Eesti Panga Presidentmäärusalgtekst-terviktekstkrediidiasutusaruandlusavaldamineavaldatud2007-12-07+02:0019RTL2007-12-21+02:00991659http://www.riigiteataja.ee/akt/128924472008-01-01+02:002010-12-31+02:00maarus_1_10.02.2010.xsd1289244712010-10-28+03:00migraator316900Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansi täiendava aruandluse kehtestamine Määrus kehtestatakse «Krediidiasutuste seaduse» § 91 lõike 1 punkti 3 alusel.

]]>1ÜLDSÄTTED1Määruse reguleerimisalaMäärusega kehtestatakse nõuded määruse §-s 3 nimetatud aruannete (edaspidi aruanded) sisule ja struktuurile ning aruannete Finantsinspektsioonile esitamise tähtajad ja kord.2Määruse kohaldamineAruandeid on kohustatud koostama ja esitama kõik Eestis tegutsevad krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjad, kes on krediidiasutused.2ARUANDED, NENDE KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED JA ESITAMINE3AruandedKrediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtja on kohustatud koostama ja esitama järgmised konsolideeritud aruanded:1«Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi nõuete jääkide aruanne» koodiga 2120 (lisa 1);2«Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi intressiriski aruanne» koodiga 1500 (lisa 2);3«Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansist maha kantud nõuete liikumise aruanne» koodiga 2380 (lisa 3).4Aruandeperiood ja aruannete esitamise tähtajad1Paragrahvis 3 nimetatud aruannete aruandeperioodiks on kvartal.2Paragrahvis 3 nimetatud aruanded esitatakse ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.5Kasutatud mõistedMääruses kasutatakse mõisteid Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määruses nr 9 «Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine» toodud tähenduses.6Aruannete esitamine1Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML-s (eXtensibleMarkupLanguage) vormindatud dokumendina vastavalt Eesti Panga presidendi 20. septembri 2002. a määrusele nr 15 «Aruannete elektrooniline formaat».2Vigade tuvastamisel ja arvestuspõhimõtete muutmisel esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt uued korrigeeritud aruanded.3Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel esitatakse tühi aruanne.7Klassifikaatorite ja rahvusvaheliste standardite kasutamine1Aruannetes määratakse valuutakood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.2Aruannetes määratakse nõude ja kohustuse omaja ning kliendi riigi kood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.3Aruannetes määratakse majandussektorid Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) alusel.3ANDMEVAHETUSE TURVAMINE8Andmevahetuse korraldamine1Aruandekohustuslase juhtorgan määrab aruandluskohustuse täitmise eest vastutava aruandekohustuslase esindaja (edaspidi vastutav esindaja), kelle ülesandeks on tagada aruandekohustuslase võtmepaari ja aruannete esitamisel vahetatud andmete käideldavus.2Aruandekohustuslane esitab Finantsinspektsioonile hiljemalt viiendal päeval lõikes 1 nimetatud aruandekohustuslase juhtorgani otsuse tegemisest kinnitatud koopiad aruandekohustuslase juhtorgani otsusest vastutava esindaja määramise kohta koos koopiaga vastutava esindaja isikut tõendavast dokumendist või selle dokumendi kannetega lehekülgedest.3Vastutava esindaja muutumisel või vastutava esindaja andmete muutumisel teavitab aruandekohustuslane Finantsinspektsiooni muudatustest viie pangapäeva jooksul muudatuste toimumisest või nendest teada saamisest ning esitab lõikes 2 nimetatud dokumendid.4Vastutav esindaja tekitab aruandekohustuslase aruannete esitamiseks vajaliku §-s 9 nimetatud võtmepaari (edaspidi võtmepaar), organiseerib selle kasutamise aruandekohustuslase aruandeid edastava töötaja (edaspidi volitatud töötaja) poolt ja edastab avaliku võtme Finantsinspektsioonile.5Aruandekohustuslase edastatud avaliku võtme hoidmiseks ja §-s 10 sätestatud ülesannete täitmiseks määrab Finantsinspektsioon oma töötaja (edaspidi võtmehaldur).6Aruandekohustuslase võtmepaari isiklikku võtit kaitsvat paroolifraasi võib Finantsinspektsioonile avaldada ainult volitatud töötaja või vastutav esindaja.7Aruandekohustuslane allkirjastab elektrooniliselt edastatavad andmed isikliku võtmega, krüpteerib need avaliku võtmega ning edastab Finantsinspektsioonile.8Krüpteerimine käesoleva määruse tähenduses on teabe elektrooniline teisendamine, mille tagajärjel andmete tulemi tähenduslik sisu ei ole kättesaadav mittevolitatud isikutele.9Võtmepaar1Võtmepaar koosneb avalikust ja isiklikust võtmest digitaalallkirja seaduse § 2 lõike 2 tähenduses