks Sihtasutuse omandisse.
3.2.3. Sihtasutus ei võta vastu õigusaktidega, heade kommetega või Sihtasutuse eesmärkidega vastuolus olevat vara. Sihtasutus ei võta vastu vara üleandjalt, kelle tegevus on vastuolus Sihtasutuse eesmärkidega.

3.3. Vara kasutamise ja käsutamise kord
3.3.1. Sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamisega seotud küsimuste otsustamine on Sihtasutuse juhatuse pädevuses. Sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamisega seotud küsimuste otsustamisel järgib juhatus Sihtasutuse eesmärke, põhikirja ning seadust, samuti nõukogu seaduslikke korraldusi.
3.3.2. Sihtasutuse vara kasutatakse ja käsutatakse Sihtasutuse põhikirja punktis 2.1 sätestatud eesmärkide täitmiseks. Sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks võib Sihtasutuse vara kasutada piiranguteta. Vara kasutamise ja käsutamise korra kehtestab nõukogu.
3.3.3. Sihtasutus jagab toetusi, annab välja stipendiume ning teeb oma varast muid väljamakseid, mis on vajalikud Sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks.
3.3.4. Sihtasutus ei või anda laenu ega seda tagada sihtasutuse asutajale, juhatuse ega nõukogu liikmele, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele.

4. JUHTIMINE

4.1. Juhtimisorganid

Sihtasutusel on järgmised juhtimisorganid:
4.1.1. nõukogu (edaspidi Nõukogu);
4.1.2. juhatus (edaspidi Juhatus).

4.2. Nõukogu
4.2.1. Nõukogu on Sihtasutuse juhtimisorgan, mis kavandab Sihtasutuse tegevust, korraldab Sihtasutuse juhtimist ning teostab järelevalvet Sihtasutuse tegevuse üle.
4.2.2. Nõukogu koosneb viiest (5) kuni kaheksast (8) liikmest. Nõukogu liikmeteks võivad olla isikud, kellel on oma ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja kogemused.
4.2.3. Nõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust ja esindab nõukogu. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu aseesimehe. Nõukogu esimeest asendab aseesimees. Nõukogu esimehe ja aseesimehe puudumisel asendavad esimeest nõukogu liikmed vanuselises järjekorras.
4.2.4. Pooled Nõukogu liikmed määrab Sihtasutuse asutaja ettepanekute alusel, mida esitavad Hartaga ühinenud juriidilised isikud (edaspidi Harta Osalised) oma koostöö- või esinduskogude kaudu. Tehtud ettepanekud ei ole Sihtasutuse asutajale siduvad. Ülejäänud Nõukogu liikmed määrab Sihtasutuse asutaja, arvestades võimaluse korral Harta Osaliste koostöö- või esinduskogude arvamust.
4.2.5. Nõukogu liikme volituste tähtajaks on kolm (3) aastat.
4.2.6. Sihtasutuse asutaja kutsub nõukogu liikme tagasi mõjuva põhjuse ilmnemisel. Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige kohustuste olulisel määral täitmata jätmine, püsiv huvide konflikt või võimetus osaleda nõukogu töös või muul viisil Sihtasutuse huvide oluline kahjustamine, samuti pankroti- või kriminaalmenetluse alustamine nõukogu liikme vastu. Nõukogu liikmel on õigus esitada kirjalik taotlus enda tagasi kutsumiseks nõukogu esimehele.
4.2.7. Nõukogu liikmetele ei maksta tasu nende seadusest ja põhikirjast tulenevate ülesannete täitmise eest. Sihtasutus hüvitab Nõukogu liikmetele nende poolt Nõukogu liikme ülesannete täitmisega seoses kantud otsesed kulud.
4.2.8. Nõukogu kinnitab Sihtasutusele hiljemalt majandusaasta alguseks aastased tegevuseesmärgid.
4.2.9. Nõukogu kinnitab Hartaga seonduvad seisukohad ja ettepanekud ning võtab Harta vastu.
4.2.10. Tehingute tegemisel otsustab Nõukogu Sihtasutuse tegevuse seisukohalt oluliste küsimuste üle, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, sealhulgas järgmised küsimused:
4.2.10.1. Sihtasutuse ühinemine, jagunemine ja lõpetamine;
4.2.10.2. kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade omandamine, võõrandamine ja koormamine;
4.2.10.3. majandusaastaks ettenähtud summat ületavate investeeringute tegemine.
4.2.11. Nõukogu otsused võetakse vastu Nõukogu koosolekul või koosolekut kokku kutsumata punktis 4.2.12 sätestatud korras. Nõukogu koosolekud toimuvad vähemalt neli korda aastas. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole Nõukogu liikmetest. Nõukogu liige võtab nõukogu koosolekust osa isiklikult.
4.2.12. Otsustamisel Nõukogu koosolekut kokku kutsumata saadab Nõukogu esimees vastava otsuse eelnõu kõigile Nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul Nõukogu liige peab esitama oma seisukoha. Kui Nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.
4.2.13. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole Nõukogu koosolekul osalenud Nõukogu liikmetest või, otsustamisel Nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kõik Nõukogu liikmed.
4.2.14. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik nõukogu koosolekust osavõtnud liikmed ja protokollija.

