1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse nõuandetoetuse ja nõuandesüsteemi toetuse (edaspidi toetus) saamise nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, taotluse vorm, toetuse määr ja suurus ning abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, nõuded toetuse saajale, taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise alused ja kord, toetuse väljamaksmise kord ning toetuse taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise kord.

§ 2. Riigiabi

Määruse alusel antav nõuandesüsteemi toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10) mõistes.

2. peatükk
TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED NING TOETUSE MÄÄR JA SUURUS

§ 3. Taotlejale esitatavad nõuded

(1) Nõuandetoetust võib taotleda küla, alevi või aleviku territooriumil põllumajandusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või eraõiguslik juriidiline isik, kelle omandis on või kes kasutab muul õiguslikul alusel vähemalt 0,3 ha maatulundusmaad, ning metsamajandamisega tegelev füüsiline isik või ettevõtja, kelle omandis on või kes kasutab muul õiguslikul alusel vähemalt 0,3 ha metsamaad «Metsaseaduse» tähenduses.

(2) Nõuandesüsteemi toetust võib taotleda «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 54 alusel kehtestatud korras tunnustatud nõuandekeskus (edaspidi nõuandekeskus) ja «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 54 lõikes 2 nimetatud koordineeriv keskus (edaspidi koordineeriv keskus).

(3) Taotlejal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt.

(4) Toetust ei saa taotleda tegevuse kohta, mille kohta taotletakse või on saadud riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetust või muud tagastamatut riigiabi.

(5) Kui taotleja on saanud varem toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või on saanud muud tagastamatut riigiabi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peab tagasimaksmisele kuulunud summa olema tähtajal tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral peavad tagasimaksed olema tasutud ettenähtud tähtajal ja summas.

§ 4. Toetatavad tegevused

(1) Nõuandetoetust võib taotleda individuaalse nõuandeteenuse ostmiseks järgmiste tegevuste kohta:
1) nõuandeteenuse osutamine nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1–69), artiklite 4 ja 5 ning III ja IV lisa alusel kehtestatud kohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste järgimiseks;
2) nõuandeteenuse osutamine Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate tööohutuse standardite täitmiseks ning nendega vastavusse viimiseks;
3) nõuandeteenuse osutamine taotleja ettevõtte, majandustegevuse või erametsa majandamise tulemuslikkuse parandamiseks.

(2) Toetatava nõuandeteenuse peab olema osutanud nõuandekeskusega lepingulises suhtes olev «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 54 lõikes 7 sätestatud tingimustele vastav konsulent.

(3) Toetatava nõuandeteenuse kohta vormistatakse teenuse üleandmise-vastuvõtmise akt vähemalt kahes eksemplaris, millest üks jääb taotlejale ja teine nõuandekeskusele ning milles on ära toodud nõuandeteenuse osutamine kuupäevade kaupa koos nõuandeteenuse osutamiseks kulunud töötundide arvuga, töötunni hind, osutatud nõuandeteenuse valdkond või teema ning nõuandeteenuse lühikirjeldus.

(4) Nõuandesüsteemi arendamiseks antakse § 5 lõikes 2 toodud kulude hüvitamiseks nõuandesüsteemi toetust.

(5) Nõuandetoetuse puhul ei või kulutuste tegemist tõendavad dokumendid olla väljastatud varem kui 1. jaanuaril 2007.

(6) Nõuandesüsteemi toetuse puhul ei või kulutuste tegemist tõendavad dokumendid olla väljastatud varem kui toetuse taotluse esitamise aasta 1. jaanuaril.

§ 5. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Nõuandeteenuse ostmisel on abikõlblik kulu nõuandeteenuse maksumus.

