Majandus- ja kommunikatsiooniministermäärusalgtekst-terviktekstlõhkeaine / lõhkematerjalkordavaldamineavaldatud2007-11-21+02:0088RTL2007-11-28+02:00891494http://www.riigiteataja.ee/akt/128861602007-12-01+02:002008-05-18+03:00maarus_1_10.02.2010.xsd1288616012010-10-28+03:00migraator316430Lõhkematerjali käitlemise kord Määrus kehtestatakse «Lõhkematerjaliseaduse» § 13 lõike 7 alusel.

§ 1. Üldsätted

(1) Käesolevas määruses sätestatakse lõhkematerjali käitlemise miinimumnõuded. Lõhkematerjalisektori ettevõtja (edaspidi ettevõtja) võib lõhkematerjali käitlemisel rakendada rangemaid nõudeid.

(2) Ettevõtja töökorraldus peab võimaldama tagada lõhkematerjali käitlemise ohutuse ja õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise.

(3) Lõhkematerjali käitlemisega tegelevad isikud tuleb varustada selleks tööks sobivate isikukaitsevahenditega ja vajadusel side- ja signalisatsioonivahenditega.

(4) Lõhkematerjali veole auto-, raudtee-, vee- ja õhutranspordiga kohaldatakse vastava veoliigi suhtes kehtestatud nõudeid. Käesolevas määruses sätestatakse täiendavalt nõuded üksnes sellisele veole, mis toimub lõhketöö kohas ja väljaspool antud transpordiliigile kehtestatud nõuete kehtivusala.

§ 2. Lihtlõhkeaine valmistamine

(1) Lihtlõhkeaine komponendina kasutatava õli leekpunkt peab süttimisohu tõttu olema üle +550 °C. Bensiini, petrooleumi jt kergesti aurustuvate destillaatide lihtlõhkeaine valmistamiseks kasutamine on keelatud.

(2) Valmis lihtlõhkeaine peab olema ühtlase kvaliteediga. Õli peab olema ammooniumnitraadis ühtlaselt jaotunud. Valmistatav ja kasutatav lihtlõhkeaine peab olema tasakaalustatud hapnikubilansiga. Lõhkamisel ei tohi olulisel määral tekkida mürgiseid gaase.

(3) Lihtlõhkeaine valmistamise koha valikul tuleb jälgida, et lihtlõhkeaine valmistamisel mittekasutatav ammooniumnitraat oleks paigutatud vastavalt selle aine tule- ja plahvatusohtlikkusele piisavale kaugusele nii valmistamise kohast kui ka ehitistest, põlevate vedelike ladudest ning inimeste kogunemiskohtadest ja üldkasutatavatest teedest.

§ 3. Üldnõuded lõhkematerjali veole

(1) Allmaa tingimustes tuleb lõhkematerjali vedada lõhkematerjali käitlemise korraldaja poolt sätestatud korras.

(2) Lõhkematerjali võib vedada vastavalt tähistatud veovahendis.

(3) Lõhkematerjali veovahendi juht peab olema juhendatud lõhkematerjali veoga seonduvatest ohutusnõuetest.

(4) Lõhkematerjali veo ajal kaeveõõnes peab vastutuleva veovahendi juht seiskama veovahendi ja kaeveõõnes liikuvad inimesed peatuma ning laskma mööda lõhkematerjali vedava veovahendi.

(5) Lõhkematerjali vedava veovahendi kabiinis tohivad viibida vaid lõhkematerjali veoga seotud isikud.

§ 4. Lõhkematerjali kandmine töökohale

(1) Lõhkematerjali võib töökohale kanda lõhkaja või lõhkemeister ning tema järelevalve all ka sellekohase juhendamise saanud tööline.

(2) Lõhkematerjali võib töökohta kanda tehase pakendis või kandekotis, millest lõhkematerjali väljakukkumine on välistatud. Seejuures peavad lõhkeaine ja lõhkamisvahendid olema eraldi kandekottides. Lõhkeainet võib töökohta toimetada ka mehhanismiga.

(3) Detonaatoreid ja löökpadruneid võib kanda ainult lõhkemeister või lõhkaja.

