I. Kindlustustegevuse seaduses (RT I 2004, 90, 616; 2007, 55, 368) tehakse järgmised muudatused:
§ 1. Paragrahvi 2 lõikes 3, § 129 lõikes 2 ja §-s 204 asendatakse sõnad «kindlustus- või edasikindlustusandja» sõnaga «kindlustusandja» vastavas käändes.
§ 2. Paragrahvi 3:
1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 3. Kindlustusandja»;
2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Kindlustusandja võib tegeleda üksnes kindlustustegevuse, edasikindlustustegevuse ja vahendusega ning teha muid otseselt nendest tulenevaid tehinguid ja toiminguid, kui need abistavad või täiendavad vahetult põhitegevust.»;
3) lõiked 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:
« § 31. Edasikindlustustegevus ja edasikindlustusandja
(1) Edasikindlustustegevus on edasikindlustuslepingu alusel kindlustusandja kindlustusriskide ülevõtmine, eesmärgiga maksta kindlustusandjale kokkulepitud suuruses hüvitist seoses kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kindlustuslepingu järgse kindlustusjuhtumiga.
(2) Edasikindlustusandja on kindlustusandja, kes võib tegeleda üksnes edasikindlustustegevuse ja selle vahendusega ning teha muid otseselt nendest tulenevaid tehinguid ja toiminguid, kui need abistavad või täiendavad vahetult põhitegevust.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu ei mõjuta edasikindlustusandja tehingute ja toimingute kehtivust.
(4) Retrotsessioon on edasikindlustustegevus, mille puhul retrotsessiooniandja võtab edasikindlustuslepingu alusel üle edasikindlustusandja kindlustusriske.
(5) Retrotsessiooniandja on edasikindlustusandja, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on kindlustusjuhtumi toimumisel edasikindlustusandjale kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju hüvitamine või kokkulepitud rahasumma maksmine.
(6) Eriotstarbeline varakogum, kes ei ole kindlustusandja, kuid tegeleb edasikindlustustegevusega, finantseerides edasikindlustuslepingu alusel ülevõetud kindlustusriske võlaväärtpaberite väljaandmise või mõne muu seesuguse finantsinstrumendi kaudu ning kel ei teki tagasimaksmiskohustust enne edasikindlustuslepingujärgse kohustuse täitmist, võib Eestis tegeleda üksnes piiriülese edasikindlustustegevusega.»
§ 4. Paragrahvid 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« § 4. Oluline osalus, kontrollitav äriühing, hääleõiguse kuuluvus ja märkimisväärne seos
Olulise osaluse ning selle määratlemise, samuti kontrollitava äriühingu, hääleõiguse kuuluvuse ning märkimisväärse seose ja selle määratlemise suhtes kohaldatakse väärtpaberituru seaduses sätestatut.
§ 5. Emaettevõtja, tütarettevõtja, konsolideerimisgrupp ja valdusettevõtjad
(1) Emaettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes väärtpaberituru seaduse § 10 lõigete 1 ja 2 kohaselt kontrollib vähemalt ühte äriühingut või muud juriidilist isikut (tütarettevõtja). Emaettevõtja tütarettevõtjate tütarettevõtjaid käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses sama emaettevõtja tütarettevõtjatena.
(2) Konsolideerimisgrupi moodustavad käesoleva seaduse tähenduses:
1)
emaettevõtja koos tütarettevõtjatega;
2) emaettevõtja
ja tema tütarettevõtjad koos emaettevõtja või tema tütarettevõtjate
seotud ettevõtjatega käesoleva seaduse § 70 lõike 2 tähenduses;
3)
äriühingud või muud juriidilised isikud, kes on ühtse juhtimise all
vastavalt sõlmitud lepingule, asutamislepingu või põhikirja sätetele või
kelle juhtimis- või järelevalveorganite koosseisu enamuse moodustavad
konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamiseni samad isikud.
(3) Kindlustusvaldusettevõtja on emaettevõtja, kes ei ole segafinantsvaldusettevõtja, kuid kelle tütarettevõtjad või enamik neist on kindlustusandjad.
(4) Segakindlustusvaldusettevõtja on emaettevõtja, kes ei ole kindlustusandja, kindlustusvaldusettevõtja ega segafinantsvaldusettevõtja, kuid kelle tütarettevõtjatest vähemalt üks on kindlustusandja.
