1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Vormiriietuse liigid ja nendel kasutatavad päästeala eritunnused

(1) Vormiriietus on musta värvi, «Pantone Textile» 1992. aasta värvitabeli järgi värvus 19-4205 TP. Lisandid on punasest tekstiilist (värvus 18-1664). Tikandid tehakse kuldse niidiga (Madeira 1225).

(2) Vormiriietuse liigid on:
1) tavavorm;
2) õhtuvorm.

(3) Vormiriietusel kasutatavad päästeala eritunnused on:
1) päästeteenistujate ametinimetuste tunnused;
2) päästeteenistujate ametikohtade eraldusmärgid;
3) varrukaembleem;
4) mütsimärk;
5) vorminööbid;
6) Päästeameti peadirektori õlaku eritunnus.

2. peatükk
TAVAVORMI KIRJELDUS

§ 2. Tavavormi esemed

Tavavormi esemed on:
1) vormikuub;
2) vormipüksid;
3) vormiseelik;
4) vormisärk;
5) vormisviiter;
6) lips;
7) ristlips;
8) püksirihm;
9) vormimüts;
10) talvemüts;
11) vormikübar;
12) vormimantel;
13) vormijope;
14) kingad;
15) õlakukate.

§ 3. Vormikuub

(1) Vormikuub on musta värvi poolvillasest või villasest kangast musta voodriga. Vormikuub on klassikalise sõjaväekuue – frentši lõikega.

(2) Vormikuuel on ümardatud nurkadega pealeõmmeldud rinna- ja küljetaskud, mille klapid on suletavad väikese vorminööbiga, ning kaks sissetöödeldud, nööbiga suletavat põuetaskut.

(3) Vormikuue seljaosa keskõmblus lõpeb allpool vööjoont lõhikuga.

(4) Vormikuue esikinnisel on neli suurt vorminööpi.

(5) Vormikuue varruka alläärest 80 mm kaugusel on läbilõige, mille vahele on õmmeldud 1,5 mm laiune punane kant. Varruka allääres, õmblusest 20 mm ülevalpool, on kaks väikest ilma kannata vorminööpi. Vasaku varruka välisküljele, õlakust 70 mm kaugusele, on õmmeldud päästeteenistuse varrukaembleem.

(6) Vormikuue õlgadel on vähemalt 150 mm pikkused ja 45 mm laiused pealismaterjalist õlakud, mis on õmmeldud varrukaõmbluse vahele ning kraepoolne nooljas ots on suletav ühe väikese vorminööbiga. Õlakud kaetakse õlakukattega, mille kirjeldus on toodud määruse §-s 17.

§ 4. Vormipüksid

(1) Vormipüksid on sirgelõikelised viigipüksid, mis on õmmeldud mustast poolvillasest või villasest kangast.

(2) Vormipükste esiosa on töödeldud voodrile.

(3) Vormipükste esikeskõmblusesse on töödeldud kaetud tõmblukk-kinnis.

(4) Vormipükste värvel on suletav haagi ja nööbiga. Värvlil on vöötripid.

(5) Vormipükste küljetaskud on kaldsuunalised ning töödeldud küljetükiga.

(6) Vormipükste tagaosal, paremal pool, on nööbiga suletav nööpauktasku.

(7) Vormipükste sääreotsad on töödeldud kannapaelaga.

(8) Vormipükste välisküljeõmbluste vahele on õmmeldud 1,5 mm laiune punane kaunistuskant. Päästeameti peadirektori ja peadirektori asetäitjate vormipükste välisküljeõmblustele on õmmeldud 18 mm laiune punane lampasspael.

§ 5. Vormiseelik

(1) Vormiseelik on õmmeldud mustast poolvillasest või villasest kangast, sirgelõikeline ja töödeldud üleni voodrile.

(2) Seljakeskõmbluses on kaetud tõmblukuga kinnis ja kaetud lõhik. Lõhiku pikkus ei ületa 1/3 seeliku kogupikkusest.