§ 5. Üldnõuded lõhkematerjali kasutamisele

(1) Lõhkemeister peab enne lõhketööde algust tähistama laadimisala piirid ja eemaldama sellest isikud, kes ei ole lõhketööga seotud. Erandina võib lõhketööde laadimisalas sel ajal viibida kontrolli või järelevalvet teostav ametiisik.

(2) Ohualasse jäävatel objektidel olevaid isikuid tuleb õigeaegselt teavitada lõhketöö kohast ja ajast, ohuala piirist, antavatest signaalidest ja nende tähendusest ning lõhkamise ajaks peavad nad eemalduma ohutusse kohta.

(3) Vajadusel tuleb vältida lõhatava materjali laialipaiskumist kasutades kaitsematte, metallvõrku, plaate või teisi kaitsevahendeid. Hoone klaasitud pinnad tuleb katta kilpidega.

(4) Lõhketöö ohuala valve peab olema organiseeritud nii, et kõik võimalikud juurdepääsud lõhkamiskohale oleksid jälgitavad ja juurdepääs tõkestatud.

(5) Enne lõhkamist tuleb veenduda, et:
1) kasutamata jäänud lõhkematerjal on viidud ohutusse kohta;
2) ohualas ei ole inimesi;
3) ohuala valvurid on asunud neile määratud kohtadele või on paigutatud vastavad signalisatsioonivahendid;
4) on antud vajalikud hoiatussignaalid;
5) ilmastikuolud võimaldavad ohutut lõhkamist;
6) rakendatud on kõik vajalikud ohutusabinõud.

§ 6. Lõhketöö

(1) Ühes seerias lõhatavate, kuid eri aegadel plahvatuvate laengute paigutus ja viidete aeg peab olema selline, et ei vigastuks hiljem plahvatuv lõhkevõrk või laengud.

(2) Pärast lõhketööd tuleb lõhketöö koht üle vaadata ja eemaldada sealt leitud lõhkemata jäänud lõhkematerjal.

§ 7. Lõhkeaugu laadimine

(1) Kui laadimise käigus ummistab kivi lõhkeaugu sügavamalt kui topise ettenähtud pikkuses, tuleb lõhkeauk laadida ettenähtud sügavuseni (kõrguseni). Kui ummistuse kaugus lõhkeaugu suudmest on väiksem topise ettenähtud pikkusest, tuleb lõhkeauk ummistusest kuni suudmeni topistada. Uus löökpadrun tuleb paigaldada ummistusest kõrgemale.

(2) Lõhkeauku kinnijäänud löökpadrunit ei tohi laadimisvardaga ega muu vahendiga jõuga edasi lükata või taguda, samuti juhtmeid või detoneerivat nööri pidi välja tirida.

(3) Lõhkeauk tuleb topistada mittepõleva peeneteralise (tera läbimõõt kuni 1/10 lõhkeaugu läbimõõdust) või plastilise materjaliga. Topistamine ei tohi vigastada detoneerivat nööri või elektridetonaatori juhtmeid.

§ 8. Tõrked

(1) Tõrge käesoleva määruse tähenduses on laeng või selle osa, milles paikneb plahvatamata detonaator. Kui laengut ei saanud lõhata tehnilistel põhjustel, tuleb ka seda laengut tõrkeks pidada.

(2) Tõrked tuleb likvideerida. Tõrke likvideerimise viisi ja korra määrab igal konkreetsel juhul vastutav lõhkemeister arvestades käesolevast määrusest ja ettevõtte lõhkematerjali käitlemise korraldaja poolt kinnitatud tööjuhenditest tulenevaid nõudeid.

(3) Tõrke avastamisel tuleb seda uuesti lõhata järgmistel juhtudel:
1) kui tõrkest väljuvate elektridetonaatori juhtmete otste vaheline takistus vastab elektridetonaatori nominaalsele takistusele ja laengu vähim vastupanujoon on vähemalt 2/3 arvutuslikust vastupanujoonest;
2) detoneeriva nööriga või laengupõhjast initsieeritavas lõhkeaugus võib topist eemaldada väljapuhumise, väljauhtmise või mehaanilisel teel. Avatud laengule paigutatakse uus löökpadrun, taastatakse topis ja lõhatakse.

§ 9. Üldnõuded allmaa lõhketööl

(1) Pärast lõhkamist ohtlikult rippuma jäänud kivimitükid tuleb kõrvaldada.

