§ 1. Eesti Panga presidendi 27. märtsi 2007. a määruses nr 4 «Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide aruanded» (RTL 2007, 28, 510) tehakse järgmised muudatused:

(1) Kogu tekstis asendatakse sõna «välisvaluutarisk» sõnaga «valuutarisk».

(2) Paragrahvis 1 asendatakse sõnad «krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi» sõnadega «krediidiasutuse, krediidiasutuse konsolideerimisgrupi ja krediidiasutuse filiaali».

(3) Paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt:

« § 3. Aruanded

(1) Krediidiasutus on kohustatud koostama järgmised aruanded soolo ja konsolideeritud baasil:
1) «Kapitali adekvaatsuse aruanne» vastavalt lisale 1;
2) «Krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski aruanne standardmeetodil» vastavalt lisale 2;
3) «Krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski aruanne sisereitingute meetoditel» vastavalt lisale 3;
4) «Omakapitali investeeringute aruanne sisereitingute meetoditel» vastavalt lisale 4;
5) «Valuutariski aruanne» vastavalt lisale 5;
6) «Kaubariski aruanne» vastavalt lisale 6;
7) «Intressipositsiooni riski aruanne» vastavalt lisale 7;
8) «Aktsiapositsiooni riski aruanne» vastavalt lisale 8;
9) «Kauplemisportfelli riskide kontsentreerumise piirmäära ületanud positsioonide aruanne» vastavalt lisale 9;
10) «Optsioonide aruanne» vastavalt lisale 10;
11) «Kauplemisportfelli ülekanderiski aruanne» vastavalt lisale 11;
12) «Operatsiooniriski aruanne» vastavalt lisale 12;
13) «Riskide kontsentreerumise aruanne» vastavalt lisale 13;
14) «Osaluste aruanne» vastavalt lisale 14;
15) «Allutatud kohustuste aruanne» vastavalt lisale 15;
16) «Likviidsuse aruanne» vastavalt lisale 16.

(2) Krediidiasutuse filiaal on kohustatud koostama «Likviidsuse aruande» vastavalt lisale 16.».

(4) Paragrahv 4 sõnastatakse järgmiselt:

« § 4. Aruannete sisu

Aruannetes kajastatakse andmed krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi omavahendite, kapitali adekvaatsuse, riskide kontsentreerumise, oluliste osaluste, allutatud kohustuste ja krediidiasutuse, krediidiasutuse konsolideerimisgrupi ja krediidiasutuse filiaali likviidsuse kohta lähtudes Eesti Panga presidendi 29. detsembri 2006. a määruses nr 13 «Krediidiasutuse ja krediidiasutuse konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide arvutamise ja rakendamise kord» (edaspidi usaldatavusnormatiivide määrus) sätestatud mõistetest, põhimõtetest ja meetoditest.».

(5) Paragrahv 7 sõnastatakse järgmiselt:

« § 7. Aruandeperiood ja aruannete esitamise tähtajad

(1) Käesoleva määruse § 3 punktides 1–14 nimetatud soolo baasil aruannete aruandeperioodiks on kalendrikuu ning konsolideeritud baasil aruannete aruandeperioodiks on kvartal.

(2) Käesoleva määruse § 3 punktis 15 nimetatud soolo ning konsolideeritud baasil aruande aruandeperioodiks on poolaasta.

(3) Käesoleva määruse § 3 punktis 16 nimetatud soolo baasil aruande aruandeperioodiks on kalendrikuu.

(4) Käesoleva määruse § 3 punktides 1–15 nimetatud soolo baasil aruanded esitatakse hiljemalt kolmeteistkümnendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu ning konsolideeritud baasil aruanded esitatakse aruandeperioodile järgneva kuu jooksul.

(5) Käesoleva määruse § 3 punktis 16 nimetatud soolo baasil aruanne esitatakse hiljemalt viiendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu.».