(3) Vormiseelikul on kaks pikkust: maksipikkus või pikkusega kaks sõrmelaiust põlvedest ülespoole.

§ 6. Vormisärk

(1) Pikkade varrukatega vormisärk on valge klassikalise lõikega triiksärk.

(2) Lühikeste varrukatega vormisärk on valge, kinnise ja kannaga nurkkraega, eest nööbitav ja õlakutega. Õlakud on 45 mm laiad ning vähemalt 150 mm pikad. Lühikeste varrukatega vormisärgi pealeõmmeldud rinnataskutel on keskel vastandvolt ja need on klapiga suletavad.

§ 7. Lips

Lips, mis kuulub meeste vormi juurde, on tumesinine ühevärviline, siidist või sünteetilisest materjalist, allapoole laienev, täisnurkse otsaga, millel võib kasutada päästeasutuse embleemi.

§ 8. Ristlips

(1) Ristlips, mis kuulub naiste vormi juurde, on tumesinine ühevärviline, siidist või sünteetilisest materjalist.

(2) Ristlips koosneb kahest kiilukujulisest kokkuõmmeldud detailist, mille pikkus on 220 mm, ülemise kitsama serva pikkus on 30 mm ja alumise laiema serva pikkus 50 mm.

(3) Ristlipsu ristatud detailid kinnitatakse omavahel keskelt väikese vorminööbiga.

§ 9. Vormimüts

(1) Vormimüts on ovaalse põhjaga, mille läbimõõt sirmist kuklani on 280 mm ja küljelt küljeni 265 mm, eest kõvenduste abil tõstetud ning valmistatud mustast poolvillasest kangast. Põhja ja mütsirummu ühendava ääre küljeõmbluste mõlemal pool on õhuaugud.

(2) Mütsirummu kaunistab must sissekootud tammelehtede kujutistega siidpael ja rummu siseküljel on nahast higirihm.

(3) Musta lakknahast või fiibermaterjalist sirmi kohale on kahe väikese kannaga vorminööbiga kinnitatud kuldne palmiknöör.

(4) Mütsirummu keskele sirmi kohale on kinnitatud mütsimärk.

(5) Vormimütsi ääredetaili ääristab 1,5 mm laiune punane kant.

(6) Päästepeadirektori vormimütsi sirmile on kinnitatud kaherealine kulla värvi niidiga tikitud tammelehti kujutav kaunistus.

(7) Päästedirektori vormimütsi sirmile on kinnitatud üherealine kulla värvi niidiga tikitud tammelehti kujutav kaunistus.

§ 10. Vormikübar

(1) Vormikübar on mustast vildist, kübara ääre laiusega 50 mm. Kübar on eest tõstetud servaga.

(2) Kübara rummu kaunistab must sissekootud tammelehtede kujutistega siidpael.

(3) Kübara põhja ümbritseb kuldne palmiknöör.

(4) Kübara esikülje keskele on kinnitatud mütsimärk.

§ 11. Talvemüts

(1) Meeste talvemüts on valmistatud mustast poolvillasest kangast, millele on kinnitatud mustast karusnahast mütsikõrvad. Mütsikõrvade ülemised nurgad on kinnitatud trukkidega.

(2) Mütsi sirm on valmistatud lakknahast või fiibermaterjalist.

(3) Pealaedetail on ovaalne ja külgdetail on eest kõrgem. Ovaalset pealaedetaili ääristab 1,5 mm laiune punane kaunistuskant.

(4) Mütsimärk kinnitatakse mustast karakullnahast kolmnurksele detailile, kusjuures kolmnurga alumise serva laius võrdub sirmi laiusega ning ülemine tipp kinnitub küljedetailide esiõmblusele 20 mm allpool punast kanti.

(5) Päästepeadirektori vormimütsi sirmile on kinnitatud kaherealine kulla värvi niidiga tikitud tammelehti kujutav kaunistus.

(6) Päästedirektori vormimütsi sirmile on kinnitatud üherealine kulla värvi niidiga tikitud tammelehti kujutav kaunistus.

