1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) saamise nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, taotluse vorm, toetuse määr ja suurus ning abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, nõuded toetuse saajale, taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise alused ja kord, toetuse väljamaksmise kord ning taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise kord.

2. peatükk
TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED NING TOETUSE MÄÄR JA SUURUS

§ 2. Toetuse taotleja

(1) Toetust võib taotleda ettevõtja (edaspidi taotleja), kelle:
1) taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahel majandusaastal järjest või kui taotleja on tegutsenud ühe majandusaasta, siis taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal oli aasta keskmine töötajate arv väiksem kui kümme töötajat;
2) taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist või nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügist oli suurem kui 37 552 krooni ja müügitulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist või nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügist koos muude ärituludega ei ületanud 31 293 200 krooni;
3) aastabilanss ei olnud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 31 293 200 krooni.

(2) Kui toetust taotleb kontserni kuuluv emaettevõtja või tütarettevõtja, ei tohi kontsern kokku olla suurem kui lõikes 1 sätestatud taotleja.

(3) Sama investeeringuobjekti kohta võivad toetust taotleda ka kaks või enam taotlejat ühiselt, kui investeeringuobjekt kuulub nende kaasomandisse.

§ 3. Nõuded toetuse taotlejale

(1) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotleja omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi moodustab taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 50% taotleja kogu müügitulust, kui taotleja peab «Raamatupidamise seaduse» kohaselt tekkepõhist raamatupidamise arvestust, või taotleja kogu ettevõtlustulust, millest on maha arvatud tulu ettevõtluses kasutatud vara võõrandamisest ja ettevõtlusega seotud toetused, kui taotleja peab «Raamatupidamise seaduse» kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust;
2) taotleja majandustegevus oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal kasumis ja puhaskasum ei ületanud taotluse esitamise aastale eelnenud kahel majandusaastal järjest mõlemal aastal 1 000 000 krooni või kui taotleja on tegutsenud ühe majandusaasta, siis taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta puhaskasum ei ületanud 1 000 000 krooni;
3) taotleja, kes on tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat, kuid kelle majandustegevus ei olnud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal kasumis, näitab taotluses ära selle põhjenduse. Kui selgitus on põhjendatud ja taotleja majandustegevus oli taotluse esitamise aastale eelnenud kolmest majandusaastast vähemalt kahel aastal kasumis, siis vastab ta punktis 2 sätestatud nõuetele;
4) kui taotlejaks on äriühing, ei tohi taotlejaks oleva äriühingu osa- või aktsiakapitalist üle 25% kuuluda sellisele äriühingule, kes ei vasta §-s 2 toodud nõuetele, ja kui taotlejaks on tulundusühistu, ei tohi taotleja liikmete, kes ei vasta §-s 2 toodud nõuetele, arv olla suurem kui 25% kõigi liikmete arvust;
5) taotlejal ei ole taotluse esitamise ajal riikliku maksu maksuvõlga või riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt;
6) taotleja võlakordaja ehk võõrkapitali osakaalu näitaja, mille arvutamisel jagatakse lisas 3 toodud äriplaani tabelis 5 märgitud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kohta märgitud kohustuste summa koguvara summaga, ei olnud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 0,7;
7) taotleja maksevõime näitaja, mille arvutamisel jagatakse lisas 3 toodud äriplaani tabelis 5 märgitud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kohta märgitud käibevara summa lühiajaliste kohustuste summaga, oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 1;
8) taotleja täidab keskkonna-, toiduhügieeni- ja loomade heaolu nõudeid;
9) füüsilisest isikust ettevõtjast taotleja puhul on taotlejal või äriühingust taotleja puhul on vähemalt ühel tema ettevõtte juhatuse liikmel või töötajal põllumajandusharidus või vähemalt kaheaastane põllumajandusalane töökogemus või põllumajandusalane «Kutseseaduse» § 3 lõike 3 punktile 1 vastav esimene kutsekvalifikatsioon;
10) taotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal sama investeeringuobjekti kohta toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
11) kui taotleja on saanud varem toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või on saanud muud tagastamatut riigiabi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peab tagasimaksmisele kuulunud summa olema tähtajal tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud ettenähtud tähtajal ja summas;
12) taotleja eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
13) taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust.