käesoleva määruse erisustega.2Avaliku võtme pikkuseks on 1024 bitti.3Võtmepaari kasutajatunnuses peab sisalduma aruandekohustuslase kood, sõna «aruandlus», volitatud töötaja nimi ja võtmepaari kehtivuse lõppkuupäev.4Võtmepaare tuleb muuta vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.5Kasutatud võtmepaarid tuleb säilitada, et oleks tagatud vahetatud andmete käideldavus.10Võtmete vahetus1Esimesel võtmete vahetamisel aruandekohustuslase vastutav esindaja ja võtmehaldur kohtuvad ning vahetavad avalikud võtmed. Võtmete vahetus vormistatakse aktiga, milles fikseeritakse vahetatud avalike võtmete võtmetunnus ja kasutajatunnus, volitatud töötaja isikuandmed ning sõrmejäljed ja võtmete vahetuse läbiviinud isikute andmed. Sõrmejälg käesoleva määruse tähenduses on võtmepaarist tuletatud sümboljäljend, mis tuvastab võtmepaari kasutaja.2Edaspidisel korralisel võtmevahetusel edastatakse uued avalikud võtmed elektrooniliselt, allkirjastades need eelnevalt kehtiva isikliku võtmega ning krüpteerides, kasutades vastaspoole avalikku võtit.3Eriolukordade puhul (isiklik võti on avalikustatud, kadunud või hävinud) teavitatakse vastaspoolt juhtunust viivitamatult ning tekitatakse uued võtmepaarid ja avalikud võtmed vahetatakse aruandekohustuslase vastutava esindaja ja võtmehalduri kohtumisel.4Kasutamiskõlbmatuks muutunud võtmepaarid tuleb kasutusest kõrvaldada.11Isikusamasuse tuvastamine aruannete esitamisel1Finantsinspektsioon tuvastab aruande esitaja isikusamasuse igakordselt.2Aruannete esitaja isikusamasuse tuvastamine aruannete esitamisel toimub avaliku võtme ja sõrmejälje alusel.3Finantsinspektsioon registreerib lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmisel:1volitatud töötaja nime;2volitatud töötaja sõrmejälje;3aruandekohustuslase nime;4aruande esitamise aja;5aruande koodi.4RAKENDUSSÄTTED12Määruse kehtetuks tunnistamineEesti Panga presidendi 25. jaanuari 2005. a määrus nr 1 «Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi nõuete jääkide aruande, intressiriski aruande ja bilansist mahakantud nõuete liikumise aruande kehtestamine» (RTL 2005, 17, 169; 56, 791) tunnistatakse kehtetuks.13Määruse jõustumineMäärus jõustub 1. jaanuaril 2008. a. President Andres LIPSTOK ]]> Eesti Panga presidendi 7. detsembri 2007. a määruse nr 19 «Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansi täiendava aruandluse kehtestamine»
lisa 1 ]]>KREDIIDIASUTUSE KONSOLIDEERIMISGRUPI NÕUETE JÄÄKIDE ARUANNE1. Aruande valdkondKrediidiasutuse konsolideeritud bilansis varakirjel kajastatavate laenude, hoiuste, faktooringnõuete, liisingnõuete ja muude sarnaste nõuete (edaspidi nõuded) jäägid aruandeperioodi lõpu seisuga.Aruandes ei näidata omakapitali-, võla- ja tuletisinstrumentidega seotud nõudeid. Allahinnatud nõuete puhul kuulub aruande valdkonda individuaalne ja üldine allahindlus.Aruandes valdkonda ei kuulu konsolideeritud bilansis varakirjetel kajastatavad kindlustusandjate nõuded.2. Üldnõuded andmete summeerimiseleÜhe reana tuleb esitada iga erineva nõude omaja ja nõude omaja riigi koodi lõikes nende nõuete bilansilised jäägid ja lepingulised jäägid, tekkepõhiste intresside, võlgnetavate nõuete, võlgnetavate intresside ja allahindluse summa, mille identifikaatorid langevad kokku.Üldine allahindlus esitatakse ühe reana iga erineva nõude omaja, nõude omaja riigi koodi ja nõude rühma lõikes.3. Aruanderea struktuur1nõude omaja2nõude omaja riigi kood3nõude liik4nõude rühm5aruande valuuta kood6riigi kood7klient8tähtaeg9majandussektor10nõude tagatis11nõude aastaintressimäär12intressimäära tüüp13lepinguline valuuta kood14eesmärk15nõude klass16nõude bilansiline jääk17nõude lepinguline jääk18tekkepõhine intress19võlgnetav nõue20võlgnetav intress21nõude tagasimaksmise tähtajast möödunud periood22allahindlus1Nõude omaja identifikaatorid: Krediidiasutus 1 Liisingettevõtja 2 Muu 3 ]]>Siin näidatakse konsolideerimisgruppi kuuluva nõude omaja liigi identifikaator.2Nõude omaja riigi koodSiin näidatakse riigi kood nõude omaja residentsuse järgi.3Nõude liigi identifikaatorid Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1 Muu intressimäära piiranguga laen 5 Arvelduskrediit 9 Krediitkaardilaen 10 Allutatud laen 6 Pöördrepo-tehing 7 Muu laen 3 Kapitalirent 11 Kasutusrent 12 Järelmaksuga müük 13 Faktooring 14 Muu nõue 4 ]]>Nõude liik fikseeritakse nõude tekkimise hetkel ning hiljem nõuete jääkide aruandes seda ei muudeta. Nõude liigi «Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen» all näidatakse muuhulgas kõik riigi poolt tagatud õppelaenud. Muud õppelaenud näidatakse