§ 12. Vormimantel

(1) Vormimantel on must villane mantel. Mantel on voodrile töödeldud, klassikaliste otsaõmmeldud varrukate ja reväärkraega. Mantlil kantakse vööd.

(2) Mantlil on kaks sissetöödeldud põuetaskut ja diagonaalsed liistuga küljetaskud.

(3) Seljakeskõmblusesse on töödeldud kaetud lõhik.

(4) Mantel on kaherealine, esikinnisel on kuus suurt vorminööpi.

(5) Varruka, mis lõpeb 1,5 mm laiuse punase kandiga, otstes oleva manseti laius on 100 mm. Varruka allääres, õmblusest 20 mm ülevalpool, on kaks väikest kannata vorminööpi.

(6) Päästepeadirektori mantli mansetti lõpetav punane kaunistuskant on 18 mm laiune.

(7) Mantli õlgadel on 150 mm pikkused ja 50 mm laiused mantli materjalist õlakud, mis on õmmeldud varrukaõmbluse vahele ning kraepoolne nooljas ots on suletav ühe väikese vorminööbiga. Õlakuid ümbritseb 1,5 mm laiune punane kaunistuskant. Õlakul kantakse kuldse niidiga tikitud eraldusmärke.

§ 13. Vormijope

(1) Vormijope on õmmeldud ilmastikukindlast materjalist ja selle põhivärv on must.

(2) Jope on sirgelõikeline, poolpikk, püstkraega. Jopel on kapuuts.

(3) Jope esikinnises on kahe kelguga tõmblukk, mida katab täiendavalt suletav kinniseliist.

(4) Jopel on mõlemal esipaneelil küljetaskud, rinnataskud ja kinniseliistu all sissetöödeldud, lukuga suletav põuetasku.

(5) Jope vasaku varruka välisküljele on paigaldatud päästeasutuse varrukaembleem.

(6) Jope õlakud kaetakse õlakukattega, mille kirjeldus on toodud määruse §-s 17.

(7) Jope varrukatel, seljaosa allääres ja esipaneelidel on helkurribad.

(8) Jopel on äravõetav soe vooder.

§ 14. Vormisviiter

(1) Vormisviiter on musta värvi, V-kaelusega, kootud masinal patentkoes. Vormisviitri varrukaotsad ja alläär on kootud tugevdatud soonikkoes.

(2) Õlgadele ja küünarnukkidele on õmmeldud mustast materjalist tugevdusdetailid. Sviitril on kaheosaline pealeõmmeldud vasak rinnatasku, mis koosneb klapiga suletavast taskust ning pealt avatud pliiatsitaskust. Taskuklapp on suletav takjapaelaga.

(3) Vormisviitri õlgadel on 150 mm pikkused ja 45 mm laiused õlakud õlakukatete kinnitamiseks. Õlaku üks ots kinnitub varruka ühendusõmbluse vahele, teine, kraepoolne nooljas ots, on suletav takjapaelaga.

(4) Sviitri vasaku varruka välisküljele, 70 mm kaugusele varruka ühendusõmblusest, on õmmeldud päästeasutuse varrukaembleem.

§ 15. Püksirihm

Püksirihm on mustast nahast tuhmist metallist pandlaga. Rihma maksimaalne laius on 30 mm.

§ 16. Kingad

Kingad on klassikalise lõikega, kinnised ja musta värvi.

§ 17. Õlakukate

(1) Õlakukate on musta värvi poolvillasest kangast. Õlakukatte pikkus on 115 mm ja laius 50 mm, millele lisandub mõlemas külgservas 1,5 mm laiune punane kant. Õlakukatte näidised on toodud määruse lisas 1.

(2) Õlakukattele tikitakse kulla värvi niidiga päästeteenistujate ametikohtade eraldusmärgid.

§ 18. Tavavormi kandmise tava

(1) Mehed kannavad tavavormiga musti sokke, valget või musta salli ning valgeid või musti sõrmkindaid, talvel klassikalise lõikega musti talvesaapaid.