(2) Nõuandesüsteemi arendamisel on abikõlblikud järgmised kulud koos abikõlbliku investeeringuobjekti tähistamiseks tehtud kuludega:
1) nõuandekeskusega töösuhtes oleva töötaja brutopalk ja töövõtja lepingujärgne tasu koos tööandja või tellija tasutava sotsiaalmaksuga ja töötuskindlustusmaksega;
2) nõuandekeskusega töösuhtes olevale konsulendile ja punktis 1 nimetatud töötajale väljaspool Eestit osutatud tööalase koolitusega (sh stažeerimine) seotud kulud;
3) koordineeriva keskusega praktika korraldamiseks sellekohase lepingu sõlminud konsulendina tegutseda sooviva isiku väljaspool Eestit toimuva tööpraktikaga seotud kulud;
4) nõuandetoote väljatöötamise või uuendamisega seotud kulud (sh brutopalk või lepingujärgne töötasu koos tööandja või tellija tasutava sotsiaalmaksuga ja töötuskindlustusmaksega, tõlkimine, tarkvara litsentsi ostmine) ning nõuandetoote paljundamise või trükkimise kulud;
5) nõuandekeskuse kontoriruumi parendamise kulud;
6) nõuandekeskuse tööks vajaliku kontoritehnika (sh infotehnoloogiline riistvara), kontorimööbli ning tarkvara ostmise ja paigaldamise kulud;
7) konsulendile töövahendite (sh sõiduk) ostmise kulud.

(3) Lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud kulutuste arvestamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määruses nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord» sätestatust.

(4) Lõike 2 punktis 4 nimetatud nõuandetoode võib olla:
1) väljaanne paberkandjal või elektrooniliselt;
2) nõuandeteenuse osutamiseks vajalik eriotstarbeline tarkvara;
3) õppefilm tellitud töö või teenusena.

(5) Nõuandekeskus võib nõuandesüsteemi toetust taotleda lõike 2 punktides 1–2 ja 5–7 nimetatud kulude hüvitamiseks.

(6) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, selged, üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud tegevuste eesmärkide saavutamiseks. Taotleja tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.

(7) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) sularahas tasutud lõikes 2 nimetatud palga ja lepingujärgse tasuga seotud kulud ja kulud, mis ületavad 1000 krooni ühe arve või arve-saatelehe kohta;
2) teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu;
3) esinduskulu ja kulu kingitusele;
4) erisoodustusena käsitatav kulu ja erisoodustusmaks;
5) riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest antava muu toetuse taotlemiseks avalduse ja sellega seotud dokumentide koostamiseks osutatud nõuandeteenuse maksumus, kui see hüvitatakse või on hüvitatud mistahes toetuse raames;
6) raamatupidamisteenuse eest tasumiseks tehtud kulutus;
7) mitmele § 3 lõikes 1 nimetatud isikule ühel ajal osutatud nõuandeteenuse maksumus;
8) kasutatud seadme ja kauba ostmiseks tehtud kulutused lõike 2 punktides 4–6 toodud juhtudel;
9) mitterahaline sissemakse;
10) üldkulud (sh remondi-, rendi-, kütuse-, side-, transpordikulud);
11) tasu taotleja või tema töötaja tehtud töö eest lõike 2 punktis 5 nimetatud juhul;
12) käibemaks juhul, kui taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist «Käibemaksuseaduse» alusel;
13) tolli-, sisseveo-, muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse või kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist või mis on ebaproportsionaalselt suur kulutus tegevuse mis tahes osale;
14) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei lähe üle toetuse saajale;
15) kulud, mis on seotud kapitalirendi lepingu sõlmimise, intressi, kindlustuse jms kuludega;
16) muud kulud, mis ei ole toetatava tegevusega otseselt seotud;
17) kulud, mis on vastuolus nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklitega 70 ja 71 ning komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15–73), artikliga 55 kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumitega.

§ 6. Nõuded hinnapakkumise kohta

(1) Kui § 5 lõike 2 punktides 4–7 nimetatud kululiigi osaks oleva ostetud teenuse või kauba maksumus ületab 50 000 krooni, peab taotleja olema saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist (koos tehnilisele spetsifikatsioonile osutava tehniliste tingimuste loeteluga).

(2) Kui § 5 lõike 2 punktides 4–7 nimetatud kululiigi osaks oleva ostetud teenuse või kauba maksumus ei ületa 50 000 krooni või kui asjaomases valdkonnas on ainult üks teenusepakkuja, peab taotleja olema saanud vähemalt ühe hinnapakkumise (koos tehniliste tingimuste loeteluga).