nõude liigi «Muu laen» all. Nõude liigi «Järelmaksuga müük» all näidatakse ka tarbijafaktooring. Nõude liigi «Muu nõue» all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei kuulu eelnevate nõude liikide alla (nt hoiused).Nõuete üldise allahindluse puhul märgitakse nõude liigi identifikaatoriks 0 (null).4Nõude rühma identifikaatorid Raha ja nõuded keskpankadele 1 Kauplemiseks hoitavad finantsvarad 2 Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 3 Müügivalmis finantsvarad 4 Laenud ja muud sarnased nõuded (k.a kapitalirent) 5 Lunastustähtajani hoitavad finantsinvesteeringud 6 ]]>Siin näidatakse, millisesse finantsvarade rühma aruandereal näidatud nõue bilansi koostamise metoodika alusel liigitub.Nõuete üldise allahindluse puhul näidatakse siin finantsvarade rühm, kuhu liigituvad üldise allahindluse objektiks olevad nõuded.5Aruande valuuta koodSiin näidatakse valuuta, milles nõue on fikseeritud. Kui nõude lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja muu valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda nõuet käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) fikseeritut. Nõude lepinguline valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea kolmeteistkümnenda identifikaatorina.Nõuete üldise allahindluse puhul näidatakse siin valuuta, milles allahindlus on tehtud.6Riigi koodSiin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Nõuete üldise allahindluse puhul ja kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse riigi koodiks XX.7Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 ]]>Nõuete üldise allahindluse puhul märgitakse kliendi identifikaatoriks 0 (null).8Tähtaja identifikaatorid Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 Kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 ]]>Tähtaja identifikaator määratakse nõude lepingulise tähtaja alusel, seda ka siis, kui summa väljamaksmine toimub osade kaupa.Lepingu muudatuste korral, kui selle tulemusena muutub nõude lepinguline tähtaeg üle 20% esialgsest tähtajast, tuleb nõude lepingulist tähtaega kajastada sarnaselt uuele lepingule (st lepingu muudatuse kuupäevast uue tähtaja lõpuni).Nõuete üldise allahindluse puhul märgitakse tähtaja identifikaatoriks 0 (null).9Majandussektori identifikaatoridNõue klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala järgi, mitte konkreetse laenuprojekti järgi. Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük A Mäetööstus B Töötlev tööstus C Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine D Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus E Ehitus F Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont G Veondus ja laondus H Majutus ja toitlustus I Info ja side J Finants- ja kindlustustegevus K Kinnisvaraalane tegevus L Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus M Haldus- ja abitegevused N Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus O Haridus P Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Q Kunst, meelelahutus ja vaba aeg R Muud teenindavad tegevused S Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine T Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus U ]]>Eraisikutele antud laenude majandussektori identifikaatoriks märgitakse 0 (null), v.a füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) poolt võetav ettevõtluslaen, mis näidatakse vastavalt FIE põhitegevusalale.Nõuete üldise allahindluse puhul märgitakse majandussektori identifikaatoriks X.10Nõude tagatise identifikaatorid I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Registerpant       Väärtpaber 3     Ehitise pant 4     Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) 11     Kommertssõidukid 12     Muu vallasasja pant 5     Kommertspant 10 Käendus, garantii 6 Gruppi kuuluvas krediidiasutuses asuv hoius 7 Liisingvara 13 Muu 8 Tagatiseta 9 ]]>Kui ühel nõudel on mitu tagatist, tuleb näidata see tagatis, mis tagab nõude suurimas väärtuses.Nõuete üldise allahindluse puhul märgitakse nõude tagatise identifikaatoriks «Tagatiseta».11Nõude aastaintressimäärNõude aastaintressimäär (lepinguline) näidatakse protsentides aasta baasil täpsusega kaks kohta peale koma ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Kui nõude tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär nõude jäägilt (ka siis, kui lepingus on ette nähtud intressimäär nõude algsummalt).Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval kehtinud intressimäär.Laenu aastaintressimäärana näidatakse intressimäär, mida krediidiasutus tegelikult saab. Näiteks riiklikult tagatud õppelaenude puhul peab aastaintressimäär sisaldama ka valitsusepoolset kompensatsiooni. Kui nõudel puudub intress, näidatakse intressimääraks 0 (null). Pöördrepo-tehingu ja tavalisest suuremate lepingu- ja/või teenustasudega intressita laenu puhul näidatakse siin sisemine intressimäär.Nõuete üldise allahindluse puhul märgitakse nõude aastaintressimääraks 0 (null).12Intressimäära tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 ]]>Intressimäära tüübiks märgitakse «Fikseeritud», kui intressimäär lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ning see ei kuulu hiljem ümbervaatamisele. Ülejäänud juhtudel, sh siis kui esialgu on intressimäär fikseeritud, kuid teatud aja möödudes muutub see ujuvaks, märgitakse intressimäära tüübiks «Ujuv».Nõuete üldise allahindluse puhul märgitakse intressimäära tüübiks 0.13Lepinguline valuuta koodSiin näidatakse nõude lepinguline valuuta. Kui nõude lepinguline valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja muu valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata nõude lepinguline valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepinguline valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi.Nõuete üldise allahindluse puhul korratakse siin aruande valuuta koodi.14Eesmärgi identifikaatorid Kinnisvara soetamine oma tarbeks (v.a eluaseme soetamine/renoveerimine) 15 Kommertskinnisvara       Eluasemete arendusprojektid 16     Kaubanduspindade finantseerimine 17     Büroopindade finantseerimine 20     Lao- ja tootmispindade finantseerimine 21     Muu kommertskinnisvara 18 Muu põhivara soetamine 19 Väärtpaberite soetamine 7 Muu käibevara soetamine 8 Äriühingu tegevuse alustamine 9 Äriühingu tegevuse laiendamine 10 Kaubanduse finantseerimine 22 Eluaseme soetamine/renoveerimine 11 Kaupade ja teenuste soetamine (sh igapäevased arveldused) 12 Hariduse omandamine 23 Muu 14 ]]>Siin näidatakse kliendipoolne rahaliste vahendite kasutuse eesmärk, mille tagajärjel nõue tekkis. Nõude eesmärke «Äriühingu tegevuse alustamine» ja «Äriühingu tegevuse laiendamine» kasutatakse juhul, kui laen antakse äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või pole konkreetse eesmärgi eristamine võimalik. Nõude refinantseerimise puhul tuleb nõude eesmärgi määratlemisel lähtuda refinantseeritava nõude eesmärgist. Kliendi liigi «Eraisik» puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7, 9–12, 14, 15 ja 23; ülejäänud kliendi liikide puhul aga 7–11 ja 14–22.Nõude eesmärki «Muu» kasutatakse nõuete üldise allahindluse puhul ja siis, kui nõuet ei ole võimalik liigitada ühegi teise eesmärgi liigi alla.15Nõude klassSiin näidatakse nõude klass või reiting krediidiasutuse konsolideerimisgrupis sisemiselt kasutatava nõuete klassifitseerimise süsteemi või reitingusüsteemi alusel. Nõude klassi identifikaator näidatakse täisnumbriga (1, 2, 3 jne) ning selle määramisel lähtutakse põhimõttest, et kõige madalama riskiastmega nõuete grupi identifikaator on arvuliselt kõige väiksem ja kõige suurema riskiastmega nõuete grupi identifikaator kõige suurem number. Erinevate identifikaatorite arv sõltub sellest, mitmesse erinevasse gruppi jagatakse krediidiasutuse konsolideerimisgrupis nõuded (tulenevalt nende tagasimakse tõenäosusest).Nõuete üldise allahindluse puhul märgitakse nõude klassi identifikaatoriks 100 (sada).16Nõude bilansiline jääkSiin näidatakse identifikaatoritele vastava nõude jääk bilansilises väärtuses aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise intressita. Jääk näidatakse bruto-põhimõttel (st ilma allahindluseta) aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.Nõuete üldise allahindluse puhul on nõude bilansilise jäägi summaks 0 (null).17Nõude lepinguline jääkSiin näidatakse identifikaatoritele vastava nõude jääk lepingulises väärtuses (st arvestamata sisemise intressimäära mõju) aruandeperioodi lõpus ilma tekkepõhise intressita. Jääk näidatakse bruto-põhimõttel (st ilma allahindluseta) aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.Nõuete üldise allahindluse puhul on nõude lepingulise jäägi summaks 0 (null).18Tekkepõhine intressSiin näidatakse aruandereal näidatud nõudega seotud tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpu seisuga laekumata intress. Intress näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.Nõuete üldise allahindluse puhul on tekkepõhise intressi summaks 0 (null).19Võlgnetav nõueSiin näidatakse summa, mille ulatuses aruandereal näidatud nõue (või selle osa) on aruandeperioodi lõpu seisuga tähtajaks tasumata ilma tekkepõhise intressita. Võlgnetava nõude summa näidatakse