(2) Naised kannavad tavavormiga ihuvärvi sukkpükse, musti sokke või põlvikuid, valget või musta salli, valgeid või musti sõrmkindaid, talvel musti saapaid.

(3) Musta salli ja musti kindaid kantakse tavaolukordades. Pidulikel puhkudel asendatakse need valge salli ja valgete kinnastega.

(4) Lipsunõel on päästeasutuse embleemiga või ilma logota hõbedane või kuldne.

3. peatükk
ÕHTUVORMI KIRJELDUS

§ 19. Õhtuvormi kuub

(1) Õhtuvormi kuub on musta värvi poolvillasest või villasest kangast sabata fraki lõikega. Kuub on töödeldud taljesse ja üleni voodrile ning on eest pikem kui tagant.

(2) Õhtuvormi kuuel on klassikalised kaheõmbluselised otsaõmmeldud varrukad ja reväärkrae. Kaheõmbluselise varruka küünarnukiõmbluses on nn võltslõhik, millel on kaunistuseks kaks väikest vorminööpi. Ülespoole suunatud teravnurkset reväärkraed katab matt must siid.

(3) Õhtuvormi kuue hõlma allääres on vööjoone sissevõtted. Mõlema hõlma voodrisse on töödeldud põuetaskud, lisaks on vasaku hõlma voodrisse töödeldud sisetasku visiitkaartide jaoks. Hõlma eesääre servad on töödeldud kolmnurkselt ja ulatuvad taljejoonest allapoole. Seljakeskjoon on töödeldud samuti kolmnurkselt. Mõlemal hõlmal on diagonaalselt reas kolm suurt vorminööpi. Kuue hõlmasid hoiavad koos kaks peidetud kuldset väikest vorminööpi, mille vahel on kuldne kett.

(4) Õhtuvormi kuue õlakud on akselbandiga sarnasest kuldsest punutud nöörist põimitud ning kinnitatud kraepoolsest otsast fraki õlaõmblusele väikese vorminööbiga.

(5) Päästepeadirektor ja päästedirektorid kannavad õhtuvormi kuuel ümber parema õla klassikalist akselbanti, mis on valmistatud 5 mm laiusest kullavärvilisest kardnöörist. Akselbandi näidis on toodud määruse lisas 2.

(6) Õhtuvormi kuue mõlemas varrukasuus on päästeteenistujate ametinimetustele vastava tunnusena vahelduv kuldne kardpael ja punasest matist siidist triip. Kardpaela ja triibu laius on 5 mm. Esimene on kuldne kardpael, mis õmmeldakse varrukasuu servast 70 mm kaugusele. Kardpaelade ja triipude arv vastab päästeteenistuja ametinimetusele:
1) 1 kardpael – päästja;
2) 2 kardpaela ja 1 triip – päästepeaspetsialist, päästejuhtivspetsialist, päästevanemspetsialist, päästespetsialist;
3) 3 kardpaela ja 2 triipu – päästepealik;
4) 4 kardpaela ja 3 triipu – päästepeadirektor, päästedirektor.

(7) Päästepeadirektoril on lisaks lõikes 5 kirjeldatud tunnusele mõlemal varrukal triipude kohal pealeõmmeldud tikitud väikese riigivapi kujutis.

§ 20. Õhtuvormi püksid

(1) Õhtuvormi püksid on taskuteta frakipüksid. Pükste seljaosas on sissevõtted, esiosas kaks pehmet volti. Esipoolte viigijoon algab värvli juures olevast voldist. Pükstel on ees kaetud tõmblukk-kinnis. Värvlil on ees topeltkinnitus. Pükste allääres on kannapael. Pükste esiosa on töödeldud siidvoodrile.

(2) Frakipükste küljeõmblustele on töödeldud 20 mm laiune punasest matist siidist lampasspael, mille keskele on õmmeldud 5 mm laiune kuldne pael.

§ 21. Õhtuvormi seelik

Õhtuvormi seelik on musta värvi poolvillasest või villasest kangast, pikk ja sirge lõikega, töödeldud üleni voodrile. Seljakeskõmblusesse on peidetud tõmblukuga kinnis ja kaetud lõhik.

