Põllumajandusministri 17. veebruari 2005. a määrust nr 18 «Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid» (RTL 2005, 27, 377) muudetakse järgmiselt:
1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
« 8) maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatise projekteerimine.»;
2) määrust täiendatakse peatükiga 6 järgmises sõnastuses:
«6. peatükk
MAAPARANDUSSÜSTEEMI KESKKONNAKAITSERAJATISE PROJEKTEERIMISNORMID
§ 34. Maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatise rakendamise vajadus ja keskkonnakaitserajatiste tüübid
(1) Merre, järve ja üle 10 km2 suuruse valgalaga vooluveekogusse (edaspidi
reostustundlik veekogu) põllumajandusliku hajureostuse (edaspidi hajureostus)
leviku ohu ja erosiooniohu korral projekteeritakse:
1) veekaitsevööndi laiend;
2) settebassein;
3) puhastuslodu.
(2) Maaparandussüsteemi vooluvees liikuva sette kinnipüüdmiseks projekteeritakse settebassein.
(3) Eesvoolu isepuhastusvõime suurendamiseks ning kalade ja vähkide elupaikade
mitmekesistamiseks ja rändetingimuste parandamiseks projekteeritakse:
1) eesvoolu põhjavall;
2) eesvoolu nõlvapuiste;
3) eesvoolu soodi avamiskraav;
4) eesvoolu koelmupadjand;
5) vähkidele eesvoolu tehisurupuiste.
(4) Kohaliku veevaru säästmiseks projekteeritakse:
1) reguleeritava äravooluga drenaaž;
2) kuivendusvee korduvkasutuse tiik.
(5) Metsapõlengust tingitud keskkonnakahjude vähendamiseks projekteeritakse tuletõrjetiik.
(6) Mulla kaitseks ja mikrokliima parandamiseks projekteeritakse tuuletõkkeriba.
(7) «Veeseaduse» § 263 lõike 2 alusel määratud nitraaditundlikul alal põhjavette hajureostuse leviku ohu korral projekteeritakse lõikes 1 nimetatud keskkonnarajatis.
§ 35. Veekaitsevööndi laiendi projekteerimine
(1) Veekaitsevööndi laiend projekteeritakse reostustundliku veekogu või reostustundlikku veekokku suubuva eesvoolu pervele väljapoole veekaitsevööndit lõigus, kus hajureostuse leviku tõkkeriba laius määratuna lisa joonisel 2 toodud nomogrammi alusel ületab «Veeseaduse» § 29 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud veekaitsevööndi laiuse.
(2) Kui veekaitsevööndi laiendil kasvab puittaimestik, kavandatakse sinna kujundusraidega põõsasrindeta puistu, mille puuvõrade liituvus on 0,6–0,8.
(3) Veekaitsevööndi laiendi suure põikkalde (alates 1 : 10) puhul või väiksema põikkalde puhul, kui soovitakse vähendada veekaitsevööndi laiendi arvutuslikku laiust, projekteeritakse veekaitsevööndi laiendisse kõrgusjoontega võimalikult paralleelselt 1 m vahekaugusega vall-nõvad. Vall-nõvade projekteerimise korral võib vähendada veekaitsevööndi laiendi arvutuslikku laiust poole võrra.
§ 36. Settebasseini projekteerimine
(1) Erosiooniohu korral projekteeritakse settebasein vähemalt 1 m sügavuse süvendina reostustundlikusse veekogusse suubuvale kraavile või eesvoolule või looduslikule voolunõvale vooluvees liikuva sette kinnipüüdmiseks.
(2) Hüdrauliliselt arvutatud veejuhtmel peab projekteeritud basseini laius tagama basseinis voolukiiruse alla 0,2 m/s.
(3) Settebasseini veemahu määramisel lähtutakse tingimusest 1,5–2 m3 vett basseini valgala hajureostuse leviku ohtliku ala hektari kohta. Settebasseini minimaalne veemaht on 25 m3. Settebassein projekteeritakse voolu suunas puhastuslodu ette.
(4) Kraavi sirgel osal projekteeritakse settebassein sümmeetriliselt kraavi telje suhtes, kraavi käänakul projekteeritakse settebassein nihutatuna käänaku siseküljele.
§ 37. Puhastuslodu projekteerimine
(1) Puhastuslodu on 0,3–0,5 m sügavune veega ja makrofüütidega, soovitavalt pilliroo ja hundinuiaga, kaetud märgala.
(2) Puhastuslodu pinna- ja drenaaživee bioloogiliseks puhastamiseks projekteeritakse kraavi, üle 10 ha suuruse drenaažisüsteemi ja üle 5 ha suuruse mikrovalgalaga loodusliku voolunõva suubumiskohta reostustundlikusse veekogusse või hajureostuse leviku ohtliku ala piirile.
(3) Pinnavee puhastuslodu põhja pindala on vähemalt 25 m2 ja külgede suhe on 1 : 2.
(4) Drenaaživee puhastuslodu põhja pindala on vähemalt 1 m2 drenaažisüsteemi hajureostuse leviku ohtliku ala hektari kohta.
(5) Lõikes 2 nimetatud puhastuslodude kogupindala peab moodustama vähemalt 0,5% maaparandussüsteemi või selle osa hajureostuse leviku ohtliku ala suurusest.
§ 38. Eesvoolu põhjavalli projekteerimine
(1) Eesvoolu põhjavall projekteeritakse eesvoolu lõiku, kus põhjalang on vähemalt 2‰.
(2) Eesvoolu põhjavall projekteeritakse mineraalpinnases kivipuistena, turbapinnases palktõkkena risti voolu suunaga voolusängi põhja. Üle 2 m laiuse põhjaga eesvoolul projekteeritakse eesvoolu põhjavall 70–80° nurgaga.