(5) Segafinantsvaldusettevõtja on emaettevõtja, kes ei ole kindlustusandja, krediidiasutus ega investeerimisühing, kuid kelle tütarettevõtjatest vähemalt üks on mõne Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi, välja arvatud Eesti (edaspidi lepinguriik), või Eesti kindlustusandja, krediidiasutus või investeerimisühing, ning kes moodustab koos oma tütarettevõtjate ja teiste ettevõtjatega finantskonglomeraadi.»
§ 5. Seadust täiendatakse §-dega 141 ja 142 järgmises sõnastuses:
« § 141. Kindlustustegevuse liikidega tegelemisele esitatavad nõuded
(1) Erinevused naiste ja meeste individuaalsetes kindlustusmaksetes ja -hüvitistes ei või olla põhjustatud soo teguri kasutamisest kindlustusriskide hindamisel. Rasedus ega emadus ei või mõjutada individuaalsete kindlustusmaksete ja -hüvitiste suurust.
(2) Kui sugu mõjutab kindlustusriski erinevates vanusegruppides
erinevalt ja kindlustusandja arvestab kindlustusriskide hindamisel soo
ja vanuse teguri koosmõju, võib soo tegurit kasutada käesoleva seaduse
§-s 13 nimetatud elukindlustuse liikide puhul suremusriski või
üleelamisriski arvestamisel ning järgmiste kahjukindlustuse liikide
puhul:
1) õnnetusjuhtumite kindlustus;
2) haiguskindlustus.
(3) Suremusrisk käesoleva seaduse tähenduses on kindlustusrisk, mis hõlmab kindlustusandja kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste suurenemise võimalust, tulenevalt muutustest suremusmäärades, nende suundumuses või kõikumises, mille korral suremusmäära suurenemine põhjustab kindlustusandja kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste suurenemist.
(4) Üleelamisrisk käesoleva seaduse tähenduses on kindlustusrisk, mis hõlmab kindlustusandja kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste suurenemise võimalust, tulenevalt muutustest suremusmäärades, nende suundumuses või kõikumises, mille korral suremusmäära vähenemine põhjustab kindlustusandja kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste suurenemist.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul peab soo teguri
kasutamisest tingitud:
1) mõju naiste ja meeste individuaalsetele
kindlustusmaksetele ja -hüvitistele põhinema asjakohastel ja täpsetel
kindlustusmatemaatilistel ja statistilistel andmetel;
2) erinevus
naiste ja meeste individuaalsetes kindlustusmaksetes ja -hüvitistes
olema proportsionaalne soo teguri mõju suurusega.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud andmete kogumise, ajakohastamise ning avalikustamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.
§ 142. Klient ja tema andmete töötlemine
(1) Kindlustusandja klient käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellele kindlustusandja osutab kindlustustegevusega seotud teenust (kindlustusvõtja, kindlustatud isik, soodustatud isik, kahjustatud isik) või kes on kindlustusandja poole pöördunud teenuse kasutamise eesmärgil.
(2) Isikuandmete töötlemine kindlustustegevuses on lubatud üksnes kliendi nõusolekul, kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti. Isikuandmete kaitse seaduse § 12 kohaselt isikuandmete töötlemiseks vajalik kliendi nõusolek võib sisalduda ka kindlustuslepingu tüüptingimustes. Tüüptingimusele, millega kindlustusandja jätab endale õiguse eelnimetatud tüüptingimusi muuta, kohaldatakse võlaõigusseaduse § 43 lõikes 2 sätestatut. Tüüptingimuse muutmine loetakse kliendi suhtes ebamõistlikuks eelkõige juhul, kui muudatusega antakse kindlustusandjale õigus töödelda isikuandmeid ulatuses, mida klient ei võinud lepingu eesmärki arvestades mõistlikult oodata.
(3) Isikuandmete töötlemine kliendi nõusolekuta on lubatud isikuandmete kaitse seaduses sätestatud juhtudel ning kliendi kasuks sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks, välja arvatud delikaatsete isikuandmete töötlemine, kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti.
(4) Kindlustusandjal on õigus töödelda isikuandmeid, välja arvatud delikaatsed isikuandmed, kliendi nõusolekuta kindlustusriski hindamiseks või muude lepingu sõlmimisele ja poliisi väljastamisele eelnevate toimingute tegemiseks, kui klient on esitanud kindlustuslepingu sõlmimise avalduse ja lepingu sõlmimine eeldab nimetatud toimingu või toimingute teostamist.