(6) Paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse punktidega 15 ja 16 järgmises sõnastuses:

« 15) «Allutatud kohustuste aruanne»: soolo baasil 86 ja konsolideeritud baasil 686;
16) «Likviidsuse aruanne»: soolo baasil 87.».

(7) Paragrahv 9 sõnastatakse järgmiselt:

« § 9. Klassifikaatorite ja rahvusvaheliste standardite kasutamine

(1) Aruannetes määratakse valuutakood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.

(2) Aruannetes määratakse riigi kood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.

(3) Aruannetes määratakse kuupäeva formaat vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 8601.».

(8) Paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks.

(9) Lisas 1 «Kapitali adekvaatsuse aruanne» tehakse järgmised muudatused:

1) punkti 4 kirje 2113 «Rahavoogude riskimaandamise instrumentide eelmiste perioodide realiseerimata kasum» ja kirje 2143 «Rahavoogude riskimaandamise instrumentide aruandeperioodi realiseerimata kasum» tunnistatakse kehtetuks;

2) punkti 4 täiendatakse kirjega 2115 «Krediidiasutuse enda poolt emiteeritud võlainstrumentide eelmiste perioodide väärtuse muutus», kirjega 2145 «Krediidiasutuse enda poolt emiteeritud võlainstrumentide aruandeperioodi väärtuse muutus» ja kirjega 2554 «Muud varad sisereitingute meetodil»;

3) punkti 5.1 teises lauses asendatakse sõnad «identifikaatoritega 2100 kuni 2199» sõnadega «identifikaatoritega 2101 kuni 2150»;

4) punkti 5.1 alapunktid 7 ja 16 tunnistatakse kehtetuks;

5) punkti 5.1 täiendatakse alapunktidega 8¹ ja 17¹ järgmises sõnastuses:

« 8¹) Kirje 2115 «Krediidiasutuse enda poolt emiteeritud võlainstrumentide eelmiste perioodide väärtuse muutus»

Siin näidatakse õiglases väärtuses kajastatud kohustuste väärtuse muutusest tulenevad tulud ja kulud, mida ei kaasata omavahendite koosseisu vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse § 7 lõikele 8. Kahjum näidatakse plussmärgiga ja kasum miinusmärgiga.

17¹) Kirje 2145 «Krediidiasutuse enda poolt emiteeritud võlainstrumentide väärtuse muutus aruandeperioodil»

Siin näidatakse õiglases väärtuses kajastatud kohustuste väärtuse muutusest tulenevad tulud ja kulud, mida ei kaasata omavahendite koosseisu vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse § 7 lõikele 8. Kahjum näidatakse plussmärgiga ja kasum miinusmärgiga.»;

6) punkti 5.1 alapunktis 19 asendatakse sõnad «kirjete 2101 kuni 2199» sõnadega «kirjete 2101 kuni 2150»;

7) punktis 5.2 asendatakse sõnad «identifikaatoritega 2200 kuni 2211» sõnadega «identifikaatoritega 2201 kuni 2211»;

8) punkti 5.2 alapunkt 30 sõnastatakse järgmiselt:

« 30) Kirje 2211 «Piiranguid ületavad teise taseme omavahendid»

Siin näidatakse krediidiasutuste seaduse § 78 lõikes 1 teise taseme omavahenditele sätestatud piirangut ületavad teise taseme omavahendid (summa, mille võrra kirjetel 2201 kuni 2210 näidatud teise taseme omavahendite summa ületab identifikaatoriga 2100 tähistatud kirjel näidatud esimese taseme omavahendite summa). Esimese taseme omavahendeid ületav summa näidatakse miinusmärgiga. Juhul kui teise taseme omavahendite summa on väiksem kui kirjel 2100 näidatud summa, on kirje väärtus 0 (null).»;

9) punkti 5.3 alapunkt 32 sõnastatakse järgmiselt:

« 32) Kirje 2260 «Olulised osalused krediidi- ja finantseerimisasutustes»

