§ 1. Välismaalaste seaduses (RT I 1993, 44, 637; 2007, 9, 44) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11¹ lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 5 nimetatud õigust ei ole välismaalasel, kellel on elamisluba õppimiseks ning kes taotleb elamisluba töötamiseks, välja arvatud välismaalasel, kes on elanud Eestis vahetult vähemalt kaks aastat järjest elamisloa alusel, mis on antud õppimiseks gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgharidustaseme riiklikult tunnustatud õppekava alusel kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis.»;

2) paragrahvi 12¹ lõiget 2, § 12³ lõiget 4, § 12⁴ lõiget 3 ja § 13⁴ lõiget 3 täiendatakse pärast sõna «tasumise» sõnadega «samas ulatuses ravikindlustatud isikutega»;

3) paragrahvi 12² tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Elamisloa õppimiseks võib anda välismaalasele:
1) õppimiseks riigi poolt tunnustatud algkoolis, põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgharidustaseme riiklikult tunnustatud õppekava alusel kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis;
2) ettevalmistuskursustel osalemiseks riigi poolt tunnustatud kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis;
3) riigi poolt tunnustatud kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli, ülikooli või rahvusvahelise üliõpilasorganisatsiooni poolt vahendatud praktikal osalemiseks.

(2) Elamisloa õppimiseks võib anda, kui:
1) välismaalase kavandatava riigis viibimise eesmärk on tõendatud;
2) välismaalasel on püsiv legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks;
3) välismaalane tõendab, et tal on eluruumi kasutamise võimalus kogu Eestis viibimise aja jooksul;
4) välismaalasel on kindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise samas ulatuses ravikindlustatud isikutega taotletava elamisloa kehtivusajal, kui selle omamise vabastus ei tulene seadusest või välislepingust;
5) välismaalase, kelle riigis viibimise eesmärk on kõrgharidustaseme õppekava alusel õppimine, õppekeele oskus on piisav;
6) alaealisel välismaalasel on seadusliku esindaja konsulaarseaduse alusel legaliseeritud nõusolek õppima asumiseks;
7) välismaalase ja praktikat läbiviiva asutuse vahel on sõlmitud praktikaleping;
8) ei esine tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid.

(3) Välismaalase õppekeele oskus loetakse piisavaks, kui see vastab õppeasutuse poolt kehtestatud õppekeele taseme miinimumnõuetele või kui välismaalane asub süvendatult riigikeelt õppima.

(4) Välismaalase õppekeele oskuse piisavuse tõendamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

(5) Elamisloa taotlemisel õppimiseks esitab õppeasutus või üliõpilasorganisatsioon Kodakondsus- ja Migratsiooniametile dokumendi, mis kinnitab välismaalase õppima asumist ning millest nähtub õppekava, kursuse või praktika nimetus ja eeldatav kestus.

(6) Elamisloa õppimiseks võib välismaalasele anda kuni üheks aastaks, kuid mitte kauemaks kui õppimise eeldatav kestus.

(7) Välismaalast, kellele antakse elamisluba õppimiseks, ei arvata sisserände piirarvu alla.

(8) Välismaalase suhtes, kes on saanud elamisloa õppimiseks, ei kohaldata ravikindlustuse seaduse § 5 4. lõike punkte 2 ja 5.

(9) Välismaalane, kellel on Euroopa Liidu liikmesriigi pikaajalise elaniku elamisluba ning kes taotleb elamisluba õppimiseks, peab lisaks 2. lõikes sätestatule tõendama Euroopa Liidu pikaajalise elaniku elamisloa olemasolu.

(10) Välismaalane peab oma elukoha Eestis registreerima rahvastikuregistris ühe kuu jooksul elamisloa alusel Eestisse saabumisest või Eestis viibimisest arvates. Välismaalasel peab olema Eestis registreeritud elukoht kogu elamisloa kehtivusaja vältel.

(11) Elamisloa õppimiseks andmisest võib Kodakondsus- ja Migratsiooniamet keelduda, kui käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud tingimused ei ole täidetud või esineb muu elamisloa andmisest keeldumise aluseks olev asjaolu.

(12) Elamisluba õppimiseks võib pikendada korraga kuni üheks aastaks, kui välismaalane jätkab õppimist, käesoleva paragrahvi 1., 2. ja 10. lõikes nimetatud tingimused on püsivalt täidetud ning ei esine elamisloa pikendamisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.

(13) Õppimiseks antud elamisloa pikendamisest keeldutakse või elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui selle andmise alus on ära langenud, välismaalane ei vasta käesoleva paragrahvi 1., 2. ja 10. lõikes sätestatud tingimustele või tema suhtes esineb muu elamisloa pikendamisest keeldumise või elamisloa kehtetuks tunnistamise alus või välismaalane on jätnud olulisel määral täitmata käesolevast või muust seadusest tuleneva kohustuse.

(14) Välismaalane, kellele on antud elamisluba õppimiseks, võib ilma tööloata Eestis töötada õppekavakohase õppepraktika, käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 nimetatud õppeasutuses õpetamise või käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3 nimetatud praktika eesmärgil.

(15) Käesoleva paragrahvi 14. lõikes sätestamata juhtudel võib välismaalane, kellele on antud elamisluba õppimiseks, Eestis töötada üksnes tööloa alusel ja õppetöövälisel ajal tingimusel, et välismaalase töötamine ei takista õppimist.

(16) Õppeasutusel, kuhu õppima asumiseks välismaalasele elamisluba anti, on käesoleva seaduse §-s 16¹ sätestatud kutsuja kohustused.