(5) Kindlustusandjal on lepingu täitmiseks või täitmise tagamiseks õigus kliendi nõusolekuta töödelda täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramise eesmärgil isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõike 2 punktis 3 nimetatud andmeid, kui kindlustusjuhtumi toimumise tõttu tekkinud kahju seisneb kliendi tervise kahjustamises või talle kehavigastuse tekitamises.
(6) Kindlustusandjal on lepingu täitmiseks või täitmise tagamiseks õigus kliendi nõusolekuta töödelda täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramise eesmärgil isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõike 2 punktis 8 nimetatud andmeid.
(7) Kindlustusandjal on õigus lepingu täitmise tagamiseks säilitada isikuandmeid kuni lepingust tuleneva nõude aegumistähtaja möödumiseni, kui seaduses ei sätestata teisiti.
(8) Kindlustusandja on kohustatud identifitseerima lepingu sõlmimisel kindlustusvõtja ja tema esindaja või esindajad vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatule.
(9) Kolmandal isikul on lubatud kindlustusjuhtumi korral kliendi nõusolekuta edastada kindlustusandjale isikuandmeid või võimaldada juurdepääsu isikuandmetele, mis on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmise kohustuse või selle täitmise ulatuse kindlakstegemiseks. Nimetatud eesmärgil ei ole kindlustusandjale andmete edastamine lubatud, kui tegemist on delikaatsete isikuandmetega, välja arvatud juhul, kui kindlustusandja vajab delikaatseid isikuandmeid käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhtudel.
(10) Kindlustusandja juhid, töötajad ning nende volitusel või korraldusel tegutsevad isikud, sealhulgas isikud, kellele käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktides 1–3 nimetatud kindlustustegevusega seotud tegevus on edasi antud, on kohustatud nii töötamise ja tegutsemise ajal kui ka pärast seda tähtajatult hoidma saladuses kõiki andmeid, mis on neile teatavaks saanud ja mis puudutavad kliendi majanduslikku ja tervislikku seisundit, isikuandmeid ning äri- või ametisaladusi, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.»
§ 6. Paragrahvi 17:
1) lõikest 6 jäetakse välja sõnad «tingimusel, et viimaseid pakutakse koos elukindlustusega»;
2) täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
« (8) Edasikindlustusandja võib tegeleda kahjukindlustuse edasikindlustuse ja elukindlustuse edasikindlustusega.»
§ 7. Paragrahvi 18 lõike 1 punktis 14 asendatakse sõnad «Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki, välja arvatud Eesti (edaspidi lepinguriik)» sõnaga «lepinguriiki».
§ 8. Paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
« (21) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava tegevuskava esitab edasikindlustusandja, peab ta planeeritava edasikindlustuse mahu ja edasikindlustuse põhimõtete asemel esitama iga edasikindlustuse liigi kohta planeeritava retrotsessiooni mahu ja retrotsessiooni põhimõtted.»
§ 9. Paragrahvi 23 lõike 2 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa «, raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588) tähenduses,».
§ 10. Paragrahvi 29:
1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Eesti kindlustusandja filiaaliks lepinguriigis peetakse käesoleva seaduse tähenduses ka Eesti kindlustusandja poolt teda alaliselt esindama volitatud isiku püsivat tegelemist kindlustustegevusega lepinguriigis ning sellele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 35–37 sätestatut.»;
2) täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
« (6) Eesti edasikindlustusandja võib tegeleda kolmandas riigis piiriülese edasikindlustustegevusega ning tema suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 ja §-des 38–40 sätestatut.»
§ 11. Paragrahvi 30:
1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 30. Eesti kindlustusandja piiriülene kindlustus- ja edasikindlustustegevus»;
2) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
« (4) Piiriülene edasikindlustustegevus käesoleva jao tähenduses on Eesti edasikindlustusandja edasikindlustustegevus, mille raames Eesti edasikindlustusandja pakub edasikindlustust välisriigis asutatud kindlustusandjale.»
§ 12. Paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
« (8) Käesoleva paragrahvi lõiget 6 ei kohaldata edasikindlustusandja suhtes, kes võib lepinguriigis filiaali asutada pärast Finantsinspektsioonilt lõikes 3 nimetatud andmete ja dokumentide edastamise otsuse saamist.»