(2) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, peavad kõik taotlejad vastama toetuse saamise nõuetele.

§ 4. Noor ettevõtja

(1) Noor ettevõtja on füüsilisest isikust ettevõtja, kes on taotluse esitamise ajal noorem kui 40 aastat.

(2) Noore ettevõtja kohta sätestatud nõudeid kohaldatakse ka äriühingule, kelle kõik osad või aktsiad kuuluvad füüsilisest isikust osanikule või aktsionärile, kes on taotluse esitamise ajal noorem kui 40 aastat.

(3) Noore ettevõtja kohta sätestatud nõudeid kohaldatakse tulundusühistule üksnes juhul, kui tema kõik liikmed vastavad lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele.

(4) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, siis kohaldatakse noore ettevõtja kohta sätestatud nõudeid juhul, kui kõik taotlejad vastavad lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele.

§ 5. Toetatavad tegevused

(1) Toetust võib taotleda põllumajandussaaduste tootmiseks või nende töötlemiseks järgmiste tegevuste kohta, kui investeeringuobjekt asub küla, alevi või aleviku territooriumil:
1) hoone või rajatise (edaspidi ehitis) ehitamine «Ehitusseaduses» sätestatud tingimustel ja korras;
2) ehitise juurde kuuluva juurdepääsutee ehitamine «Ehitusseaduses» ja «Teeseaduses» sätestatud tingimustel ja korras;
3) loomapuuri ostmine ja paigaldamine;
4) masina ja seadme ostmine ja paigaldamine;
5) istandiku rajamise korral lisas 1 nimetatud viljapuu, marjapõõsa ja muu marjakultuuri sertifitseeritud või kontrollitud istiku ostmine ning istandiku piirdeaia ja konstruktsiooni ostmine ja paigaldamine;
6) mesilastaru ja mesindusinventari ostmine ja paigaldamine;
7) seenekasvatusseadme nagu substraadisegisti, autoklaav, kliimaseade ja auruboiler, kütteseade ja -süsteem, valgustusseade, kompostisegisti ning pastöriseerimiskamber ostmine ja paigaldamine;
8) veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi ning reoveepuhastussüsteemi ja sinna juurde kuuluva seadme ostmine ja paigaldamine ning ehitamine, kaasa arvatud veevarustus- ja kanalisatsioonivõrguga liitumine, kui see on ehitusprojektis ette nähtud «Ehitusseaduses» sätestatud tingimustel ja korras;
9) elektrisüsteemi ja sinna juurde kuuluva seadme ostmine ja paigaldamine ning ehitamine, kaasa arvatud elektrivõrguga liitumine, kui see on ehitusprojektis ette nähtud «Ehitusseaduses» sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Toetatava tegevuse osaks võib olla ka:
1) kavandatava tegevusega kaasnev tellitud projekteerimistöö ning projekteerimiseks vajalik ehitusgeoloogiline ja -geodeetiline töö (edaspidi ettevalmistav töö);
2) kavandatavale ehitustööle «Ehitusseaduse» ja «Teeseaduse» alusel kehtestatud korras omanikujärelevalve (edaspidi omanikujärelevalve) tegemine.

(3) Kavandatava investeeringuobjekti osaks võib olla ka investeeringuobjekti juurde kuuluv automaatika- või infotehnoloogia seade.

(4) Toetust ei saa taotleda arengukava 5. peatükis nimetatud meetme 1.4.2 «Loomakasvatusehitiste investeeringutoetus» raames toetatava tegevuse kohta.

(5) Toetust võib taotleda lõike 1 punktis 2 nimetatud juurdepääsutee ehitamiseks, kui nimetatud tee on eratee «Teeseaduse» § 5² tähenduses juurdepääsuks põllumajanduslikule tootmishoonele ning nimetatud hoone on taotleja omandis.

(6) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, siis peavad investeeringuobjekt ja selle alune maa olema nende kaasomandis.

(7) Investeeringuobjekt ja selle alune maa peavad olema taotleja omandis.

(8) Kavandatava investeeringu tegemist ei või alustada varem ja investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval, välja arvatud ettevalmistav töö, mille puhul töö tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui 2007. aasta 1. jaanuaril.