bruto-põhimõttel (st ilma allahindluseta) aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.Kui aruandereal näidatud nõue (või selle osa) on tähtajaks tasutud, on võlgnetava nõude summaks 0 (null). Samuti on nõuete üldise allahindluse puhul võlgnetava nõude summaks 0 (null).20Võlgnetav intressSiin näidatakse aruandereal näidatud nõudega seotud tähtajaks tasumata intressimaksete summa. Võlgnetav intress näidatakse bruto-põhimõttel (st ilma allahindluseta) aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.Kui aruandereal näidatud nõudega seotud intress on tähtajaks tasutud, on võlgnetava intressi summaks 0 (null). Samuti on nõuete üldise allahindluse puhul võlgnetava intressi summaks 0 (null).21Nõude tagasimaksmise tähtajast möödunud periood Tähtaeg ei ole saabunud 1 Tähtajast möödunud kuni 10 päeva 5 Tähtajast möödunud 10–30 päeva 6 Tähtajast möödunud 30–60 päeva 3 Tähtajast möödunud 60–90 päeva 7 Tähtajast möödunud üle 90 päeva 8 ]]>Siin näidatakse nõude ja/või intressi tagasimaksmise tähtajast möödunud periood.Identifikaatorit 1 «Tähtaeg ei ole saabunud» kasutatakse nõuete puhul, mis ei ole tähtajaks tasumata.Kui tegemist on mahajäämisega maksegraafikust ja nõude eri osadel on erinev viivitustähtaeg, määratakse kõik osasummad maksimaalse tähtajast möödunud perioodi identifikaatoriga. Kui võlgnetavatel nõude- ja intressisummadel on erinevad tagasimaksmise tähtajast möödunud perioodid, siis näidatakse nendest kõige pikem.Nõuete üldise allahindluse puhul märgitakse nõude tagasimaksmise tähtajast möödunud perioodi identifikaatoriks 0 (null).22AllahindlusSiin näidatakse summa, mille ulatuses nõue (või selle osa) on alla hinnatud. Allahindluse summa näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.Kui nõuet ei ole alla hinnatud, on allahindluse summaks 0 (null). Eesti Panga presidendi 7. detsembri 2007. a määruse nr 19 «Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansi täiendava aruandluse kehtestamine»
lisa 2 ]]>KREDIIDIASUTUSE KONSOLIDEERIMISGRUPI INTRESSIRISKI ARUANNE1. Aruande valdkond1.1. Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansilised intressitundlikud nõuded ja kohustused, millega kaasnevad rahavood.Bilansilised nõuded ja kohustused hõlmavad nii põhiosa kui ka bilansilist tekkepõhist intressi. Siia ei kuulu tuletisinstrumentidega seotud rahavood, mis näidatakse bilansiväliste nõuete ja kohustuste rahavoogudena.1.2. Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansivälised tühistamatud intressitundlikud nõuded ning kohustused, millega võivad kaasneda rahavood.Siia kuuluvad ka valuuta ja intressiga seotud tuletisinstrumendid, millede puhul kuuluvad aruande valdkonda kõik instrumendiga kaasnevad tuleviku rahavood. Tuletisinstrumendil, mis arveldatakse tulevikus tasaarvelduse põhimõttel, kuuluvad eraldiseisvate rahavoogudena aruande valdkonda ka kõik tasaarvelduse aluseks olevad alusrahavood.1.3. Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansiliste intressitundlike nõuete ja kohustuste tuleviku intressimaksete ja -laekumiste rahavood. Siia ei kuulu bilansilise tekkepõhise intressi tuleviku rahavood, mis näidatakse bilansiliste intressitundlike nõuete ja kohustuse rahavoona.2. Üldnõuded andmete summeerimiseleÜhe reana tuleb näidata nende intressitundlike nõuete või kohustuste rahavoogude summa, mille identifikaatorid langevad kokku.3. Aruanderea struktuur1kohustuse rühm2nõude rühm3kirje liik4tähtaeg5intressimäära tüüp6aruande valuuta kood7rahavoog1Kohustuse rühma identifikaatorid Kauplemiseks hoitavad finantskohustused 1 Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 2 Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantskohustused 3 Ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused 4 Bilansivälised tühistamatud kohustused 10 ]]>Siin näidatakse, millisesse finantskohustuste rühma aruandereal näidatud intressitundlik kohustus (v.a bilansiväline tühistamatu kohustus) bilansi koostamise metoodika alusel liigitub. Intressitundliku nõude puhul märgitakse kohustuse rühma identifikaatoriks 0 (null).2Nõude rühma identifikaatorid Raha ja nõuded keskpankadele 1 Kauplemiseks hoitavad finantsvarad 2 Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande 3 Müügivalmis finantsvarad 4 Laenud ja muud sarnased nõuded (k.a kapitalirent) 5 Lunastustähtajani hoitavad finantsinvesteeringud 6 Bilansivälised tühistamatud nõuded 10 ]]>Siin näidatakse, millisesse finantsvarade rühma aruandereal näidatud intressitundlik nõue (v.a bilansiväline tühistamatu nõue) bilansi koostamise metoodika alusel liigitub. Intressitundliku