§ 13. Paragrahvi 41:
1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Lepinguriigi kindlustusandja filiaaliks Eestis peetakse käesoleva seaduse tähenduses ka lepinguriigi kindlustusandja poolt teda alaliselt esindama volitatud isiku püsivat tegelemist kindlustustegevusega Eestis ning sellele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 46 sätestatut.»;
2) täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
« (6) Kolmanda riigi edasikindlustusandjal on õigus tegeleda Eestis piiriülese edasikindlustustegevusega ning tema suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 42 lõikes 4 ja §-s 47 sätestatut.»
§ 14. Paragrahvi 42:
1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 42. Välisriigi kindlustusandja piiriülene kindlustus- ja edasikindlustustegevus»;
2) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
« (4) Piiriülene edasikindlustustegevus käesoleva jao tähenduses on välisriigi edasikindlustusandja edasikindlustustegevus, mille raames välisriigi edasikindlustusandja pakub edasikindlustust Eesti kindlustusandjale.»
§ 15. Paragrahvi 43 lõike 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 9) Eesti krediidiasutuse tõend selle kohta, et filiaali asutamise loa taotleja on deponeerinud vähemalt 25 protsenti käesoleva seaduse § 71 lõikes 3 või 31 sätestatud omavahendite miinimumist ning deposiidilepingu kohaselt võib deponeeritud summat koormata, välja maksta või üle kanda üksnes Finantsinspektsiooni kirjalikul loal.»
§ 16. Paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
« (7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 teises ja kolmandas lauses sätestatut, lõiget 3 ning lõike 4 teises lauses sätestatut ei kohaldata lepinguriigi edasikindlustusandja suhtes, kes võib Eestis filiaali asutada, kui ta on saanud oma asukohariigi finantsjärelevalve asutuselt lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide Finantsinspektsioonile edastamise otsuse.»
§ 17. Paragrahv 54 tunnistatakse kehtetuks.
§ 18. Paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
« (21) Edasikindlustusandja, kes ei kuulu kindlustusandjaga ühte konsolideerimisgruppi ja kelle omanikuks ei ole kindlustusandja ning kes võtab kindlustusandjalt edasikindlustuslepingu alusel üle üksnes selle ettevõtja või nende ettevõtjate riske, kellele nimetatud edasikindlustusandja kuulub, või selle ettevõtja või ettevõtjate konsolideerimisgrupi riske, kuhu ta ise kuulub, aktsiakapital peab olema vähemalt üks miljon eurot.»
§ 19. Paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Kolmandale isikule, kellele kindlustusandja on käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktides 1–3 nimetatud kindlustustegevusega seotud tegevuse edasi andnud, kohaldatakse käesoleva seaduse § 142 lõigetes 2 ja 5–10 kindlustusandja kohta sätestatut.»
§ 20. Paragrahvi 67:
1) lõike 3 punktist 6 jäetakse välja sõna «, edasikindlustusandjas»;
2) lõike 5 punktis 2 asendatakse sõnad «kindlustusandja konsolideerimisgruppi» sõnadega «kindlustusandjaga samasse konsolideerimisgruppi».
§ 21. Paragrahvi 70:
1) lõikest 1 jäetakse välja sõnad «, edasikindlustusandjas või kolmanda riigi kindlustusandjas»;
2) lõikest 3 ja lõike 11 punktist 3 jäetakse välja sõna «, edasikindlustusandja»;
3) lõikest 6 jäetakse välja sõnad «edasikindlustusandjas,» ja «või kolmanda riigi kindlustusandjas»;
4) lõikest 7 jäetakse välja sõnad «või edasikindlustusandja» vastavas käändes.
§ 22. Paragrahvi 71:
1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Kindlustusandja omavahendite miinimum on 3,2 miljonit eurot, kui kindlustusandjal on õigus tegeleda edasikindlustusega, elukindlustusega või käesoleva seaduse § 12 punktides 10–15 sätestatud kahjukindlustuse liikidega, ning 2,2 miljonit eurot, kui kindlustusandjal on õigus tegeleda käesolevas lõikes nimetamata kahjukindlustuse liikidega.»;
2) täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
« (31) Käesoleva seaduse § 56 lõikes 21 nimetatud edasikindlustusandja omavahendite miinimum on üks miljon eurot.»;
3) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Edasikindlustusandja ja kahjukindlustusega tegeleva kindlustusandja omavahendite normatiiv arvutatakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 72 ning elukindlustusega tegeleva kindlustusandja omavahendite normatiiv vastavalt §-le 73.»