§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Paragrahvis 5 nimetatud toetatava tegevuse abikõlbliku kulu moodustavad:
1) investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus, mis koosneb investeeringuobjekti väljavalitud käibemaksuta hinnapakkumise maksumusest, abikõlbliku investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuta maksumusest, kui taotleja on käibemaksukohustuslane;
2) investeeringuobjekti käibemaksuga maksumus, mis koosneb investeeringuobjekti väljavalitud käibemaksuga hinnapakkumise maksumusest, abikõlbliku investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuga maksumusest, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane;
3) ettevalmistava töö maksumus kuni 12% punktis 1 või 2 nimetatud maksumusest;
4) omanikujärelevalve tegemise maksumus kuni 3% punktis 1 või 2 nimetatud maksumusest.

(2) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, selged ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Taotleja tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.

(3) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) kulud, mis on seotud kapitalirendi lepingu sõlmimisega, intressiga, kindlustusega jms kuludega;
2) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei lähe üle toetuse saajale;
3) tolli-, sisseveo-, ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse ja kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist või mis on ebaproportsionaalselt suur kulutus tegevuse mis tahes osale;
4) käibemaks juhul, kui taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist «Käibemaksuseaduse» alusel;
5) maa ja olemasoleva ehitise ostmise ja rentimise kulud;
6) palga- ja koolituskulud ning remondi-, rendi-, kütuse-, side- ja transpordikulud ning muud üldkulud;
7) sularahamakse, teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu;
8) juriidilise konsultatsiooni ja raamatupidamisteenuse eest tasumiseks tehtud kulutus, tasu patendi ja litsentsi ostmiseks ning teostatavusuuringu eest, välja arvatud ehitise projekteerimiseks vajalikule ehitusgeoloogilisele ja -geodeetilisele tööle tehtud kulutused;
9) notaritasu;
10) kulutused reklaamile;
11) standardtarkvara, -arvutustehnika ja -sidevahendite, sealhulgas mobiiltelefoni ostmise kulud;
12) trahv, finantskaristus ja kohtukulud;
13) kasutatud masina ja seadme ostmiseks tehtud kulutused;
14) toreduslikud kulutused «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» § 63 tähenduses ja muud majanduslikult ebaotstarbekad kulud;
15) keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnevad kulud;
16) teevalgustusrajatisele tehtud kulutused;
17) kulud ehitise ehitamiseks ning sellise masina ja seadme ostmiseks, mis ei ole ette nähtud põllumajandussaaduste tootmiseks või nende töötlemiseks, sealhulgas kontorihoone ehitamise ning veovahendi ja selle haagise ostmise kulud;
18) looma ja mittepüsikultuuri ostmiseks tehtud kulutused;
19) ehitise lammutamisega seotud kulud, kui see ei ole kajastatud hinnapakkumises ja kui ehitise lammutamine ei ole osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest;
20) lihtsale asendusinvesteeringule tehtud kulutused pärast samalaadse põhivara kasuliku eluea lõppemist;
21) muud kulud, mis ei ole investeeringuobjektiga otseselt seotud;
22) muud kulud, mis on vastuolus nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 71 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15–73), artiklis 55 kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumitega.

(4) Lõike 5 punktis 20 nimetatud lihtsaks asendusinvesteeringuks loetakse investeering, mille abil asendatakse olemasolev ehitis või selle osa või masin või seade uue ajakohastatud ehitise või selle osaga või masinaga või seadmega ilma tootmisvõimsust 25% võrra suurendamata või tootmise laadi või kasutatavat tehnoloogiat põhjalikult muutmata. Asendusinvesteeringuks ei loeta vähemalt 30 aasta vanuse ehitise täielikku lammutamist ja asendamist ajakohastatud ehitisega ega ehitise rekonstrueerimist, kui selle kulud moodustavad vähemalt 50% uue samaväärse ehitise väärtusest. Asendusinvesteeringuks ei loeta ka rohkem kui kümne aasta vanuse masina ja seadme asendamist uue masina ja seadmega.