kohustuse puhul märgitakse nõude rühma identifikaatoriks 0 (null).3Kirje liigi identifikaatorid Bilansilised intressitundlikud kohustused ja nõuded   Nõudmiseni hoius 1 Tähtajaline ja säästuhoius 2 Üleööhoius 3 Üleöölaen 4 Arvelduskrediit ja faktooring 5 Allutatud laen või kohustus 6 Muu laen 7 Võlainstrument 8 Muud bilansilised intressitundlikud nõuded või kohustused 9 Bilansivälised tühistamatud intressitundlikud kohustused ja nõuded   Valuutaga seotud tuletisinstrumendid 10 Intressimääraga seotud tuletisinstrumendid 11 Tühistamatud krediidiliinid 12 Muud tühistamatud intressitundlikud nõuded või kohustused 13 Tuleviku intressimaksed ja -laekumised 15 ]]>Kirje liigi «Tähtajaline ja säästuhoius» all näidatakse hoiused, mis ei ole nõudmiseni hoius, üleööhoius ega garantiideposiit. Kirje liigi «Arvelduskrediit ja faktooring» all näidatakse ka krediitkaardilaenud. Kirje liigi «Allutatud laen või kohustus» all ei näidata allutatud võlainstrumente, need näidatakse kirje liigi «Võlainstrumendid» all. Kirje liigi «Muud bilansilised intressitundlikud nõuded või kohustused» all näidatakse ülejäänud aruande valdkonda kuuluvad bilansilised intressitundlikud nõuded või kohustused, mis ei ole võla- ja tuletisinstrumendid ning millega kaasnevad rahavood (muuhulgas repo- või pöördrepo-tehingud, garantiideposiidid).Kirje liigi «Tühistamatud krediidiliinid» all näidatakse valmisolekulaenud ja krediitkaartide krediidilimiidid. Kirje liigi «Muud tühistamatud intressitundlikud nõuded või kohustused» all näidatakse ülejäänud aruande valdkonda kuuluvad bilansivälised intressitundlikud nõuded või kohustused, millega võivad kaasneda rahavood ja mis ei ole tuleviku intressimaksed (nt tuleviku hoiustamistehingud).Kirje liigi «Tuleviku intressimaksed» all näidatakse bilansiliste intressitundlike nõuete ja kohustuste intressimaksed, millede tekkepõhine arvestus ja rahavood toimuvad tulevikus. Siin näidatakse ka kõik tuletisinstrumendiga seotud intressimaksed. Aruandes ei kajastata selliseid tuleviku intressimakseid, mis arvutatakse muutuva jäägi alusel (nt arvelduskrediitide, faktooringnõuete jms intressimaksed).4Tähtaja identifikaatorid Tähtajaks tasumata 26 Tähtajata 1 Nõudmiseni 2 Kuni 1 kuu 11 1 kuni 3 kuud 29 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 4 aastat 36 4 kuni 5 aastat 37 5 kuni 10 aastat 9 10 kuni 15 aastat 43 15 kuni 20 aastat 44 20 kuni 25 aastat 45 25 kuni 30 aastat 48 30 kuni 35 aastat 49 35 kuni 40 aastat 50 Üle 40 aasta 51 ]]>Siin näidatakse aruandekuupäevast rahavoo tekkimiseni järelejäänud tähtaeg. Sissetulevate rahavoogude tähtaegu tuleb käsitleda kõige hilisema laekumise järgi ning väljaminevate rahavoogude tähtaegu kõige varasema väljamineku järgi.Ühe tehingu erinevatel tähtaegadel toimuvad rahavood paigutatakse rahavoogude toimumise alusel sobivasse tähtaja vahemikku ja näidatakse erinevatel aruanderidadel. Selle põhimõtte kohaselt käsitletakse eraldiseisvate rahavoogudena nõude või kohustuse põhiosa (või selle osa) ja tekkepõhise intressi makseid, kui need toimuvad erinevatel tähtaegadel ning tuleviku intressimakseid.Ujuva intressimääraga seotud nõuete ja kohustuste rahavoogude eristamisel ja tähtaja näitamisel võetakse arvesse ajaliselt lähima intressimäära fikseerimiseni järelejäänud tähtaeg. Ajaliselt lähima intressimäära fikseerimiseni toimuva(te)l rahavoo(gude)l määratakse tähtaeg iga rahavoo toimumiseni järelejäänud tähtaja järgi. Ajaliselt lähimale intressimäära fikseerimisele järgnevalt toimuvad rahavood aga summeeritakse ja saadud summa järelejäänud tähtaja identifikaatoriks määratakse tähtaeg, mis on jäänud järgmise lähima intressimäära fikseerimiseni. Näiteks iga kuue kuu tagant fikseeritava ujuva intressimääraga nõude igakuistele tagasimaksetele omistatakse tähtaja identifikaatorid 11 (1 tagasimakse), 29 (2 tagasimakset) ja 4 (3 tagasimakset) lähtudes iga tagasimakse tähtajast ja kõik pärast uue intressimäära fikseerimist toimuvad tagasimaksed summeeritakse ja saadud summale omistatakse tähtaja identifikaator 4 lähtudes järgmise intressimäära fikseerimiseni järelejäänud tähtajast.Muutuva jäägiga intressitundlike nõuete ja kohustuste (nt arvelduskrediidid, faktooring jms) tähtaja identifikaator määratakse fikseeritud intressi puhul lepingu järelejäänud tähtaja järgi ja ujuva intressi puhul järgmise intressimäära fikseerimise tähtaja järgi.5Intressimäära tüübi identifikaatorid Fikseeritud 1 Ujuv 2 ]]>Intressimäära tüübiks märgitakse «Fikseeritud», kui intressimäär lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ning see ei