§ 23. Paragrahvi 72:
1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt saadud tulemused liidetakse ning korrutatakse koefitsiendiga, mis leitakse eelmisel majandusaastal esinenud nõuete edasikindlustusandja või retrotsessiooniandja osa võrra vähendatud summa ja sama perioodi esinenud nõuete kogusumma suhtena. Nimetatud koefitsiendi minimaalne väärtus on 0,5.»;
2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt saadud tulemused liidetakse ning korrutatakse koefitsiendiga, mis leitakse eelmisel majandusaastal esinenud nõuete edasikindlustusandja või retrotsessiooniandja osa võrra vähendatud summa ja sama perioodi esinenud nõuete kogusumma suhtena. Nimetatud koefitsiendi minimaalne väärtus on 0,5.»;
3) täiendatakse lõigetega 51–54 järgmises sõnastuses:
« (51) Finantsinspektsiooni loal võib käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 nimetatud koefitsientide arvutamisel esinenud nõuete edasikindlustusandja või retrotsessiooniandja osana võtta arvesse ka esinenud nõuete eriotstarbeliste varakogumite osa.
(52) Käesoleva paragrahvi lõikes 51
nimetatud loa saamiseks esitab kindlustusandja Finantsinspektsioonile
vastava taotluse koos järgmiste andmete ja dokumentidega:
1)
eriotstarbelise varakogumiga sõlmitud edasikindlustusleping või selle
projekt;
2) eriotstarbelise varakogumi päritoluriigi
finantsjärelevalve asutuse kinnitus selle kohta, et eriotstarbelisel
varakogumil on päritoluriigis kehtiv tegevusluba;
3)
eriotstarbelise varakogumi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse
andmed eriotstarbelise varakogumi varade ja kohustuste struktuuri ja
suuruse kohta;
4) muud Finantsinspektsiooni poolt nõutud andmed ja
dokumendid.
(53) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta kümne tööpäeva jooksul, arvates kindlustusandja poolt Finantsinspektsioonile vastavasisulise taotluse ja kõigi nõutavate andmete ja dokumentide esitamisest.
(54) Finantsinspektsioonil on õigus keelduda käesoleva
paragrahvi lõikes 51 sätestatud loa andmisest, kui
ilmneb, et eriotstarbelisel varakogumil puudub õigus lepinguriigis
tegutseda või:
1) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või
dokumendid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või need on
ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
2) eriotstarbelise
varakogumi kasutamisel ei oleks edasikindlustuse kvaliteet samaväärne
tavapärase edasikindlustuse kvaliteediga ning kindlustusvõtjate,
kindlustatute või soodustatud isikute huvid ei oleks piisavalt kaitstud;
3)
riski edastamist ei toimuks või edastatud risk oleks ebaoluline,
arvestades edasikindlustuslepingu mahtu.»
§ 24. Paragrahvi 73 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
« (21) Finantsinspektsiooni loal võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud koefitsientide arvutamisel edasikindlustusandja osata elukindlustuse eraldisena ja edasikindlustusandja osa võrra vähendatud riskikapitalina võtta arvesse ka vastavalt eriotstarbeliste varakogumite osata elukindlustuse eraldist ja eriotstarbeliste varakogumite osa võrra vähendatud riskikapitali. Nimetatud loa taotlemisele ning loa andmise või sellest keeldumise korrale kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 72 lõigetes 52–54 sätestatut.»
§ 25. Paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
« (21) Kui saneerimisplaani esitab edasikindlustusandja, peab see edasikindlustusprogrammi asemel sisaldama edasikindlustusandja retrotsessiooniprogrammi.»
§ 26. Paragrahvi 752 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Kindlustusandja kindlustustehnilised eraldised ja finantskohustused kokku peavad igal ajahetkel vastama kindlustusandja poolt sõlmitud kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste suurusele, mida kindlustusandja saab põhjendatult ette näha.»
§ 27. Paragrahvi 76 lõikest 1 jäetakse välja sõna «tulevikus».
§ 28. Paragrahvi 77:
1) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Finantsinspektsiooni loal võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud edasikindlustusandja osana käsitleda ka eriotstarbeliste varakogumite osa. Nimetatud loa taotlemisele ning loa andmise või sellest keeldumise korrale kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 72 lõigetes 52–54 sätestatut.»;
2) lõike 5 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 3) kohustus on võetud Eesti kroonides või lepinguriigi valuutas ning sellele vastav seotud vara investeeritakse eurodes;»;
3) lõiget 6 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
« 21) käesoleva lõike punktis 2 nimetamata väärtpaber, mida on võimalik lühikese tähtaja jooksul realiseerida;»;
4) täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
« (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–8 sätestatut ei kohaldata edasikindlustusandja seotud vara suhtes.»