(3) Väljavalitud hinnapakkumine ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse ja investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga.

(4) Nõuandesüsteemi toetuse taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär või juhatuse liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse ega nõukokku.

§ 7. Toetuse määr ja suurus

(1) Nõuandetoetust antakse kuni 75% abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 20 000 krooni ühe taotleja kohta kalendriaastas ning mitte rohkem kui 600 krooni ühe nõuandeteenuse osutamiseks kulunud tunni (60 minutit) kohta.

(2) Nõuandekeskusele antakse nõuandesüsteemi toetust esimesel kalendriaastal kuni 400 000 krooni, teisel kalendriaastal kuni 200 000 krooni, kolmandal kalendriaastal kuni 100 000 krooni, neljandal kalendriaastal kuni 50 000 krooni, viiendal kalendriaastal kuni 25 000 krooni selle maakonna kohta, kus on taotlejat tunnustatud.

(3) Koordineerivale keskusele antakse nõuandesüsteemi toetust esimesel kalendriaastal kuni 1 870 000 krooni, teisel kalendriaastal kuni 860 000 krooni, kolmandal kalendriaastal kuni 390 000 krooni, neljandal kalendriaastal kuni 187 000 krooni, viiendal kalendriaastal kuni 93 000 krooni.

(4) Nõuandesüsteemi toetuse puhul ei tohi taotlejale jooksva kalendriaasta ja kahe eelneva kalendriaasta jooksul kogu eraldatud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme raames taotletava toetusega vähese tähtsusega abi ülemmäära 3 129 000 krooni.

(5) Nõuandesüsteemi toetuse taotlemisel nimetatakse esimeseks kalendriaastaks taotluse esmakordse esitamise aastat.

(6) Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud kulutuste puhul on maksimaalne toetuse summa 10 000 krooni ühe kalendrikuu kohta.

(7) Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 4 nimetatud kulutuste puhul on maksimaalne toetuse summa 50 000 krooni ühe nõuandetoote kohta.

(8) Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 7 nimetatud kulutuste puhul on sõiduki ostmise kulude hüvitamiseks antava toetuse maksimaalne summa 350 000 krooni, kapitalirendi korras liiklusvahendi soetamise puhul kuni 7000 krooni kuus.

3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE

§ 8. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg

(1) Taotleja esitab selleks ettenähtud tähtajal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) lisas 1 või 2 toodud vormi kohase avalduse ning neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi taotlus).

(2) Nõuandetoetuse taotlusi võetakse vastu 2. jaanuarist kuni 30. novembrini.

(3) Nõuandetoetuse taotlemisel riigi infosüsteemi andmevahetuskihi (e-PRIA) kaudu esitab taotleja lisas 1 toodud avalduse elektrooniliselt. Paragrahvi 9 lõikes 1 nimetatud dokumendid peavad avalduse elektroonilise esitamise puhul olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad.

(4) Nõuandetoetust võib riigi infosüsteemide andmevahetuskihi (e-PRIA) kaudu taotleda äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või eraõiguslik juriidiline isik.

(5) Nõuandetoetuse taotlusi võetakse vastu 95% ulatuses nõuandetoetuse jaoks eelarveaastaks määratud summast. Kui nõuandetoetuse taotlusi on vastu võetud nimetatud summast 95% ulatuses, lõpetab PRIA taotluste vastuvõtmise, avaldades sellekohase teabe PRIA veebilehel. Nõuandetoetuse taotluse esitamise uue tähtaja teatab PRIA ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(6) Nõuandesüsteemi toetuse taotluse esitamise tähtaja teatab PRIA ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(7) Dokumendid esitatakse originaaldokumentidena, kui määruses ei ole ette nähtud dokumendi ärakirja esitamist.