(2) Töötajaid võib lõhkamiskohale lubada alles pärast kaeveõõne tuulutamist ja lõhkamiskohas töötamise ohutuse kindlaks tegemist.

(3) Kohtuvate etega kaeveõõnte rajamisel, kui etevaheline tervik on väiksem kui 15 m, tuleb lõhketööd teha järgmiste tingimuste täitmisel:
1) lõhata võib ainult ühes ees;
2) markšeideriteenistus teavitab kirjalikult lõhkematerjali käitlemise korraldajat ete lähenemisest ja olukorrast nendes etes, et lõhketöö järelevalve eest vastutav isik saaks võtta kasutusele täiendavad ohutusmeetmed ja tutvustaks neid ka nendes etes töötavatele isikutele;
3) enne lõhkeaukude laadimist tuleb mõlemast eest lõhketööga mitteseotud isikud eemaldada ohutusse kohta ning vastasee ohuala piirile panna valvur;
4) vastaseest võib valvur lahkuda ainult vastutava lõhkemeistri loal.

(4) Kuni 15 m kaugusel asetsevas paralleelses ettevalmistuskaeveõõnes võib lõhketööd teha siis, kui mõlemast paralleelsest eest on inimesed välja viidud ja ohuala valvurid asunud ettenähtud kohtadele. Inimesi ei ole vaja välja viia paralleelkaeveõõnest, mille esi jääb teisest maha üle 50 m, kui eelnevas ees lõhketöö tegemisel ei satu mahajäävasse ette plahvatusgaasid.

(5) Lähemal kui 30 m kaugusel allmaa-lõhkematerjalilaost on lõhkamine keelatud. Kui lõhatakse vähem kui 100 m kaugusel lõhkematerjalilaost, on inimeste viibimine laos keelatud. Kaugust loetakse lõhkamiskohast lõhkematerjalilao lähima kaeveõõneni.

§ 10. Ohutud kaugused

Lõhketöö ohutu kauguse määramisel tuleb lähtuda käesoleva määruse lisas sätestatust. Tehnilise Järelevalve Amet võib avaldada oma kodulehel täpsemad metoodilised juhendid ohuala määramiseks.

§ 11. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 2007. aasta 1. detsembril.

(2) Paragrahv 10 jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril.

Minister Juhan PARTS

Kantsler Marika PRISKE

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. novembri 2007. a määruse nr 88 «Lõhkematerjali käitlemise kord»
lisa

Ohutud kaugused

1. Seismiliselt ohutu laengu määramine

1.1. Seismiliselt ohutu laeng tuleb vajaduse korral määrata igas lõhketöö tegemise piirkonnas eraldi.

1.2. Kui kaugus lõhkamiskohast kaitstava objektini on vähem kui 50 m, siis korraga lõhatava (ühe viitega) laengu (momentlaengu) massi ei arvutata, vaid määratakse alljärgneva tabeli 1 järgi, sõltuvalt objektile tekitada lubatavatest kahjustustest. Kahjustuse suurust iseloomustab kahjustuskoefitsient.

Tabel 1

Laengu kaugus
objektist
(m) 

Lubatava momentlaengu mass (kg)

Kahjustuskoefitsiendid

0,007 0,015 0,03 0,06 0,12 0,24 0,48
    0,5       0,02 0,04 0,08 0,16
  1 0,007 0,015 0,03 0,06 0,12 0,24 0,48
  2 0,025 0,05 0,09 0,20 0,40 0,7 1,4
  3 0,040 0,08 0,16 0,33 0,65 1,3 2,6
  4 0,06 0,12 0,25 0,50 1,0 2,0 4,0
  5 0,09 0,18 0,36 0,73 1,4 2,8 5,6
  6 0,12 0,23 0,47 0,95 1,9 3,8 7,2
  7 0,14 0,27 0,57 1,15 2,3 4,6 9,2
  8 0,18 0,36 0,72 1,45 2,9 5,8 11,6
  9 0,20 0,42 0,85 1,70 3,4 6,8 13,6
10 0,25 0,50 1,0 2,0 4,0 8,0 16,0
12 0,3 0,6 1,3 2,5 5,2 10,5 21
14 0,4 0,8 1,6 3,2 6,4 13,0 26
16 0,5 1,0 2,0 3,9 7,8 15,5 31
18 0,6 1,2 2,4 4,7 9,4 19 38
20 0,7 1,4 2,8 5,6 11 22 44
25 1,0 2,0 4,0 8,0 16 32 64
30 1,3 2,6 5,2 10,4 21 42 84
35 1,6 3,2 6,5 13 26 52 104
40 2,0 4,0 8,0 16 32 64 128
45 2,4 4,8 9,5 19 38 76 152
50 2,8 6,5 11 22 44 88 176