kuulu hiljem ümbervaatamisele. Ülejäänud juhtudel, sh siis, kui esialgu on intressimäär fikseeritud, kuid teatud aja möödudes muutub see ujuvaks, märgitakse intressimäära tüübiks «Ujuv».6Aruande valuuta koodSiin näidatakse valuuta, millega intressitundlik bilansiline ja bilansiväline nõue või kohustus seotud on. Kui lepinguline valuuta on EEK, kuid nõude või kohustuse summa on seotud EEK-i ja muu valuuta (nt EUR) kursiga, märgitakse valuuta koodiks valuuta, mille kursiga on tulevikus tekkiva nõude või kohustuse summa seotud (antud juhul EUR).7RahavoogSiin näidatakse identifikaatoritele vastava intressitundliku bilansilise või bilansivälise nõude või kohustusega seotud rahavoo suurus aruandeperioodi lõpu seisuga. Rahavoog näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.Bilansilise intressitundliku kohustuse või nõude rahavoo suuruse määramisel võetakse aluseks tema lepinguline väärtus ja see näidatakse bruto-põhimõttel (st ilma allahindluseta).Tuletisinstrumendiga seotud rahavood näidatakse tehingu nimiväärtuses. Kui aruandev krediidiasutus kasutab usaldatavusnormatiivide arvutamisel tuletisinstrumendi riskipositsiooni väärtuse leidmisel standardmeetodit, korrigeeritakse optsioonide nimiväärtused delta-koefitsiendiga.Muu bilansivälise intressitundliku kohustuse või nõude rahavoo suuruse määramisel võetakse aluseks tema lepinguline väärtus ja näidatakse selles ulatuses, mis on aruandeperioodi lõpu seisuga veel kasutamata.Intressimaksete suuruse määramisel võetakse aluseks nõude või kohustuse maksegraafikus kokkulepitud väärtused. Eesti Panga presidendi 7. detsembri 2007. a määruse nr 19 «Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansi täiendava aruandluse kehtestamine»
lisa 3 ]]>KREDIIDIASUTUSE KONSOLIDEERIMISGRUPI BILANSIST MAHA KANTUD NÕUETE LIIKUMISE ARUANNE1. Aruande valdkond1.1. Aruandeperioodi jooksul krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansist mahakantud nõuded.1.2. Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansist mahakantud nõuete laekumine aruandeperioodi jooksul.1.3. Krediidiasutuse bilansist välja kantud nõuete bilansivälise arvestuse lõpetamine aruandeperioodi jooksul.Siia ei kuulu bilansist maha kantud nõuetega seotud intressinõuded ja viivised.2. Üldnõuded andmete summeerimiseleÜhe reana tuleb näidata iga erineva nõude omaja ja nõude omaja riigi koodi lõikes nende nõuete käive, mille identifikaatorid langevad kokku.3. Aruanderea struktuur1nõude omaja2nõude omaja riigi kood3nõude liik4nõude rühm5aruande valuuta kood6riigi kood7klient8majandussektor9nõude tagatis10lepinguline valuuta kood11eesmärk12nõude bilansist maha kandmine13nõude laekumine14bilansivälise arvestuse lõpetamine1Nõude omaja identifikaatorid: Krediidiasutus 1 Liisingettevõtja 2 Muu 3 ]]>Siin näidatakse konsolideerimisgruppi kuuluva nõude omaja liigi identifikaator.2Nõude omaja riigi koodSiin näidatakse riigi kood nõude omaja residentsuse järgi.3Nõude liigi identifikaatorid Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen 1 Muu intressimäära piiranguga laen 5 Arvelduskrediit 9 Krediitkaardilaen 10 Allutatud laen 6 Muu laen 3 Pöördrepo-tehing 7 Kapitalirent 11 Kasutusrent 12 Järelmaksuga müük 13 Faktooring 14 Muu nõue 4 ]]>Siin näidatakse nõude liik, mis fikseeriti nõude tekkimise hetkel. Nõude liigi «Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen» all näidatakse muuhulgas ka riigi poolt tagatud õppelaenud. Muud õppelaenud näidatakse nõude liigi «Muu laen» all. Nõude liigi «Järelmaksuga müük» all näidatakse ka tarbijafaktooring. Nõude liigi «Muu nõue» all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei kuulu eelnevate nõudeliikide alla (nt hoiused).4Nõude rühma identifikaatorid Müügivalmis finantsvarad 4 Laenud ja muud sarnased nõuded (k.a kapitalirent) 5 Lunastustähtajani hoitavad finantsinvesteeringud 6 ]]>Siin näidatakse, millisesse finantsvarade rühma aruandereal näidatud nõue bilansi koostamise metoodika alusel liigitub.5Aruande valuuta koodSiin näidatakse valuuta, milles nõue on fikseeritud. Kui nõude lepinguline valuuta on EEK, kuid tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja muu valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda nõuet käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) fikseeritud nõuet. Nõude lepinguline valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea kümnenda identifikaatorina.6Riigi koodSiin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse riigi koodiks XX.7Kliendi identifikaatorid Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Kindlustusandja ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Keskpank 12 ]]>8Majandussektori identifikaatoridNõue klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala järgi, mitte näiteks konkreetse laenuprojekti järgi. Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük A Mäetööstus B Töötlev tööstus C Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine D Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus E Ehitus F Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont G Veondus ja laondus H Majutus ja toitlustus I Info ja side J Finants- ja kindlustustegevus K Kinnisvaraalane tegevus L Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus M Haldus- ja abitegevused N Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus O Haridus P Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Q Kunst, meelelahutus ja vaba aeg R Muud teenindavad tegevused S Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine T Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus U ]]>Eraisikutele antud laenude majandussektori identifikaatoriks märgitakse 0 (null), v.a füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) poolt võetav ettevõtluslaen, mis näidatakse vastavalt FIE põhitegevusalale.1Nõude tagatise identifikaatorid I järjekoha hüpoteek 1 Muu hüpoteek 2 Registerpant       Väärtpaber 3     Ehitise pant 4     Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) 11     Kommertssõidukid 12     Muu vallasasja pant 5     Kommertspant 10 Käendus, garantii 6 Gruppi kuuluvas krediidiasutuses asuv hoius 7 Liisingvara 13 Muu 8 Tagatiseta 9 ]]>Siin näidatakse mahakantud nõude esialgne tagatis. Kui ühel nõudel on olnud mitu tagatist, tuleb näidata see tagatis, mis tagas nõuet suurimas väärtuses.2Lepinguline valuuta koodSiin näidatakse nõude lepinguline valuuta. Kui nõude lepinguline valuuta on EEK, kuid tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja muu valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata nõude lepinguline valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepinguline valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi.3Eesmärgi identifikaatorid Kinnisvara soetamine oma tarbeks
(v.a eluaseme soetamine/renoveerimine) 15 Kommertskinnisvara       Eluasemete arendusprojektid 16     Kaubanduspindade finantseerimine 17     Büroopindade finantseerimine 20     Lao- ja tootmispindade finantseerimine 21     Muu kommertskinnisvara 18 Väärtpaberite soetamine 7 Muu põhivara soetamine 19 Muu käibevara soetamine 8 Äriühingu tegevuse alustamine 9 Äriühingu tegevuse laiendamine 10 Kaubanduse finantseerimine 22 Eluaseme soetamine/renoveerimine 11 Kaupade ja teenuste soetamine (sh igapäevased arveldused) 12 Hariduse omandamine 23 Muu 14 ]]>Siin näidatakse kliendipoolne rahaliste vahendite kasutuse eesmärk, mille tagajärjel nõue tekkis. Eesmärke «Äriühingu tegevuse alustamine» ja «Äriühingu tegevuse laiendamine» kasutatakse näiteks juhul, kui laen oli antud äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või polnud konkreetse eesmärgi eristamine võimalik. Refinantseeritud nõuete puhul tuleb nõude eesmärgi määratlemisel lähtuda refinantseeritud nõude eesmärgist. Kliendi liigi «Eraisik» puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7, 9–12, 14, 15 ja 23; ülejäänud kliendi liikide puhul aga 7–11 ja 14–22.Nõude eesmärki «Muu» kasutatakse ainult siis, kui nõuet ei ole võimalik liigitada ühegi teise eesmärgi liigi alla.4Nõude bilansist maha kandmineSiin näidatakse nõuete summa, mis aruandeperioodil bilansist maha kanti. Maha kantud summa näidatakse bruto-põhimõttel (st ilma allahindluseta) aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.5Nõude laekumineSiin näidatakse bilansist maha kantud nõuete summa, mis aruandeperioodil laekus. Laekunud summa näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.6Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamineSiin näidatakse bilansist maha kantud nõuete summa, mille ulatuses nõude bilansiväline arvestus aruandeperioodil lõpetati. Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamine näidatakse ainult sellisel juhul, kui bilansivälise arvestuse lõpetamine toimus vaatamata sellele, et vastavat summat ei laekunud. Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamine, mis toimus seoses vastava summa laekumisega, näidatakse aruanderea veeru «Nõude laekumine» all ning «Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamise» summana näidatakse 0 (null). Summa, mille ulatuses nõude bilansiväline arvestus lõpetati, näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.