(5) Lõikes 4 nimetatud tootmisvõimus on taotlejale kuuluvate sama liiki masinate või seadmete tootmisvõimsus kokku.

§ 7. Nõuded investeeringuobjekti hinnapakkumise kohta

(1) Kui investeeringuobjekti, omanikujärelevalve tegemise või ettevalmistava töö käibemaksuta maksumus ületab 156 466 krooni, peab taotleja olema investeeringuobjekti, omanikujärelevalve tegemise või ettevalmistava töö kohta saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist koos tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile (edaspidi investeeringuobjekti hinnapakkumine).

(2) Kui investeeringuobjekti, omanikujärelevalve tegemise või ettevalmistava töö käibemaksuta maksumus ei ületa 156 466 krooni või kui asjaomases valdkonnas on ainult üks teenuse pakkuja, peab taotleja olema saanud vähemalt ühe investeeringuobjekti hinnapakkumise.

(3) Kui taotleja taotleb toetust ehitise ehitamiseks, peab taotleja olema investeeringuobjekti kohta saanud vähemalt kolm võrreldavat investeeringuobjekti hinnapakkumist, kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 469 398 krooni.

(4) Kui taotleja taotleb toetust ehitise ehitamiseks, peab taotleja olema investeeringuobjekti kohta saanud vähemalt ühe investeeringuobjekti hinnapakkumise, kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ei ületa 469 398 krooni.

(5) Kui taotleja taotleb toetust ehitise rekonstrueerimiseks, peab taotleja investeeringuobjekti hinnapakkumine sisaldama ka uue samaväärse investeeringuobjekti ehitamise hinda.

(6) Investeeringuobjekti hinnapakkumine peab olema tehtud iga tegevuse ja investeeringuobjekti kohta eraldi.

(7) Väljavalitud investeeringuobjekti hinnapakkumine ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse ja investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga.

(8) Taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär või liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku.

§ 8. Toetuse määr ja suurus

(1) Toetust antakse kuni 40% investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest, välja arvatud traktori ostmine, mille puhul antakse toetust kuni 35% investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest.

(2) Toetust antakse kuni 50% investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest, kui investeeringuobjektiks on ehitis või istandus, mis asub «Eesti maaelu arengukavas 2004–2006» nimetatud ebasoodsamas piirkonnas (edaspidi ebasoodsam piirkond), või kui investeeringuobjektiks on masin või seade ning toetuse taotlemise aastal taotleja kasutuses olevast põllumajandusmaast, püsirohumaast ja põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevast maast kokku oli vähemalt 50% ebasoodsamas piirkonnas, välja arvatud traktori ostmine, mille puhul antakse toetust kuni 45% investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest.

(3) Noorele ettevõtjale antakse toetust kuni 50% investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest ja ebasoodsamas piirkonnas kuni 60% investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest, välja arvatud traktori ostmine, mille puhul antakse toetust kuni 45% investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest ja ebasoodsamas piirkonnas kuni 55% investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest.

(4) Lisas 1 nimetatud viljapuu, marjapõõsa ja muu marjakultuuri sertifitseeritud või kontrollitud istiku ostmise korral antakse investeeringuobjekti kohta toetust lõigetes 1–3 sätestatud määral, arvestades istikute maksimaalset toetatavat ühikute arvu hektari kohta ja toetatava ühiku maksimaalset hinda.

(5) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, on lõigetes 2 ja 3 nimetatud määral võimalik toetust taotleda vaid juhul, kui kõik taotlejad vastavad lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

(6) Kui taotleja taotleb toetust mitme investeeringuobjekti kohta, siis:
1) arvestatakse toetus ettevalmistava töö kohta vastavalt selle investeeringuobjekti määrale, mille kohta on ette nähtud väikseim toetuse määr;
2) arvestatakse toetus omanikujärelevalve tegemise kohta vastavalt selle ehitamise investeeringuobjekti määrale, mille kohta on ette nähtud väikseim toetuse määr.

(7) Lõigetes 1–3 nimetatud toetuse maksimaalne suurus on järgmine:
1) kuni 1 564 660 krooni arengukava programmiperioodil kokku (edaspidi programmiperiood), kui toetust taotleb üks taotleja;
2) kuni 4 693 980 krooni programmiperioodil kokku, kui toetust taotleb tulundusühistu või vähemalt kolm taotlejat ühiselt.