§ 22. Õhtuvormi vest

Õhtuvormi vest on must või valge puuvillapikeest klassikaline frakivest, mis ei tohi kuue alt välja paista. Vest on eest nööbitav nelja väikese vorminööbiga.

§ 23. Õhtuvormi särk

Õhtuvormi särk on valge klassikaline püstkraega frakisärk.

§ 24. Kikilips

Õhtuvormi kikilipsud on must või valge klassikaline kikilips või rosett (valmis tehtud sõlmega lips).

§ 25. Õhtuvormi kandmise tava

(1) Mehed kannavad õhtuvormiga musti kinniseid pidulikke lakk-kingi.

(2) Naised kannavad õhtuvormiga musti kinniseid pidulikke nahkkingi.

(3) Õhtuvormiga kantakse valget rinnarätikut, mis paistab taskust välja peenikese triibuna. Teenete- või aumärkidega üheaegselt rinnataskus rinnarätikut ei kanta või kui kantakse, siis ainult koos teenete- või aumärkide miniatuuridega.

(4) Õhtuvormi pükse kantakse traksidega.

(5) Õhtuvormiga käekella ei kanta. Soovi korral võib kanda hõbedast või kuldset uuri.

(6) Musta vesti kantakse vaid erijuhtudel: akadeemilistel päevastel vastuvõttudel, teistel ametlikel päevastel vastuvõttudel ning väga pidulikel matustel. Tavaliselt on sellekohane märge kutsel.

4. peatükk
PÄÄSTEALA ERITUNNUSED

§ 26. Eraldusmärgid

(1) Eraldusmärkideks päästeteenistujate, päästeeriala üliõpilaste ja õpilaste vormiriietusel on vastavalt ametikohtadele vormiriietuse õlakutel või õlakukatetel (edaspidi õlak) kantavad suured või väikesed tärnid, väikese riigivapi kujutis, tammelehtedest pärg ja K-täht. Eraldusmärkide näidised on toodud määruse lisas 1.

(2) Suur ja väike tärn on ruudukujulised, koosnevad 20 kiiljast lehest.

(3) Eraldusmärkide mõõdud:
1) suure tärni diagonaali pikkus on 21 mm;
2) väikese tärni diagonaali pikkus on 18 mm;
3) väikese riigivapi kõrgus on 20 mm;
4) K-tähe kõrgus on 25 mm ja laius 17 mm. K-tähe allääre kaugus õlaku allservast on 35 mm.

(4) Õlakul kantavad tärnid on tikitud kulla värvi niidiga või valmistatud kulla värvi metallist. Väikese riigivapi kujutis on tikitud. K-täht on tikitud kulla värvi niidiga.

(5) Päästeameti päästeteenistuja õlaku eritunnuseks on väikese riigivapi kujutis.

(6) Eraldusmärgid paigutatakse õlakukattele proportsionaalselt ja arvestades nende hulka ning suurust. Viimase eraldusmärgi kaugus õlakukatte varrukaõmbluse poolsest servast peab olema vähemalt 11 mm ja eraldusmärkide omavaheline kaugus vähemalt 3 mm.