§ 9. Nõuandetoetuse taotlusele esitatavad nõuded

(1) Nõuandetoetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIAle lisas 1 toodud vormi kohase avalduse ning selles esitatud andmeid tõendavad järgmised dokumendid:
1) taotleja seadusjärgse esindusõiguseta isiku puhul tema volitusi tõendav volikiri;
2) ärakiri maksukohustuslaste registri tõendist, kui taotleja on füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole kantud äriregistrisse;
3) ärakiri dokumendist, mis tõendab, et taotleja kasutab maatulundusmaad (sh metsamaad) muul õiguslikul alusel, kui ta ei ole selle omanik;
4) ärakiri nõuandekeskuse poolt taotlejale esitatud arvest või arve-saatelehest, milles lisaks «Käibemaksuseaduse» § 37 lõikes 7 sätestatud andmetele on märgitud ka andmed nõuandeteenuse osutamise kohta kuupäevade kaupa koos nõuandeteenuse osutamiseks kulunud töötundide arvuga, töötunni hind, osutatud nõuandeteenuse valdkond või teema ning nõuandeteenuse osutanud konsulendi nimi;
5) punktis 4 nimetatud arve ärakirjal või arve-saatelehe ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte.

(2) Taotleja, kelle suhtes on toetuse taotlemise aastal või taotlemisele eelnenud kalendriaastal tehtud taotluse rahuldamise otsus «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» alusel antava pindalaga seotud toetuse kohta, ei pea lõike 1 punktis 3 nimetatud dokumenti esitama.

(3) Taotleja kinnitab toetuse avaldusel, et § 4 lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuetele vastavuse valdkonnas pakutud nõuandeteenus sisaldab kõigi asjakohaste kohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste tutvustust.

(4) Nõuandetoetuse taotlemisel riigi infosüsteemi andmevahetuskihi (e-PRIA) kaudu esitab taotleja § 9 lõike 1 punktis 5 nimetatud maksekorralduse elektrooniliselt.

§ 10. Nõuandesüsteemi toetuse taotlusele esitatavad nõuded

Nõuandesüsteemi toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIAle lisas 2 toodud vormi kohase avalduse ning taotleja seadusjärgse esindusõiguseta isiku puhul tema volitusi tõendava volikirja.

4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 11. Taotluse vastuvõtmine

PRIA kontrollib taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist.

§ 12. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust, selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust määruses sätestatud nõuetele.

(2) Taotluses esitatud andmete kontrollimiseks on PRIAl õigus kasutada teiste riiklike registrite andmeid.

(3) Taotleja ja taotlus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui:
1) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased;
2) ei esine «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁶ lõikes 2 nimetatud asjaolusid;
3) on täidetud kõik määruses sätestatud nõuded.

(4) Kui taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, teeb PRIA «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁶ lõike 2 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 13. Nõuandetoetuse taotluse hindamine ja paremusjärjestuse moodustamine

(1) Nõuandetoetuse taotlust hinnatakse, kui see on esitatud § 8 lõike 5 kohaselt ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded toodud tähtaja jooksul.

(2) PRIA hindab nõuetele vastavaid nõuandetoetuse taotlusi §-s 14 toodud hindamiskriteeriumide alusel, andes taotlusele hindepunkte.

(3) Taotluste paremusjärjestus moodustatakse hindamiskriteeriumide põhjal taotlusele antud hindepunktide liitmise teel. Taotluste paremusjärjestuse moodustamisel loetakse paremaks suurema hindepunktide summa saanud taotlus.

(4) Võrdsete näitajatega taotluste korral eelistatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁷ lõike 2 alusel taotlust, mille on esitanud taotleja, kelle suhtes on toetuse taotlemise aastal või toetuse taotlemisele eelnenud kalendriaastal tehtud taotluse rahuldamise otsus vähemalt 234 700 krooni maksmise kohta ühe või mitme allpool loetletud määruse alusel kokku:
1) põllumajandusministri 20. aprilli 2007. a määruse nr 57 «Ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri kasvatamise ja põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord»;
2) põllumajandusministri 13. märtsi 2007. a määruse nr 23 «Loomakasvatuse täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord»;
3) põllumajandusministri 20. aprilli 2007. a määruse nr 59 «Energiakultuuri toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord».