§ 29. Paragrahvi 78:
1) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Käesoleva seaduse § 77 lõike 6 punktis 21 nimetatud väärtpaberitesse ning investeerimisfondide seaduse §-s 4 nimetamata investeerimisfondide aktsiatesse või osakutesse võib seotud vara investeerida kokku kuni 10 protsenti kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste kogusummast koos edasikindlustusandja osaga.»;
2) täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
« (8) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata edasikindlustusandja seotud vara investeerimise suhtes.»
§ 30. Seadust täiendatakse §-ga 781 järgmises sõnastuses:
« § 781. Edasikindlustusandja seotud vara investeerimise piirangud
(1) Edasikindlustusandja on kohustatud edasikindlustuslepingutest tulenevatele kohustustele vastava seotud vara investeerima samas valuutas, milles kohustus on võetud. Kui kohustus on võetud Eesti kroonides või lepinguriigi valuutas, võib kohustusele vastava seotud vara investeerida ka eurodes.
(2) Edasikindlustusandja võib seotud vara investeerimisel kasutada muud valuutat kui võetud kohustuse valuuta tingimusel, et muus valuutas tehtud investeeringud ei ületa 30 protsenti edasikindlustusandja edasikindlustuslepingutest tulenevatele kohustustele vastavas valuutas seotud varast.
(3) Käesoleva seaduse § 77 lõike 6 punktis 2 nimetamata väärtpaberitesse ning investeerimisfondide seaduse §-s 4 nimetamata investeerimisfondide aktsiatesse või osakutesse võib edasikindlustusandja seotud vara investeerida kokku kuni 30 protsenti kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste kogusummast koos retrotsessiooniandja osaga.
(4) Ühe emitendi väärtpaberitesse ja ühe laenuvõtja tagatud laenudesse võib edasikindlustusandja seotud vara investeerida kuni 5 protsenti edasikindlustusandja kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste kogusummast koos retrotsessiooniandja osaga ning samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate emitentide väärtpaberitesse ja laenuvõtjate tagatud laenudesse võib seotud vara investeerida kuni 10 protsenti kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste kogusummast koos retrotsessiooniandja osaga.»
§ 31. Paragrahvi 80:
1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Kindlustusandjal on keelatud sõlmida kahjukindlustuses
edasikindlustuslepinguid:
1) mille edasikindlustuspreemia arvutamise
aluseks olev kindlustusperiood on pikem kui üks aasta või
2)
mille alusel edasikindlustusandjale kindlustusjuhtumi toimumise
tõenäolisusest tekkivate kohustuste täitmiseks makstava
edasikindlustuspreemia osa ei põhine üldtunnustatud aktuaarsetel
arvutuspõhimõtetel või kui need põhimõtted eri aastatel oluliselt
erinevad.»;
2) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
« (4) Kindlustusandjal on keelatud sõlmida elukindlustuses edasikindlustuslepinguid, mille alusel kindlustusjuhtumi toimumise tõenäolisusest või kindlustussummadest ja tagasiostusummadest tulenevate kohustuste jagamine lepingupoolte vahel ei põhine üldtunnustatud aktuaarsetel arvutuspõhimõtetel või kui need põhimõtted eri aastatel oluliselt erinevad.»
§ 32. Paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
« (7) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata edasikindlustusandja suhtes.»
§ 33. Paragrahvi 82:
1) lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 2) hoidma Eestis vara, mille väärtus on vähemalt pool käesoleva seaduse § 71 lõikes 3 või 31 sätestatud omavahendite miinimumist, sealhulgas omama käesoleva seaduse § 43 lõike 2 punktis 9 sätestatud deposiiti;»;
2) lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 4) hoidma Eestis sõlmitud kindlustuslepingutest tulenevatele kindlustustehnilistele eraldistele ja finantskohustustele vastava seotud vara Eestis, järgides käesoleva seaduse §-des 77 ja 78 või edasikindlustusandja puhul §-des 77 ja 781 sätestatut;».