(3) Eesvoolu põhjavalli kõrgus peab madalvee perioodil tagama valli ees vee sügavuse vähemalt 30 cm.
(4) Eesvoolu põhjavall projekteeritakse selliselt, et oleks tagatud kalade rändevõimalus üle põhjavalli ka madalvee perioodil.
§ 39. Eesvoolu nõlvapuistete projekteerimine
(1) Eesvoolunõlvapuisted projekteeritakse eesvoolu lõigule, mis asub uhtumise seisukohalt stabiilses pinnases – kruusases või rähkses pinnases.
(2) Eesvoolu nõlvapuisted projekteeritakse kivimaterjalist vahekaugusega 10–20-kordne voolusängi põhja laius.
(3) Eesvoolu nõlvapuisted võivad vähendada sängi põhjalaiust kuni 2/3 võrra, seejuures tohib nõlvapuiste võimalikult vähe kitsendada eesvoolu suurveeaegset voolu ristlõiget.
§ 40. Eesvoolu soodi avamiskraavi projekteerimine
Eesvoolu soodi avamiskraav projekteeritakse selliselt, et oleks tagatud:
1) eesvoolu aasta keskmise veetaseme puhul veevahetus eesvoolu soodis;
2) eesvoolu miinimumveetaseme puhul kalade pääs eesvoolust sooti ja soodist
eesvoolu.
§ 41. Eesvoolu koelmupadjandi projekteerimine
(1) Eesvoolu koelmupadjand tüsedusega vähemalt 20 cm projekteeritakse kruusast lävendina eesvoolu põhja.
(2) Eesvoolu koelmupadjandi voolusuunaline pikkus on vähemalt kolm eesvoolu voolusängi laiust.
(3) Eesvoolu koelmupadjandi kõrgus peab kalade kudemisajal tagama vee sügavuse eesvoolus koelmupadjandi kohal vähemalt 20 cm.
§ 42. Vähkide urupuiste projekteerimine eesvoolu
(1) Eesvoolu projekteeritakse vähkide urupuiste eesvoolu nõlvakattena või eesvoolul paiknevasse paisjärve põhjakuhikuna.
(2) Vähkide urupuiste projekteeritakse keskmiselt 30 cm läbimõõduga kividest, soovitavalt paekividest.
(3) Nõlvakattena vähkide urupuiste laiuseks kavandatakse vähemalt 1 m ja põhjakuhiku mahuks kavandatakse vähemalt 1 m3.
(4) Vähkide urupuiste kõrgus peab olema madalam eesvoolu või paisjärve eeldatavast jäätumispiirist.
§ 43. Reguleeritava äravooluga drenaaži projekteerimine
(1) Reguleeritava äravooluga drenaažisüsteemil projekteeritakse äravoolu reguleeriv ehitis või seade drenaažisüsteemi kollektorile või eesvoolule.
(2) Lõikes 1 nimetatud äravoolu reguleeriva ehitise või seadmena ei käsitata poldri pumbajaama seadet või poldri vabavoolu regulaatorit.
(3) Reguleeritava äravooluga drenaažisüsteemi reguleeriv ehitis või seade peab võimaldama tõsta põhjavee taset ja hoida seda maapinnast 0,3–0,5 m sügavusel.
§ 44. Kuivendusvee korduvkasutuse tiigi projekteerimine
(1) Kuivendusvee korduvkasutuse tiik projekteeritakse läbivooluta seisuveekoguna, kuhu vesi kogutakse kuivendussüsteemist niisutusvee tarbeks.
(2) Kuivendusvee korduvkasutuse tiigi põhi ja nõlvad peavad olema vettpidavad.
§ 45. Tuletõrjetiigi projekteerimine
(1) Tuletõrjetiik koos veevõtukohaga projekteeritakse ligikaudu iga 250 ha metsamaa kohta.
(2) Tuletõrjetiik projekteeritakse eesvoolule, alaliselt veega täituvale kuivenduskraavile või tugeva põhjaveelise toitumisega alale.
(3) Tuletõrjetiigi mahuks nähakse ette vähemalt 500 m3 ja tuletõrjetiigi vee sügavuseks suvisel madalveeperioodil vähemalt 2 m.
(4) Tuletõrjetiigi nõlvad projekteeritakse olenevalt pinnasest nõlvusega, mis tagab nende stabiilsuse kindlustust rajamata. Üks nõlv kavandatakse loomade joomiskohaks nõlvusega 1 : 3.
(5) Kui tuletõrjetiigile juurdepääsuks kavandatakse umbtee, projekteeritakse tuletõrjetiigi juurde tuletõrjetehnika tagasipööramise koht.
§ 46. Tuuletõkkeriba projekteerimine
(1) Tuuletõkkeriba projekteeritakse deflatsiooniohtlikule haritavale maale kohta, kus see ei takista maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist.
(2) Tuuletõkkeriba projekteeritakse valdavale tuule suunale võimalikult risti (±30°).
(3) Tuuletõkkeriba projekteeritakse vähemalt kaherealise okas- ja lehtpuu segapuistuna istikute vahekaugusega reas 1–1,5 m ning ridadevahelise kaugusega 1,5–3 m.»;
3) määruse lisa täiendatakse pärast tabelit 43 joonisega 2:
«Nomogramm veekaitsevööndi laiendi laiuse määramiseks
]]>
Joonis 2».
| Minister Helir-Valdor SEEDER |
| Maaelu- ja kalanduspoliitika asekantsler kantsleri ülesannetes Toomas KEVVAI |