Siin näidatakse olulised osalused, allutatud nõuded ning muud teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes vastavalt krediidiasutuste seaduse § 75 lõike 1 punktile 1 bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpu seisuga.»;

10) punkti 5.3 alapunkt 33 sõnastatakse järgmiselt:

« 33) Kirje 2261 «Olulised osalused kindlustusandjates»

Siin näidatakse olulised osalused, allutatud nõuded ning muud teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid kindlustusandjates, edasikindlustusandjates ning kindlustusvaldusettevõtjates vastavalt krediidiasutuste seaduse § 75 lõike 1 punktile 3 bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpu seisuga.»;

11) punkti 5.3 alapunkt 34 sõnastatakse järgmiselt:

« 34) Kirje 2262 «Muud osalused»

Siin näidatakse olulisest osalusest väiksemad osalused, allutatud nõuded ning muud teise taseme omavahendite koosseisu kuuluvad instrumendid teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes vastavalt krediidiasutuste seaduse § 75 lõike 1 punktile 2 bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpu seisuga.»;

12) punkti 5.5 alapunktides 43 ja 44 asendatakse sõnad «identifikaatoritega 2260 kuni 2264» sõnadega «identifikaatoritega 2260 kuni 2265»;

13) punkt 5.6 sõnastatakse järgmiselt:

« 5. 6 Kapitalinõuded

Kapitalinõuded kajastatakse lähtudes usaldatavusnormatiivide määruse 3. peatükis sätestatust. Kapitalinõuete kajastamisel kasutatakse usaldatavusnormatiivide määruse § 9 lõikes 2 toodud koefitsiente. Kapitalinõuded tähistatakse identifikaatoritega 2501 kuni 2803.»;

14) punkti 5.6 alapunkti 62 alapunktid a–c asendatakse alapunktidega a–b järgmises sõnastuses:

« a) aruandeperioodidel algusega 1. jaanuar 2008. a kuni 31. detsember 2008. a 90 protsenti vastavalt Eesti Panga presidendi 2. juuli 2002. a määruse nr 12 «Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid» 31. detsembril 2006. a kehtinud redaktsioonile (edaspidi varasem määrus) arvutatud kapitalinõuete summast;
b) aruandeperioodidel algusega 1. jaanuar 2009. a kuni 31. detsember 2009. a 80 protsenti vastavalt varasemale määrusele arvutatud kapitalinõuete summast.».

(10) Lisas 2 «Krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski aruanne standardmeetodil» tehakse järgmised muudatused:

1) punkti 4 alapunkti 4 täiendatakse järgmise lausega:

«Juhul kui esialgset positsiooni ei ole, näidatakse väärtuseks 0 (null).»;

2) punkti 4 alapunkti 11 teist lõiku täiendatakse järgmise lausega:

«Finantstagatise mahaarvatav väärtus ei tohi ületada riskipositsiooni väärtust.».

(11) Lisas 3 «Krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski aruanne sisereitingute meetoditel» tehakse järgmised muudatused:

1) punkti 4 alapunkti 2 tabelis asendatakse krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kohalike omavalitsuste riskipositsiooni klassile vastav identifikaator «3» identifikaatoriga «2»;

2) punkti 4 alapunktis 6 asendatakse sõnad «tuhandiku täpsusega (kolm kohta pärast koma)» sõnadega «täpsusega viis kohta pärast koma»;

3) punkti 4 alapunkti 17 täiendatakse sõnaga «plussmärgiga».

(12) Lisas 5 «Välisvaluutariski aruanne» tehakse järgmised muudatused:

1) punkti 4 alapunkti 1 tabelit täiendatakse positsiooni tüübiga «Omavahenditest maha arvatud positsioon», millele vastav identifikaator on «6»;

2) punkti 4 alapunkti 1 selgituse 3. lõiku täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

«Identifikaatoriga 3 näidatakse ka välisvaluutade positsioonid, mille puhul pika ja lühikese positsiooni summa ümberarvestatuna Eesti kroonidesse on väiksem kui 200 000 EEK (koodiga XXZ).»;

3) punkti 4 alapunktis 5 asendatakse sõnad «Pika positsiooni absoluutväärtus» sõnadega «Pika positsiooni väärtus»;

4) punkti 4 alapunkte 5 ja 6 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses uue reana:

«Kulla positsioonid ja CIU-d näidatakse konverteerituna Eesti kroonideks.».