4.3. Juhatus
4.3.1. Juhatus on Sihtasutuse juhtimisorgan, mis esindab ja juhib Sihtasutust. Sihtasutuse juhtimisel peab Juhatus kinni pidama Nõukogu seaduslikest korraldustest. Punktis 4.2.10 sätestatud toimingute jaoks taotleb Juhatus eelnevalt Nõukogu kirjaliku nõusoleku.
4.3.2. Juhatus koosneb ühest (1) liikmest, kes määratakse kolmeks (3) kuni viieks (5) aastaks. Juhatuse liikme volituste tähtaeg määratakse kindlaks Juhatuse liikme määramisel.
4.3.3. Nõukogu võib Juhatuse liikme olenemata põhjusest igal ajal tagasi kutsuda. Juhatuse liikme sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
4.3.4. Sihtasutus võib maksta Juhatuse liikmetele temaga sõlmitud lepingu alusel Juhatuse liikme ülesannetele ja Sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu. Juhatuse liikmele makstava tasu suuruse otsustab Nõukogu.
4.3.5. Sihtasutust võib kõigis õigustoimingutes esindada Juhatuse liige, sealhulgas töölepingute ja muude lepingute sõlmimisel.

5. SISEKONTROLL JA AUDIITOR

5.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrolli süsteemi toimimise.

5.2. Audiitori nimetab Nõukogu. Audiitor nimetatakse ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks.

6. MAJANDUSAASTA

Sihtasutuse majandusaasta on kalendriaasta.

7. PÕHIKIRJA MUUTMINE

Sihtasutuse põhikirja võib muuta Sihtasutuse asutaja muutunud asjaolude arvesse võtmiseks, järgides Sihtasutuse eesmärki.

8. SIHTASUTUSE ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE

8.1. Sihtasutuse ühinemine, jagunemine ja lõpetamine toimub seaduses sätestatud korras. Sihtasutus lõpetatakse Nõukogu ettepanekul Sihtasustuse asutaja otsusega, kui Sihtasutuse lõpetamiseks on mõjuv põhjus, eelkõige siis, kui Sihtasutuse tegutsemine osutub Eesti Vabariigi huvide seisukohalt mittevajalikuks või kui Sihtasutuse vara on Sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks ebapiisav.

8.2. Sihtasutuse lõpetamisel allesjääv vara antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist üle Sihtasutusega sama eesmärgiga avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või teisele sama eesmärgiga sihtasutusele või mittetulundusühingule, mis on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute- ja sihtasutuste nimekirja.