§ 14. Nõuandetoetuse taotluse hindamise kriteeriumid

Taotlusele antakse hindepunkte järgmiselt:
1) 10 hindepunkti, kui toetuse taotleja suhtes on toetuse taotlemise aastal või toetuse taotlemisele eelnenud kalendriaastal tehtud taotluse rahuldamise otsus arengukava 5. peatüki meetmes 1.2 «Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus» sätestatud toetuse raames;
2) 8 hindepunkti, kui taotleja suhtes on toetuse taotlemise aastal või toetuse taotlemisele eelnenud kalendriaastal tehtud taotluse rahuldamise otsus arengukava 5. peatüki alameetmes 2.3.5 «Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus» sätestatud toetuse raames;
3) 6 hindepunkti, kui taotleja suhtes on toetuse taotlemise aastal või toetuse taotlemisele eelnenud kalendriaastal tehtud taotluse rahuldamise otsus arengukava 5. peatüki meetmes 2.2 «Natura 2000 toetus põllumajandusmaale», meetmes 2.9 «Natura 2000 toetus erametsamaale» või meetmes 2.3 «Põllumajanduslik keskkonnatoetus» (välja arvatud alameetmes 2.3.5 «Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus») sätestatud toetuste raames;
4) 4 hindepunkti, kui taotlejale on toetuse taotlemise aastal või toetuse taotlemisele eelnenud kalendriaastal tehtud taotluse rahuldamise otsus arengukava 5. peatüki meetmes 2.1 «Ebasoodsamate piirkondade toetus» sätestatud toetuse raames.

§ 15. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

(1) Paragrahvi 12 lõike 3 kohaselt rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused või § 13 lõikes 3 sätestatud hindamise tulemusel moodustatud paremusjärjestuse parimad taotlused, mille rahastamise summa ei ületa toetatava tegevuse rahastamise eelarvet.

(2) PRIA teeb «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁷ lõike 1 punkti 2 või 3 alusel taotluse rahuldamise või sama paragrahvi lõike 5 või 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(3) PRIA teeb nõuandetoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 50 tööpäeva jooksul arvates taotluse vastuvõtmisest. PRIA teeb nõuandesüsteemi toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 50 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.

(4) Vajaduse korral võib PRIA teha taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 90 tööpäeva jooksul arvates taotluse vastuvõtmisest, teatades taotlejale otsuse tegemise tähtaja pikendamisest lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul. Otsuse tegemise tähtaja pikendamist tuleb põhjendada.

(5) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁷ lõike 6 alusel.

§ 16. Muudatustest teavitamine

(1) Kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata PRIAt kirjalikult käibemaksukohustuslaseks registreerimisest «Käibemaksuseaduse» § 19 alusel.

(2) Taotleja või toetuse saaja teavitab viivitamata PRIAt kirjalikult nõuandetoetuse puhul taotluse rahuldamise otsuse tegemiseni ning nõuandesüsteemi toetuse puhul alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni arvates PRIA poolt viimase toetuseosa väljamaksmisest:
1) oma postiaadressi või kontaktandmete muutumisest;
2) paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud ettevõtja ümberkujundamisest, ühinemisest, jagunemisest ja lõpetamisest ning ettevõtte või selle osa üleminekust;
3) mittetulundusühingu ja sihtasutuse ühinemisest, jagunemisest ja lõpetamisest.

(3) Alates nõuandesüsteemi toetuse taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni arvates PRIA poolt viimase toetuseosa väljamaksmisest teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata PRIAt kirjalikult nõusoleku saamiseks:
1) tegevuse või investeeringuobjektiga seotud muudatustest;
2) toetuse saamise või toetuse kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu ei ole toetuse taotluses esitatud andmed enam täielikud või õiged.

5. peatükk
NÕUDED TOETUSE SAAJALE JA TOETUSE VÄLJAMAKSMISE KORD

§ 17. Nõuded nõuandesüsteemi toetuse saajale

(1) Nõuandesüsteemi toetuse saaja teeb abikõlblikud kulutused ja esitab tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid kuni neljas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

(2) Nõuandesüsteemi toetuse saaja tegutseb nõuandeteenuse pakkujana veel vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.