§ 34. Paragrahv 87 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 87. Kindlustusportfelli mõiste
(1) Kindlustusportfell käesoleva seaduse tähenduses on kindlustuslepingute kogum koos nendest tulenevate õiguste ja kohustustega.
(2) Käesoleva peatüki tähenduses käsitletakse kindlustusportfellina ka edasikindlustuslepingute kogumit koos nendest tulenevate õiguste ja kohustustega.
(3) Edasikindlustusandja kindlustusportfelli üleandmise korral ei kohaldata käesoleva seaduse § 89 lõike 1 teises lauses sätestatut ja lõiget 5, § 92 lõike 1 teises lauses sätestatut ja lõikeid 2–4, § 93 lõikeid 2–6 ning § 94 lõikeid 4 ja 6.»
§ 35. Paragrahvi 88:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Eesti kindlustusandja või kolmanda riigi kindlustusandja (edaspidi käesolevas peatükis üleandja) võib vastavalt kogu oma kindlustusportfelli või osa sellest või kogu oma Eesti filiaali kindlustusportfelli või osa sellest käesolevas peatükis sätestatud tingimustel üle anda teisele kindlustusandjale (edaspidi käesolevas peatükis vastuvõtja).»;
2) lõiget 3 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:
«Edasikindlustusandja kindlustusportfelli üleandmisel võib vastuvõtjaks olla Eesti või lepinguriigi edasikindlustusandja või kindlustusandja.»;
3) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Kui antakse üle kolmanda riigi kindlustusandja Eesti filiaali kindlustusportfell või osa sellest, võib vastuvõtja olla ka kolmanda riigi kindlustusandja lepinguriigi filiaal. Edasikindlustusandja kindlustusportfelli üleandmisel käesolevas lõikes sätestatud tingimustel võib vastuvõtjaks olla ka kolmanda riigi edasikindlustusandja või kindlustusandja lepinguriigi filiaal.»
§ 36. Paragrahvi 93 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Kui üleandja on lepinguriigi kindlustusandja, kes annab üle oma Eesti filiaali kindlustusportfelli, või kui üleantavate kindlustuslepingute kindlustusrisk asub Eestis, annab Finantsinspektsioon oma nõusoleku kindlustusportfelli üleandmiseks või keeldub nõusoleku andmisest kolme kuu jooksul lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt vastava taotluse saamisest arvates.»
§ 37. Paragrahvi 127:
1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Kindlustusleping lõpeb kindlustusandja pankroti väljakuulutamisega.»;
2) täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
« (6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 3–5 ei kohaldata edasikindlustusandja pankroti korral tema edasikindlustuslepingute suhtes.»
§ 38. Paragrahvi 131:
1) lõikes 2 asendatakse sõnad «Kindlustus- või edasikindlustusandja» sõnaga «Kindlustusandja»;
2) täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
« (6) Vahendajate nimekirjale lisaks avalikustab Finantsinspektsioon vahendajate nimekirja või registrisse kandmisega tegelevate lepinguriikide pädevate asutuste kontaktandmed või võimaluse korral viited analoogsetele vahendajate nimekirjadele või registritele lepinguriikides, mis võimaldavad kontrollida, kas lepinguriigi vahendaja on oma asukohariigis vahendajate nimekirja või registrisse kantud ning millistes riikides on tal õigus vahendusega tegeleda.»
§ 39. Paragrahvi 136:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Vahendaja suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 142 lõigetes 4, 7, 8 ja 10 kindlustusandja kohta sätestatut.»;
2) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 40. Paragrahvi 144:
1) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Finantsinspektsioon kannab taotleja vahendajate nimekirja viivitamata pärast vastava otsuse tegemist, kuid mitte enne käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud tingimustele vastava kehtiva vastutuskindlustuslepingu või garantiilepingu ärakirja saamist taotlejalt.»;
2) lõige 7 tunnistatakse kehtetuks.
§ 41. Paragrahvi 160 lõikes 4 asendatakse tekstiosa «§-des 165 ja 166» tekstiosaga «§-s 165».
§ 42. Paragrahv 166 tunnistatakse kehtetuks.
§ 43. Paragrahvi 182:
1) lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõnad «, edasikindlustusandjas või kolmanda riigi kindlustusandjas»;
2) lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõna «, edasikindlustusandja».
§ 44. Paragrahvi 186 lõikest 1 ja § 192 lõikest 3 jäetakse välja sõna «, edasikindlustusandja».