§ 27. Ametikohtade eraldusmärgid

(1) Päästeasutuse päästeteenistujad kannavad õlakutel tärne järgmiselt:
1) Päästeameti peadirektor, peadirektori asetäitja, Päästeameti osakonnajuhataja, Demineerimiskeskuse juhataja, päästekeskuse direktor ja teenistuste juhid, Häirekeskuse direktor ja tema asetäitja ning Sisekaitseakadeemia Päästekolledži direktor ja tema asetäitja – kolm suurt tärni;
2) Päästeameti nõunik, osakonnajuhataja asetäitja, büroojuhataja, allstruktuuriüksuse juhataja, Demineerimiskeskuse juhataja asetäitja, pommigrupi juhataja, talituse juhataja, päästekeskuse teenistuse juhi asetäitja, struktuuriüksuse juhataja, nõunik, Häirekeskuse osakonnajuhataja ja keskuse juhataja, Sisekaitseakadeemia Päästekolledži instituudi juhataja-lektor, päästeala õppetooli juhataja, professor – kaks suurt tärni;
3) Päästeameti peaspetsialist, Demineerimiskeskuse peademineerija, peaspetsialist, ekspert ja peademineerija-künoloog, päästekeskuse struktuuriüksuse juhataja asetäitja, allstruktuuriüksuse juhataja, peaspetsialist, peainspektor ja vanemoperatiivkorrapidaja, Häirekeskuse keskuse juhataja asetäitja, arst, peaspetsialist ja peapäästekorraldaja, Sisekaitseakadeemia Päästekolledži dotsent, peaspetsialist ja õppekorralduskeskuse juhataja-lektor – üks suur tärn;
4) Päästeameti juhtivspetsialist, Demineerimiskeskuse juhtivdemineerija ja juhtivdemineerija-tuuker, päästekeskuse juhtivspetsialist, juhtivinspektor, keskkomando pealik ja operatiivkorrapidaja, Häirekeskuse juhtivspetsialist ja juhtivpäästekorraldaja, Sisekaitseakadeemia Päästekolledži lektor, õpetaja, juhtivspetsialist, assistent, koolitusjuht-õpetaja ja koolitusjuht-lektor – neli väikest tärni;
5) Päästeameti vanemspetsialist, Demineerimiskeskuse vanemdemineerija, vanemdemineerija-tuuker ja vanemdemineerija-koerajuht, päästekeskuse vanemspetsialist, vaneminspektor, keskkomando pealiku asetäitja ja tugikomando pealik, Häirekeskuse vanemspetsialist ja vanempäästekorraldaja, Sisekaitseakadeemia Päästekolledži vanemspetsialist – kolm väikest tärni;
6) päästekeskuse tugikomando pealiku asetäitja ja rühmapealik – kaks väikest tärni;
7) Päästeameti spetsialist, Demineerimiskeskuse demineerija, demineerija-tuuker ja demineerija-koerajuht, päästekeskuse spetsialist, inspektor ja meeskonnavanem, Häirekeskuse spetsialist ja päästekorraldaja, Sisekaitseakadeemia Päästekolledži spetsialist ja päästevahendite tehnik – üks väike tärn.

(2) Sisekaitseakadeemia Päästekolledži üliõpilased ja õpilased kannavad õlakutel K-tähte.

§ 28. Päästeameti peadirektori õlaku eritunnus

Päästeameti peadirektori õlaku eritunnuseks on ringikujuliselt ümber väikese riigivapi asetsev tammelehtedest pärg.

§ 29. Päästeteenistujate ametinimetuste tunnused

(1) Päästeteenistujate ametinimetuste tunnuseks on lõkmetele tikitud tahapoole suunatud loitva leegiga tõrvik.

(2) Lõkmed on musta värvi, ristkülikukujulised, külgede pikkustega 35 mm ja 50 mm. Lõkmete näidised on toodud määruse lisas 3.

(3) Päästeteenistujate ametinimetuste tunnused jagunevad järgmiselt:
1) päästepeadirektor, päästedirektor – kolm kullavärvilist kõrvuti tõrvikut;
2) päästepealik – kaks kullavärvilist kõrvuti tõrvikut;
3) päästepeaspetsialist, päästejuhtivspetsialist, päästevanemspetsialist, päästespetsialist – üks kullavärviline tõrvik.

(4) Päästeteenistujate ametinimetuste tunnuseid kantakse vormikuue reväärkrael.

§ 30. Varrukaembleem

(1) Vormi vasakul varrukal, 70 mm kaugusel varrukaõmblusest, kantakse päästeasutuse embleemi. Päästeasutuse juhi nõusolekul võib päästeasutuse embleemi asendada asutuse struktuuriüksuse või selle allüksuse embleemiga.