Tabelis toodud kahjustuskoefitsiente kasutatakse tellis- ja paneelehitiste puhul. Kahjustuskoefitsiendi suuruse korral:
0,03 – mingeid pragusid ja kahjustusi ei teki;
0,06 – võivad tekkida peened praod ja lahtiste krohvitükkide pudenemine;
0,12 – tekivad praod seintes ja lagedes;
0,48 – tekivad suured praod, võib esineda müüritise purunemist.

Muinsuskaitsealaste ja unikaalsete ehitiste ning elektroonikaseadmete vahetus läheduses lõhkamisel tuleb laengu massi määramisel lähtuda minimaalsetest kahjustuskoefitsientidest (väiksematest kui 0,03).

1.3. Arvutatud ohutu laengu suuruse ja seismilise mõju kontrollimiseks tuleb ohustatud objektide juures vajadusel teha seismograafilisi mõõtmisi.

2. Võnkekiiruste mõõtmine

Ühe seismograafiga mõõtmisel tuleb teha objekti enamohustatud punktidest vähemalt kaks mõõtmist. Mitme seismograafiga mõõtmisel võib mõõtmiste arvu vähendada.

3. Elektrilõhkamise ohutud kaugused elektriülekandeliinidest ning raadio- ja televisioonisaatjatest

3.1. Elektridetonaatorite iseenesliku rakendumise vältimiseks elektriülekandeliinide poolt tekitatava madalsagedusliku elektromagnetvälja mõjul, ei tohi elektrilõhkamise kaugused elektriülekandeliinidest ja -seadmetest olla väiksemad tabelis 2 toodud vähimatest ohututest kaugustest. Tabelis toodutest väiksematel kaugustel lõhkamisel tuleb kasutada mitteelektrilisi lõhkamisvahendeid.

Tabel 2

Elektrilõhkamise vähimad ohutud kaugused elektriülekandeliinidest, -kaablitest ja -seadmetest

Elektriülekandliini pinge (kV) Elektrilõhkamise vähim lubatud kaugus (m)
0,2–3,0   20
3,0–6,0   20
6,0–10,0   50
20,0–45,0 100
üle 45,0 200

3.2. Elektridetonaatorite iseenesliku rakendumise vältimiseks raadiosagedusliku elektromagnetilise kiirguse mõjul, ei tohi elektrilõhkamise kaugused raadio- ja televisioonisaatjatest olla väiksemad tabelites 3–6 toodud vähimatest ohututest kaugustest. Tabelis toodutest väiksematel kaugustel lõhkamisel tuleb kasutada mitteelektrilisi lõhkamisvahendeid või saatja ajutiselt (lõhketööde tegemise ajaks) välja lülitada.

Tabel 3

Elektrilõhkamise vähimad ohutud kaugused kesk- ja pikklaine raadiosaatjatest (sagedustel 0,535–1,705 MHz)

Saatja võimsus (W) Elektrilõhkamise vähim ohutu kaugus (m)
kuni 4000   250
4000–5000   275
5000–10 000   400
10 000–25 000   610
25 000–50 000   900
üle 50 000 1200

Tabel 4

Elektrilõhkamiste vähimad ohutud kaugused kuni 50 MHz sagedusega raadiosaatjatest (välja arvatud kesk- ja pikklaine raadiosaatjad)

Saatja võimsus (W) Elektrilõhkamise vähim ohutu kaugus (m)
kuni 100      250
100–500      500
500–1000      750
1000–5000   1 500
5000–50 000   5 000
üle 50 000 15 000

Tabel 5

Elektrilõhkamise vähimad ohutud kaugused televisiooni meetersageduse (VHF TV) ja FM-raadio ultralühilainesaatjatest

Saatja võimsus (W)