(8) Üks taotleja ei saa üksi, tulundusühistu liikmena ja teiste taotlejatega ühiselt taotleda toetust rohkem kui 3 129 320 krooni programmiperioodil kokku.

(9) Kontserni kuuluv taotleja ei saa taotleda kontserni kohta toetust rohkem kui 1 564 660 krooni programmiperioodil kokku.

(10) Kui ettevõtja suhtes omab «Konkurentsiseaduse» § 2 lõike 4 mõistes valitsevat mõju taotlejaga samas tegevuskohas ja samal põllumajandussaaduste tootmise alal tegutsev ettevõtja, ei saa need ettevõtjad toetust rohkem kui 1 564 660 krooni programmiperioodil kokku.

(11) Üks taotleja ei saa üksi, tulundusühistu liikmena ja teiste taotlejatega ühiselt selles määruses sätestatud toetust koos arengukava 5. peatükis meetme 1.4.2 «Loomakasvatusehitiste investeeringutoetuse» ja meetme 1.4.3 «Bioenergia tootmise investeeringutoetusega» taotleda rohkem kui 9 387 960 krooni programmiperioodil kokku.

3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE

§ 9. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg

(1) Taotleja esitab toetuse taotlemiseks selleks ettenähtud tähtajal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) kavandatava investeeringuobjekti asukohajärgses piirkonnas taotluste vastuvõtmiseks volitatud ametniku kaudu lisas 2 toodud vormi kohase avalduse ja lisas 3 toodud vormi kohase äriplaani ning neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi taotlus).

(2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(3) Dokumendid esitatakse originaaldokumentidena, kui määruses ei ole ette nähtud dokumendi ärakirja esitamist.

§ 10. Nõuded taotluse kohta

(1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIAle avalduse ja äriplaani ning neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid, mis on loetletud lõigetes 2–5.

(2) Taotleja esitab järgmised taotleja nõuetekohasust tõendavad dokumendid:
1) ärakiri maksukohustuslaste registri tõendist, kui taotleja on füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole kantud äriregistrisse;
2) taotleja seadusjärgse esindusõiguseta isiku puhul tema volitusi tõendav volikiri;
3) mitte varasema kui taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga nimekiri kõikide osanike, aktsionäride või liikmete kohta ja nende osanike või aktsionäride kohta koos nende osaluse protsendiga. Kõikide osanike, aktsionäride ja liikmete andmetele lisatakse nende keskmine töötajate arv taotluse esitamise aastale eelnenud kahel majandusaastal järjest, andmed nende omatoodetud põllumajandussaaduste müügist või nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügist saadud müügitulu kohta ning nende muude äritulude ja nende aastabilansi näitajad taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaastal;
4) mitte varasema kui taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga nimekiri kõikide osanike, aktsionäride või liikmete kohta ja nende osanike või aktsionäride kohta koos nende osaluse protsendiga ja isikukoodiga ning selle puudumise korral koos nende sünniajaga, kui taotleja on äriühing, kes taotleb toetust § 8 lõikes 3 nimetatud määral;
5) mitte varasema kui taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga taotleja senise tegevuskoha järgse maakonna keskkonnateenistuse õiend selle kohta, et taotlejale ei ole tehtud ettekirjutust või ettekirjutuses märgitud puudus on kõrvaldatud või taotleja kohta ei ole jõustunud süüdimõistvat süüteo otsust keskkonnanõuete rikkumise eest ajavahemikus taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta algusest kuni taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päevani;
6) mitte varasema kui taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga Veterinaar- ja Toiduameti õiend selle kohta, et taotlejale ei ole tehtud ettekirjutust või ettekirjutuses märgitud puudus on kõrvaldatud või taotleja kohta ei ole jõustunud süüdimõistvat süüteo otsust loomade heaolu ja toiduhügieeni rikkumise eest ajavahemikus taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta algusest kuni taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päevani.