(17) Õppeasutusel, kuhu õppima asumiseks välismaalasele elamisluba anti, on alla 15-aastase välismaalase esindamise õigus tema Eestis viibimise ja Eestist lahkumisega seotud menetlustes, kui välismaalase seaduslik esindaja ei viibi Eestis.»;

4) paragrahvi 13³ täiendatakse lõigetega 12¹–12⁶ järgmises sõnastuses:

« (12¹) Elamisluba töötamiseks käesoleva seaduse § 13² 1. lõike punktis 2 nimetatud tingimustel teadus- või uurimistöö tegemiseks antakse, kui:
1) teadus- ja arendusasutus on riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik või eraõiguslik juriidiline isik;
2) teadus- ja arendusasutus on kantud teadus- ja arendusasutuste registrisse;
3) teadus- ja arendusasutuse teadus- ja arendustegevus on positiivselt evalveeritud;
4) välismaalase ning teadus- ja arendusasutuse vahel on sõlmitud võõrustamisleping teadus- või uurimistöö tegemiseks.

(12²) Teadus- ja arendusasutus võib käesoleva paragrahvi 12¹. lõike punktis 4 nimetatud võõrustamislepingu sõlmida, kui:
1) välismaalasel on püsiv legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks;
2) välismaalasel on kindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastustest tingitud ravikulude tasumise samas ulatuses ravikindlustatud isikutega taotletava elamisloa kehtivusajal, kui selle omamise vabastus ei tulene seadusest või välislepingust;
3) teadus- või uurimistöö jaoks, mille tegemiseks välismaalasele elamisluba taotletakse, on olemas rahalised vahendid.

(12³) Võõrustamislepingu sõlmimisega võtab teadus- ja arendusasutus endale käesolevas paragrahvis sätestatud tööandja kohustused.

(12⁴) Käesoleva seaduse § 12¹ 4. lõikes toodud võõrustamislepingus peavad sisalduma järgmised andmed:
1) välismaalase nimi ja kvalifikatsioon;
2) võõrustava asutuse nimi, registrikood, kontaktisiku nimi ja ametikoht;
3) teadus- või arendustöö, mille jaoks välismaalasele elamisluba taotletakse, kestus ja finantseerimisallikas.

(12⁵) Käesoleva seaduse § 13² 1. lõike punktis 2 nimetatud tingimusel elamisloa töötamiseks andmisel ei arvata välismaalast sisserände piirarvu alla.

(12⁶) Välismaalase, kes on taotlenud elamisluba töötamiseks käesoleva seaduse § 13² 1. lõike punktis 2 nimetatud tingimustel teadus- või uurimistöö tegemiseks, elamisloale tehakse märge «teadlane».»;

5) paragrahvi 13³ lõiget 14 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Teadus- ja arendusasutuse kui kutsuja, kuhu välismaalasele teadus- või uurimistöö tegemiseks elamisluba töötamiseks antakse, kohustused lõpevad 6 kuud pärast teadus- ja arendusasutuse poolt käesoleva seaduse § 15 2¹. lõikes sätestatud teavitamiskohustuse täitmist või võõrustamislepingu lõppemist.»;

6) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

« (2¹) Teadus- ja arendusasutus on kohustatud viivitamata teavitama Kodakondsus- ja Migratsiooniametit välismaalasega sõlmitud võõrustamislepingu lõpetamisest.»;

7) paragrahvi 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Õppeasutus on kohustatud teavitama Kodakondsus- ja Migratsiooniametit elamisloa õppimiseks saanud välismaalase õppeasutusest eksmatrikuleerimisest, õpingute lõpetamisest või katkestamisest või välismaalasega sõlmitud praktikalepingu lõpetamisest.»;

8) seadust täiendatakse §-ga 23⁸ järgmises sõnastuses:

« 23⁸. Riiklikult tunnustamata õppekava alusel õppimiseks antud elamisloa pikendamine

Välismaalase elamisluba võib pikendada kuni üheks aastaks, kui talle on antud elamisluba õppimiseks kõrgharidustaseme riiklikult tunnustatud õppekava alusel enne 2007. aasta 1. oktoobrit ja kui:
1) välismaalane jätkab õppimist õppekava alusel, millel õppimiseks elamisluba anti;
2) välismaalane vastab käesoleva seaduse § 12² 2. lõike punktides 1–4 ja 6–8 ning 9. lõikes sätestatud tingimustele;
3) ei esine muid elamisloa pikendamisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.»;

9) seaduse normitehnilist viidet täiendatakse järgmises sõnastuses:

«nõukogu direktiiv 2004/114/EÜ kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil (ELT L 375, 23.12.2004, lk 12–18);

nõukogu direktiiv 2005/71/EÜ kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil riiki lubamise erimenetluse kohta (ELT L 289, 3.11.2005, lk 15–22).»

§ 2. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. detsembril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 3 osas, mis puudutab välismaalaste seaduse § 12² 1. lõike punktis 1 olevat kõrgharidustaseme riiklikult tunnustatud õppekava aluse nõuet, jõustub 2009. aasta 1. septembril. õ.30.11.2007 15:40

ÕIEND
Lugeda "Välismaalaste seaduse muutmise seaduse" § 2 lg 2 õigeks järgmises sõnastuses:
"(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 3 osas, mis puudutab välismaalaste seaduse § 12² 1. lõike punktis 1 olevat kõrgharidustaseme riiklikult tunnustatud õppekava aluse nõuet, jõustub 2009. aasta 1. septembril."
Alus: "Riigi Teataja seaduse" § 17 lõike 3¹ punkt 2 ja Riigikogu põhisseaduskomisjoni taotluskiri 2-6/895-v.