Elektrilõhkamise vähim ohutu kaugus sõltuvalt sagedusalast (m)

VHF TV

FM-raadio

kanalid 1–6 (VHF 1) kanalid 7–12 (VHF 2)
kuni 1000   300   180   250
1000–10 000   550   300   450
10 000–100 000 1000   600   800
100 000–300 000 1300   750 1000
üle 300 000 1800 1000 1400

Tabel 6

Elektrilõhkamise vähimad ohutud kaugused televisiooni detsimeetersageduse (UHF TV) saatjatest

Saatja võimsus (W) Elektrilõhkamise vähim ohutu kaugus (m)
kuni 10 000   180
10 000–1 000 000   600
1 000 000–5 000 000   900
üle 5 000 000 1800

3.3. Elektridetonaatorite iseenesliku rakendumise vältimiseks mobiilsete raadiosageduslike sidevahendite töö mõjul on keelatud mobiilsete sidevahendite kasutamine lähemal kui tabelis 7 toodud elektrilõhkamise vähimad ohutud kaugused. Vastavad sidevahendid (mobiil- ja raadiotelefonid jms) tuleb elektrilõhkamise piirkonnas välja lülitada.

Tabel 7

Elektrilõhkamise vähimad ohutud kaugused mobiilsetest raadiosageduslikest sidevahenditest

Saatja võimsus (W)

Elektrilõhkamise vähim ohutu kaugus sõltuvalt sagedusalast (m)

MF 1,6–3,4 MHz HF 28–30 MHz VHF 1 35–55 MHz VHF 2 144–174 MHz UHF üle 450 MHz
kuni 5   10     20   20     6     3
5–10   12     30   25   10     6
10–30   20     50   40   15   10
30–50   25     70   55   20   12
50–60   30     75   60   25   15
60–100   35   100   80   30   20
100–180   50   130 100   40   25
180–250   60   150 125   50   27
250–350   70   180 150   55   30
350–500   85   220 180   65   35
500–600   90   240 200   75   45
600–1000 125   310 250 100   55
1000–1500 140   350 280 110   60
üle 1500 380 1000 800 300 170

3.4. Vältimaks elektridetonaatorite iseeneslikku rakendumist radarnavigatsiooniseadmete töö mõjul, on elektrilõhkamine lähemal kui 600 m statsionaarsetest lennujuhtimis- ja navigatsiooniradaritest keelatud. Elektrilõhkamise lähimad ohutud kaugused mobiilsetest laevadele paigutatud radarnavigatsiooniseadmetest on esitatud tabelis 8.

Tabel 8

Elektrilõhkamise vähimad ohutud kaugused mobiilsetest radarseadmetest

Veesõiduki liik Radari võimsus (W) Elektrilõhkamise vähim
ohutu kaugus (m)
Väikelaevad ja kaatrid kuni 500*   5
Jõelaevad ja sadamaid teenindavad laevad kuni 5000* 15
Merelaevad kuni 50 000** 90

Märkused:
*  – radarid sagedusega 9000 MHz (lainepikkus 3 cm)
** – radarid sagedusega 3000 MHz (lainepikkus 10 cm)

4. Hüdrolöögi ohutu kauguse määramine

Vees elutsevatele elusolenditele mõjub kahjustavalt plahvatusega kaasnev hüdrolöök. Erinevatele elusolenditele ohutud hüdrolöögi vood on esitatud tabelis 9.

Tabel 9

Erinevate veeorganismide tundlikkus hüdrolöögi suhtes

Veeorganismi tundlikkus Liigid Ohutu hüdrolöögi voog J/m2
Tundlikud Viidikas, kilu, rääbis   80
Keskmise tundlikkusega Koger, ahven, koha, haug, räim, latikas, särg 160
Vähetundlikud Säinas, karpkala, mereahven, tursk, vähid 250

5. Õhulööklaine mõju ohutu kaugus

Ebasoodsate meteoroloogiliste tingimuste, nagu tugeva tuule, madala ja tiheda pilvituse, õhu temperatuuri järsu languse ja inversioonikihi esinemise korral võib õhulööklaine mõju märgatavalt tugevneda. Lõhketööde tegemine tuleb sellisel juhul peatada või ohutuid kaugusi suurendada (kahekordistada).

]]>