(3) Toetuse saaja säilitab ja kasutab sihipäraselt toetuse eest soetatud investeeringuobjekti vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.

§ 18. Tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide esitamine

(1) Nõuandesüsteemi toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja pärast tegevuse osalist või täielikku tegemist ja selle eest osaliselt või täielikult tasumist PRIAle lisas 3 toodud vormi kohase kuluaruande järgmistest dokumentidest:
1) selle isiku, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve ärakiri;
2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;
3) osutatud teenuse või tehtud töö kohta koostatud tehtud tööde akti ärakiri juhul, kui see tegevus on seotud § 5 lõike 2 punktis 5 nimetatud kulutusega;
4) paragrahvi 5 lõike 2 punktides 1 ja 4 nimetatud palgakulude puhul tööjõukulude arvestuslehe ärakiri töötaja kuu palgaarvestuse kohta, millel on näha töötaja nimi, tööpäevad, arvestatud brutopalk koos juurdearvestustega ning sellest kinnipeetud maksud ja muud kinnipidamised;
5) punktis 4 nimetatud maksude tasumist, maksete tegemist ja töötasu ülekandmist tõendava dokumendi ärakiri;
6) ärakiri lepingust, mis on sõlmitud § 5 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud töötaja ja töövõtja või konsulendina tegutseda sooviva isikuga;
7) paragrahvi 5 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud kulude puhul ärakiri lähetuse korraldusest ja lähetusaruandest koos ärakirjaga kuludokumentidest, transpordikulu tõendavast dokumendist (sh sõidulehed) või kulu tõendavast muust dokumendist ja kulutuste tasumist tõendava maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte.

(2) Kapitalirendi (liising) puhul esitab nõuandesüsteemi toetuse saaja PRIAle pärast investeeringu täielikku või osalist tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist kapitalirendi lepingus ettenähtud korras toetuse väljamaksmiseks lisas 3 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni järgmistest dokumentidest:
1) selle isiku, kellelt kapitalirendile andja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve ärakiri;
2) kapitalirendile andja ja toetuse saaja vahel sõlmitud kapitalirendi lepingu ja maksegraafiku ärakiri;
3) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte.

(3) Kapitalirendile andja võib olla «Krediidiasutuste seaduse» alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus.

(4) Lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumisele.

(5) Kui taotleja on alustanud tegevuse elluviimisega ja selle eest osaliselt või täielikult tasunud enne taotluse esitamist, võib ta esitada selles paragrahvis nimetatud tegevuste elluviimist tõendavad dokumendid koos taotlusega.

§ 19. Toetuse maksmine ja maksmisest keeldumine

(1) PRIA otsustab nõuandetoetuse maksmise sellise aja jooksul, et oleks võimalik toetusraha kanda toetuse saaja arvelduskontole 50 tööpäeva jooksul arvates §-s 9 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest. PRIA otsustab nõuandesüsteemi toetuse maksmise sellise aja jooksul, et oleks võimalik toetusraha kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates §-s 18 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(2) Toetust ei maksta «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁷ lõikes 8 sätestatud juhtudel.

(3) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse 20 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

7. peatükk
LÕPPSÄTTED

§ 20. Dokumentide säilitamine

Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. Nimetatud dokumente säilitatakse PRIAs kuni 2025. aasta 31. detsembrini.

§ 21. Rakendussätted

(1) 2007. aastal ei saa nõuandetoetust taotleda.

(2) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 4 ja 5 ning III ja IV lisa alusel kohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste nõuete osas osutatakse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud nõuandeteenust arengukava lisas 3 toodud kohustuslike majandamisnõuete ning heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste järgimiseks.

(3) Kuni vähese tähtsusega abi registri loomiseni esitab nõuandesüsteemi toetuse taotleja lisaks §-s 10 nimetatud dokumentidele teatise tema suhtes eelmise kolme aasta jooksul tehtud taotluse rahuldamise otsus vähese tähtsusega abi kohta vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» lisas toodud vormile.