(13) Lisas 6 «Kaubariski aruanne», lisas 7 «Intressipositsiooni riski aruanne» ja lisas 8 «Aktsiapositsiooni riski aruanne» asendatakse sõnad «pika positsiooni absoluutväärtus» sõnadega «pika positsiooni väärtus».

(14) Lisas 9 «Kauplemisportfelli riskide kontsentreerumise piirmäära ületanud positsioonide aruanne» tehakse järgmised muudatused:

1) punkti 3 alapunktis 3 asendatakse sõnad «Esialgne kapitalinõue» sõnadega «Kapitalinõude määr»;

2) punkti 4 alapunkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

« 3) Kapitalinõude määr

Siin näidatakse aruandereal kajastatud instrumendi spetsiifilise riski ja/või kauplemisportfelli ülekanderiski ning vastaspoole krediidiriski kapitalinõude määr vastavalt usaldatavusnormatiivide määruse 3. peatüki 6. jao 2. ja 3. jaotises sätestatule. Kapitalinõude määr näidatakse koefitsiendina täpsusega neli kohta pärast koma.».

(15) Lisas 13 «Riskide kontsentreerumise aruanne» tehakse järgmised muudatused:

1) punktis 2 asendatakse tekst «§ 85 lõikes 1¹» tekstiga «§ 85 lõikes 1²»;

2) punkti 4 alapunkti 7 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses uue reana:

«Juhul kui mahaarvamist ei toimu, on mahaarvamise identifikaator 0 (null).»;

3) punkti 4 alapunkti 8 kolmandast lõikest jäetakse välja viimane lause;

4) punkti 4 alapunkti 8 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses uue reana:

«Juhul kui mahaarvamist ei toimu, on mahaarvamise väärtus 0 (null).».

(16) Lisas 14 «Osaluste aruanne» tehakse järgmised muudatused:

1) punkti 4 alapunkti 6 viimane lause sõnastatakse järgmiselt:

«Mitteoluliste osaluste puhul või juhul, kui piirangutest vabastus puudub, näidatakse kirjel identifikaator 0 (null).»;

2) punkti 4 alapunkti 7 viimane lause sõnastatakse järgmiselt:

«Mitteoluliste osaluste puhul või juhul, kui piirangutest vabastus puudub, näidatakse kirjel väärtus 0 (null).».

(17) Määrust täiendatakse lisaga 15 «Allutatud kohustuste aruanne» (lisa 1) ja lisaga 16 «Likviidsuse aruanne» (lisa 2).

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2008. aastal.

Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005. a resolutsioon nr 17-1/0505738.

Allutatud kohustuste aruanne

1. Aruande eesmärk

Aruande eesmärk on kapitali adekvaatsuse arvutuse jälgimiseks vajalike andmete saamine.

2. Aruande valdkond

Aruande valdkonda kuuluvad krediidiasutuse kohustused, mis vastavad krediidiasutuste seaduse § 72¹ sätestatud tingimustele.

3. Aruanderea struktuur

1) Kliendi nimi
2) Valuuta kood
3) Allutatud kohustuse bilansiline jääk
4) Intressimäär
5) Lepingu sõlmimise kuupäev
6) Lepingu lõppemise kuupäev
7) Omavahendite koosseisu arvatud summa
8) Omavahendite tase

4. Aruanderea struktuuri seletus

1) Kliendi nimi

Siin näidatakse võlausaldaja nimi. Nimi esitatakse nii, et see ei sisaldaks jutumärke ega semikoolonit.

2) Valuuta kood

Siin näidatakse valuuta, milles allutatud kohustus on fikseeritud.