§ 45. Paragrahvi 187 lõike 5 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 46. Seadust täiendatakse §-ga 2031 järgmises sõnastuses:
« § 2031. Kindlustustegevuse liikidega tegelemisele esitatavate nõuete rikkumine
Kindlustusandja poolt käesoleva seaduse §-s 141
kehtestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse
rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»
§ 47. Paragrahvi 262 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
« (21) Kindlustusandjad on kohustatud lähtuma kindlustuslepingute sõlmimisel käesoleva seaduse §-s 141 sätestatust alates 2008. aasta 1. jaanuarist.»
§ 48. Seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:
«Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/68/EÜ, mis käsitleb edasikindlustust ja millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 92/49/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2002/83/EÜ (ELT L 323, 09.12.2005, lk 1–50);
nõukogu direktiiv 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega (ELT L 373, 21.12.2004, lk 37–43).»
II. Finantsinspektsiooni seaduses (RT I 2001, 48, 267; 2007, 58, 380) tehakse järgmised muudatused:
§ 49. Paragrahvi 39:
1) lõike 2 punktid 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« 6) kahjukindlustusega tegeleva kindlustusandja ning vastava välisriigi
kindlustusandja Eesti filiaali korral 0,05 kuni 0,5 protsendiga
kindlustusandja või vastava Eesti filiaali brutopreemiatest.
Brutopreemiate hulka ei arvata kindlustusandjale või vastava välisriigi
kindlustusandja Eesti filiaalile makstud edasikindlustuse
kindlustuspreemiaid juhul, kui edasikindlustuslepingu järgne
edasikindlustusvõtja on Eestis registreeritud kindlustusandja;
7)
elukindlustusega tegeleva kindlustusandja ning vastava välisriigi
kindlustusandja Eesti filiaali korral 0,02 kuni 0,25 protsendiga
kindlustusandja või vastava Eesti filiaali vara ja brutopreemiate
kogusummast. Brutopreemiate hulka ei arvata kindlustusandjale või
vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaalile makstud
edasikindlustuse kindlustuspreemiaid juhul, kui edasikindlustuslepingu
järgne edasikindlustusvõtja on Eestis registreeritud kindlustusandja;»;
2) lõiget 2 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:
« 71) edasikindlustusega tegeleva kindlustusandja ning vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali korral 0,05 kuni 0,5 protsendiga kindlustusandja või vastava Eesti filiaali edasikindlustuse brutopreemiatest. Edasikindlustuse brutopreemiate hulka ei arvata edasikindlustusandjale makstud edasikindlustuse kindlustuspreemiaid juhul, kui edasikindlustuslepingu järgne edasikindlustusvõtja on Eestis registreeritud kindlustusandja;».
§ 50. Paragrahvi 41:
1) lõikest 2 jäetakse välja sõnad «või elukindlustuse edasikindlustusega»;
2) lõikest 3 jäetakse välja sõnad «või kahjukindlustuse edasikindlustusega»;
3) täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
« (31) Edasikindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud jooksva aasta esimese kuue kuu kahekordne edasikindlustuse brutopreemiate kogusumma.»
§ 51. Paragrahvi 42:
1) lõikest 2 jäetakse välja sõnad «või elukindlustuse edasikindlustusega»;
2) lõikest 3 jäetakse välja sõnad «või kahjukindlustuse edasikindlustusega»;
3) täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
« (31) Edasikindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali Inspektsioonile esitatud eelmise aasta edasikindlustuse brutopreemiate kogusumma.»
§ 52. Paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
« (6) Inspektsioonil on õigus avalikustada finantsjärelevalve subjektide kohta süstematiseeritud või statistilisi andmeid, mis kajastavad üldistatud kujul järelevalve subjekti finantsseisundit, tema poolt pakutavaid teenuseid või tema tegevust ning selles toimuvaid muutusi. Andmete avalikustamine on lubatud vaid juhul, kui nende põhjal ei ole võimalik kindlaks teha finantsjärelevalve subjekti üksikkliendi andmeid või koondandmetega iseloomustatavasse kogumisse kuuluvat finantsjärelevalve subjekti üksikklienti.»
III. Isikuandmete kaitse seaduses (RT I 2007, 24, 127) tehakse järgmine muudatus:
§ 53. Paragrahvid 54 ja 57 jäetakse välja.
IV. Rakendussäte
§ 54. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 53 jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
| Riigikogu esimees Ene ERGMA |