(3) Kui taotleja on füüsilisest isikust ettevõtja, esitab taotleja enda või kui taotlejaks on äriühing, siis oma ettevõtte juhatuse liikme või töötaja pädevuse tõendamiseks erialaharidust tõendava dokumendi või kutsetunnistuse ärakirja või põllumajandussaaduste tootmise alal vähemalt kaheaastast tegutsemist tõendava dokumendi, töölepingu ärakirja või tööraamatu väljavõtte.

(4) Taotleja esitab järgmised raamatupidamise andmeid ja maksukohustuslasele esitatud nõuete täitmist tõendavad dokumendid:
1) taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta aruande ärakiri, mis kajastab ettevõtja vähemalt kuue kuu tegevust, kui majandusaasta aruannet ei ole esitatud äriregistrisse;
2) kui taotleja kuulub kontserni, siis ka taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta konsolideeritud aruande ärakiri;
3) füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta bilansi ja kasumiaruande ärakiri või «Raamatupidamise seaduse» kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta raamatupidamisregistrite alusel koostatud koonddokument tulude ja kulude kohta, seejuures majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne või koonddokument tulude ja kulude kohta, mis kajastab ettevõtja tegevust vähemalt kuue kuu jooksul;
4) taotluse esitamise aastale eelnenud teise majandusaasta kinnitatud majandusaasta aruande või majandusaasta konsolideeritud aruande ärakiri või füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale eelnenud teise majandusaasta bilansi ja kasumiaruande ärakiri või «Raamatupidamise seaduse» kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale eelnenud teise majandusaasta raamatupidamisregistrite alusel koostatud koonddokument tulude ja kulude kohta, seejuures majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne või koonddokument tulude ja kulude kohta, mis kajastab ettevõtja tegevust vähemalt kuue kuu jooksul, kui PRIA peab seda vajalikuks § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud kasumi kontrollimisel;
5) taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta lõpu seisuga majandusaasta põhivara nimekiri, milles kajastub põhivara soetamise aasta ning põhivara soetamis- ja jääkväärtus.

(5) Taotleja esitab järgmised kavandatava investeeringuobjekti nõuetekohasust tõendavad dokumendid:
1) paragrahvi 7 lõigetes 1 ja 3 nimetatud juhul vähemalt kolme pakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumise ärakiri, § 7 lõigetes 2 ja 4 nimetatud juhul vähemalt ühe pakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumise ärakiri;
2) paragrahvi 7 lõigetes 1 ja 3 nimetatud juhul lisas 4 toodud vormi kohane investeeringuobjekti hinnavõrdlustabel. Väljavalitud hinnapakkumine peab olema objektiivselt põhjendatud;
3) paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1–3 ja 7–9 nimetatud tegevuste ja investeeringuobjektide puhul ärakiri dokumendist, mis tõendab, et ehitis, mille juurde kavandatav investeeringuobjekt kuulub, kuulub taotleja omandisse;
4) paragrahvi 5 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–9 nimetatud tegevuste ja investeeringuobjektide puhul kaasomaniku kirjalik nõusolek investeeringu tegemiseks, kui investeeringuobjekt, mille kohta toetust taotletakse, asub kaasomandis oleval maal ning selle kohta ei taotleta toetust ühiselt;
5) ärakiri dokumendist, mis tõendab, et § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud juurdepääsutee on juurdepääs põllumajanduslikule tootmishoonele, mis kuulub taotleja omandisse;
6) paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud ehitise puhul ehitusloa või kohaliku omavalitsusüksuse kirjaliku nõusoleku ärakiri, kui see on nõutav «Ehitusseaduse» kohaselt;
7) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud juurdepääsutee puhul ärakiri ehitusloast «Teeseaduse» kohaselt;
8) paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud ehitise puhul ärakiri ehitusprojekti joonistest ehitise üldvaadete kohta koos ehitusprojekti seletuskirjaga, kui see on nõutav ehitusloa saamiseks;
9) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud juurdepääsutee puhul kohaliku omavalitsusüksuse kinnitus, et investeeringuobjekt on eratee «Teeseaduse» § 5² tähenduses;
10) keskkonnamõju hindamise aruanne, kui see on nõutav «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse» kohaselt;
11) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 9 nimetatud elektrisüsteemi puhul litsentseeritud isiku kooskõlastus;
12) ärakiri arvest või arve-saatelehest, mille on väljastanud isik, kellelt taotleja tellis ettevalmistava töö või teenuse, ning nimetatud arve või arve-saatelehe ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav arvelduskonto väljavõte või maksekorralduse ärakiri või väljatrükk, kui ettevalmistava töö eest on tasutud enne taotluse esitamist;
13) põllumajandusmaade, püsirohumaade või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevate maade loetelu, kui toetust taotletakse § 8 lõikes 2 nimetatud määral. Loetelus näidatakse ära taotleja kasutuses olev maa taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud vegetatsiooniperioodil 1. juuli seisuga, märkides põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud ja kandmata põllumassiivid koos põllumassiivi identifitseerimiseks ette nähtud numberkoodiga, maa kasutamise õigusliku aluse ning kasutatava maa suuruse.