3) Allutatud kohustuse bilansiline jääk

Siin näidatakse allutatud kohustuse jääk bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpu seisuga kirjel 2 näidatud valuutas tuhandetes täisühikutes.

4) Intressimäär

Allutatud kohustuse intressimäär näidatakse aasta kohta koefitsiendina täpsusega neli kohta pärast koma. Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, näidatakse aruandeperioodi lõpu seisuga fikseeritud intressimäär.

5) Lepingu sõlmimise kuupäev

Siin näidatakse allutatud kohustuse lepingu sõlmimise kuupäev.

6) Lepingu lõppemise kuupäev

Siin näidatakse allutatud kohustuse lepingu lõppemise kuupäev. Kui lepingu lõppemise kuupäev ei ole fikseeritud, näidatakse siin XX.

7) Omavahendite koosseisu arvatud summa

Siin näidatakse summa, mille ulatuses allutatud kohustus on aruandeperioodi lõpu seisuga omavahendite koosseisu arvatud. Summa esitatakse kirjel 2 näidatud valuutas tuhandetes täisühikutes.

8) Omavahendite tase

Siin näidatakse, millise taseme omavahendite koosseisu allutatud kohustus on arvatud. Omavahendite taseme identifikaatorid on järgmised:

Juhul, kui allutatud kohustus ei ole omavahendite koosseisu arvatud, näidatakse kirjel identifikaator 0 (null).

Krediidiasutuse likviidsuse ARUANNE

1. Aruande eesmärk

Aruande eesmärgiks on andmete saamine kontrollimaks, et vastavalt krediidiasutuste seaduse § 80 lõikele 1 oleks tagatud kreeditoride õigustatud nõuete rahuldamine ehk likviidsus.

2. Aruande valdkond

Aruandes kajastatakse ainult need bilansilised ja bilansivälised tehingud, millega kaasnevad või võivad kaasneda rahavood. Ühe reana tuleb näidata nende kohustuste või nõuete jääkide summa, mille identifikaatorid langevad kokku.

3. Aruanderea struktuur

1) Kirje tüüp
2) Kirje liik
3) Riigi kood
4) Klient
5) Tähtaeg
6) Jääk

4. Aruanderea struktuuri seletus

1) Kirje tüüp

Kirje tüübi identifikaatorid on järgmised:

2) Kirje liik

Kirje liigi identifikaatorid on järgmised:

3) Riigi kood

Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.

4) Klient

Kliendi identifikaatorid on järgmised:

Krediidiasutuse poolt emiteeritud võlainstrumentide puhul on kliendiks võlainstrumendi ostja. Omakapitaliinstrumentide ja tuletisinstrumentide puhul määratakse kliendi identifikaator emitendi järgi. Tuletisinstrumentide puhul on emitendiks tehingu teine pool.

5) Tähtaeg

Tähtaja identifikaatorid on järgmised:

Tähtaja identifikaator määratakse tehingu järelejäänud tähtaja järgi.

Sissetulevaid rahavoogusid tuleb käsitleda kõige hilisema laekumise järgi ning väljaminevaid rahavoogusid kõige varasema väljamineku järgi. Antud kontekstis ei käsitleta lepingu järelejäänud tähtajana lepingu võimalikku lõpetamist enne lepingu lõpptähtaega.

Varad, mis ei ole likviidsed ega oma konkreetset järelejäänud tähtaega, kajastatakse tähtajaga üle 5 aasta.

Likviidsed varad tuleb kajastada selles ajaperioodis, millal on võimalik reaalselt tekitada nende turustamisest tulenev rahavoog.

6) Jääk

Jääk on identifikaatoritele vastava kohustuse või nõude jääk aruandeperioodi lõpu seisuga. Likviidsed varad näidatakse väärtuses, mille ulatuses on võimalik need kiiresti ilma olulise rahakaota realiseerida. Nõuetest lahutatakse maha ebatõenäoliselt laekuvad nõuded.