(2) Päästeasutuse varrukaembleemiks on Päästeameti, päästekeskuste, Häirekeskuse, Demineerimiskeskuse, samuti Sisekaitseakadeemia Päästekolledži ja Päästekooli embleemid, mis on kooskõlastatud Vabariigi Valituse poolt kehtestatud korras.

(3) Varrukaembleem on ringikujuline, ringi läbimõõt on 76 mm. Ringi välisserv on ääristatud värvilise niidiga tikitud 1,5 mm laiuse kandiga. Varrukaembleemil olev päästeasutuse embleemi kujutis on tikitud mustale alusmaterjalile.

(4) Varrukaembleemi tikitud kaheksanurga tippude läbimõõt on 68 mm ning tipud ulatuvad kuni varrukaembleemi ääristava kandini. Kaheksanurk on tikitud kuldse või hõbedase niidiga. Embleemi keskosaks oleva ringi läbimõõt on 25 mm ning seda lindina ümbritseva osa laius 6 mm. Varrukaembleemi näidis on toodud määruse lisas 4.

(5) Varrukaembleemil kasutatavate värvide koodid on järgmised:
1) punane – PMS 186C;
2) sinine – PMS 285C.

(6) Sisekaitseakadeemia Päästekolledžis kantakse vormil õppeasutuse embleemi.

(7) Päästeteenistuja, kes on lähetatud välismaale või osaleb rahvusvahelisel missioonil või õppustel, võib kanda vormiriietuse paremal varrukal, 70 mm kaugusel varrukaõmblusest, riigitunnust. Naastes kodumaale ei ole kohustust riigitunnust maha võtta.

(8) Riigitunnus on Eesti riigilipu kujutis, mille all on sõna ESTONIA. Riigitunnuse kõrgus on 23 mm ja laius 50 mm. Riigitunnusel olev Eesti riigilipu kujutis on tikitud. Ülemine triip on tikitud sinise niidiga, värvus 18-4252 TP BLUE ASTER, musta värvi triip on tikitud musta niidiga, värvus 19-4205 TP PHANTOM ning valge triip on tikitud valge niidiga, värvus 11-0601 TP BRIGHT WHITE. Riigitunnuse näidis on toodud määruse lisas 5.

(9) Sõna ESTONIA tähekõrgus on 7 mm ja tähejoone paksus 1 mm ning värvus on 11-0601 TP BRIGHT WHITE.

§ 31. Mütsimärk

Mütsimärk on kuldne, reljeefsest messingist. Kolmnurkse märgi alumise serva pikkus on 60 mm ja kõrgus 50 mm. Märgi tipus on väikese riigivapi kujutis. Märgi alumistes nurkades on stiliseeritud leegi ja kolmnurga sees tammelehtedest pärja kujutis. Pärja keskel punasel taustal on emailitud sinimustvalge kokard läbimõõduga 20 mm. Mütsimärgi näidis on toodud määruse lisas 6.

§ 32. Vorminööbid

Vorminööbid on kuldsed, kolme lõvi kujutisega. Suurte vorminööpide läbimõõt on 20 mm, väikeste vorminööpide läbimõõt on 14 mm. Vorminööpide näidised on toodud määruse lisas 7.

5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 33. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 6. detsembri 2000. a määrus nr 409 «Tuletõrje- ja päästetöötajate ning Väike-Maarja Päästekooli õpilaste ja Sisekaitseakadeemia päästekolledži üliõpilaste vormiriietuse kirjeldus ja kandmise tähtajad» (RT I 2000, 96, 622) tunnistatakse kehtetuks.

§ 34. Vormiriietuse väljastamise eritingimus

Määruse jõustumisel väljastatakse töötajatele uue vormiriietuse esemeid vastavalt kehtivale korrale pärast §-s 33 nimetatud määruse alusel väljastatud vormiriietuse esemete kandmiskõlbmatuks muutumist.

§ 35. Päästealaga seotud isikute ja organisatsioonide vormiriietuse kasutamine

Teised päästealaga seotud isikud ja organisatsioonid võivad päästeteenistuse vormiriietust kasutada kooskõlastatult Päästeameti peadirektoriga.