(6) Taotleja võib ettenähtud tähtajal esitada ühe taotluse, millega võib toetust taotleda mitme investeeringuobjekti kohta. Ühe taotluse esitanud taotleja võib sellele lisaks esitada ka ühise taotluse koos kahe või enama taotlejaga.

(7) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, esitavad taotlejad ühise taotluse, kuid:
1) lõigetes 2–4 ja lõike 5 punktis 13 nimetatud dokumendid ning äriplaani ja avalduse esitab iga taotleja taotluse juurde eraldi;
2) lõike 5 punktides 1–12 nimetatud dokumendid esitatakse ühiselt.

4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 11. Taotluse vastuvõtmine

PRIA kontrollib taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist.

§ 12. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja kavandatava tegevuse ja investeeringuobjekti vastavust määruses sätestatud nõuetele.

(2) Taotluse nõuetekohasuse kontrollimiseks võrdleb PRIA avalduses ja äriplaanis toodud andmeid omavahel ning neid andmeid tõendavates dokumentides esitatud andmetega.

(3) Taotluses esitatud andmete kontrollimiseks on PRIAl õigus kasutada teiste riiklike registrite andmeid.

(4) Taotleja ja taotlus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui:
1) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased;
2) ei esine «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁶ lõikes 2 nimetatud asjaolusid;
3) on täidetud kõik määruses sätestatud nõuded.

(5) Kui taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, teeb PRIA «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁶ lõike 2 kohaselt taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 13. Taotluste hindamine ja taotluste paremusjärjestuse moodustamine

(1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve, hindab PRIA nõuetele vastavaid taotlusi lisas 5 toodud hindamiskriteeriumide põhjal, andes taotlusele hindepunkte lisa 5 kohaselt.

(2) Taotluste paremusjärjestuse moodustamisel loetakse paremaks kõrgema koondhinde saanud taotlus.

(3) Võrdse näitajatega taotluste puhul eelistatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁷ lõike 2 alusel taotlust, milles taotletav toetuse summa on väiksem.

(4) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, siis hinnatakse iga hindamiskriteeriumi alusel kõiki taotlejaid eraldi ja taotluse koondhinde saamiseks arvutatakse taotlejate hindepunktide aritmeetiline keskmine.

§ 14. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

(1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetatava tegevuse rahastamise eelarvet, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁷ lõike 3 alusel.

(2) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel moodustatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁷ lõike 1 punkti 2 alusel.

(3) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁷ lõike 6 alusel.

(4) PRIA teeb lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse, lõikes 3 nimetatud taotluse osalise rahuldamise otsuse või «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁷ lõike 5 või 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse 90 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast.

(5) Kui ettevalmistav töö ei vasta § 5 lõike 2 punktis 1 ja lõikes 8, § 6 lõike 1 punktis 3, § 7 lõigetes 1 ja 2, § 8 lõike 6 punktis 1 ning § 10 lõike 5 punktis 12 toodud nõuetele, jäetakse taotlus rahuldamata ettevalmistava töö osas.

§ 15. Muudatustest teavitamine

(1) Kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata PRIAt kirjalikult käibemaksukohustuslaseks registreerimisest «Käibemaksuseaduse» § 19 alusel.

(2) Alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata PRIAt kirjalikult:
1) oma postiaadressi või kontaktandmete muutumisest;
2) ettevõtja ümberkujundamisest, ühinemisest või jagunemisest ning ettevõtte või selle osa üleminekust;
3) ettevõtte töötajate arvu või ettevõtja majandusaasta müügitulu muutumisest, kui need ületavad § 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud määra või kui ettevõtja aastabilanss ületab § 2 lõike 1 punktis 3 sätestatud määra.

(3) Alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata PRIAt kirjalikult nõusoleku saamiseks:
1) tegevuse või investeeringuobjektiga seotud muudatusest;
2) toetuse saamise või toetuse kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged.

5. peatükk
NÕUDED TOETUSE SAAJALE JA TOETUSE VÄLJAMAKSMISE KORD

§ 16. Nõuded toetuse saajale

(1) Toetuse saaja teeb investeeringu ja esitab investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kuni neljas osas ühe taotluse kohta hiljemalt kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) investeeringuobjekti säilitama ja sihipäraselt kasutama vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
2) säilitama § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud juurdepääsutee puhul selle põllumajandushoone sihtotstarbe, millele juurdepääsuks tee ehitati, vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
3) saadud toetusraha mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi maksma;
4) võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet.

§ 17. Investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamine

(1) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja PRIAle pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist kulude deklareerimiseks lisas 6 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:
1) selle isiku, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve või arve-saatelehe ärakiri;
2) selle isiku, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud osutatud teenuse, tehtud töö või müüdud kauba üleandmist-vastuvõtmist tõendava dokumendi ärakiri, kui investeeringuobjektiks on ehitis;
3) punktis 1 nimetatud arve või arve-saatelehe ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava arvelduskonto väljavõte või maksekorralduse ärakiri või väljatrükk.

(2) Kapitalirendi (liising) puhul esitab toetuse saaja toetuse väljamaksmiseks PRIAle pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest osaliselt või täielikult tasumist kapitalirendi lepingus ettenähtud korras kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:
1) selle isiku, kellelt kapitalirendile andja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve või arve-saatelehe ärakiri;
2) kapitalirendile andja ja toetuse saaja vahel sõlmitud kapitalirendi lepingu ja maksegraafiku ärakiri;
3) punktis 1 nimetatud arve või arve-saatelehe ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav arvelduskonto väljavõte või maksekorralduse ärakiri või väljatrükk.

(3) Kapitalirendile andja võib olla «Krediidiasutuste seaduse» alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus.

(4) Lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud arve või arve-saatelehe ärakirjal näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumisele.

§ 18. Toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine

(1) PRIA otsustab toetuse maksmise sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole või kapitalirendi puhul toetuse saaja nimetatud kapitalirendile andja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates § 17 lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(2) Toetust ei maksta «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 45⁷ lõikes 8 sätestatud juhtudel.

(3) Ettevalmistava töö eest tehtud kulutusi ei hüvitata, kui toetuse saaja ei ole ettevalmistava töö kohta esitanud nõuetekohaseid dokumente.

(4) Kui toetust ei maksta lõikes 2 sätestatud asjaolude ilmnemise korral, siis ei hüvitata toetuse saajale ka ettevalmistava töö eest tehtud kulutusi.

(5) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

§ 19. Dokumentide säilitamine

Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. Toetuse taotlemisega ja investeeringu tegemisega seotud dokumente säilitatakse PRIAs kuni 2025. aasta 31. detsembrini.

6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 20. Rakendussätted

(1) 2007. aastal alanud taotluse esitamise tähtajal võib taotleda toetust investeeringu kohta, mille tegemist tõendavad dokumendid ei ole väljastatud varem kui 2007. aasta 1. jaanuaril.

(2) Kui taotleja on alustanud investeeringu tegemist enne taotluse esitamist, võib ta esitada § 17 lõigetes 1 ja 2 nimetatud investeeringu tegemist tõendavad dokumendid koos taotlusega.

(3) Lõikes 2 nimetatud juhul otsustatakse toetuse maksmine sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja või kapitalirendileandja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast.

(4) 2007. aastal alanud taotluste esitamise tähtajal on taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastaks enne 2007. aastat lõppenud viimane majandusaasta.